1.2.5 Mánáidgárddit, oahpahus
ja dutkan
1.2.5.1 Mánáigárddit
Mánáidgárddit
lea áibbas guovddážis sámi
giela ja kultuvrra ovddideames ja nannemis. Sámedikki
bajimuš mihttomearri lea danne ahte
buot
sámi mánáin
galgá leat ollesárvosaš
sámi mánáidgárdefálaldat.
Dát fálaldat galgá vuođđuduvvot
sámi gillii ja kultuvrii, ja lea okta dain deháleamos mánáid
vuoigatvuođain.
Sámediggi diehtá ahte Mánáid-
ja bearašdepartemeanta lea álggahan mánáidgárddiid rámmaplána
ođasmahttinbarggu. Dien oktavuođas
lea dehálaš bargat dan ala ahte plánii šaddá maiddái
sámi sisdoallu lunddolaš oassin. Mánáidgárdelágas ferte
dáhkidit sámi mánáid
vuoigatvuođa oažžut
fálaldagaid sámi gielas ja kultuvrras mánáidgárddiin.
1.2.5.2 Oahpahus
Buot sámi mánáin
lea individuála vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas.
Dát individuála vuoigatvuohta ii
guoskka vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegillii.
Sámedikki mihttomearri lea ahte buot sámi
oahppit ožžot individuála
oahpahusa sámegillii, sihke vuođđoskuvllas
ja joatkkaskuvllain, geahča dievasčoahkkinášši
46/02 mas ovttajienalaš Sámediggi
cealká ahte Oahpahuslága § 6.2
ferte rievdadit
nu ahte buot sámi
mánáin – beroškeahttá
orrunsajiin – sihkkarastojuvvo individuálalaš
vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas ja sámegillii.
Sámi mánáid vuoigatvuohta sámegillii
ferte sihkkarastojuvvot maiddái skuvlaastoáigeortnegis (SAO).
Sámediggi áigu sierra áššiin
evttohit evalueret ja rievdadit Oahpahuslága.
10-jagi vuođđoskuvlla sámi
oahppoplána (O97S) ferte gustogoahtit eanet skuvllaide
ja gielddaide riikkas. Buot sámi oahpahusa ferte láhčit
dábálaš diibmologu
siste mii ohppiin lea juohke luohkás.
Sámi oahpahusas šaddet liigegolut
gielddaide ja fylkkagielddaide. Dat liigegolut bohtet earret eará ávdnasiin sámegillii
ja dasto adnojit liige oahpaheaddjiresurssat. Go sámi
oahppiide galgá sihkkarastit sin vuoigatvuođaid
oahpahuslága vuođul oahpahussii
sámegielas ja sámegillii, de ferte
stáhta máksit gielddaide ja fylkkagielddaide ollásit
dáid liigegoluid ovddas.
Ferte ráhkaduvvot dievaslaš sámi
oahppoplána joatkkaskuvllaid váste.
addá maiddái dárbu
sihkkarastit sámi sisdoalu našuvnnalaš
oahppoplánain nugo lea dahkkojuvvon vuođđoskuvlla
našuvnnalaš oahppoplánain. Sámedikki láhkaásahusválddi
oahpahuslága § 6–4 vuođul,
ferte viiddidit guoskat buot fágaide vuođđoskuvllain.
Sámi kulturdiđolašvuođa
lassáneapmi lea dagahan ahte rávisolbmot
maid leat jearahišgoahtán sámi
oahpahusfálaldagaid. Dása ferte ráhkaduvvo
plána ja dasto dasa ferte bidjat resurssaid. Diimmáš jahkedieđáhusas
lei dát bajimužžii
vuoruhuvvon suorgi, ja lea hui dehálaš
gávdnat dasa čovdosa jođáneamos lági
mielde.
1.2.5.3 Alit oahppu ja dutkan
S��medikki bajimuš mihttomearri lea
ahte sámi oahpahusásahusat ja sámi
alit oahpahus ain ovddiduvvojit sámiid iežaset
eavttuid vuođul. Danne oaidná Sámediggi
ahte lea dárbu ásahit oktasaš
sámi oahpaheaddjioahpu, mii lea ávkin
olles sámi servodahkii. Dasto lea dehálaš
ahte ráđđehus aktiivvalaččat
doarju Sámi allaskuvlla ulbmila šaddat
dieđalaš allaskuvlan.
Oahpahus- ja dutkandepartemeanta ferte váikkuhit
ahte álggahuvvo dutkan- ja ovddidanbargu, earret
eará guhkesáiggi prográmma
ovddidit ja hukset sámi alit oahpahusa ja dutkama,
ja dasto guhkesáiggi dutkan- ja ealáskuhttinprográmma sámegiela
váste, mii erenoamážit
lea oaivvilduvvon guovlluide gos gielladilli lea heittot.
Go galgá sihkkarastit oahpaheaddjiid rekrutterema
sámi skuvllaide, de ferte bisuhit ja ovddidit váikkuhangaskaoapmeortnega.
Mii guoská sámegielat oahpaheaddjiid
ja ovdaskuvlaoahpaheaddjiid rekrutteremii, de ferte Sámediggi
oažžut ruđaid Oahpahus-
ja dutkandepartemeanttas stipeandaortnegiid ásaheapmái.
Sámi giella- ja kulturmáhtolašvuohta
ferte heivehuvvot buot riikka allaskuvllaid ja universitehtaid fágalaš
sisdollui.
1.2.5.4 Oahpponeavvoovddideapmi
Sámi servodagas leat stuorra hástalusat
sámi oahpponeavvuid buvttadeami ja ovddideami ektui
olmmošlaš ja ávnnaslaš resurssaid
dáfus. Lea dárbu oktasaš
davviriikkalaš mihttomearrái iešguđet fágaid
ektui, vai šattašii álkit
heivehit ja beavttálmahttit oahpponeavvoovddideami.
Danne lea dárbu dán suorggis oktiiordnet barggu
davviriikkalaš našuvnnalaš
dásis. Ferte maiddái áŋgiruššat
osiiguin maiguin sáhttá duhtadit
erenoamášpedagogalaš dárbbuid,
nu ahte oahpponeavvut sáhtášedje
doaibmat multifunkšuvnnalaččat.
Dasto lea dárbu viidásetovddidit sámi
oahpponeahta ja heivehit sámi digitála/elektrovnnalaš
oahpponeavvuid ovddideami našuvnnalaš
prošeavttain.