14.5 Eanadoallu
14.5.1 Dilli
Sámedikki eanadoall plána mielde, leat sámi ássanguovlluid
ealáhuseallima mihtilmasvuohta lea ahte stuorra oassi (12,9
pst.) bargá vuođđoealáhusain
(eanadoalous, vuovdedoalus ja guolásteamis), ja vástideaddji
lohku Davvi-Norggas lea 7,7 pst. ja riikkas muđui
sullii 4 pst. Dáhtavuđđu
lea 16 gieldda golmma darimus fylkkas.
Dain gielddain geahppánedje doalut 35 pst. áigodagas
1989 rájes 1999 rádjai. Seamma áigodagas
lei geahppáneapmi riikkas oppalohkái 28 pst. (SSB-eanadoallolohkamat).
Sámi ássanguovlluin manná čielgasit
dan guvlui ahte eanadoallu guovdduštuvvo muhtun vuotna-
ja siseatnangielddaide. Olggut vuotna- ja riddogielddain leat doalut
sakka vádjáguššan. Muhtun
riddogielddain lea eanadoallu mannan nu ollu maŋás
ahte lea sáhka eanadoalu eretjávkadeamis dáin
guovlluin. Mearrasámi guovlluide čuohcá dát
eanemusat.
Mielkebuvttadeapmi lea ain boaittobealeanadoalu guoddinvule,
maiddái sámi guovlluin. Mielkebuvttadeapmi addá stuorámus árvoloktema
juohke doalu nammii ja mearkkašahtti oalgeváikkuhusaid
gielddaide ja báikkálašservodagaide. áigodagas
1989 rájes 1999 rádjai geahppánedje mielkebuvttadandoalu
25 pst. Dán geahppáneami stuorámus oassi
sáhttá čadnojuvvot mielkeeriid oastin-
ja vuovdinortnegii. Dát ortnet lea váikkuhan vuotnaheamet
sámi guovlluid eanadollui. Oalle olu leat mielkebuvttadan-
ja biergobuvttadandoalut sámi guovlluin atnán
buorre ávkki vásedin boaittobealdoarjagiin mielkkis
ja bierggus (NILF notáhta nr. 2001–8).
Sávza- ja gáicadoalut geahppánedje
42 pst. dahje lagabui 300 doaluin áigodagas 1989–1999. Dát
ledje eanaš sávzadoalut. Riikkagottálaš dásis
leat sávza-/gáicadoalut geahppánan
21 pst. seamma áigodagas. Dát mearkkkaša
ahte sámi guovlluin lea doallolohku geahppánan
badjel guovtte geardde eambbo go riikkas ollislaččat. Nuppi
bealis lea sávza-/gáicadoaluid gaskamearálaš sturrodat
measta duppalit sturron go jagis 1989 ledje 23 dálvvibadjel
sávzza/mielkegáicca ja fas jagis 1999
ledje 43. Sámi ássanguovlluid sávza-/gáicadoaluid
gaskamearálaš sturrodat lea dál badjelis
go riikka gaskamearálaš logut.
14.5.2 Hástalusat ja doaibmabijut sámi eanadoalus
Oppalaš eanadoallopolitihkalaš váikkuhangaskaomiid
bokte juhkkojuvvojit oalle olu ruđat sámi ássanguovllu
eanadollui. Ráđđehus
lea erenoamážit deattuhan nannet marginála
guovlluid mielkebuvttandoaluid ekonomiija. Lassin leat 2,0 milj.
kr giligárgedanruđain, mat juogaduvvojit eanadoallošiehtadusa
bokte, várrejuvvon Sámediggái váikkuhangaskaoapmin
sámi eanadoalu ja lotnolasealáhusaid várás.
Dán lassin hálddaha sámediggi ruđaid
Sámi ovddidanfoandda bokte ja doaibmadoarjaga lotnolasealáhusaide
ja duodjái. Eanadollui sáhttá sámediggi
addit čuovvovš doarjaga: visttiid ja
birasteknihkalaš doaibmabijuid investeremiidda,
investerendoarjagiidda mašiinnaid ja reaidduid
oastimii, doaibmadoarjagiidda lotnolasealáhusaide main
eanadoallu lea oassekomponeanta lontnolassii boazodoaluin, guolástemiin,
meahcástemiin dahje dujiin, oktasaš doaibmabijuide,
doaibmabidjoprojeavttaide jdd.
14.5.3 Eanadoallopolitihkalaš juksanmearit, njuolggadusat
ja doaibmabijut sámi guovlluin
St.meld. nr. 19 (1999–2000) Om norsk landbruk
og matproduksjon (st. dieđ. nr. 19
(1999–2000) Norgalaš eanadoalu ja biebmobuvttadusa
birra), kapihttalis 5.5.6 Landbruket i Nord-Norge (Eanadoallu Davvi-Norggas),
lea ráđđehus dovddahan
háliiduvvon gárgedeami riikkaoasi eanadoallosuorggis.
Dieđáhusas daddjojuvvo ná: «Váttes luonddusaddojuvvon
dilálašvuođaid,
smávva ja bieđggusis eanadoallobirrasiid
ja nannenbuvttadahkkiid ja eanadoallobuktagiid guhkes juođahangaskkaid
geažil šaddá golmma davimus
fylkkas erenoamáš hástalussan
bisuhit eallinfámolaš eanadoalu barggahusa
ja ássama vuođusin.»
Dieđáhus geassá ovdan golbma
strategiija davvinorgalaš eanadoalu nannemii:
nannet árbevirolaš buvttademai sajádaga
márkanis buhtes borramuša profilerema
ja arktalaš dálkkádaga veagas,
gárgedit ođđa ja
ođđasisvirkkosmahttit lotnoloasealáhusheivehemiid,
sihke resursavuođđosaš ja
bálvalusaddi suorggis ja gárgedit gelbbolašvuođaguovddáža
davvinorgalaš eanadollui mii galgá leat
mielde veahkeheamen riikkaoasi eanadoalu nannet.
Dieđáhus čujuha viidáseappot
dan rollii mii eanadoalus lea sámi kultuvrra ja eallinvuogi
seailluheamis: «Eanadoallu lea maiddái deaŧalaš ealáhussuorgi
sámi ássanguovlluin ja dainna oassi sámi
kultuvrra ávnnaslaš vuđđosis.
Sámi ealáhusheiveheapmi lea árbevirolaččat
leamaš lotnolasealáhusaide vuođđuduvvan.
Danne lea deaŧalaš ahte
diekkár heivehemiid vuođus sáhttá bisuhuvvot
dáid guovlluin.»
Sámediggi lea ráhkadan sierra Sámi
eanadoalloplána.
Sámedikki dievasčoahkkináššis
8/01 Sámi guovlluid eanadoallu (Jordbruket i samiske
områder), mearriduvvui čuovvovaš bajit
juksanmearri:
váfistit bissulis barggahusa
nu ahte dáinna lágiin sáhyttá seailluhit
ja gárgedit sámi giela ja kultuvrra.
Dán
olaheami dihtii lea Sámediggi bidjan čuovvovaš nannenduovdaga:
lahttudit sámi eanadoallopolitihkalaš avádaga
riikkagottálaš eanadoalloperspektiivii, árvoloktenprográmma
sámi eanadollui, heivehit Sámedikki váikkuhangaskaoapmegeavaheami
eanadoalus.
Ovddaldastimis hástalusaid sámi eanadoalus leat čuovvovaš hástalusat
guovdilat: buoridit buvttadaneavttuid, geahpedit goluid, lasihit árvoloktema
ja loktet gelbbolašvuođa.
Ráđđehus áigu:
bovdet Sámedikki ságáškuššat
eanadoallopolitihka hábmema birra, ja hástalusaid
birra sámi eanadoalus sierra, ovdal jahkásaš eanadoallošiehtadallamiid
ovttas Sámedikkiin čielggadit árvoloktenprográmma
sámi guovlluide. Prográmma ferte bálddalastit
hástalusaid ja vejolašvuođaid mat čatnasit
eanadollui, boazodoallui, guolásteapmái ja árbevirolaš duodjái árbevirolaš ovttaiduhttima
mielde mii lea leamaš dáid ealáhusaid
gaskkas sámi ássanguovlluin
ovttas Sámedikkiin árvvoštallat
doaibmabijuid mat váfistit mielkebuvttadeami ja eará buvttadanvugiid
sámi guovlluin
veahkehit gárgedahttit málliid mat váfistit
guhkesáiggejurddašeami sámi ássanguovlluid meahccevalljodatváriid
geavaheamis
čuovvolit projeavtta «Eanadoallovisttit
arktisas» dainna áigumušain
ahte gárgeduvvojit hálbbit ja buoret eanadoallovisttit
lasihit árjjaid ovttasbargodoaibmabijuide ja oktasašdoibmii
sámi guovlluid eanadoalus
ovttaidahttit hástalusa sámi eanadoalu
ja jávrebivddu hárrái, oassin davvinorgalaš eanadoalu
gelbbolašvuođaguovddáža
ovddasvástádusduovdagii. Deaŧalaš lea
ahte sámi institušuvnnat ja fágabirrasat čadnojuvvojit fierpmádahkii
mii oktiibuot galgá dahkat guovddáža
fágaguovddážiid.
áŋgiruššat
eanet sámi guovlluid eanadoalu ovttasloargo doaibmabijuid
ja ovttasdoaimmahoami avdii.
