5 Sámedikki rolla stáhta, gieldda ja fylkkagieldda
ektui
Mo sámi perspektiiva galgá áimmahuššojuvvot fylkka-
ja gielddadásis lea váldojuvvon ovdan máŋgga
oktavuođas, ee. st. dieđ.
nr. 41 (1996–97) Norgga sámepolitihka
birra. Dát lea deaŧalaš čuolbmabidjan
go jurddaša ahte sámit leat unnitlogus
eanaš gielddain. Ožžotgo sámepolitihka
guovdilis linját háliiduvvon deattu ja beavttu
lea sakka sorjavaš das ahte bajit ulbmilat vuođđuduvvet
báikkálaš ja guovlluguovdasaš politihkkagárgedeapmái.
St.meld. nr. 15 (2000–2001) Nasjonale minoritetar
i Noreg – Om statleg politikk overfor jødar, kvener,
rom, romanifolket og skogfinnar (st. dieđ. nr. 15
(2000–2001) Álbmotlaš veahádagaid
birra Norggas – Stáhtalaš politihka
birra juvdálaččaid, láddelaččaid,
romániálbmoga ja meahcceláttiid guovdu)
deattasta ráđđehus
ahte gielddain ja fylkkagielddain lea seamma geatnegasvuohta go stáhtas
leat mielde ollašuhttimin veahádatpolitihkalaš geatnegasvuođaid
maid Norga lea váldán badjelasas. Dát
gusto dieđusge maiddái geatnegasvuođaide
mat Norggas leat sámi veahkadahkii. Dát máksá ahte
deasta sámi gielas ja kultuvrras galgá leat mielde
politihkalaš vuoruhemiin mat dahkkojuvvojit
báikkálaš ja guovlluguovdasaš dásis.
5.1 Departemeanttaid ráđđádallan- ja
ságaškuššanmekanismmat Sámedikkiin
Álggahuvvon leat bissovaš čoahkkimat
politihkalaš dásis Sámedikki
budjeahta hárrái Sámedikki ja
Gielda- ja guovlodepartemeantta
, ja muhtun eará departemeanttaid
gaskkas, ovdal ráđđehusa
vuosttas jahkásaš budjeahttakonfereanssa.
Gielda- ja guovlodepartemeanttas, mii lea sámi áššiid
bálddalastindepartemeanta, leat jeavddalaš čoahkkimat
Sámedikkiin politihkalaš ja hálddashuslaš dásis.
Lassin leat departemeanttas čoahkkimat Sámedikkiin eaŋkiláššiid
birra dárbbu mielde. Gielda- ja guovlodepartemeanta oassálastá maiddái
dávjá eará departemeanttaid čoahkkimiidda
Sámedikkiin, sihke politihkalaš ja
hálddahuslaš dásis. Sámedikki
hálddahuslaš jođihangoddi
oassálastá jahkásaš etáhttajođiheaddjikonferensii.
Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanttas
ja Sámedikkis
leat čoahkkimat politihkalaš dásis budjeahta
ja eará áššiid
birra. Departemeanta ja Sámediggi leat soahpan čađahit
njeallje bissovaš ovttasbargočoahkkima
juohke jagi. Ulbmilin lea nannet ovttasbarggu ráđđehusa
ja Sámedikki gaskkas dearvvasvuođa-
ja sosiálaáššiin
mat gusket sámi veahkadahkii. Muđui
lea jeavddalaš oktavuohta Sosiála-
ja dearvvasvuođadepartemeantta ja Sámedikki hálddahusa
gaskkas, ee. jahkásaš juolludusgirjjiid
oktavuođas.
Mánáid- ja bearašdepartemeanttas
lea čoahkkin
Sámedikkiin sámi mánáidgárdegažaldagaid birra
guktii jagis. Sámedikki loahpahuvvon mánáid-
ja nuoraidprojeavtta oktavuođas dollojuvvojedje
máŋga oktavuođačoahkkima
departemeanttain. —oahkkimat galget dollojuvvot maiddái
projeavtta čuovvoleamis. Departemeanttas leat jahkásaš budjeahttačoahkkimat
Sámedikkiin politihkalaš dásis.
Mánáid- ja bearašdepartameanta
háliida lagat ja jeavddalaččat ovttasbarggu Sámedikkiin
dál go mánáid- ja nuoraidpolitihkka lea
laktojuvvon Sámedikki bargo- ja politihkkaduovdagiidda.
Departemeanta háliida maiddái ovttasbargat Sámedikkiin
gárgedit dagaldusaid sámi mánáid
ja nuoraid buktin evttohusaid hárrái sámi mánáid-
ja nuoraidpolitihka viidáset gárgedeapmái, guovddášlaččat
ja báikkálaččat. Departemeanta áigu
ovttasbargat Sámedikkiin ain arvvosmahttit gielddaid ovddidit
gielddaid fálaldagaid gárgedeami mat nannejit
sámi mánáid ja nuoraid identitehta ja
gullevašvuođa sámi
servodahkii.
Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanttas
leat čoahkkimat
Sámedikkiin sihke politihkalaš ja hálddahuslaš dásis áigeguovdilis
oahpahanáššiid
ja budjeahta birra. Stáhtalaš oahppohálddahusas
leat jeavddalaš čoahkkimat (7–8 jahkásaččat).
Sámedikki hálddahus oassálastá dáid čoahkkimiidda.
Dáid čoahkkimiid oktavuođas leat čoahkkimat
sámi oahpahansáššiid
birra sullii 5 geardde jagis, maidda departemeanta, Sámediggi,
5 davimus oahppodirektora ja Oahppanguovddáš oassálastet.
Našuvnnalaš koordinerenjoavkkus
SAMTAK (bálddalastin- ja gelbbolašvuođaloktenprojeakta
skuvlajođiheddjiide ja PP-bálvalussii)
leat čoahkkimat 3–4 geardde jagis.
Eanadoallodepartemeanttas
leat čoahkkimat Sámedikkiin
budjeahta ja eará politihkalaš áššiid
birra politihkalaš dásis. Lassin lea departemeanttas
oktavuohta Sámedikkiin áššegieđahallidásis
eaŋkiláššiin.
Boazodoalu váldošiehtadusas, dahkkojuvvon
guovvamánu 26. 1993 Stáhta, Eanadoallodepartemeantta
bokte, ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi
gaskkas lea Sámediggái addojuvvon doaibmevaš politihkalaš rolla.
Sámedikkis lea dáid maŋimuš jagiid
leamaš dárkojeaddjistáhtus
1
stáhta bealde jahkásaš boazodoallošiehtadallamiin.
Maŋŋil go áššeoasálaččat
leat soahpan loahpalaš šiehtadusevttohusa
hárrái, de sáddejuvvo evttohus Stuorradiggái
ealáhuskomitea gieđahallamii. Sámediggái
galgá addojuvvot vejolašvuohta cealkit
boazodoallošiehtadusa birra ovdal go dat gieđahallojuvvo
Stuorradikkis. Dat dáhpáhuvvá nu ahte
komitea sádde proposišuvnna Sámediggái
cealkámuša várás.
Komitea sáhttá diekkár bargovugiin váldit
mielde vejolaš kommeanttaid Sámedikkis,
ovdal go árvalus ovddiduvvo Stuorradiggái.
Guolástusdepartemeanttas
leat čoahkkimat Sámedikkiin
politihkalaš dásis guktii jagis, main eaŋkiláššit
ja budjeahtta váldojuvvo ovdan. Sámediggi lea
maiddái departemeantta gonagasreabbá hálddaheami
bargojoavkkus mielde.
Kultuvradepartemeanttas
leat čoahkkimat Sámedikkiin
politihkalaš ja ámmátdásis
main budjeahtta ja eará áššit
váldojuvvojit ovdan. Sámediggi lea sávvan
ahte oktavuohta hálddahuslaš dásis
ferte gárgeduvvot ja buorránit. Guokte bissovaš jahkásaš čoahkkima
lea šihttojuvvon politihkalaš dásis
kulturministara ja sámediggepresideantta gaskkas.
Sámi kulturgažaldagaid oktavuođalávdegoddi álggahuvvui
1994. Kultuvradepartemeanta, Gielda- ja guovlodepartemeanta, Norgga
kulturráđđi ja
Sámi kulturráđđi
leat ovddastuvvon lávdegottis, man Kultuvradepartemeantta ovddasteaddji
jođiha. Lávdegottis leat dábálaččat leamaš golbmanjeallje čoahkkima
jahkái ja dat lea doaibman oktavuođalađasin
norgalaš eiseválddiid ja sámi
institušuvnnaid gaskkas main lea ovddasvástádus
kulturduovdagis. Sierra orgána mii bisuha dán
oktavuođa sáhttá almmatge
muhtumin orrut hálddahuslaččat dárbbašmeahttun
ja ájihahtti. Danne ráđđehus
oaivvilda ahte Oktavuođalávdegoddi
loahpahuvvo dálá hámis. Kultuvradepartemeanta
háliida lagas oktavuođa sámi
orgánaiguin kulturduovdagis. Dat dahká vuđđosa
nu geahppa áššegieđahallamii
go vejolaš ja diekkár oktavuohta sáhttá veahkehit
váfistit nu buori gieđahallama go vejolaš sámi
kulturáššiide. Kultuvradepartemeanta áigu
ovttasbargat Sámedikkiin vai váfistuvvo lagas
oktavuođa bisuheapmi mii lea sajáiduvvan
guovddášhálddahusa ja sámi kultureallima
ovddasteddjiid gaskii.
Birasgáhttendepartemeanttas
leat čoahkkimat Sámedikkiin
budjeahta ja eará politihkalaš áššiid
birra. Departemeanttas leat maiddái jahkásaš oktavođačoahkkimat
hálddahuslaš dásis biras-
ja kultursuodjalusáššiid
birra. Sámedikki Báikkálaš Agenda
21-projeavtta (1999–2001) projeaktaáigodagas lea
leamaš dávjes oktavuohta hálddahuslaš dásis
Birasgáhttendepartemeantta ja Sámedikki gaskkas.
Sámi kulturmuitoráđi huksenmuttus
lea Riikkaantikvára deaŧalaš oktavuođalađas.
Sámediggi lea mielde Plánaláhkalávdegotti
refereansajoavkkus.
Justiisadepartemeanttas
ja Sámedikkis
leat leamaš čoahkkimat Sámi
vuoigatvuođalávdegotti barggu birra
politihkalaš dásis. Dát gusto sihke
ođđa lávdegotti
nammadeapmái máddelis Finnmárkku ja lávdegotti
barggu čuovvoleapmái Finnmárkkus. Plánejuvvo
dialoga
2
Sámedikkiin
ja Finnmárkku fylkkain Sámi vuoigatvuođalávdegotti
oassečielggadeami NOU 1997: 4 Sámi kultuvrra luondduvuođus čuovvoleami birra.
Lassin čoahkkimiidda
Olgoriikkadepartemeanttain
politihkalaš dásis
budjeahta ja eará áššiid birra
lea Sámediggi mielde Olgoriikkadepartemantta ráđđeaddi
lávdegottis olmmošvuoigatvuođaid
hárrái ja departemeantta bargojoavkkus riikkaidgaskasaš eamiálbmotlogijagi
hárrái (1995–2004). Olgoriikkadepartemeantta ráđđeaddi
lávdegottis leat eiseválddiid, ealáhuseallin-
ja fágaorganisašuvnnaid, eaktodáhtolaš organisašuvnnaid
ja politihkalaš bellodagaid miellahtut. Bargojoavkkus
leat, lassin Olgoriikkadepartementii ja Sámediggái,
Gielda- ja guovlodepartemeanta ja NORAD. Sámediggi bovdejuvvo maiddái
oassálastit norgalaš sáttagottiide
ON-čoahkkimiidda mat gieđahallet eamiálbmotgažaldagaid,
ja addit evttohusaid diekkár čoahkkimiid válmmaštettiin.
Sámediggi oassálastá maiddái
norgalaš sáttegoddái Arktalaš Ráđi
barggus, vrd. kapihttaliin 16. Prográmmas Eamiálbmogat
veahkis daddjojuvvo ahte Sámediggi galgá váldojuvvot
mielde. Dát lea iešguđet
sivas maŋŋonan. Olgoriikkadepartemeanta áigu
veahkehit dán ovttasbarggu doaibmagoahtit.
Eará departemeanttain leat čoahkkimat Sámedikkiin
eaŋkiláššiin
dárbbu mielde. Stáhtaministtar deaivvada njealji
davimus fylkkasátnejođiheddjiin ja
Sámediggepresideanttain oktanaga oktii jagis. Dáid čoahkkimiin
váldojuvvojit riikkaoasi áigeguovdilis fáttát
ja čuolbmabidjamat ovdan. —oahkkimiidda oassálastet
maiddái fágastáhtaráđit
fáttáid mielde mat váldojuvvojit ovdan.
5.1.1 Oktavuohta Sámedikki ja departemeanttaid vuollálas
etáhtaid gaskkas
Luondduhálddahandirektoráhtas
lea
oktavuohta Sámedikkiin guovdilis boraspirelávdegotti
bokte ja anadroma (guolit mat ellet sihke sálte- ja sáivačázis)
luossaguliid ovttasbargoráđis, mas Sámediggi
lea mielde. Sámediggi ovttasbargá dávjá direktoráhtain
eaŋkiláššiin.
Guolástusdirektoráhta
oktavuohta
Sámedikkiin lea kanaliserejuvvon guliid riikkagottálaš regulerenráđi
ja riikkagottálaš riddonjuorjjoráđi bokte.
Sámediggi oassálastá njelljii jagis
Riikkaantikvára
fágalaš oktavuođalávdegoddái.
Dasto oassálastá Sámediggi Riikkaantikvára
jahkásaš riikkačoahkkanemiide
ja jahkásaš kulturmuitokonferensii.
Lassin lea dávjes oktavuohta eaŋkiláššiin.
Sámediggi juohká jahkásaččat ruđaid
Riikkaantikvára beales.
Ovttasbargu Sámedikki ja
Norgga
kulturráđi
gaskkas lea doaibman
sihke Sámi kulturgažaldagaid oktavuođalávdegotti
bokte ja njuolga Sámi kulturráđi
ja Norgga kulturráđi gaskkas.
5.1.2 Sámedikki gaskavuohta Ráđđehusadvokáhttii
Ráđđehusadvokáhta
váldodahkamušat lea diggeáššiid
vuodjit stáhtainstitušuvnnaid beales,
addit cealkámušaid ja smiehttamušaid rievttálaš gažaldagain
ja dihto muddui veahkehit hálddahusa šiehtadallamiin.
Sámediggi lea jearran mo Sámediggi sáhttá geavahit
Ráđđehusadvokáhta.
Dán duogážin lea ahte Sámediggi
1999 bivddii Ráđđehusadvokáhta
Sámedikki beales árvvoštallat
stevdnet Statskog SF:a (Stáhtavuovddit SF) vai oažžu
Finnmárkku Eanavuovdinstivrra mearrádusa addit
doaibmalobi luonddugeađggi roggamii Riebanváris
ja Náranašas Guovdageainnus, ja Statskog
SF:a mearrádusaid váidalusáššiin,
celkojuvvot gustomeahttumin. (Sámedikki unnitlohku ii háliidan
diekkár meannudanvuogi.) Ráđđehusadvokáhtta
hilggui Sámedikki ávžžuhusa,
ja čujuhii ahte Ráđđehusadvokáhtta
máŋgga áššis
loaidá ovdan Statskoga SF:a beales ja dan ráđđeaddin.
Ráđđehusadvokáhtta
lea vuosttažettiin ráđđehusa
ja departemeanttaid ášševuoddji.
Vejolaš veahkki vuolit etáhtaide ferte
kanaliserejuvvot ovddasvástideaddji departemeantta bokte.
Sámedikki doaibma politihkalaš orgánan ii
leat ráđđehusa
dahje stáhtahálddahusa bajilgeahččo-
dahje bagadusválddi vuollásaš,
ja Sámedikkis sáhttet leat oainnut mat hellehit
ovdamearkka dihtii departementála oainnuin. Sámedikki
politihkalaš doaibma sáhttá mielddisbuktit ahte
Sámediggi váldá ovdan áššiid
eará stáhtalaš orgánaid
buohta. Ráđđehusadvokáhtta
lea diekkár stáhtalaš orgánaid ráđđeaddi
ja lágastalli, juoga mii mearkkaša ahte
Ráđđehusadvokáhtta
ii sáhte veahkehit Sámedikki go eará stáhtalaš beroštusat
guoskkahuvvojit dahje stáhtalaš mearrádusat
fallehuvvojit.
Sáhttá jearrat sáhttágo Ráđđehusadvokáhtta
veahkehit Sámedikki eanet ráddjejuvvon duovdagis, áššiin
mat gusket Sámedikki doibmii hálddahusorgánan
(ovdamearkka dihtii virgeoapmahašáššiin
dahje lanjaid láigohemiin). Diekkár čovdosiin šaddá almmatge
eahpečielga avádat mas leat váttes rádjagažaldagat.
Sáhttá muđui čujuhuvvot
ahte Ráđđehusadvokáhtta ii
atte jurdihkalaš ráđiid
Stuorradiggái, ii gažaldagainge mat čatnasit
administrašuvdnii.
Dán vuođul oaivvilda ráđđehus
ahte Sámediggi ii sáhte geavahit Ráđđehusadvokáhta
bálvalusaid. Dán árvvoštallamis deattuha
ráđđehus Sámedikki
iehčanas ja sorjjasmeahttun sajádaga ráđđehusa
ektui. Dát sorjjasmeahttunvuohta doahttaluvvo eanemusat
go Sámediggi ieš vállje ášševuddjiidis.
5.2 Sámediggi ja gaskavuohta báikkálaš ja
guovlluguovdasaš stivrendássái
Sámedikkis leat geavadis eanemus gaskavuođat stáhtii
ja muhtun muddui fylkkaide. Sámediggi buktá oainnuid
Finnmárkku, Romssa, Nordlándda, Davvi- ja Mátta-Trøndelága
ja Hedmárkku fylkkaplánaid hábmemii.
Gielddain gos sámit leat eanetlogus veahkadagas lea sámi
váikkuhanfápmu gielddalaš politihkas
ja hálddahusas lunddolaččat stuoris.
Eanaš gielddain ja fylkkagielddain leat almmatge
sámit unnitlogus. Joavkun leat sámiin hárve
vejolašvuođat oažžut
mearrideaddji váikkuhanfámu gielddaid ja fylkkagieldddaid
eanádatmearrádusaide.
Sáhttá leat čuolmmalažžan
ahte sámi gažadagat dávjá šaddet
dušše oktan suorgin máŋgga eará suorggi
gaskkas báikkálaš dásis.
Prinsihpat mat leat nannejuvvon sámelágas ja vuođđoláhkaparagráfas
sámiid vuoigatvuođadilálašvuođa
birra doibmet beare unnán njuolggadeaddjin báikkálaš politihkkii
ja hálddahussii. Máŋgga gielddas
sáhttet maiddái leat iešguđetlágan
oaivilat sámi kultuvrra saji birra almmolaš oktavuođas.
Dat sáhttá mielddisbuktit ahte lága hágut
eai ollašuhttojuvvo. Guovdilis gažaldat
lea danne mo buoremusat galgá váfistit sámepolitihkalaš ulbmiliid čađaheami
ja sámepolitihkalaš doaibmabijuid bálddalastima guovlluguovdasaš ja
báikkálaš dásis.
Gielddat galget áimmahuššat
deastta sihke álbmotstivrras ja čálggus.
Demokráhtalaš oassálastin,
eanetlohkoprinsihppa ja gielddaid rolla politihkalaš institušuvdnan
leat guovdilis doahpagat dán oktavuođas.
Lassin sáhttet gielddat gehččojuvvot
stáhta giehtaguhkibun riikkagottálaš politihka
fápmuibidjamis. Ovdamearkan dása lea ahte sámelága
giellanjuolggadusat, oahpahusláhka ja báikenammaláhka
geatnegahttet gielddaid sámi giellapolitihka riikkagottálaččat
mearriduvvon standárddaid vuođul. Gielddain
lea rolla ássiid politihkalaš reaidun.
Dat galget maiddái leat sámi ássiid politihkalaš reaidun.
Stuorra mearkkašupmi šaddá das
man olu gielda ieš deattuha vuoruhit sámi
giela ja kultuvrra nannema ja gárgedeami. Sámediggi
oaivvilda ahte sámi beroštusaide ferte
váfistuvvot buoret coakci politihkalaš vuogádagas
ja hálddahusas muđui. Danne evttohuvvoge
dálá sámediggeplánas (s 47) ahte
seahtá árvvoštallojuvvot skihkket
gielddaid ja fylkkagielddaid sámepolitihkalaš dahkamušaide.
5.2.1 Sámedikki oktavuohta stáhtalaš guovlluguovdasaš etáhtaiguin
Sámedikkis leat jeavddalaš čoahkkimat
Finnmárkku fylkkamánniin.
Golbmii jagis leat ovttasbargočoahkkimat golmma davimus
oahppodirektora ja Sámedikki gaskkas main ságaškuššet áigeguovdilis áššiid
mat gusket sámi oahpaheapmái. Guktii jagis leat čoahkkimat
golmma davimus oahppodirektora, Sámedikki ja Stáhtalaš erenoamášpedagogoalaš doarjjavuogádaga
(Statped) gaskkas main ságaškuššet
sámi erenoamášpedagogalaš oahpaheami.
Davvi-Norgga ráđđeaddi
orgána, Statped:a olis, gávnnada sullii guhttii
jagis.
Eanadoalu siskkabealde lea guovlluguovdasaš ovttasbargu
plánabarggu hárrái. Eanadoalu ja boazodoalu
boahtti árvoduddjonprográmma oktavuođas
lea Sámediggi mielde prográmmabarggus ovttas guovlluguovdasaš eiseválddiiguin.
5.2.2 Sámediggi ja fylkkagielddat
Sámedikki politihkalaš jođihangottis
leat čoahkkimat golmma davimus fylkka fylkkasátnejođiheddjiiguin.
Sámedikkis lea ovttasbargu fylkkagielddaiguin Sis-Finnmárkku
nuppástuhttinprográmma, EU Intereg-prográmma,
guovlluguovdasaš gárgedanprográmmaid,
Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána, sámi
eanadoalloplána ođđa árvvoštallama
ja ráđđehusa Davvi-Norgga-barggu
hárrái. Sámediggi lea dárkojeaddjin
Davvi-Norgga riikkaoasselávdegottis. Sámedikkis
lea maiddái oktavuohta guđa davimus
fylkkagielddain kulturmuitoáššiin.
Romssa fylkkagielda lea virgádan sámekonsuleantta
ráđđealbmáetáhttii.
Sámekonsuleanttas lea vásedin ovddasvástádus
sámi gažaldagaid plánemis, gárgedeamis
ja buohtalastimis. Sámekonsuleanta lea Sámi gažaldagaid
ráđđeaddi lávdegotti čállin.
Lávdegoddi addá cealkámušaid
fylkkagielddalaš plánaid, budjeahtaid, gulaskuddamiid
ja eará deaŧalaš áššiid birra.
Romssa fylkkagielda gullá sámelága giellanjuolggadusaid
vuollái, ja oažžu jahkásaččat
juolluduvvot stáhtalaš guovttegielatvuođadoarjaga Sámedikki
bokte. 2001 bargojuvvo doaibmaplánain Romssa fylkkagieldda
ollislaš rahčamuššii sámi
giela ja sámi giela ja kultuvrra gelbbolašvuođaloktema
beales.
Nordlándda fylkkagielda lea maiddái bidjan
virgái sámekonsuleanta. Sámi nammagoddi
lea ráđđeaddi orgánan
fylkkagielddas. Nammagoddi addá cealkámušaid
mat gusket sámi beroštusaide, ja sáhttá maiddái
iežas álgaga vuođul ovddidit áššiid
fylkkagildii. Sámi nammagoddi lea ožžon
delegerejuvvot válddi hálddahit fylkkagielddalaš ruđaid
sámi kulturdoaibmabijuide, doarjagiid sámi organisašuvnnaide
ja oahppostipeanddaid sámiide geat váldet alit
oahpu. Fylkkas dollojuvvo sámekonfereansa juohke jagi. Nordlándda
fylkkagieldda sámi politihka doaibmaplána lea
dárkkistuvvomin, ja biddjojuvvo fylkkadikki ovdii čakčamánus
2001.
Mátta-Trøndelága fylkkagielda lea
2001 vuođđudan sámi
gažaldagaid ráđđeaddi
lávdegotti áššiin
mat gusket sámi dilálašvuođaide
fylkkas. Lávdegoddi galgá veahkehit nannet dialoga
fylkkagieldda ja sámi birrasiid gaskkas. Lávdegottis
leat vihtta miellahtu, geain unnimustá guovttis galget
leat čáláhallan Sámedikki válgajienastuslohkui.
5.2.3 Oktavuođavuogit Sámedikki ja gielddaid gaskkas
Sámegiela hálddahanguovllu guđa
gieldda ovttasbargoorgánas leat čoahkkimat 3–4
jagis main ságaškuššet
skuvlagažaldagaid mat gusket oahpaheapmái O97
Sámi mielde ja eará áigeguovdilis áššiid.
Sámediggi ja Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta bohtet čoahkkimii
dárbbu ja gielddaid sávaldaga mielde. Sámediggi
lea maiddái ožžon vejolašvuođa
leat mielde bajilgeahččooahppaladdamiin sámegiela
hálddahanguovllus vai oažžu buoret várddu
das mo gielddat organiserejit oahpaheami O97 Sámi mielde.
2002 rájes Sámediggi juohká 10,2 milj.
kr. lassigoluide mat čuvvot guovttegielatvuođas
sámi giela hálddahanguovllu gielddaide. Gielddat
leat dán oktavuođas dovddahan ahte
háliidit bissovaš ráđđádallamiid
Sámedikkiin. Gielda- ja guovlodepartemeanta jođiha
bargojoavkku mas lea leamaš dahkamuššan
dárkileappot geahčadit guovttegielatvuođagoluid
(vrd. kap. 7.3.).
Hálddahanguovllu gielddaid giellakonsuleanttat lea vuođđudan
oktasaš giellaforuma mii čoahkkana
guktii jagis. Sámediggi oassálastá čoahkkimiidda.
Váikkuhangaskaomiid oktavuođas maid Sámediggi
hálddaša Sámi ovddidanfoandda (SOF)
bokte, lea Sámedikkis viiddis ovttasbargu báikkálaš dásiin,
erenoamážit gielddalaš ealáhusfoanddaiguin.
Sámediggi háliida lagat ja eanet geatnegahtti
ovttasbarggu jeavddalaš čoahkkimiid
bokte gielddaiguin mat leat SOF:a doaibmaguovllu siskkabealde. Vuosttas čoahkkin lea
juo dollojuvvon.
Sámedikkis lea oktavuohta njealji davimus fylkka buot
gielddaiguin, ja 15 gielddain Mátta-Trøndelágas
ja 5 gielddain Hedmárkkus areálasisabahkkemiid áššiid
hárrái kulturmuitolága ja plána-
ja huksenlága mielde.
5.2.4 Sámedikki váldi ja gielddalaš iešstivrejupmi
Gielddaláhka addá nana suoji stáhtalaš bajilstivrema
vuostá gielddalaš dahkamuščoavdima hárrai.
Riidu gielddalaš iešstivrejumi
prinsihpa ja Sámedikki válddi lasihanjuksanmeari
gaskkas sáhttá bohciidit go dahkamušat
mat gusket sámiide erenoamážit, evttohuvvojit
biddjojuvvot Sámediggái, dahje juos gielddaide
skihkkejuvvojit dahkamušat doibmiibidjat stáhta
sámepolitihka.
Stáhta ovddasvástádus das ahte sámiid
vuoigatvuođat eamiálbmogin áimmahuššojuvvojit duhtadahtti
vuogi mielde ii sáhte delegerejuvvot vuolit hálddahusdásiide
nugo gielddaide ja fylkkagielddaide. Stáhta ovddasvástádus
han lea atnit doarvái váikkuhangaskaomiid váfistit
ahte geatnegasvuođat dollojuvvojit. Gažaldagain
mat gusket vuđolaš vuoigatvuođaide
sáhttet dihto stáhtalaš stivremat
dárbbašuvvot vái stáhta sámepolitihkalaš geatnegasvuođat
váfistuvvojit buot hálddahusdásiin.
Gielddalaš iešstivrejupmi
ferte vihkkedallojuvvot vuoigatvuođaid vuostá maid
stáhta addá boargáriidda – lei
dal vuoigatvuohta dearvvasvuođaveahkkái,
vuoigatvuohta oahpaheapmái, dahje veahádatsuodjalus
ja eamiálbmogiid sajádaga suodjalus seailluheami
ja viidáset gárgedeami dihtii identitehta ja oami
kultuvrra. Váttis lea albmadit guđe
muddui vuoigatvuođat berrejit bajilstivret gielddalaš iešstivrejumi.
Viiddis vuoigatvuođanannen addá unnán
lihkadanmuni báikkálaš árvvoštussii
ja politihkkahábmemii. Juos dahkamušat
vuos biddjojuvvojit gielddaide, de vuorrástuhttá dat
go stáhta stivre dahkamuščoavdima,
go juo vuođustus bidjat dahkamušaid
gielddaide vuolggasajis čatnašuvvá aiddo
fal vejolašvuhtii ja háliidussii báikkálaččat heivehit čovdosiid.
Go biddjojuvvojit dahkamušačoavdimat
gielddaide ja fylkkagielddaide, de arvvosmahttojuvvo báikkálaš demokratiija
nu ahte gieldda ja fylkkagieldda álbmotválljejuvvon
ovddasteddjiide addojuvvo vejolašvuohta ieža
gávdnat čovdosiid dahkamušaide.
Diekkár váikkuhangaskaoamit čalmmustahttet
ja čielggasmahttet báikkálaš ovddasvástádusa.
Eanet bienalaš
3
ásahallamat čalmmustahttet
stáhtalaš riikkagottálaš ovddasvástádusa,
muhto sáhttet leat mielde geahpedeamen báikkálaš ovddasvástádusa.
Gievrras stáhtalaš stivren muhtun duovdaga
siskkabealde sáhttá dainna mielddisbuktit ahte
gielddasuorgi guhki vuollái massá álggadahkkirolla
4
duovdagis, nu
ahte báikkálaš indu nohká.
Gielddat berrejit danne ávžžuhuvvot
atnit deastta sámi beršotusain iežaset álgaga
vuođul. Gielddat fertejit oažžut
doarvái informašuvnna virggálaš sámepolitihka
birra ja rievttálaš standárddaid
birra mat leat ásahuvvon. Stáhta geatnegasvuohta
lea fuolahit ahte dárbbašlaš informašuvdna
addojuvvo almmolaš virgeolbmuide buot dásiin.
Ráđđehusa ulbmil
lea lasihit dieđu sámepolitihka birra
hálddahusas – sihke báikkálaččat,
guvlluguovdasaččat ja guovddášlaččat.
5.2.5 Mearrádusat mat ásahallet ja bidjet gáibádusaid
Sámedikki ja gielddaid ovttasbargui
Sámeláhka, mánáidgárdeláhka
ja oahpahusláhka sisdollet mearrádusaid main leat
njuolggo čuvvosat gielddaide, ja veahkehit dieinna lágiin ásahallat
muhtun gaskavuođaid Sámedikki ja gielddaid
gaskkas.
Fylkka- ja gielddaplánemis leat stuorra čuvvosat
sámi beroštusaide, ealáhusaide
ja kultuvrii guovlluin gos ásset sámit. Plána-
ja huksenláhka lea guovdileamos láhkamearrádusat luonddu-
ja valljodatvárrehálddaheapmái, vrd. máinnašemiin
kapihttalis 15.
Sámi servodatberoštusaid deasta
ii leat čielgasit namahuvvon lágas. Dát
perspektiiva gessojuvvo sisa guovtti johtočállosis
Birasgáhttendepartemeanttas. Johtočálus
T-2/98 dadjá ahte fylkkagielddat ja gielddat berrejit
buktit Sámedikki plánaid fylkka- ja gielddaplánemii
duovdagiidda main leat sámi beroštusat.
Johtočállosis T-3/98 čuožžu
ahte fylkkaplánen maiddái galgá veahkehit váfistit
ja gárgedit sámi kultuvrra oktan servodagain ja
ealáhusaiguin, ja ahte Sámediggi galgá váldojuvvot
mielde fylkkaplánemii ráđđeaddi orgánan
fylkkain gos leat sámi geavahan- ja ássanguovllut
(Hedmárkkus, Mátta-Trøndelágas,
Davvi-Trøndelágas, Nordlánddas, Romssas
ja Finnmárkkus).
5.3 Sámi beroštusaid áimmahuššan hálddahusas
Sámelága § 2–2 dadjá ahte «Eará almmolaš lágádusat
berrejit Sámediggái addit vejolašvuođa iežas
oainnu čilget ovdalgo mearridit maidege áššiin
mat gullet Sámedikki bargosurggiide.».
Mearrádus lea oaivvilduvvon
almmolaš orgánaide buot dásiin – guovddášlaččat,
guovlluguovdasaččat ja báikkálaččat.
Guovdilis gažaldat lea váfistago sámelága
ráva almmolaš orgánaide gullat
Sámedikki oaiviliid ovdal go mearrádusat dahkkojuvvojit,
doarvái bures geatnegasvuođaid áimmahuššama
mat hálddahusas leat sámi álbmotjoavkku
hárrái. Dán oktavuođas čujuhuvvo
ILO-soahpamuša artihkkalii 6 ja 7, mat skihkkejit
eiseválddiid ráđđádallat
ja ovttasbargat eamiálbmogiiguin ovdal go dáid álbmogiidda
guoski mearrádusat dahkkojuvvojit, ja addá eamiálbmogiidda
vuoigatvuođa oassálastit mearrádusproseassaide.
ON-konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra, art. 27, navdojuvvo addit láhkavuđđosa
gáibádussii ahte eamiálbmogiiguin galgá ráđđádallojuvvot
proseassain mat gusket sidjiide. Sámi beroštusaid
váilevaš áimmahuššan
báikkálaš ja guovlluguovdasaš dásis
dahká stuorra čuvvosiid sámi kultuvrra
gárgedanvejolašvuođaide.
Gažaldat eará almmolaš orgánaid
geatnegasvuođas diktit Sámedikki addit
cealkámuša, ságaškuššojuvvui
Sámi vuoigatvuođalávdegottis
NA— 1984: 18, vrd, maiddái ot. prp. nr. 33 (1986–87).
Lávdegoddi oaivvildii ahte bákkolaš gulaskuddan
lassin váttes ráddjenčuolmmaid dahkamii,
maiddái bohciidahttá prinsihpalaš eahpádusaid
guđe áššiid
gieđahallamii Sámediggi galgá geavahit
návccaid. Lávdegoddi čujuhii ahte Sámedikkis
alddes seahtá leat vejolašvuohta válljet
makkár áššiid
háliida váldit ovdan, iige vuoliduvvot earáid álgagiid vuostáváldin.
Muđui gusto dál juo dábálaš čielggadangeatnegasvuohta
hálddahusas, vrd. hálddahuslága §§ 17
ja 37.
Ráđđehusa oaidnu
lea ahte dálá láhkamearrádusat
dán duovdagis leat doarvái. Almmatge dárbbašuvvo
eanet informašuvdna ja nevvodeapmi almmolaš orgánaid
geatnegasvuođaid birra sámepolitihkalaš duovdagis,
nu ahte gielddat ja fylkkagielddat šaddet vel
dihtomielalaččabun dáid hárrái.
Danne áigu ráđđehus vuoruhit
eanet informašuvnna olggosaddima gustojeaddji
láhka- ja njuolggadusmearrádusaid birra iešguđetlágan
surggiin Norggas ja olmmošvuoigatvuođaid
birra main lea mearkkašupmi eamiálbmogiidda.
Earret eará addojuvvo informašuvdnagihpa
ILO-soahpamuša nr. 169 birra, mii lea
oaivvilduvvon báikkálaš, guovlluguovdasaš ja
stáhtalaš hálddahussii. Ráđđehus áigu
maiddái ráhkadit oaivadusa sámi áššiid
gieđahallamii.
5.3.1 Sámi beroštusaid dálá áimmahuššanortnegat
báikkálaš ja guovlluguovdasaš hálddahusas dearvvasvuođa-
ja sosiálasuorggi siskkabealde
Muhtun fylkkagielddain ja gielddain leat meannudanvuogit mat
mielddisbuktet ráđđádallamiid báikkálaš sámepolitihkalaš nammagottiiguin
ja organisašuvnnaiguin, dahje ahte sámi
bargiin suorggis lea eahpehámolaš ráđđeaddi
rolla. Sii leat veahkehan lasihit diehtomielalašvuođa sámi
veahkadaga dárbbuid hárrái, ja miellaguottut orrot
earáhuvvamin máŋgga gielddas.
Almmatge lea ain váttis oažžut álgui
projeavttaid mat gáibidit gielddalaš iešruhtadeami.
Sámi dárbbut eai leat oppalaččat
doarvái bures áimmahuššojuvvon
bálvalusfálaldagaid plánemis, ovdamearkka dihtii
boarrásiidfuolahusas. Stuorradiggemearrádus spesiálistadearvvasvuođabálvalusaid stáhtalaš badjelassiiváldima
birra dahká ođđa rámmaeavttuid
sámi beroštusaid áimmahuššamii.
Dát máinnašuvvo kapihttalis
11.
5.4 Sámepolitihka bargo- ja ovddasvástádusjuohku
Dasgo Sámedikki ovddasvástádusduovdagat
leat dál sakka viidábut go ovdal, de lea ráđđehusa oainnu
mielde dárbu ođđasis
ja vuđolaččabut árvvoštallat
Sámedikki rolla ja dahkamušaid.
Almmolaš hálddahusa váldoulbmil
lea áimmahuššat
boargáriid beroštusaid ja čoavdit vuđolaš servodatdahkamušaid.
Gažaldat dahkamuš-, ovddasvástádus-
ja doaibmajuohkimis hálddahusdásiid gaskkas lea
guovdil maiddái sámepolitihkalaš oktavuođas.
Gažaldagas lea sáhka geas berre leat váldi áimmahuššat
makkár dahkamušaid almmolaš hálddahusa
siskkabealde. Muhtun muddui lea árvvoštallamis
sáhka guđe dásis – riikkagottálaččat,
guovlluguovdasaččat dahje báikkálaččat – dihto
almmolaš dahkamuš berre čovdojuvvot,
ja muhtun muddui das galgetgo stáhtalaš hálddahusorgánat
vai gielddat ja fylkkagielddat main galgá leat ovddasvástádus
dahkamuščoavdimis.
Stáhtas han leat álbmotrievttálaš geatnegasvuođat
sámi veahkadaga hárrái, ja dainna das
lea váldoovddasvástádus láhčit
dilálašvuođaid
nu ahte sámit sáhttet seailluhit ja gárgedit
iežaset giela, kultuvrra ja servodateallima. Geavatlaš dahkamušat
mat čuvvot dán ovddasvástádusas fertejit
almmatge maiddái doibmiibiddjojuvvot vuolit hálddahusdásiin.
Mearrádusain mat dahkkojuvvojit gielddalaš ja
fylkkagielddalaš dásis lea stuorra
mearkkašupmi vejolašvuođaide
bisuhit ja viidáseappot gárgedit sámi
kultuvrra. Danne ferte deasta sámi veahkadagas leat mielde
politihkalaš vuoruhemiin mat dahkkojuvvojit
báikkálaččat.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
evttohii NA— 1984: 18 Sámiid vuoigatvuođaid dilálašvuođaid
birra láhkadit ahte fylkkagielddat ja gielddat galget skihkkejuvvot čađahit sámepolitihkalaš doaibmabijuid.
Ráđđehus ja Stuorradiggi
eai guorrasan dása. Biddjojuvvui strategiija mas leat positiiva
doarjjaortnegat dan sadjái go oppalaš skihkkenláhkavuođus.
Dát vuođustuvvui dainna ahte láhkaskihkken
ja rávvagat seaguhit iežaset gielddalaš iešstivrejupmái
(vrd. ot. prp. nr. 33 (1986–87), s 103).
Sámediggi lea jahkedieđáhusastus
1999 bivdán ahte dikki rolla čielggaduvvo dárkileappot Sámedikki
ja iešguđet hálddahusdásis
ovddasvástádusgaskavuođa aiddostahttimiid
5
bokte. Sámediggi
háliida ahte geahččaluvvojit ortnegat mo
diggi galgá oassálastit fylkkaplánema
bargui, ja čađaheapmái. Sámediggi
gáibida maiddái ahte gielddaid ja fylkkagielddaid
ovddasvástádus sámi áššiin
ferte meroštallojuvvot čielgaseappot.
Jahkedieđáhusas 2000 čuoččuha
Sámediggi ahte sámi áššit
fertejit áimmahuššojuvvot buorebut
norgalaš politihkalaš vuogádagas
go dál. Sámedikki mielas geahččalit
máŋga gieldda ja fylkkagieldda dodjalit
earáide ovddasvástádusa sámi
doaibmabijuin. Sámediggi cealká ahte leat sihke
ráddjenčuolmmat sámi doaibmabijuid hárrái ja
negatiiva doaladumit
6
sámi gažaldagaide máŋgga
gielddas (Sámedikki gulaskuddancealkámuš Dahkamušjuohkinlávdegotti árvalussii (Oppgavefordelingsutvalgets
innstilling, NOU 2000: 22, ášši
45/00)).
Danne Sámediggi lea, jahkedieđáhustastis 2000
ja gulaskuddancealkámušastis Dahkamušjuohkinlávdegotti árvalussii,
bivdán ahte dahkamušjuohkingažaldagat
guorahallojuvvojit, prinsihpaid mielde maidda riikka sámepolitihkka vuođđuduvvá.
Sámediggi atná deaŧalažžan
ahte sámepolitihkka hámádahttojuvvo nu
ahte oassádallit iešguđet
dásis ožžot čielgasit meroštallojuvvon
ovddasvástádusa. Vuosttažettiin ferte
ovddasvástádusgaskavuohta stáhta ja Sámedikki
gaskkas čielggaduvvot. Dasto fertejit gielddaide ja fylkkagielddaide
addojuvvot konkrehta geatnegasvuođat ja raporterengáibádus
dahkamušaid čađaheami
birra.
Ráđđehus lea
ovttaoaivilis ahte lea dárbu árvvoštallat
ja čielggadit ovddasvástádus- ja dahkamušjuohkima
almmolaš eiseváldeorgánaid ja –dásiid
gaskkas vai stáhta sámepolitihkalaš juksanmearit
ollašuvvet. Sámedikki rolla ja dahkamušaid
juohkin mat gusket sámiide erenoamážit,
eai leat árvvoštallojuvvon Dahkamušjuohkinlávdegottis
(NOU 2000: 22 Om oppgavefordelingen mellom stat, region og kommune
(Dahkamušjuohkima birra stáhta, regiovnna
ja gieldda gaskkas) iige i st.meld. nr. 31 (2000–2001)
Kommune, fylke, stat – en bedre oppgavefordeling (Gielda,
fylka, stáhta – buoret dahkamušjuohkin).
St.meld. nr. 31 (2000–2001) dadjá ráđđehus čuovvovaččat:
«Sámedikki váldi ja sajádat
norgalaš hálddahusas ferte gehččojuvvot
ovddasvástádus- ja dahkamušjuohkima
ektui stáhta, fylkkagieldda ja gieldda gaskkas. Dát
gažaldat galgá ságaškuššojuvvot
prinsihppadieđáhusas norgalaš sámepolitihka
birra mii plána mielde galgá biddjojuvvot ovdan maŋŋelis
dán jagi, ja danne ii máinnašuvvoge
dán dieđáhusas.»
Ii leat vejolaš čielggadit buot
gažaldagaid mat čatnasit Sámedikki váldái
dán stuorradiggedieđáhusas.
Ráđđehus oaivvilda
danne ahte lea dárbu viidábut árvvoštallat
gielddaid ja fylkkagielddaid ovddasvástádusa ja
dahkamušaid sámi áššiid
hárrái, ja rolla- ja dahkamušjuohkima
Sámedikki ja eará almmolaš hálddahusa gaskkas.
Maiddái lea dárbu oppalaččat árvvoštallat
guđe politihkkaduovdagiid badjel Sámediggi berre
oažžut lasihuvvon válddi, ja makkár čuvvosat dás
leat.
5.4.1 Bargo- ja ovddasvástádusjuogu árvvoštallan,
sámi perspektiivvas
Gávdnojit máŋga molssaeavttu
mo sáhttá árvvoštallat
dahkamuš- ja ovddasvástádusjuohkima
sámi gažaldagain. Okta vejolašvuohta
lea nammadit govdadit čoakkáduvvon
almmolaš lávdegotti
mas
leat ovdamearkka dihtii mielde sorjjasmeahttun ekspearttat, Sámediggi,
departemeanttat ja Gielddaid Guovddášlihttu
(Kommunenes Sentralforbund) (sihke gieldda- ja fylkkadásis). Dákkár
lávdegotti mandáhtta berre siskkildit:
Eará almmolaš orgánaid
ovddasvástádusa sámi áššiin – dahkamuš-
ja ovddasvástádusjuohkin guovddášlaš,
guovlluguovdasaš ja báikkálaš dási
gaskkas.
Sámedikki boahttevaš válddi/dahkamušaid.
Nubbi vejolašvuohta lea ahte
departemeanttaidgaskasaš bargojoavku
mas lea ovddastus Sámedikkis
čađaha
diekkár árvvoštallama man Sámediggi
lea bivdán.
Goalmmát molssaeaktu lea
dutkan-
ja čielggadanbargu
. Bargu sáhttá vaikko čađahuvvot
«ovttaolbmo čielggadussan»
.
Olmmoš geas lea almmolaš rievtti
gelbbolašvuohta sáhttá ráhkadit čielggadusa
oanehis áiggis mii sáhttá dahkat vuđđosa
politihkalaš árvvoštallamiidda.
Moadde molssaeavttu sáhttet ovttastuvvot. Ráđđehus áigu
dialogas Sámedikkiin gávdnat ulbmillaččamus
vuogi čađahit árvvoštallama man
Sámediggi lea bivdán. Lassin sámi áššiide guoski
dahkamušjuohkima ollislaš árvvoštallamii áigu
ráđđehus joatkit
ja nannet dálá dialoga mii ovttaskas deapartemeanttain
lea Sámedikkiin. Dát dáhpáhuvvá jeavddalaš ráđđádallamiid
veagas čuožžovaš
7
fágaduovdagiin.
Boksa 5.6 Dutkan váldegaskavuođaid birra
Válde- ja demokratiijačielggadus Romssa universitehta
bokte galgá kártet muhtun buvttadahkkiid mat váikkuhit
váldegaskavuođaid norgalaš eanádatveahkadaga
ja sámi veahkadaga gaskkas, ja sihke norgalaš álbmotstivrra
eavttuid ja sámiid iešmearrideami vejolaš-vuođaid.
Dasto galgá projeakta earret eará čuvget
guđe láhkai ja guđe
muddui mearridangelbbolašvuođa
duođalaš juogadeapmi Sámedikki
ja guovddášlaš institušuvnnaid
gaskkas váikkuhit sámi iešmearrideami
eavttuid. Projeakta álggahuvvui cuoŋománus
2000 ja plánejuvvo gárvvistuvvot 2002. Norgga
dutkanráđđi ja
Gielda- ja guovlodepartemeanta ruhtadit projeavtta.
5.5 Doaibmabijut
Ráđđehus áigu
dieđihit eanet olmmošvuoigatvuođaid
birra main lea mearkkašupmi eamiálbmogiidda,
ja áigu dán olis olggosaddit informašuvdnagihppaga
ILO-soahpamuša nr. 169 birra. Gihppaga
ulbmiljoavkun lea gielddalaš, guovlluguovdasaš ja stáhtalaš hálddahus.
Ráđđehus áigu
ságaškuššat iešguđetlágan
molssaeavttuid dasa mo sáhttá guorahallat sámi
gažaldagaid dahkamuš- ja ovddasvástádusjuogu
Sámedikkiin.
Ráđđehus áigu
joatkit ja nannet dialoga mii iešguđet
departemeanttas lea Sámedikkiin.