10.5.2 Joatkkaoahpahusa sisdoalu birra
Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta lea dohkkehan boazodoalu
ođđa oahpahallanfágan. Sámediggi,
departemeanta ja bargoeallima áššeoasálaččat
leat dál bargamin ovdabargguin dán mearrádusa
fápmuibidjama nammii.
Sierra oahpahusráđđi
lea ceggejuvvon duodjefágii. Ráđđi
lea ráđđeaddi orgána iežas
fágalaš doaibmasuorggi siskkabealde Girko-,
oahppo- ja dutkandepartementii.
Jagi 2000 mielde bohte golbma árvvoštallanraportta:
Sámi
joatkkaoahpahus – vuoigatvuođat ja
sisdoallu
(Sámi Instituhtta)
Sámi joatkkaoahpahus ođastusa
94 vuolde
(NIBR)
Sámi joatkkaoahpahusa árvvoštallan Ođastusa
94 vuolde
oktiigeassu man ráhkadii AGENDA.
Departemeanta lea sádden árvvoštallanraporttaid
Oahppanguovddážii viidáset gieđahallamii.
10.5.3 Doarjjabáikedoaimmat
Finnmárkkus
Finnmárkku fylkkagielddalaš joatkkaskuvllain ožžot
buot oahppit, geat válljejit dan, sámegiela oahpaheami.
Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas
ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla Guovdageainnus leat
stáhtalaš skuvllat mat addet oahpaheami
joatkkadásis.
Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta áigu árvvoštallat
doaibmabijuid maiguin nanne dáid skuvllaid boahtteáiggi.
Dán barggus ferte fuopmášumi
giddet sihke skuvllaid organisatoralaš gullevašvuhtii
ja ovttasbargogaskavuođaide. Okta váldojuksanmearri
berre leat bisuhit ja gárgedit skuvllaid fágalaš gelbbolašvuođa
ja váfistit dohkálaš veahkkevárreávkkástallama áiggi
vuollái.
Olggobealde Finnmárkku
Gáiddusoahpahusa áimmahuššama
dihtii julevsámi guovllus lea Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta
maŋimuš jagiid mearkkašahtti láhkai
nannen vuođđudusa Árrana
ja Moskke vuođđoskuvlla
Divtasvuona suohkanis. Háhkun lea nannet julevsámi
giela ja kultuvrra gáiddusoahpoahpahusa pedagogalaš gárgedanbarggu.
Vuođđoskuvllas Divtasvuonas
leat ovdamearkka dihtii dál álggahuvvon luohkát
main lea oahpaheapmi sámegillii ja sámegielas,
Oahpahuslága § 6–2, nuppi lađđasa,
mielde.
Romssas galgá Ráissá joatkkaskuvla
fuolahit gáiddusoahpahusa sámegielas skuvlajagi
2001/2002 rájes. Nordlánddas leat guokte
skuvlla main lea ovddasvástádus sámi
joatkkaoahpahusas. Hábmera joatkkaskuvllas lea ovddasvástádus
julevsámegielas ja Musarre joatkkaskuvllas lea ovddasvástádus
oarjelsámegiela fálaldagas. Grong joatkkaskuvla
buohtalastá buot Davvi-Trøndelága joatkkaskuvllaid
sámi oahpaheami. Mátta-Trøndelágas
lea Plassje ja Oppdal joatkkaskuvllain oahpaheapmi sámegielas.
Joavku mas leat báikkálaš olbmot
lea 2001 čuvgen Girko-, oahppo- ja dutkandepartementii ahte
sii áigot veahkehit plánain buoridit joatkkaoahpaheami
fálaldaga julevsámi nuoraide. Departemeanta atná positiivvalažžan
dán álgaga mii sáhttá addit
mávssolaš lasáhusa namahuvvon
raporttaide sámi joatkkaoahpaheami birra, vrd. kap. 10.6.2.
Boksa 10.18
Romssa internáhttaskuvla
Málatvuomi Sámeskuvla Romssas lea gielddalaš internáhttaskuvla
man doaibma- ja investerengoluid gokčá stáhta.
Ođđa skuvlavisti oktan internáhtain
váldojuvvui atnui skuvlaálgimis 1997/98.