3.5 Sámi riektadilálašvuođat – viidáset
gárgedeapmi
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi,
mii nammaduvvui 1980, attii 1997 iežas nuppi oasseárvalusa,
NOU 1997: 4 Naturgrunnlaget for samisk kultur (Sámi kultuvrra
luondduvuođus). Árvalus siskkilda máŋggalágan
vuoigatvuođadilálašvuođaid, Finnmárkku
hálddaheami ja areálasuodjaleami, ja evttohusaid
riikka olles árbevirolaš sámi
guovllu areálasuodjaleami birra. Lávdegoddi lea
ovddidan láhkaevttohusaid mat siskkildit dáid
fáttáid.
Evttohusas man Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
ovddidii, lei deaŧalaš ulbmilin
addit Sámediggái, fylkkadiggái ja gielddastivrraide váikkuhanfámu
ja mieldeovddasvástádusa Finnmárkku areálageavaheami
ja hálddaheami hárrái.
—ielggadus lea leamaš viiddis gulaskuddamis 1997
rájes 1999 rádjai, mas Sámediggi, Finnmárkku
fylkkadiggi ja departemeanttat čađahedje
iežaset gieđahallama maŋŋil
go gulaskuddan lei loahpahuvvon. Gulaskuddanmateriála lea
hui viiddis, ja addá deaŧalaš vuđđosa
bargui ovddasguvlui. Dat čájeha maiddái
ahte guovdilis fáttát ja evttohusat leat riidduvuložat.
Sihke áigi man Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
geavahii ja gulaskuddancealkámušat čájehit
ahte dás lea sáhka seagášgažaldagain,
mat gáibidit sihke áiggi ja čiekŋudeami
vai oažžu vánhurskkis čovdosiid
mat sáhttet čohkket govdes guorraseami.
Loahpahuvvon gulaskuddama ja materiála analysa maŋŋil
bargá Justiisadepartemeanta čuovvolemiin láhkaevttohusa
hámis, ovttasbarggus guoskevaš departemeanttaiguin.
Oassin politihkalaš gieđahallamis
ovddasguvlui šaddá leat dialoga Sámedikkiin
ja Finnmárkku fylkkagielddain mas čielggaduvvo
vuođus vejolaš čovdosiidda.
Vuos lea árrat dadjat makkár čovdosat šaddet
evttohuvvot.
Nuppi oassečielggadusa addimiin lei Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
deavdán mearkkašahtti osiid mandáhtastis.
Báhcán lei almmatge čielggadit vuođu
ja luondduburiid geavaheami ja hálddaheami sámi
geavahanguovlluin olggobealde Finnmárkku fylkka.
Ođđa Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
nammaduvvui stáhtaráđis geassemánu
1. 2001 ja das lea áigemearrin suoidnemánu 1.
2005 rádjai ollistit maŋimuš oasi
mandáhtas. Muhtun unnit nuppástusat dahkkojuvvojedje
mandáhttii vai dahkkojuvvo oinnolažžan
riikkagottálaš ja riikkaidgaskasaš gárgedeapmi
mii lea leamaš dán duovdagis das rájes
go lávdegoddi vuosttas geardde vuođđuduvvui
1980.
Lávdegotti čoakkádusas lea deattuhuvvon
ahte guoskevaš beroštusat
galget leat ovddastuvvon ja ahte lávdegottis galgá leat
gokčavaš gelbbolašvuohta
gažaldagain maid galgá čielggadit. Maiddái
lea deattuhuvvon váfistit buori sohkabealálaš ja
geográfalaš ovddastusa. Vai váfistuvvo ahte
lávdegoddi sáhttá bargat bevttolaččat,
de deattuhuvvo velá ahte lávdegoddi ii galgga šaddat
menddo stuorisin.
Justiisadepartemeanttas lea leamaš buorre
ja mávssolaš dialoga Sámedikkiin,
sihke mandáhta hábmema ja lávdegotti čoakkádusa
birra.
Boksa 3.3 Dutkanprojeakta sámi vieruid ja riekteoainnuid
birra
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
mandáhtta siskkildii maiddái «guorahallat
sámi vieruid ja riekteoainnuid ja árvvoštallat
man dettolažžan dáid galgá atnit».
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
vuollálaslávdegoddi, nu gohčoduvvon Riektejoavku,
oaččui dahkamuššan čielggadit
ja árvvoštallat mii dál galgá adnojuvvot
gustojeaddji riektin eatnamiid ja čáziid eaiggáduššanvuoigatvuođa
ja geavahanvuoigatvuođa hárrái Finnmárkku
fylkkas. Gč. NA— 1993: 34.
Riektejoavkku loahppaárvalusat ožžo
me-arkkašahtti moaitagiid sámiin, ja
ovttas-ráđiid Sámedikkiin
mearridii Justiisadepartemeanta 1995 dahkat álgaga sierra
dutkanprojektii. Projeavttas lea leamaš juksanmearrin
addit čielggadeami ja analysa sámi vieruid ja
riekteoainnuid hárrai mat leat guston, dahje mat gustojit,
eatnamiid ja čáziid geavaheapmái sámi
guovlluin.
Dutkanprojeavtta raporttat addojuvvojit Finn-márkku
hárrái sierra NOU:n 2001 mielde. Materiála
lea oassin Sámi vuoigatvuođalávdegotti
nuppi oassečielggadusa gieđahallama
vuđđosis.
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
barggu olis máddelis Finnmárkku fylkka šaddet
dáid guovlluid vierut ja riekteoainnut čielggaduvvot.
Boksa 3.4 Dutkanprojeakta ođđaset áiggi sámi
riektegárgedeami birra
Projeaktaovddasvástideaddji lea Sámi Instituhtta
(SI). Projeakta lea leamaš jođus 1998
rájes ja lea SI:a riektehistorjjálaš dutkanbarggu
joatkka. Vuđolaš jurdda
projeavtta duogábealde lea álggahit metodaid sámi vuoigatvuođaid
dutkamii, nappo dábálaš strategiija
sámi riektedutkamii. Kártejuvvot galgá mii
lea dáhpáhuvvan sámi vuoigatvuođaiguin
Norggas ja Ruoŧas 1700-logus gitta dálá áigái.
Bargu galgá, lassin ođđa dieđu
háhkamii, systematiseret ja almmuhit historjjálaš dieđu
mii dássážii ii leat leamaš dovddus.
Projeakta galgá gárvvistuvvot 2001.