1.3.5 Giella, gulahallan ja diehtojuohkin
1.3.5.1 Sámegiella
Sámediggi bargá giellagelbbolašvuođa
nannemiin vai sámegiela sáhttá
geavahit buot oktavuođain ja juohke sajis sámi
servodagas.
Sámedikki giellastivra lea doallan njeallje čoahkkima
ja dan bargun lea earret eará gielladieđáhusa ráhkadeapmi,
ođđa sániid ja tearpmaid
dohkkeheapmi, ja giellastivra lea dohkkehan 11 sátnelisttu.
Lea juolluduvvon rámmajuolludus dulkabálvalusaide
ja guovttegielalašvuhtii guđa gielddas
ja 2 fylkkagielddas, mat gullet sámelága hálddašanguvlui.
Dasa lassin leat juolluduvvon ruđat sámegiela viidásetovddideapmái oarjelsámi-
ja julevsámi guovllus, Ofuohta ja Lulli-Romssa guovlluin
ja iešguđet riddo- ja vuotnaguovlluin.
Leat vuoruhan tearpmaprošeavttaid, arenaid gos sohkabuolvvat
sáhttet deaivvadit geavahit sámegiela
ja gulahallat dainna, alfabetiserenbarggu sámegielagiidda, mánáid-
ja nuoraidprošeavttaid sámegielas.
2000:s álggahuvvui 5-jagi giellamovttiidahttinprošeakta
mii lea vuođđuduvvon dasa ahte mánáidgárdemánát árrat
besset oahppat sámegiela. Prošeakta čuovvu
mánáid mánáidgárddi
rájes dassážii go
leat vázzán muhtun jagi skuvlla.
Elgå oahpahusguovddáš Engerdal gielddas čađaha
prošeavtta. Dán rádjai
leat 5–8 máná ožžon oarjelsámi mánáidgárdefálaldaga. Čakčat
2002 álge golmmas sis geain lea sámegiella
vuosttas giellan skuvlii. Dasa lassin leat máŋga máná
geain sámegiella lea nubbin giellan skuvllas. Jos
geahččalanprošeakta
addá buriid bohtosiid, de sáhttá
sullasaš prošeavttaid álggahit eará
sajiinge.
1.3.5.2 Báikenamat
Sámi nammakonsuleantabálvalus sirdojuvvui
Sámediggái 2002:s. Nammakonsuleantabálvalus hálddaša
sámi nammaáššiid báikenammalága
vuođul, bargá fágalaš áššiiguin
mat gullet nammaáššiide, ráđđeaddimii
ja diehtojuohkimii sámi báikenamaid
birra ja báikenammalága sisdoalu
birra. Bearráigeahččá dan
ahte sámi nammaáššit
meannuduvvojit báikenammalága sámi
teakstaoasi mielde ja nammaáššit
leat ovddiduvvon dalle go eiseválddit eai leat váldán áššiid
meannudeapmái sámi nammaáššin.
Nammakonsuleantabálvalus lea veahkehan Stáhta
kártadoaimmahusa, Kártadoaimmahusa
ja Báikenamaid guovddášregisttara
nammafágalaš áššiin
mat gusket sámi namaid čállinvuohkái.
1.3.5.3 Diehtojuohkin
2002:s rájes leat Sámedikki dievasčoahkkimat
fievrriduvvon njuolga interneahta bokte. Dán geažil
lea vejolaš čuovvut Sámedikki dievasčoahkkimiid
vaikko vel ii leatge sálas čohkkámin. Sámedikki
neahttasiidduid kvalitehta sihkkarastin lea vuoruhuvvon 2002:s vai
nu ollugat go vejolaš ožžot
vejolašvuođa searvat sámepolitihkalaš
doaimmaide.
Raporttat mat leat ráhkaduvvon jienastuslohkoprošeavtta
oktavuođas leat vuođđun
gulahallanstrategiija ráhkadeapmái
sámi jienastuslogui ektui boahtte sámediggeválgga
rádjai. Váldogávdnosat
iskkadeamis čájehit ahte ovddit áiggiid dáruiduhttinpolitihka
váikkuhusat ain dagahit dan ahte ollu sámit
eai hálit oktavuođa sámi
servodahkii ja sámi kultuvrii. Dáruiduhttinpolitihka
váikkuhusain beassan gáibida ollu
barggu ollu servodatsurggiin. Diehtojuohkima dáfus
leat gávdnosat iskkadeamis stuorra hástalussan.
19 108 dokumeantta, mat leat mannan juogo olggos dahje
boahtán sisa, leat journálii fievrriduvvon,
ja arkiivavuogádagas leat ásahuvvon
3 661 ášši.
Go juohká dáid jahkedoaimmaide (103),
de šaddet guđege bargi nammii 186
dokumeantta ja 36 ášši.
Dasa lassin bohtet ollu jearaldagat eaŋkilolbmuin, servviin,
gielddain, fylkkagielddain, stáhtalaš
ja ii-stáhtalaš ásahusain,
mat háliidit veahki ja dieđuid iešguđet fágasurggiid
birra.
1.3.5.4 Sámi arkiiva
Almmolaš ja priváhta doaimmaid sámi
arkiivaávdnasat leat hádjánan
miehtá iešguđet ásahusaid,
main gelbbolašvuohta ja resurssat leat iešguđet
dásis. Sámediggi háliida ásahit
ja jos vejolaš ovddidit Sámi arkiivva
Guovdageainnus sámi arkiivan mas lea našuvnnalaš
ovddasvástádus buot sámi
ja sámegiel arkiivaávdnasiin Norggas.
Oassin dán barggus álggahii Riikaarkiiva Sámedikki ávžžuhusain čakčat
2002 čielggadusa movt hukset ja organiseret arkiivabálvalusaid
sámi álbmoga váste boahtteáiggis.
1.3.5.5 Sámi bibliotehkabálvalusat
Sámi sierrabibliotehka galgá
veahkehit ja láhčit dilálašvuođaid
sámi bibliotehkabálvalusaid positiivvalaš ovdáneapmái.
Romssa fylkkagielddain dahkkojuvvon ovttasbargošiehtadusas
lea bibliotehkasuorgi ovttasbargosuorgin.
Ođđa bibliotehkavuogádaga
plánejuvvon geavahišgoahtin maŋiduvvui
2002:s jahkái 2003. Sivvan dasa lei dat go vuogádat
maid Sámediggi álggos háliidii
oastit, ii nagodan háhkat čovdosa
mas sámegiel bustávat livčče
doaibman. Sámi bustávvaid váilun
dihtorprográmmagálvvuin hehtte dál
eanemusat bálvalusaid buvttadeami neahtas sámi álbmogii.
Boares vuogádagas ii leat dohkálaččat
heivehuvvon interneahtta ja ná eai leat buot bálvalusat
interneahtas. Bibliotehkavuogádagaide ferte gáibádussan
leat sámi čálamearkkaid
doaibman buot dohkkehuvvon prográmmagálvvuin.
Sámi girjebussiid doaibmadoarjja sirdojuvvui
Sámediggái 2002 rájes,
muhto doarjja fysálaš investeremiidda
gal ii sirdojuvvon. Doaibmadoarjja juolluduvvui čieža
girjebussii.
1.3.5.6 eSápmi – prošeakta
Ráđđehus lea
Gielda- ja guovludepartemeantta ja Ealáhus- ja gávpedepartemeantta
bušeahtain 2002:s várren 740 000
ruvnno eSápmi pilohttaprošeavtta čađaheapmái.
Prošeakta lea vuosttas jagi gidden fuomášumi čuovvovaš
fáttáide: Gáibádussii
oažžut sámegiel
bustávvaid doaibmat dihtoris, Sámi
bustávvat mobiltelefovnnain, Korrektuvrareaidu sámegielas elektrovnnalaš
teakstameannudeami geavaheamis mas lassidoaibman govahallojuvvon jietna
ja Sámi gielladiehtovuođu čielggadus.
Dássážii ii leat
dihtorindustriija váldán ovddasvástádusa sámegiela čálamearkkaid meroštallamis
ja sámegielas iežas operatiivavuogádagain. Oktasaš čálamearkačovdosis
sámegiela váste iešguđet
operatiivavuogádagaid gaskka lea stuorra mearkkašupmi
sámi čálagiela geavaheapmái
ja ovddideapmái.
Eurohpalaš telekomstandardiserema (ETSI) gáibádus ásahit sierra
standárdda sámegiela váste
mobiltelefovnnain, ii leat dán rádjai
ovdánan gosage. Lea álggahuvvon čielggadusbargu gávnnahit
man ollu máksá ovddidit korrektuvrareaiddu
sámegielas elektrovnnalaš teakstameannudeami váste
main leat doaimmat nugo stávendárkkisteapmi, stávvaljuohku,
synonymasátnegirji ja grammatihkkadárkkisteapmi.
Lassireaidun korrektuvrareidui lea jurddašuvvon
govahallojuvvon jietna sámegillii mii addá
sámegielagiidda, geain
eai
leat čálagovat
iežaset eatnigielas, buoret vuođu
válljet daid árvalusaid gaskkas
maid korrektuvrareaidu evttoha.