2.5 Giella
Sámegielaid seailluhan-, ealáskahttin-
ja ovddidanbarggut lea okta dain deháleamos áŋgiruššansurggiin
dán njealji jagi áigodagas. Áŋgiruššan
lea buktán ovdáneami buori guvlui,
muhto ain lea ollu mii váilu. Sámediggi
lágida giellabarggu Sámedikki giellastivrra
ja Sámi giellalávdegotti bokte. Sámedikki
giellastivra lea Sámedikki fágapolitihkalaš orgána
sámi giellagažaldagaid birra, ja
Sámi giellalávdegoddi lea Sámi
parlamentáralaš ráđi
giellaorgána ja dat lea sámi
álbmoga
oktasaš mearridanorgána
sámegiela gažaldagain
1
.
2.5.1 Giellaguovddážat
Vásihusat čájehit
ahte sámi giellaguovddážat
leat deaŧalaš sámegiela
seailluhan- ja ovddidanarenat, erenoamážit
dain guovlluin gos sámegiella lea rašes
dilis. Leat sihke suohkanat ja priváhta ásahusat
mat eaiggádit giellaguovddážiid,
ja giellaguovddážat ožžot
vuođđodoarjaga Sámedikkis.
Lea dárbu ásahit eanet giellaguovddážiid
ja mii diehtit ahte leat máŋga searvvi
ja ásahusa mat plánejit ásahit
giellaguovddážiid. Sámi
lagasguovlluin lea stuorra beroštupmi ja danne lea
deaŧalaš doarjut dan. 2004:s ledje
7 sámi giellaguovddáža
mat ožžo doaibmadoarjaga Sámedikkis,
ja 2005 rájes boahtá maid Samisk
språk- og kompetansesenter Rørosas dán
ortnega vuollái.
Giellaguovddážiid sávaldaga
vuođul lea Sámediggi ásahan fierpmádaga
giellaguovddážiid ja Sámedikki
gaskkas, ja dohko bovdejuvvojit maid searvvit ja ásahusat
mat leat pláneme ásahit sámi giellaguovddáža. Fierpmádaga
ulbmil lea buoridit ovttasbarggu ja gulahallama giellaguovddážiid
gaskkas, ja giellaguovddážiid ja
Sámedikki gaskkas.
2.5.2 Giellaprošeaktaruđat
Giellaprošeaktaruđat váikkuhit
dan ahte álggahuvvojit doaimmat mat nannejit sámegiela.
2004:s oaččui Sámediggi
ohcamiid 12 800 000 ruvnno ovddas, muhto lei dušše
5 000 000 ruvnno maid sáhtii juolludit.
Beroštupmi giellaprošeavttaide lea
máŋggageardánit lassánan;
juohke jagi bohtet ohccit ođđa guovlluin.
2.5.3 Sámi sátnevuorká
ja sámi terminologiija
Lea deaŧalaš ahte sámegiela
seailluhan- ja ovddidanbarggus lea davviriikkalaš
perspektiiva. Sámedikki sátnevuorkká mii
lea doaibman 1998 rájes, leat dál
buorideame ja ođasteame. Go ođđa
sátnevuorká gárvana
2005 giđa, de leat doppe maid julev- ja oarjelsámegiel
sánit. Buot tearpmat maid Sámedikki
giellastivra dohkkeha, biddjojuvvojit sátnevuorkái.
Sátnevuorká lea ráhkaduvvon
dainna lágiin ahte dan sáhttá
viiddidit davviriikkalaš sátnevuorkán,
ja dan lea Sámediggi signaliseren Sámi giellalávdegoddái.
Sámegielain lea unnán ođđaáigásaš
terminologiija. Sámediggi lea 2004 ja 2005 ovddas
ožžon doarjaga Nordplus Språk:s
jorgalahttit «Ordbok for samfunn og helse» buot
sámegielaide Norggas. Dát tearpmat
biddjojuvvojit sátnevuorkái.
Sámegiella geavahuvvo dađistaga
eanet fágasurggiin ja lea deaŧalaš
oktilaččat bargat tearbmabarggu.
Sámediggi álggaha ieš
maid terminologiijaprošeavttaid. Go geavaha daid sámi
giellaresurssaid mat gávdnojit, de dat lea mielde
kvalitehtasihkkarastime tearbmabarggu. Terminologiijabargu ferte
nannejuvvot ja beavttálmahttojuvvot, ja Sámediggi
hástala ge danne gielddaid ja earáid
searvat terminologiijabargui. Sámediggi lea iežas
gielladieđáhusas; «Sámegiella lea čaffat» mearridan
oažžut johtui eambbo giellaávžžuhusdoaimmaid
ovddidan ja seailluhan dihte sámegielaid.
2.5.4 Sámegiel divvunprográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamii
Miessemánu dievasčoahkkimis 2004
mearridii Sámediggi bidjat johtui 3 jagi prošeavtta «Sámi
divvunprográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamis».
Prošeavtta ulbmil lea oažžut
davvi- ja julevsámegiel divvunprográmma
ja davvisámegiel sátnejuohkinprográmma.
Sivva manne oarjelsámegiella ii leat mielde dán háve
lea ea.ea. ahte ii gávdno gárvves
morfologalaš analysáhtor mii dovdá oarjelsámegiela
sojahanmorfologiija.
Prošeavtta oppalaš rámma
lea 11 300 000 ruvnno Ráđđehus
lea juolludan 6 000 000 ruvnno dán
prošektii. Sámediggi lea várren
ruđa prošektii, ja bargá čađat
loahpparuhtademiin. Prošeaktaáigodat
lea 2004 golggotmánus 2007 čakčamánnui. Prošeaktajođiheaddji
ja golbma prošeaktabargi leat biddjon virgái. Prošektii
galgá ráhkaduvvot sierra ruovttusiidu.
2.5.5 Giellaiskkadeapmi
Sámediggi lea Sámelága bokte
geatnegahtton juohke njealját jagi ráhkadit
raportta sámegielaid dili birra Norggas. Sámedikki
giellastivra mearridii makkár gažaldagaid galgá
jearrat ja makkár ásahusat galget
leat mielde. Iskkadeapmi čađahuvvui čakčamánus
2004, das ledje sihke almmolaš ja priváhta ásahusat oarjel-,
julev- ja davvisámi guovlluin mielde.
Iskkadeapmi čájeha ahte leat máŋga ásahusa
mat dihtet ahte sis lea ovddasvástádus bálvalit
sámi álbmoga ja mat háliidit
oažžut sámegiel
gelbbolašvuođa. Ohppiidlohku geat
ožžot oahpahusa sámegielas,
ja mánáidlohku geain lea sámegiella mánáidgárddis,
lea lassánan. Hástalussan ovddasguvlui
lea oažžut eanet fágaolbmuid
geat hálddašit sámegiela.
Iskkadeapmi čájeha maid ahte sámegieloahpahusfálaldagat
leat váilevaččat
eaige leat ollislaččat plánejuvvon. Sámediggeráđđi meannudii
raportta ođđajagimánus
2005.
2.5.6 Sámi báikenamat
Sámi nammanevvohat lea 2004:s bidjan ollu návccaid
oččodit dohkkeheapmái
sámi namaid čoahkkebáikkiin. Áltá
ja Bådåddjo gávpogat leat mearridan
sámi namaid. Dasa lassin biddjo maid ollu áigi
doaibmat ráđđeaddin
báikenammajearaldagain. Muđui čujuhuvvo
ođđa báikenammalága
gulaskuddancealkámuššii njukčamánus
2004.
2.5.7 Suohkanat
Guovttegielalašvuođadoarjja lea ollu
lassánan jagi 2001:s jahkái 2004
ja lea dahkan ahte sámegiela hálddašanguovllu
suohkanat ja fylkkasuohkanat leat ožžon
eambbo doarjaga. Buot hálddašanguovllu suohkaniiguin
leat ásahuvvon jahkásaš čoahkkimat guovttegielalašvuođa
birra. Ulbmilin lea čatnat lagat oktavuođaid
ja buoridit gulahallama.
Tabealla 2.1 Bušeahttaovdáneapmi 2001–2004
Musea | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 |
---|
Guovttegielalašvuođđaruđat | 15 850 000 | 25 050 000 | 28 050 000 | 33 850 000 |
Giellaprošeavttat
hálddašanguovllu olggobealde | 2 406 000 | 2 450 000 | 2 450 000 | 2 450 000 |
Giellaprošeavttat
hálddašanguovllu siskkabealde | 0 | 0 | 1 600 000 | 2 000 000 |
Giellaguovddážat | 1
600 000 | 2
000 000 | 2
400 000 | 3
150 000 |
Oktiibuot | 19 856 000 | 29 500 000 | 34 500 000 | 41 450 000 |
Bušeahttaovdáneapmi čájeha
ahte Sámediggi vuoruha giellabarggu. Gielladieđáhus «Sámegiella
lea čaffat!» mii meannuduvvui miessemánus
2004, bidjá eavttuid boahtteáiggi
bargguide. Deaŧalaččamus barggut
leat oainnusin dahkat sámegiela ja kultuvrra erenoamážit
oarjel- ja julevsámegiel guovlluin. Guhkesáiggi
mihttu lea ráhkadit oktasaš giellaulbmilprográmma dáidda
gielaide. Deaŧalaš lea movttiidahttit
buohkaid geavahit sámegiela. Okta bargguin boahtteáiggis
lea ođastit ja ráhkadit giellaplánaid
buot sámegielaide. Vai sáhttá čađahit
vuoruhuvvon doaimmaid, de dárbbaša
Sámediggi buori ja lagas ovttasbarggu sihke almmolaš ásahusaiguin,
sámi organisašuvnnaiguin ja ásahusaiguin
ja muđui sámi álbmogiin.