Sámedikki 2009 doaimma birra

2.5.4.1 Diehtojuohkin ja bagadallan

Sámediggi vuoruha diehtojuohkima ja bagadallama mánáidgárdesuorggis. Váhnemat, mánáidgárddit ja suohkanat leat ožžon bagadallama doarjagiid ja fálaldagaid birra sámi mánáide mánáidgárddiin. Lassin lea Sámediggi ráhkadan diehtojuohkingihppaga sámi mánáid mánáidgárdefálaldagaid birra, ja almmuhan guokte «Stullán» mánáidgárdeáigečállaga.

Sámediggi lea doallan 4 iešguđetlágan fierpmádatčoahkkimiid gos lea diehtojuohkin, gelbbolašvuođalokten, bagadallan ja fierpmádathuksen. Mii leat doallan fierpmádatčoahkkimiid jođiheddjiide, giellabargiide, dievdoolbmuide ja mánáidgárddiide gos leat lullisámi mánát. Dat maŋemus namuhuvvon fierpmádat álggahuvvui 2009:s.

2.5.4.2 Ovttasbargu guovddáš eiseválddiiguin

Sámediggi ja Máhttodepartemeanta leat čađahan konsultašuvnnaid Stuoradiggedieđáhusa birra mii guoskkaha mánáidgárddi kvalitehta. Sámediggi oaivvildii ahte stuoradiggedieđáhusa evttohus ii vuhtiiváldán sámi perspektiivva doarvái bures. Konsultašuvnnas šihttojuvvui ahte departemeanta namuha sámi mánáidgárddiid dieđáhusas. Muđui digaštalle konsultašuvnnain earret eará nationála váhnenlávdegotti birra, dutkama ja mánáidgárddiid sámegiela birra. Sámediggi nagodii oažžut lohpádussii ahte maiddái dát fáttát váldojit mielde stuoradiggedieđáhussii.

Sámediggi ja Máhttodepartemeanta leat ovttasbargočoahkkimiin digaštallan iešguđetlágan fáttáid mat gusket sámi mánáid mánáidgárdefálaldaga kvalitehtii.

Jahkásaš čoahkkimis Mánáidáittardeddjiin lea Sámediggi digaštallan áššiid dego oahpponeavvut, mánáidsuodjalus, giliskuvllat ja áittardeaddji gelbbolašvuohta sámegielas ja sámi kultuvrras.

Sámediggi lea buktán cealkámušaid «Brennautvalgetii» (Brennalávdegoddái) mii galgá geahčadit buot ovdaskuvlamánáid pedagogalaš fálaldaga. Cealkámušas Sámediggi čujuhii váilevaš sámegielat bargiid olu mánáidgárddiin, suohkaniid ovddasvástádusa ja bargiid gelbbolašvuođa sámi árbedieđu birra.

2.5.4.3 Ovttasbargu earáiguin

Sámediggi ovttasbargá sámi mánáid mánáidgárdefálaldaga birra guoskevaš fylkamánniiguin. Sámediggi bagadallá ja rávve sámi mánáidgárddiid doarjjaohcciid, ja mii leat doallan čoahkkimiid suohkaniiguin mat leat ožžon dán doarjaga.

2.5.4.4 Oahpponeavvut mánáidgárddi váste

Geahča teakstabihtá oahpponeavvut vuođđooahpahusa vuolde.

2.5.5.1 Oahpponeavvut

Sámediggi čatná iežas oahpponeavvobarggu mearriduvvon strategiijaide mat leat Sámedikki oahpponeavvoráhkadeami strategalaš plánas 2009 – 2012.

Okta strategiijain oahpponeavvoráhkadeami strategalaš plánas lea čielggadit beaktilis organiserema boahtteáiggi oahpponeavvoráhkadeamis. Máhttodepartemeanta bealis leat fas bidjan oktan strategiijan St.dieđáhusas nr. 28 (2007 – 2008) Sámepolitihkka, ovttasráđiid Sámedikkiin ásahit viidát čohkkejuvvon bargojoavkku mii galgá ráhkadit sámi oahpponeavvoráhkadeami plána vuođđooahpahussii.

Sámediggi vuolggahii oktiiheiveheami departemeantta plánain ásahit bargojoavkku ja Sámedikki čielggademiin beaktilis oahpponeavvoráhkadeami ektui. Máhttodepartemeanta mieđai dasa ja oktasaš bargojoavkku mandáhtta ja čohkken mearriduvvui ovttasráđiid.

Bargojoavkkus mas leat áirasat Máhttodepartemeanttas, Oahpahusdirektoráhtas ja Sámedikkis, lea čuovvovaš mandáhtta:

• Árvvoštallat sámi oahpponeavvuid dálá ovdáneami ja buvttadeami

• Dán árvvoštallama vuođul evttohit rievdadusaid mat beavttálmahttet oahpponeavvoráhkadeami Mánáidgárddi rámmaplána ja Máhttolokten – Sámi mielde

• Árvvoštallat makkár ekonomalaš váikkuhusaid rievdadusat mielddisetbuktet

Bargojoavku galgá gulahallat iešguđetlágan aktevrraiguin ja viežžat dieđuid sullasaš diliid birra eará riikkain. Raporta galgá gárvvistuvvot ovdal 31.10.10.

Resursaskuvllaid ásaheapmi oahpponeavvoráhkadeami várás sihke davvi-, julev- ja lullisámi guovllus lea maiddái muhtun strategiija mii čuovvoluvvo bušeahta sajušteamis. 2008:s juolludii Sámediggi doarjaga Divttasvuona suohkana ovdaprošektii ráhkadit plána mot čađahit ovddasmanniprošeavtta oahpponeavvoráhkadeami váste Ájluovtta skuvllas. Maiddái 2009:s sajuštuvvui ruhta dan prošektii. Ovddasmanniprošeavtta vásáhusaid vuođul galgá árvvoštallat eanet resursaskuvllaid. Sámediggi ja Divttasvuona suohkan leat ovttas mearridan plána ovddasmanniprošeavtta čađaheapmái.

Strategalaš plána vuođul lea Sámediggi, ovttas Utdanning.no:in čađahan ovdaprošeavtta mas váldoulbmil lei lagabut geahččat makkár vejolašvuođat gávdnojit ja čielggadit dárbbuid ohcanvejolaš oahpponeavvouskkádaga várás. De lea áigumuš čađahit prošeavtta golmma jagis ovttas Máhttodepartemeanttain ovddidit oahpponeavvouskkádaga, digitála oahpponeavvuid ja pedagogalaš lonohallanarena.

2.5.5.2 Oahppoplánat

Sámediggi lea dohkkehan oahppoplána Boazodoallofágii Jo3/oahpahus fitnodagas ja dárkkistan boazodoalu Jo2 oktasaš prográmmafága dohkkehuvvon oahppoplána.

Sámediggi lea nammadan vihtta oahppoplánajoavkku mat ráhkadit oahppoplánaid viđa duodjefágii; siste- ja náhkkeduodjefágii, tekstiiladuodjefágii, čuoldin- ja gođđinduodjefágii, muorraduodjefágii ja čoarve-, dákte- ja metálladuodjefágii, Jo3 oahpahusa várás fitnodagas. Fágaid namat eai leat vel loahpalaččat mearriduvvon. Oahppoplánaevttohusat galget plána mielde sáddejuvvot gulaskuddamii ođđajagimánu 2010.

2.5.5.3 Refušuvdnaortnet oahpahusa ovddas sámegielas ja sámegillii

Sámediggi lea jahkebeallásaš konsultašunčoahkkimiid oktavuođas Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain lokten áššin daid hástalusaid maid máŋga suohkana vásihit oahpahussuorggis. Sámediggi lea čilgen departementii ahte sámegieloahpahusas lea beare heajos ruhtadeapmi dan sivas go diibmomáksomearri lea beare vuollin. Leat čoahkkinastán Kommunenes Sentralforbund/Suohkaniid guovddášservviin gos digaštalle suohkaniid hástalusaid guovttegielalašvuođa ektui ja oahpahusdili ohppiin geain lea sámegiella fágan.

2.5.5.4 Priváhtaskuvlalága láhkaásahusa rievdadeapmi – gáibádusat oahppoplánii ja luvven oahpahusas

Sámediggi lea konsulteren Máhttodepartemeanttain priváhtaskuvlalága láhkaásahusa rievdademiid birra, oahppoplána gáibádusaid birra ja oahpahusluvvema birra. Sámediggi oaččui dohkkehuvvot ahte Máhttolokten ja Máhttolokten – Sámi šaddet ovttadássásažžan, nu ahte go geavahit doahpaga Máhttolokten, de galgá maiddái doaba Máhttolokten –Sámi geavahuvvot buohtalaga.

2.5.5.5 Oahpahuslága láhkaásahusa rievdadeamit –gielalaš buohtalasalmmuhusa gáibádus ja árvvoštallan

Sámediggi lea konsulteren Máhttodepartemeanttain oahpahuslága láhkaásahusa rievdademiid birra. Sámediggi ii nagodan oažžut dohkkehuvvot ahte gielalaš buohtalasalmmuhus maiddái galgá guoskat sámegiela oahpponeavvuide. Máhttodepartemeanta oaivvilda ahte dálá láhka dušše addá vejolašvuođa buktit láhkaásahusa girjedárogiela ja ođđadárogiela ektui, danne go sámegiella ii namuhuvvo láhkateavsttas.

Sámediggi ii ožžon mieđiheami bisuhit sátnádeami «Opplæring i norsk sidemål» (Oahpahus dárogiela siidogielas) mii lea rievdaduvvon dánin; «Opplæring i skriftlig sidemål»(Oahpahus čálalaš siidogielas) . Dárogiela oahppoplánas eai leat siidogielas sierra gelbbolašvuođamihttomearit. Rievdadus mielddisbuktá ahte oahppit geain lea sámegiella fágan duohtamáilmmis, eai leat luvvejuvvon siidogiela oahpahusas ja árvvoštallamis. Rievdadus mielddisbuktá váikkuhusaid fága- ja diibmojuohkimii.

2.5.5.6 Fága- ja diibmojuohkin

Sámediggi lea máŋgii ovddidan Máhttodepartementii fága- ja diibmojuohkinčuolmma mii váikkuha ohppiide geain lea sámegiella fágan. Sámediggi ja Máhttodepartemeanta ásahedje dan vuođul bargojoavkku mas leat mielde áirasat departemeanttas, Oahpahusdirektoráhtas ja Sámedikkis. Bargojoavku galgá geahččat ollislaččat čađa, ja vejolaččat evttohit rievdadit, fága- ja diibmojuohkima ohppiin geain lea sámegiella fágan.

2.5.5.7 Od.prp. nr. 87 (2008 – 2009) Lov om voksenopplæring (Rávisolbmuidoahpahusa láhka)

Ođđa láhka rávisolbmuidoahpahusa birra lea leamaš konsultašuvnnas. Sámediggi ja Máhttodepartemeanta bohte ovttaoaivilii dehálaš rievdadusaid birra mat buoridit sámi oahpposervviid rámmaeavttuid; unnimus oahppodoaibma 2000 jahkediimmu, ii leat gáibádus ahte galget doaimmat miehtá riikka, unnimus oasseváldi lohku ii gusto ja vuođđodoarjaga meroštallan lea juhkkojuvvon njealji ceahkkái. Lassin sáhttet sápmelaš rávisolbmot geain ii leat nu buorre álgooahppu, beassat sisa heivehandoarjaga njuolggadusa bokte go lea duođaštuvvon dárbu. Árbedieđu gaskkusteapmi váldui maiddái mielde dehálaš ulbmilin sámi oahpposervviide. Mieđihuvvui maiddái čađahit konsultašuvnnaid ovdal go láhkaásahusa sáddejuvvo gulaskuddamii, ja ovdal go láhkaásahus loahpalaččat mearriduvvo. Sámedikkiin galgá lassin konsulteret ovdal go loahpalaččat mearridit juolludannjuolggadusaid sámi oahpposervviide.

2.5.5.8 Dutkkus eamiálbmogiid oahppogazzanvuoigatvuođaid birra

ON eamiálbmotrivttiid áššedovdimekanismma jođiheaddji bovdii Sámedikki buktit cealkámuša Áššedovdimekanismma dutkosii eamiálbmogiid oahppogazzanvuoigatvuođaid birra. Sámediggi lea buktán cealkámušaid dutkosii čuovvovaš váldofáttáin; dárbu viidásit ovdánahttit proseassaid gaskal stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki álbmotrievtti vuođul, siskkáldas riekti ja konsultašuvdnašiehtadus, vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii ii leat doarvái bures vuhtiiváldojuvvon, sámegillii ja sámegiela oahpahusa doarjjaortnet ii leat doarvái buorre, ja hástalusat máhtto- ja ásahusovdáneami ektui sámi servodagas hárve namuhuvvo Ráđđehusas gos dát livččii lunddolaš.

2.5.6.1 Ođđa oahpaheaddjeoahpu rámmaplánalávdegoddi

Sámediggi beasai diehtit ođđa oahpaheaddjeoahpu rámmaplánalávdegotti nammadeami birra kopiija bokte Máhttodepartemeantta reivves lávdegotti oassálastiide. Sámediggi bivddii lávdegotti jođiheaddjis dieđu mot rámmaplánalávdegoddi áigu vuhtiiváldit vuođđoskuvllaid dárbbu vuođđogelbbolašvuhtii oahpahusa birra Máhttolokten-sámi mielde ja Máhttoloktema sámi sisdoalu mielde. Lávdegotti jođiheaddjis bođii ovdan ahte lávdegoddi áigu digaštallat daid beliid, ja ahte Sámi allaskuvllas nammaduvvon olmmoš lávdegoddái ja servodatfága fágajovkui. Sámediggi ja Máhttodepartemeanta galget konsulteret ođđa rámmaplána láhkaásahusa birra. Sámediggi ii lean álgoálggus gulaskuddaninstánsa. Maŋŋel go Sámediggi lea leamaš dialogas Máhttodepartemeanttain de leat ožžon mieđihuvvot ahte galgá konsulterejuvvot fágaid nationála njuolggadusevttohusaid birra.

Sámediggi lea leamaš observatoran ođđa sámi oahpaheaddjeoahpu rámmaplánalávdegottis. Dalle go Máhttodepartemeanta jearai Sámedikkis boahtit observatoran, de lei lávdegoddi juo bargagoahtán. Máhttodepartemeanta rievdadii rámmaplánalávdegotti rámmaplána láhkaásahusevttohusa ovdal go sáddejuvvui gulaskuddamii. Gáibádusa vuođul rámmaplánalávdegottis ja Sámedikkis de váldui rámmaplánalávdegotti evttohus mielde gulaskuddandokumentii. Ášši lea dál gulaskuddamis.

2.5.6.2 Rekrutteren

Finnmárkku Fylkamánni, Sámi allaskuvla ja Finnmárkku allaskuvla leat čađahan prošeavtta Gollevirgi/Drømmejobben, mii galggai váikkuhit studeanttaid rekrutteremii dábálašoahpaheaddji- ja ovdaskuvlaoahpaheaddjiohppui Finnmárkku guovtti allaskuvlii. Prošeakta lea bures lihkostuvvan go rekrutteren dábálašoahpaheaddji- ja ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpuide lei arvat buoret 2009:s go lea leamaš guhkit áigái. Prošeavtta galget čuovvolit 2010:s.

Máhttodepartemeanta lea bivdán Sámi allaskuvlla ráhkadit nationála rekrutterenstrategiija sámi alit ohppui, vuosttažettiin oahpaheaddjeohppui ja sámegielohppui. Nationála rekrutterenbargojoavku sámi alit oahpu várás lea hálddahuslaččat čohkkejuvvon ja das leat mielde áirasat Bådåddjo ja Davvi-Trøndelaga allaskuvllain, Romssa Universitehtas ja Sámi allaskuvllas. Sámediggi ja Máhttodepartemeanta leat mielde bargojoavkkus observatoran. Bargu galgá loahpahuvvot cuoŋománu loahpas 2010.

2.5.6.3 Od.prp. nr. 71 (2008 – 2009) Om lov om endringer i lov om universiteter og høyskoler (láhka universitehtaid ja allaskuvllaid lága rievdademiid birra)

Sámediggi sáddii gulaskuddancealkámuša universitehta- ja allaskuvlalága rievdadanevttohusa birra. Sámediggi lea mielas daidda rievdadusaide maid Nasjonalt organ for kvalitet i utdanningen (Nationála orgána oahpahuskvalitehta várás) evttohit, muhto deattuha ahte Nationála orgánas oahpahuskvalitehta várás ferte leat gelbbolašvuohta sámegiela ja sámi kultuvrra ja servodaga birra, jus galgá soahpat dárkkistit ja veahkehit kvalitehtaovdánahttinbarggus sámi oahpuid várás. Máhttodepartemeanta evttoha lágas nannet ahte universitehtain ja allaskuvllain lea ovddasvástádus áimmahuššat ja ovddidit dárogiela fágagiela, ja Sámediggi oaivvilda ahte maiddái sámegiela fágagiela ektui ferte diekkár láhkanannen. Gulaskuddanreivves bivddii Sámediggi oažžut buot dieđuid ášši viidásit ovdáneamis ja dieđihii ahte čilgejuvvon gáibádusat áššis soitet boahtit konsultašuvnnaide. Od.prp. nr. 71 ovddiduvvui dieđitkeahttá Sámediggái.

2.5.6.4 Ovttasbargu allaskuvllaiguin ja universitehtain

Sámediggi lea ođđa Romssa Universitehta ovdánahttima oktavuođas deattuhan universitehtii ahte ovttastuhttin gaskal Romssa allaskuvlla ja universitehta lea dakkár dáhpáhus mii addá vejolašvuođa ođđahutkamii ja ovdánahttimii dutkan- ja oahpahussuorggis mat gusket álgoálbmogiidda oppalaččat ja sámi diliide earenoamážit. Sámediggi háliida ahte universitehta ovdánahttojuvvo universitehtan maiddái álgoálbmogiid várás, gos sámi studeanttaid lohku lassánivččii ja gos studeanttat geain lea sámegiel- ja sámi kulturduogáš maiddái fátmmastuvvojit. Universitehta ferte ovdánahttit ja f��llat oahpuid mat vástidit sámi servodaga dárbbuide, ja álgoálbmot- ja sámi perspektiiva galggašii leat oassin buot fágain sihke oahpahusas ja dutkamis, ja árbediehtu galggašii leat vuođđun ođđa máhtuid ovdánahttimis.

2.5.7.1 St.dieđ. nr. 30 (2008 – 2009) Klima for forskning (Klimáhtta dutkamii)

Mii leat čađahan konsultašuvnnaid ja boahtán ovttamielalašvuhtii dutkandieđáhusa doaimmaid birra. Dieđáhusas boahtá ovdan ahte Ráđđehus áigu, maŋŋel konsultašuvnnaid Sámedikkiin, nammadit lávdegotti mii galgá čielggadit sámi dutkama ja álgoálbmotdutkama ovdánandovdomearkkaid, dárbbuid ja mihttomeriid, das maiddái strategalaš ovttasbarggu, ásahus- ja fierpmádathuksema rámmaid. Dát lea njuolgačuovvoleapmi Sámedikki ásahusdieđáhusa vuoruhuvvon doaimmain.

2.5.7.2 Regiovnnalaš dutkanfoanda

Konsultašuvnnain gaskal Sámedikki ja Máhttodepartemeantta šihttojuvvui ahte Sámediggi galgá evttohit ovtta miellahtu juohke regiovnnalaš dutkanfoandda stivrii Davvi-Norggas ja Gaska-Norggas. Šihttojuvvui maiddái ahte Davvi-Norgga, Gaska-Norgga ja Hedemárkku ja Opplándda regiovnnalaš dutkanfoanddaid njuolggadusain galgá ulbmiliin dárkilit čilgejuvvot ahte sámi dutkanberoštusat ja dárbbut galget vuhtiiváldojuvvot. Sámediggi lea nammadan ovtta lahtu goappátge válgalávdegoddái Davvi-Norgga ja Gaska-Norgga dutkanfoanddaid stivrraide.

2.5.8.1 Dábálaš oahpponeavvut vuođđooahpahussii

Doarjjaortnega ulbmil:

• Ovddidit sámi oahpponeavvuid gustovaš oahppoplánabuktosa vuođul

Vuoruheamit 2009:s:

• Máttasámegiella vuosttašgiellan 3. – 4. jahkecehkiide

• Máttasámegiella nubbingiellan mánáiddási vuosttaš ja nuppi ceahkis

• Osku, eallinoaidnu ja etihkka (OEE) – Fáddágihpa 5. – 7. Jahkecehkiide davvisámegillii váldoosiide

  • Sirkumpolára álgoálbmotoskkuid várás (vuođđoteaksta)

  • Juvddálašvuohta, isláma, hinduisma, buddhisma ja eallinoaidnu (vejolaš jorgaleapmi ja heiveheapmi)

  • Filosofiija ja etihkka(vejolaš jorgaleapmi ja heiveheapmi)

• Osku, eallinoaidnu ja etihkka (OEE) – Fáddágihpa 8. – 10. Jahkecehkiide davvisámegillii

  • Filosofiija ja etihkka(vejolaš jorgaleapmi ja heiveheapmi)

  • Risttalašvuohta ja eallinoaidnu

• Ođđasisprenten, fierpmádatbáikkiid bisuheapmi, ođasmahttin, áigeguovdilastin ja dáláš oahpponeavvuid heiveheapmi

2009 bušeahtas lei 8 975 000 ru várrejuvvon dábálaš oahpponeavvuid ráhkadeapmái. Mii juolludeimmet 9 111 000 ru 31 prošektii mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde. Buot prošeavttat leat biddjon johtui 2009:s. Bušeahta rájibadjelgeavaheami sivva lea ahte dát váikkuhangaskaoapmeortnet lei vuoruhuvvon suorgi, ja dat lea gokčojuvvon geavatkeahtes ja ruovttoluotta gessojuvvon doarjjalohpádusain mat eai leat geavahuvvon.

2009 juolludemiin leat 2 prošeavtta gárvásat. Ovdalaš juolluduvvon doarjagiin dábálaš oahpponeavvuide, gárvánedje 2009:s 49 prošeavtta.

2.5.8.2 Earenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut

Doarjjaortnega mihttomearri:

• Ovddidit sámi earenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid mánáide, nuoraide ja ollesolbmuide davvi-, julev- ja máttasámegillii.

Vuoruheamit 2009:s:

• Oahpponeavvut dieđihuvvon, individuála dárbbuid vuođul

• Oahpponeavvut daidda geain leat oaidnin-, gullan- ja lohkan/čállinváttisvuođat

• Kárten- ja bagadanávdnasat

2009 bušeahtas lei 1 900 000 ru várrejuvvon earenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid ráhkadeapmái. Mii juolludeimmet 1 743 000 ru 11 prošektii mearriduvvon vuoruhansurggiid siskkobealde. Buot dát prošeavttat leat álggahuvvon 2009:s.

Ovdalaš juolluduvvon doarjagiin earenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide, gárvánedje 6 prošeavtta 2009:s.

2.5.8.3 Oahpponeavvut mánáidgárddiide

Doarjjaortnega mihttomearri:

• Ovddidit oahpponeavvuid ja fágagirjjálašvuođa gustovaš mánáidgárddiid rámmaplána vuođul

Vuoruheamit 2009:s:

• Oahpponeavvut ja fágagirjjálašvuohta mii gokčá rámmaplána čuovvovaš fágasurggiid:

  • Gulahallan, giella ja teaksta

  • Lohku, latnja ja hápmi

2009 bušeahtas lei 1 000 000 ru várrejuvvon oahpponeavvoráhkadeapmái mánáidgárddiid várás. Mii juolludeimmet 1 004 000 ru guovtti prošektii mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde. Goappašat prošeavttat leat álggahuvvon 2009:s.

Ovdalaš juolluduvvon doarjagiin mánáidgárdeoahpponeavvuide, gárvánedje 4 prošeavtta 2009:s.

2.5.8.4 Čoahkkáigeassu oahpponeavvut, ohcanvuđot

2009 bušeahtas lei oktiibuot 11 875 000 ru várrejuvvon oahpponeavvoráhkadeapmái. Sámediggái bohte 85 ohcama oktiibuot 39 200 000 ru ovddas. Daid gaskkas ožžo 44 ohcama doarjaga oktiibuot 11 858 000 ru ovddas vuoruhuvvon surggiid siskkobealde.

2.5.8.5 Oahpponeavvuid oastin

Sámedikki 2009 dárkkistuvvon bušeahtas várrejuvvui 1 000 000 ru oastit almmuhuvvon oahpponeavvuid. Golahus lei 3 845 608 ru. Bušeahta rájibadjelgeavaheapmi gokčojuvvui ruovttoluotta gessojuvvon doarjjalohpádusaiguin mat eai leat geavahuvvon. Ostojuvvon ovdalaš almmuhuvvon oahpponeavvut leat juhkkojuvvon nuvttá vuođđoskuvllaide ja mánáidgárddiide.

2.5.9.1 Stipeanda ohppiide geain lea sámegiella joatkkaskuvlla fágasuorggis

Doarjjaortnega mihttomearri:

• Oažžut eanet ohppiid joatkkaskuvllain válljet sámegiela vuosttašgiellan earenoamážit ja oahpahusa sámegielas ja oppalaččat

Stipeanda juhkkojuvvo goralaččat joatkkaskuvllaid ollesáiggeohppiid gaskkas geat lohket sámegiela vuosttašgiellan, nubbingiellan ja amasgiellan.

2009 bušeahtas lei várrejuvvon ja lea juolluduvvon 2 400 000 ru ovddas stipeanda ohppiide geain lea sámegiella fágan joatkkaskuvllas. 461 oahppi ožžo stipeandda 2009:s. Dat lea seamma lohku go 2008:s. Govus dás vuolábealde čájeha mot stipeanda lea juolluduvvon iešguđetge oahppijovkui 2008:s ja 2009:s.

Govus 2.1 Stipeanda oahppiide geain lea sámegiella fágan joatkkaskuvllas.

2.5.9.2 Fágalaš gelbbolašvuođa bajideapmi

Doarjjaortnega mihttomearri

• Buoret gelbbolašvuohta gáiddusoahpahusa birra vuođđooahpahusas, allaskuvllain ja universitehtain sámegiela dahje sámi fága oahpahusa várás

Vuoruheamit 2009:s:

• Gáiddusoahpahusgelbbolašvuođa bajidandoaibmabijut doarjjaortnega olahusjoavkku bargiide

2009 bušeahtas lei 800 000 ru várrejuvvon fágalaš gelbbolašvuođaloktemii. Dušše ovtta prošektii leat juolludan doarjaga, 149 000 ru. Eará ohcamušat eai lean mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde.

2.5.9.3 Stipeanda alit ohppui

Doarjjaortnega mihttomearri:

• Sámegielat fágaolbmuid rekrutteren iešguđet fágasurggiid siskkobealde

Vuoruheamit 2009:s:

• Alit oahppu sámi oahpponeavvopedagogihkas

• Ovdaskuvla- ja dábálašoahpaheaddjestudeanttat geain lea sámegiella fágasuorggis

• Alit oahppu mátta-, julev dahje davvisámegielas. Máttasámegiella ja julevsámegiella vuoruhuvvojit ovddemussii

• Joatkkaoahppu boarrásiidfuolahusas

• Joatkkaoahppu psykososiála váttuid eastadeami ja áhpásmahttima siskkobealde go guoská sámi mánáide ja nuoraide

2009 dárkkistuvvon bušeahtas lei 1 350 000 ru várrejuvvon alit oahpu stipeanddaide. Juolludeimmet 56 stipeandda oktiibuot 2 550 000 ru ovddas mearriduvvon vuoruhansurggiid siskkobealde, earret oahpponeavvopedagogihkkasuorggis, ja sivvan dasa lei ahte ii lean oahppofálaldat. Bušeahta rájibadjelgeavaheami sivva lei ahte ovdaskuvla- ja dábálašoahpaheaddjeoahpu ja sámegieloahpu stipeanddaid vuoruheapmi jotkojuvvui. Dat lea gokčojuvvon geavatkeahtes ja ruovttoluotta gessojuvvon doarjjalohpádusaiguin mat eai leat geavahuvvon. Govus dás vuolábealde čájeha mot 2009 stipeandajuolludeamit leat juhkkojuvvon iešguđet vuoruhuvvon stipeandaortnegiidda.

Govus 2.2 Jagi 2009 stipeandajuolludemiid juohkáseapmi iešguđet vuoruhuvvon stipeandaortnegiidda.

2.5.9.4 Doarjja sámi mánáidgárddiide

Doarjjaortnega mihttomearri:

• Sihkkarastit sámi mánáide mánáidgárdefálaldaga sámi giela ja kultuvrra vuođul

Vuoruheamit 2009:s:

• Sámi mánáidgárddit

• Sámegiela oahpahus sámi mánáide norgalaš mánáidgárddiin

• Doarjja prošeavttaide ja ovddidanbargguide sámi giellaoahpahusa siskkobealde

2009 bušeahtas lei 9 205 000 ru várrejuvvon sámi mánáidgárddi doarjagiidda. Das lea 7 839 700 ru juolluduvvon sámi mánáidgárddiide. Sámi mánáidgárddiid lohku mat gokčet Sámedikki juolludaneavttuid, lea njiedjan 41 mánáidgárddis 2008:s, 37 mánáidgárdái 2009:s. Sámegieloahpahussii sámi mánáide geat leat dáčča mánáidgárddiin lea juolluduvvon 1 513 750 ru. Sámi mánáid lohku geat ožžot sámegieloahpahusa dáčča mánáidgárddiin lea loktanan 35 mánás 2008:s, 94 mánnái 2009:s. Sivva sámi mánáidgárddiid logu njiedjamii, ja dat mii muhtun muddui lea dagahan ahte mánáid lohku geat ožžot sámegieloahpahusa lea loktanan, lea ahte mánáidgárddiid lohku mat olahit eavttuid dohkkehuvvot sámi mánáidgárdin, lea njiedjan. Dat mánáidgárddit ožžot dál doarjaga sámegieloahpahussii dáčča mánáidgárddiin. Lassin lea juolluduvvon 925 500 ru 8 prošektii ja ovdánahttinbargui sámi giellaoahpahusa siskkobealde.

Bušeahta rájibadjelgeavaheami sivva lea go dát váikkuhangaskaoapmeortnet vuoruhuvvui ja dat lea gokčojuvvon geavatkeahtes ja ruovttoluotta gessojuvvon doarjjalohpádusaiguin mat eai leat geavahuvvon, ja geavatkeahtes ruđaiguin sámi mánáidgárddi kvalitehtaovdáneami poasttas.

2.5.10.1 Matematihka oahppogirjjiid jorgaleapmi ja heiveheapmi

Sámediggi vuoruhii čuovvovaš doaibmabijuid 2009:s.

• Matematihkkagirjjiid 5. – 7. Jahkecehkiide, jorgaleapmi davvisámegillii ja heiveheapmi sámi diliide

• Matematihkkagirjjiid 8. Jahkeceahkkái, jorgaleapmi davvisámegillii ja heiveheapmi sámi diliide

• Matematihka tearpmaid ovddideapmi julev- ja lullisámegillii

2009 bušeahtas lei 4 000 000 ru várrejuvvon matematihkkagirjjiid jorgaleapmái ja heiveheapmái. Matematihkkagirjjiid jorgalan- ja heivehanbarggut ledje almmuhuvvon Doffinii. Muhto fálaldatgilvu fertii bissehuvvot formálalaš boasttuvuođaid geažil. Barggut almmuhuvvojit ođđasit ođđajagimánus 2010 čuovvovaš kategoriijaiguin;

1. – 10. jahkecehkiide davvisámegillii ja 1. – 4. jahkecehkiide julev- ja lullisámegillii. Matematihkkatearpmaid ovddideapmi julev- ja lullisámegillii álggahuvvojit sierra prošeaktan.

2.5.10.2 Ovddasmanniprošeakta – resursaskuvla julevsámi guovllus

2009 bušeahtas lei 2 000 000 ru várrejuvvon ovddasmanniprošektii – resursaskuvla julevsámi guovllus. Prošeavtta ulbmil lea nannet julevsámi oahpponeavvoráhkadeapmi. Divttasvuona suohkan lea doarjjaoažžu. Prošeakta jotkojuvvo 2010:s.