4.5 Oahpahus
Leamaš sáhka
jo jagi 1990 álgobeali rájis
stáhtadoarjagis mii addo gielddaide ja
filkkagielddaide. Jagis 1999 divvojuvvui ovddeš vuohki,
mii juolludii diehto fáktora mielde juohke
gielddas per oahppi, nu ahte dál fas doarjjasturrodat árvaluvvo dan
vuođul man galle duođalaš joavkodiimmu
gártet sámegillii
dahje sámegielat. Gielddat eai leat duhtavaččat
dáinna ođđa
juohkinvuogádagain.
Moattit ráporttat let almmustuvvan áššis. áigeguovdileammos
dáin leat otne:
«Sámegielat ja
sámegilli oahpahusa árvvošatallan»,
FINNUT válbmii guovvamánus
2001 ráportta Stáhta
oahppoguovddážii
Finmárkkus
«Gielddaid ja filkkagielddaid golut mat čatnasit
guovttegielatvuhtii», Gielda- ja guovlodep. 2002
Oahppo- ja dieđadepartemeanta áigu dáid
ráporttaid vuođul ođđasit
geahčadit doarjjarekenastinvuogi.
4.5.1 Rávis sápmelaččaid vuoigatvuođat
vuođđoskuvlla ja
joatkkaoahpu hárrái
Oahppo- ja dieđadepartemeanta (ODD/UFD) lea
nammadan 4-olbmosaš lávdegotti – 2
ODD/UFD:as, okta Rávisoahpahusinstituhtas ja
okta Stáhta oahppoguovddážis Finnmárkkus – geat
galget lagabuid geahčadit gažaldagaid
mat čatnasit rávissápmelaččad
oahpaheapmái go dan buohtasta otná 13-jahkásaš skuvllaáigodaga
oahpuhusa sisdollui. Deaddu šaddá biddjot suokkardit
rávissámiid vuoigatvuođaid
miehta riikka, ja mo addit oahppu sámegillii
ja –gielas. Lávdegoddi maiddái
galgá árvvostit
goluid jos ođasmahttin bidjo fápmui.
Doaibma vurdo válmmaštuvvat čavčá mielde
2002.
4.5.2 Oahppofálaldagat oarjelsámiide
Nugo Sd.d.nr 55 (2001–2002) cealká, oaččui
Stáhta oahppoguovddáš Davvi-Trøndelágas
2 láhkiivuođustuvvon
oahppobáikki 01.08.02 rájis,
mii addo oahpaheaddjiide geat hálidit lasseoahpahusa oarjelsámegielas.
Son gii čađaha dán
fálaldaga lea geatnegahtton bargat skuvllas
gos oahpahuvvo oarjelasámegiella. Dát
vuogádat lea jo leamaš jođus
muhtin jagiid davimus filkkain.
ODD/UFD lea garrasit deattuhan ahte ovdánahttinbargu,
dat n.g. Oarjelsámi prošeavttat/prošeakta
Oahpahus máttasámegielas
ruovttuskuvllain, ferte gokčat oppa oarjelsámi
guovllu. Rattát Oarjelsámeprošeavtta álggahemiin
Nordlánddas ja Lulli-Trøndelagas
lea skuvlaovddideami plánenbargu fievrriduvvon
maiddái Rørosa guovlluin. Departemeanta
atná dán álgaga
hui positiivan.
Jagi 2002 lohapgeahčen lea ODD/UFD sirdán
ru 250 000 Oarjelsámeprošektii
man Stáhta Oahppoguovddáš Nordlánddas jođiha
vai doaimmat vulget johtui Rørosa guovlluin, mat maiddái
gokčet oarjelsámi ássanbáikkiid Hedmárkku
filkkas.
Rørosa guovllu ovdáneami prošeavtta
ruhtadeapmi jagis 2003 geavvá dábálaš juolludeami
bokte mii manná oarjelsámeprošektii.
Prošeakta loahpahuvvo 31.07.2004 maŋŋá-go
Nordlandsforskning lea čađahan árvoštallama.
4.5.3 Vuoigatvuođalaš gažaldat
sámi guovlluid olggobealde
Sámemánáid
vuoigatvuođat skuvlaásahusaid
ektui háldejuvvojit Oahppolágas
káp. 6. Lea báikkálaš skuvlaeiseválddiid
ovddasvástádus
doibmiibidjat álgagiid dáid
njuolggadusaid vuođul. Muhtimin lea lemaš soahpameahttunvuohta
dáid vuoigatvuođain vánhemiid
ja báikkálaš skuvlahálddáhusaid
gaskkas. Dákkár
diliin guoddaluvvo ášši
Stáhta oahppoguovddážii
filkkas.
4.5.4 St.dieđáhus
nr 34 (2001–2002)
St.dieđáhusa
nr 34 (2001–2002) Kválitehta ođasmahttin
sámi alitoahpus ja dieđas
lea Oahppo- ja Dieđadepartemeanta dál
dolvon Stuoradikki gieđahallamii. Dieđáhus
lea meroštan oasi hástalusain
ja dárbbuin maidda Stuoradiggi lea bidjan
deattu kápihttalis 2.2.5.8. Dieđáhus
sisdoallá olu álgagiid
maid ulbmil lea nannet sámi oahpu ja dutkama.
Dáid gaskkas lea e.e. evttohuvvon lasihit
bestema sámi dutkamii universitehtain ja
allaskuvllain ja Norgga Dieđaráđi
bokte. Dasalassin árvaluvvo nanosmahttit Dieđaráđi
Sámi dutkanprográmma,
ja maiddái gievrudit áššáigulli
ovttasbarggu dutkan- ja oahppoásahusaid
gaskkas.
Dieđáhus fuopmášuhttá ahte
dobbelii go geahččá,
dáidá boahtit
dárbu válbmešgoahtit čielgaseabbo
hámádaga sámi
dutkamii, buoremusat nu jos dahkkošii davviriikkalaš rámaid siste.
Danne ráđđehus áigu
vuolggahit gulaskuddama mo buoremusat oččošii áigái sámi
dutkanhámádaga
davviriikkalaš lagašovttasbarggu
veagal.
St.dieđ.34 deattuha sámi
giela nannema ja seailluheami, ja oaidná dán
erenoamaš eaktun olbmo iešipmárdussii,
identitehtii ja čánasin
iežas servodahkii. Maiddái
lea dehálaš suodjalit árbevirolaš dieđuid
mat jo doložis leat leamaš sámi
kultuvrra vuođđun,
dálgo ođđa
máhttu ovdánahtto
ja sirdo boahtti buolvvaide. Dieđáhus
geavaha áiggi fágaterminologiija ovdánahttimii
ja evttoha ahte Sámi allaskuvla oažžu
nášuvnala ovddasvástádusa
fuolahit giela nu ahte buorebut ovdána dieđafágalaččat.
Dieđáhus gavnnaha
ahte go sápmeláččaid máhttu
ja gealbu galgá vuogáiduhttot,
de berre ášši árvvoštit
ja geahčat moanaid infrastuktuvrra álgagiid
bealis oktanaga. Ráđđehus áigu
vuolggahit álgo- ja vuođđodáhtaid
organiserenbarggu sámi diliin. Ruhtadandárbbu dasa
ferte suokkardit lagabuid.
Sámediggi lea sakka deattuhan oahpaheaddji
skuvlema kápihttalis 2.5.8, mii erenomážit
lea hui vuđolaččat
gieđahallon St.dieđáhusas
nr. 16 (2001–2002) Kválitehta
ođasmahttin oahpaheaddji skuvlemis. Máŋggabealátvuohta – gáibideaddji – čuožžovaš.
4.5.5 Sámi joatkkaskuvllat
Čakčat 2001:s
namhii Girko-, Oahpahus- ja dutkandepartemeanta bargolávdegotti
mi galggai árvvostallat makkar čatnanvuođahápmi
sámi joatkkaskuvllain galgá leat.
Bargovuođđin lei maiddai
arvvostallat otná dili, eará čatnanvuođahámi čovdosii
ja ovttasbargolinjaid dáidda čovddosiidda
ja ekonomálaš ja hálddáhusalaš vuihkkuhusaid.
Juovku almmustuhtii ráporta borgemánus
2002:s. Čuovvuvaš čatnanvuođat
lea árvvostallojuvvon:
Bargolávdegoddi evttoha ahte sámi
joatkkaskuvllat Kárášjogas
ja Guovdageainnus čatnojuvvojit Sámediggái. ášši giehtadallojuvvo
dál Oahpahus- ja dutkandepartemeanttas.