8.5 Boazodoalu riektevuođđu ja boazodoalu
areálat
Láhkalávdegoddi ii lean bivdojuvvon
guorahallat boazodoalu riektevuođu. Lávdegoddi
lea datte árvalan ahte láhka dadjá
juoidá dan birra mii almmotge čađahuvvo riektegeavada
bokte, namalassii ahte boazodoalu vuođđun
lea rivttiid ásaheaddji geavaheapmi. Čujuhuvvo
lávdegotti árvalan § 1 – 1
goalmmát lađđasii
ja § 1 – 2.
Ráđđehusadvokáhttajearrá
mii lea dakkár mearrádusaid mearkkašupmi
ja ulbmil. Namuha ahte mearrádusat sáhttet
baicca dagahit eahpesihkarvuođa dan dihte go dakkár
dajaldagat sáhttet dego geažuhit
ahte boazodoalus leat vuoigatvuođat mat eai boađe
ovdan lágas.
Advokáhttasearvi lea čujuhan lávdegotti
sátnegeavaheami. Paragráfas 1 – 1
daddjo
alders tids bruk (dološ áiggi
rájes geavaheapmi) ja § 1 – 2
ges
fra gammelt av (doložis).
Maiddái § 3 – 1
daddjo
fra gammelt av. Čujuhuvvo
ahte lávdegoddi ii leat čilgen manne
atná iešguđet doahpagiid,
ii ge daid sisdoalu. Deattuhit ahte Alimusrievtti ođđaset
duomuin atnet doahpaga
alders tids bruk (dološ áiggi rájes
geavaheapmi) (Selbu-duopmu Rt. 2001 s. 767 ja Olmmáivákkiduopmu
Rt. 2001 s. 1229).
Sámediggi oaivvilda
maiddá ahte
dološ áiggi
rájes geavaheapmi lea rievttes dajaldat.
Departemeantaatná vuođđun
ahte dál lea dohkkehuvvon Norgga riekteoktavuođain
ahte boazodoalus lea iešheanalis riektevuođđu
beroškeahttá lágas, namalássii
geavaheami vuođul dain guovlluin gos boazodoallu
lea leamaš. Dát lea nannejuvvon
riektegeavadis, maŋemus Selbu-duomus nugo namuhuvvon dás
ovdalis. Departemeanta lea ovttaoaivilis lávdegottiin
das ahte láhkii berre čielgasit
boahtit mearrádus mas lea dakkár
sisdoallu, vai ii dárbbaš leat eahpádus dien
prinsihpa hárrái.
Ráđđehusadvokáhta
mearkkašumi hárrái deattuha
departemeanta ahte láhka ii ásat
boazodoallorievtti, muhto čilge dan sisdoalu. Dasto
addá láhka vuođu
reguleret ja stivret vuoigatvuođaid geavaheami seammaládje go
vástideaddji álgoviđá
vuoigatvuođaid, omd. opmodatrievtti dahje almennetrievtti.
Dát ii sáhtte leat hehttehussan
dasa ahte boazodoalus sáhttet omd. siiddat čuoččuhit
erenoamáš rivttiid lassin dasa mii
lágas daddjo. Dábálaš
vuoigatvuođačuoččuhusa
njuolggadusat (hevdsregler) fertejit gustot boazodollui seammaládje
go earáide.
Departemeanta lea ovttaoaivilis Advokáhttaservviin
das ahte doabageavaheapmi berre nu guhkás go vejolaš
leat konsekveanta, ja ahte doaba
alders tids bruk (dološ áiggi
rájes geavaheapmi) lea doaba mii lea oahpis ja deavdá
oaivvilduvvon sisdoalu. Go lávdegoddi lea paragráfas
1 – 2 atnán sáni
fra gammel tid, (dološ áiggi
rájes) de boahtá dat das go Sámevuoigatvuođalávdegoddi áiggistis árvalii
dan NÁČ 1997:4 oktavuođas.
Láhkalávdegotti árvalus
lea seamma go Sámevuoigatvuođalávdegotti árvalus. Finnmárkkulágas,
geassemánu 17. beaivvi 2005 adno dál doaba
alders tids bruk (dološ áiggi rájes
geavaheapmi). Lávdegotti árvalan § 3 – 1
hárrái oaivvilda departemeanta ahte
doaba
fra gammelt av (doložis)
sisttisdoallá distinkšuvnna mii
sáhttá leat vuogas. Sámi
boazodoallu eaktuduvvo doaimmahuvvot doppe gos
doložis lea
leamaš. Lea go vuoigatvuohtá ásahit boazodoalu
dološ áiggi rájes
geavaheami vuođul, lea juoga maid duopmostuolut
fertejit mearridit jus dan hárrái
ležžet vuostelasvuođat.
Muđui leat dát mearrádusat
veahá redigerejuvvon lávdegotti árvalusa
ektui.
Lávdegoddi lea muđui nai guoskkahan
vuoigatvuođalaš gažaldagaid
ja dovddahan iežas oainnuid. Departemeanta lea dán váldán
diehtun, muhto ii leat dađi eanet árvvoštallan dáid
gažaldagaid dán proposišuvnna
oktavuođas.
Sámediggi lea árvalan čuovvovaš
oppalaš mearrádusa láhkii
(dás jorgaluvvon):
«Almmolaš válddi čađahettiin
eará lágaid olis galget eiseválddit vuhtii
váldit ahte lea dárbbašlaš várjalit
sámi boazodoalu sámi kultuvrra ja
servodateallima vuođđun».
Departemeanta čujuha dasa ahte lága
ulbmilparagráfii lea evttohuvvon čuovvovaš
dajaldat, gč. § 1 nuppi lađđasa:
«Boazodoalu areálaid sihkkarastima ovddasvástádus
lea sihke boazodoallovuoigatvuođalaččain, eará
vuoigatvuođalaččain
ja eiseválddiin».
Dát lea ođas lávdegotti árvalusa
ektui. Departemeantta oainnu mielde lea Norgga stáhta
gii lea geatnegahtton, muhto mii lágaid, láhkaásahusaid
ja njuolggadusaid bokte ferte fuolahit ahte maiddái
suohkanat ja fylkkagielddat vuhtii váldet boazodoalu.
Ráđđehus áigu čuovvut
dán nu guhkás go vejolaš.
Sihke Sámedikki eanetlohku ja NBR leat árvalan
ahte bajábealde namuhuvvon cealkaga maŋŋelii
lasihuvvo čuovvovaš: «Dasa
lassin lea eiseválddiin erenoamáš ovddasvástádus
gáhttet ja sihkkarastit boazodoalu areálaid».
Departemeantta oainnu mielde lea lasáhus dárbbašmeahttun,
ja sáhttá baicca láivudit
dan ovddasvástádusa mii vuoigatvuođalaččain
lea.
Lea stuora hástalus háhkat áddejumi
boazodoalu areáladárbbuid ja daid váikkuhusaid
hárrái maid iešguđet
doaimmat sáhttet dagahit boazodollui. Buoret áddejumi sáhttá
olahit ee. gulahallamiin guoskevaš beroštumiiguin, ležžet
dál almmolaš dahje priváhta
beroštumit. Dasto lea deaŧalaš
ahte iešguđet sisabahkkemiid váikkuhus
guohtumiidda duođaštuvvo dutkama
bokte. Departemeanta áigu dán vuoruhit
boahtteáiggis.
Ráđđehus áigu bargat
viidáseappot boazodoalu areálaid
buorebut sihkkarastimiin. Areálapolitihkka ovdána dađistaga.
Lágaid ja njuolggadusaid hábmemis,
mat stivrejit areálageavaheami, lea deaŧalaš
ahte boazodoalu beroštumit ja dárbbut
biddjojuvvojit oidnosii ja vuhtii váldojuvvojit. Dát
lea erenoamáš deaŧalaš
plána- ja huksenlága ođasmahttimis,
mii dál lea jođus. Boazodoalu areálaid
buorebut sihkkarastimis áigu Ráđđehus álggahit
proseassaid maidda maiddái eará
servodatsuorggit gessojuvvojit mielde. Ráđđehusa árvvoštallama
mielde lea dát guovddážis
dasa ahte iešguđet beroštumit
ja vuhtii váldimat sáhttet vihkkedallot vuostálaga.
Bargu mii lea álggahuvvon čuovvolit
bággolotnunohcamušaid Aursunden
ja Korssjøfjellet áššiin,
lea konkrehta ovdamearka dasa movt diekkár proseassat sáhttet čađahuvvot.
Maŋemus jagiid lea leamaš dakkár
ovdáneapmi ahte boazodoallovuoigatvuođat
leat eaktudáhtolaččat
luobahuvvon mávssu ovddas. Dát lea dáhpáhuvvan
erenoamážit bieggamillorusttegiid huksemiid
oktavuođas, go orohagat leat dahkan priváhtarievttálaš soahpamušaid
huksejeddjiiguin. Dábálaččat
eai láve bealálaččat almmuhit
soahpamuša sisdoalu earáide, eai
hatti ge. Dan oktavuođas bohciidit máŋggat čuolmmat.
Vuosttažettiin lea gažaldat geas
galgá leat váldi dahkat soahpamušaid
mat geatnegahttet ja gusket maiddái earáide
geain leat boazodoallovuoigatvuođat. Guđe
mearridandásis lea váldi diekkár geatnegahtti
soahpamuša dahkat: siiddas, orohagas vai boazodoalloguovllus?
Dasto lea jearaldat daid ruđaid hálddašeami
birra maid boazodoallu dáinna lágiin
háhká. Dán dáfus
leat leamaš eahpečielggasvuođat,
ee. galget go ruđat mannat boazodoallofondii.
Departemeanta konstatere ahte gažaldat válddi
birra dahkat diekkár soahpamušaid
lea unnán čielggaduvvon ja lea rievttalaččat
váttis ášši.
Dan dihte biddjo bargu johtui čielggadit dáid
beliid dárkileappot.
Diekkár soahpamušruđaid
hárrái lea leamaš
eahpečielggas galget go dat mannat boazodoallofondii
seamma ládje go ruđat mat bohtet
orohahkii bággolotnumiid ovddas. Departemeantta árvvoštallama
mielde lea lunddolaš ahte ruđat
mat bohtet orohahkii dahje siidii soahpamušaid olis,
galget mannat boazodoallofondii. Dát lea ge boazodoallofoandda
ulbmil. Lea dárbbašlaš
dárkileappot dán nannet boazodoallofoandda
njuolggadusain. Dan oktavuođas čujuhit § 47
ja mearkkašumiid dasa 10. kapihttalis.