4.1.5 Áirrasjuohkin
Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki
mearrádus
Selle lávdegoddi gávnnaha ahte dálá válgavuogádagas
lea stuora eahpegorálašvuohta jienaid
ja válljejuvvon áirraslogu gaskkas. Eanemus heivvolaš vuohki
movt dán čoavdit lea rievdadit áirraslogu
juohke biires ja velá rievdadit válgabiiriid juogu.
Lávdegoddi atná vuođđun ahte
leat stuora erohusat das gallis leat čálihuvvon
jienastuslohkui ođđa evttohuvvon biiriid gaskkas.
Jus galggašii atnit čielga gorálašvuođa
meroštallama vuođđun go áirasiid
juohká biiriide, de livčče válgabiiret
davvin ožžot beare dievasválddálaš sajádaga.
Danin lávdegoddi oaivvilda ahte lea govttolaš vissis
dievadasain earenoamážiid smávva sámi ássanguovlluid
ektui. Lávdegoddi oaivvilda ahte válgaortnet berre
láhčit dáid guovlluide govttolaš ovddastusa
vaikkovel leatge smávvát, mii mearkkaša
ahte dáid guovlluin berre leat vissis badjelmeare ovddastus.
Selle lávdegoddi čujuha dasa ahte dáin
smávit sámi ássanguovlluin olggobealde
(siskkit) Finnmárkku lea unnit čálihuvvon
jienastuslohku go gaskamearri. Selle lávdegoddi lea earenoamážiid deattuhan
dan ahte sihkkarastit duohta ovddastusa olles riikas ja earenoamážiid
iešguđetge árbevirolaš sámi ássanguovlluin.
Selle lávdegotti árvala ahte berrejit leat
unnimusat guokte áirasa juohke dain 7 válgabiiriin, beroškeahttá man
unnán leat válgabiire jienastuslogus. Lávdegoddi árvala
ahte maŋŋil go dat 14 bistevaš áirasa
leat juhkkojuvvon biiriide, de juhkkojuvvojit dat loahppa 25 áirrassaji
leaskalohkovugiin, ng. St. Laguë sullásaš vuohki.
Lávdegoddi ja Sámediggi evttohit spiehkastaga áirasiid
juohkimis Lulli-Norgga válgabiirii, danin go dat lea olggobealde árbevirolaš sámi ássanguovllu.
Spiehkastus mearkkaša ahte Lulli-Norgga válgabiire
ii oaččo eanet áirasiid go maid gorálašvuođa
mielde livčče ožžon jus 39 áirraslogu
juogášii leaskalohkovugiin. Lávdegotti oainnu
mielde lea danin dárbun atnit leaskalogo guovtti oasis: Álggos
juohkit olles 39 áirraslogu vai gávdnat bajimus áirraslogu
Lulli-Norgii, ja dasto loahppa 25 áirasa mat galget juhkkojuvvot
biiriide maŋŋil go juohke biirii álggos
leat juohkán guokte áirasa guhtiige.
Lávdegoddi čujuha dasa ahte stuorit válgabiiret main
guđege biires leat guokte bistevaš áirasa ain
dagaha vissis badjelmeare ovddastusa, earret Lulli-Norgga biires,
muhto ii nu badjelmeare go odne. Árvaluvvon čoavddus
lea buorebut go otná go dagaha buoret vejolašvuođa
smávit sámi joavkkuide oažžut
ovddasteaddji Sámediggái.
Gulaskuddancealkámušat
Lulli-Romssas ja
Davvi-Nordlánddas čujuhit
dasa ahte dáruiduhttin lea leamašan
nu garas sin guovllus ja ahte dan vuođul galggašii
oadjut badjelmeare ovddastusa dán guovllus.
Departemeanta árvvoštallan
Departemeanta guorrasa Selle lávdegotti ja Sámedikki
ođđa áirrasjuogu evttohussii ja evttohusa
vuođuštusa. Ulbmil rievdadanevttohusain lea
govvidit jienasteddjiid sávaldagaid ja olahit vuoiggaleappot
ja gorálaš áirrasjuogu válgabiiriid
gaskkas.
Departemeanta mielas lea buorre ásahit matematihkalaš jugadanvuogi
biire áirasiid juohkimii. Vuosttažettiin dat sihkkarastá dárkkistanvejolašvuođa
ja rabasvuođa proseassas. Nuppádassii dat dagaha
ahte biiret meannuduvvojit seamma ládje. Smávit
biiret vuoruhuvvojit ja stuorimus biiret eai olát nu buori
bohtosa danin go leat stuorrát. Goalmmádassii šaddá vejolažžan čađat
muddet áirrasjuogu biiriide dan ektui movt jienastuslohku rievdá.
Departemeanta lea ovttaoaivilis Selle lávdegottiin ja
Sámedikkiin áirrasjuogu hárrái.
Evttohus mearkkaša ahte unnimusat galget guokte áirasa guhtiige
dain čieža biirii. Maŋŋil go
dát 14 dáhkiduvvon áirasa leat juhkkojuvvon
biiriide, de dat loahppa 25 áirasa juhkkojuvvojit leaskalohkovugiin, čielga
Saint Laguës molssaevttolaš vuohki. Geahča
vuolábealde Lulli-Norgga válgabiire spiehkastannjuolggadusa
birra.
Gorálašvuođa meroštallanvuohki
lea seamma go válgalága § 11 – 3,
goalmmát lađđasis mearriduvvon vuohki
movt áirasiid juohkit válgabiiriide stuorradiggeválggain.
Meroštallanvuođđu gorálašvuođa áirrasjuohkimii
biiriide lea biire jienastuslohku. Juohke válgabiire meroštallanvuođu
juhká dáid loguiguin 1, 3, 5, 7, 9, 11, 13, 15 jnv.
Maŋimus 25 áirrassajiid juhkkojuvvojit biiriide juohkimis
gávnnahuvvon goriid (kvotieanttaid) vuođul. Vuosttaš áirras
dán juohkimis, manna dan válgabiirii mas lea stuorimus
gorri. Nubbe áirrassaddji ges dan válgabiirii
mas lea nubbin stuorimus gorri, jnv.
Departemeanta evttoha ahte lágas mearriduvvo ahte Saint
Laguës vuohki galgá atnot áirasiid juohkimis
biiriid gaskkas danin go áirrasjuohkinvuohki lea guovddáš oassi
válgaortnegis.
Departemeanta deattuha ahte rievdadusevttohus ahte gorálašvuođain
juohkit 25 áirasiid biiriid gaskkas jienastuslohkui čálihuvvon
logu vuođul movttiidahttá eanet čálihit
jienastuslohkui, ja nu dagaha ahte eanet jienastit boahttevaš sámediggeválggain.
Evttohus dagaha ahte sámelága § 2 – 4
ferte rievdaduvvot.
Departemeanta atná vuođđun ahte áigemearri gorálašvuođa áirrasjuogu
meroštallan sámi jienastuslogu vuođul
mearriduvvo láhkaásahusas. Departemeanta mearrida
lagabui mearrádusaid áirrasjuohkimii ja evttohasválljemii
sámediggeválggain láhkaásahusas
sámediggeválggaid birra, nu movt odne ge.
Láhkaásahusa rievdadusevttohusat šaddet digaštallojuvvot
ráđđádallančoahkkimiin
Sámedikkiin.