2.5.4 Mánáidgárddit
2.5.4.1 Diehtojuohkin ja bagadallan
Sámediggi vuoruha diehtojuohkima
ja bagadallama mánáidgárdesuorggis. Váhnemat,
mánáidgárddit
ja suohkanat leat ožžon
bagadallama doarjagiid ja fálaldagaid
birra sámi mánáide
mánáidgárddiin. Lassin
lea Sámediggi ráhkadan
diehtojuohkingihppaga sámi
mánáid mánáidgárdefálaldagaid
birra, ja almmuhan guokte «Stullán» mánáidgárdeáigečállaga.
Sámediggi lea doallan
4 iešguđetlágan fierpmádatčoahkkimiid
gos lea diehtojuohkin, gelbbolašvuođalokten,
bagadallan ja fierpmádathuksen.
Mii leat doallan fierpmádatčoahkkimiid
jođiheddjiide, giellabargiide,
dievdoolbmuide ja mánáidgárddiide
gos leat lullisámi mánát.
Dat maŋemus namuhuvvon fierpmádat álggahuvvui 2009:s.
2.5.4.2 Ovttasbargu guovddáš eiseválddiiguin
Sámediggi ja Máhttodepartemeanta
leat čađahan
konsultašuvnnaid Stuoradiggedieđáhusa
birra mii guoskkaha mánáidgárddi
kvalitehta. Sámediggi oaivvildii
ahte stuoradiggedieđáhusa
evttohus ii vuhtiiváldán
sámi perspektiivva doarvái
bures. Konsultašuvnnas šihttojuvvui
ahte departemeanta namuha sámi
mánáidgárddiid dieđáhusas.
Muđui digaštalle konsultašuvnnain
earret eará nationála
váhnenlávdegotti
birra, dutkama ja mánáidgárddiid sámegiela
birra. Sámediggi nagodii oažžut
lohpádussii ahte maiddái dát
fáttát
váldojit mielde stuoradiggedieđáhussii.
Sámediggi ja Máhttodepartemeanta leat
ovttasbargočoahkkimiin digaštallan iešguđetlágan
fáttáid
mat gusket sámi mánáid mánáidgárdefálaldaga
kvalitehtii.
Jahkásaš čoahkkimis Mánáidáittardeddjiin
lea Sámediggi digaštallan áššiid
dego oahpponeavvut, mánáidsuodjalus,
giliskuvllat ja áittardeaddji
gelbbolašvuohta sámegielas
ja sámi kultuvrras.
Sámediggi lea buktán cealkámušaid «Brennautvalgetii» (Brennalávdegoddái)
mii galgá geahčadit
buot ovdaskuvlamánáid pedagogalaš fálaldaga. Cealkámušas
Sámediggi čujuhii váilevaš sámegielat
bargiid olu mánáidgárddiin,
suohkaniid ovddasvástádusa
ja bargiid gelbbolašvuođa
sámi árbedieđu birra.
2.5.4.3 Ovttasbargu earáiguin
Sámediggi ovttasbargá sámi mánáid mánáidgárdefálaldaga
birra guoskevaš fylkamánniiguin. Sámediggi
bagadallá ja rávve sámi
mánáidgárddiid
doarjjaohcciid, ja mii leat doallan čoahkkimiid
suohkaniiguin mat leat ožžon
dán doarjaga.
2.5.4.4 Oahpponeavvut mánáidgárddi
váste
Geahča teakstabihtá oahpponeavvut vuođđooahpahusa
vuolde.
2.5.5 Vuođđooahpahus
2.5.5.1 Oahpponeavvut
Sámediggi čatná iežas
oahpponeavvobarggu mearriduvvon strategiijaide mat leat Sámedikki
oahpponeavvoráhkadeami strategalaš plánas
2009 – 2012.
Okta strategiijain oahpponeavvoráhkadeami
strategalaš plánas
lea čielggadit beaktilis
organiserema boahtteáiggi
oahpponeavvoráhkadeamis.
Máhttodepartemeanta bealis
leat fas bidjan oktan strategiijan St.dieđáhusas
nr. 28 (2007 – 2008) Sámepolitihkka,
ovttasráđiid Sámedikkiin ásahit
viidát čohkkejuvvon
bargojoavkku mii galgá ráhkadit
sámi oahpponeavvoráhkadeami plána
vuođđooahpahussii.
Sámediggi vuolggahii
oktiiheiveheami departemeantta plánain ásahit
bargojoavkku ja Sámedikki čielggademiin
beaktilis oahpponeavvoráhkadeami
ektui. Máhttodepartemeanta
mieđai dasa ja oktasaš bargojoavkku
mandáhtta ja čohkken mearriduvvui
ovttasráđiid.
Bargojoavkkus mas leat áirasat Máhttodepartemeanttas,
Oahpahusdirektoráhtas ja
Sámedikkis, lea čuovvovaš mandáhtta:
Árvvoštallat
sámi oahpponeavvuid dálá ovdáneami
ja buvttadeami
Dán árvvoštallama
vuođul evttohit rievdadusaid
mat beavttálmahttet oahpponeavvoráhkadeami Mánáidgárddi rámmaplána
ja Máhttolokten – Sámi
mielde
Árvvoštallat
makkár ekonomalaš váikkuhusaid
rievdadusat mielddisetbuktet
Bargojoavku galgá gulahallat iešguđetlágan
aktevrraiguin ja viežžat
dieđuid sullasaš diliid birra
eará riikkain. Raporta galgá gárvvistuvvot
ovdal 31.10.10.
Resursaskuvllaid ásaheapmi
oahpponeavvoráhkadeami várás
sihke davvi-, julev- ja lullisámi
guovllus lea maiddái muhtun
strategiija mii čuovvoluvvo bušeahta
sajušteamis. 2008:s juolludii Sámediggi
doarjaga Divttasvuona suohkana ovdaprošektii
ráhkadit plána
mot čađahit
ovddasmanniprošeavtta oahpponeavvoráhkadeami
váste Ájluovtta
skuvllas. Maiddái 2009:s sajuštuvvui
ruhta dan prošektii. Ovddasmanniprošeavtta
vásáhusaid vuođul
galgá árvvoštallat
eanet resursaskuvllaid. Sámediggi
ja Divttasvuona suohkan leat ovttas mearridan plána
ovddasmanniprošeavtta čađaheapmái.
Strategalaš plána
vuođul lea Sámediggi,
ovttas Utdanning.no:in čađahan
ovdaprošeavtta mas váldoulbmil
lei lagabut geahččat makkár
vejolašvuođat
gávdnojit ja čielggadit
dárbbuid ohcanvejolaš oahpponeavvouskkádaga
várás.
De lea áigumuš čađahit prošeavtta
golmma jagis ovttas Máhttodepartemeanttain
ovddidit oahpponeavvouskkádaga,
digitála oahpponeavvuid
ja pedagogalaš lonohallanarena.
2.5.5.2 Oahppoplánat
Sámediggi lea dohkkehan
oahppoplána Boazodoallofágii
Jo3/oahpahus fitnodagas ja dárkkistan
boazodoalu Jo2 oktasaš prográmmafága
dohkkehuvvon oahppoplána.
Sámediggi lea nammadan
vihtta oahppoplánajoavkku
mat ráhkadit oahppoplánaid
viđa duodjefágii;
siste- ja náhkkeduodjefágii,
tekstiiladuodjefágii, čuoldin-
ja gođđinduodjefágii,
muorraduodjefágii ja čoarve-, dákte-
ja metálladuodjefágii,
Jo3 oahpahusa várás
fitnodagas. Fágaid namat
eai leat vel loahpalaččat
mearriduvvon. Oahppoplánaevttohusat
galget plána mielde sáddejuvvot
gulaskuddamii ođđajagimánu
2010.
2.5.5.3 Refušuvdnaortnet oahpahusa
ovddas sámegielas ja sámegillii
Sámediggi lea jahkebeallásaš konsultašunčoahkkimiid
oktavuođas Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain
lokten áššin
daid hástalusaid maid máŋga
suohkana vásihit oahpahussuorggis.
Sámediggi lea čilgen
departementii ahte sámegieloahpahusas
lea beare heajos ruhtadeapmi dan sivas go diibmomáksomearri
lea beare vuollin. Leat čoahkkinastán
Kommunenes Sentralforbund/Suohkaniid guovddášservviin
gos digaštalle suohkaniid
hástalusaid guovttegielalašvuođa
ektui ja oahpahusdili ohppiin geain lea sámegiella
fágan.
2.5.5.4 Priváhtaskuvlalága láhkaásahusa
rievdadeapmi – gáibádusat
oahppoplánii ja luvven oahpahusas
Sámediggi lea konsulteren
Máhttodepartemeanttain priváhtaskuvlalága láhkaásahusa
rievdademiid birra, oahppoplána
gáibádusaid
birra ja oahpahusluvvema birra. Sámediggi
oaččui dohkkehuvvot
ahte Máhttolokten ja Máhttolokten – Sámi šaddet ovttadássásažžan,
nu ahte go geavahit doahpaga Máhttolokten,
de galgá maiddái
doaba Máhttolokten –Sámi
geavahuvvot buohtalaga.
2.5.5.5 Oahpahuslága láhkaásahusa
rievdadeamit –gielalaš buohtalasalmmuhusa gáibádus
ja árvvoštallan
Sámediggi lea konsulteren
Máhttodepartemeanttain oahpahuslága láhkaásahusa
rievdademiid birra. Sámediggi
ii nagodan oažžut
dohkkehuvvot ahte gielalaš buohtalasalmmuhus maiddái
galgá guoskat sámegiela oahpponeavvuide.
Máhttodepartemeanta oaivvilda
ahte dálá láhka dušše
addá vejolašvuođa buktit
láhkaásahusa
girjedárogiela ja ođđadárogiela
ektui, danne go sámegiella
ii namuhuvvo láhkateavsttas.
Sámediggi ii ožžon mieđiheami
bisuhit sátnádeami
«Opplæring i norsk sidemål» (Oahpahus dárogiela
siidogielas)
mii lea rievdaduvvon dánin;
«Opplæring i skriftlig sidemål»(Oahpahus čálalaš siidogielas)
. Dárogiela
oahppoplánas eai leat siidogielas
sierra gelbbolašvuođamihttomearit. Rievdadus
mielddisbuktá ahte oahppit
geain lea sámegiella fágan
duohtamáilmmis, eai leat
luvvejuvvon siidogiela oahpahusas ja árvvoštallamis.
Rievdadus mielddisbuktá váikkuhusaid
fága- ja diibmojuohkimii.
2.5.5.6 Fága- ja diibmojuohkin
Sámediggi lea máŋgii
ovddidan Máhttodepartementii
fága- ja diibmojuohkinčuolmma
mii váikkuha ohppiide geain
lea sámegiella fágan. Sámediggi
ja Máhttodepartemeanta ásahedje
dan vuođul bargojoavkku
mas leat mielde áirasat
departemeanttas, Oahpahusdirektoráhtas
ja Sámedikkis. Bargojoavku
galgá geahččat ollislaččat čađa,
ja vejolaččat
evttohit rievdadit, fága-
ja diibmojuohkima ohppiin geain lea sámegiella fágan.
2.5.5.7 Od.prp. nr. 87 (2008 – 2009) Lov
om voksenopplæring (Rávisolbmuidoahpahusa
láhka)
Ođđa
láhka rávisolbmuidoahpahusa
birra lea leamaš konsultašuvnnas. Sámediggi
ja Máhttodepartemeanta bohte
ovttaoaivilii dehálaš rievdadusaid birra
mat buoridit sámi oahpposervviid rámmaeavttuid;
unnimus oahppodoaibma 2000 jahkediimmu, ii leat gáibádus
ahte galget doaimmat miehtá riikka,
unnimus oasseváldi lohku
ii gusto ja vuođđodoarjaga
meroštallan lea juhkkojuvvon
njealji ceahkkái. Lassin
sáhttet sápmelaš rávisolbmot
geain ii leat nu buorre álgooahppu,
beassat sisa heivehandoarjaga njuolggadusa bokte go lea duođaštuvvon dárbu. Árbedieđu
gaskkusteapmi váldui maiddái
mielde dehálaš ulbmilin
sámi oahpposervviide. Mieđihuvvui
maiddái čađahit konsultašuvnnaid
ovdal go láhkaásahusa
sáddejuvvo gulaskuddamii,
ja ovdal go láhkaásahus
loahpalaččat
mearriduvvo. Sámedikkiin galgá lassin
konsulteret ovdal go loahpalaččat
mearridit juolludannjuolggadusaid sámi
oahpposervviide.
2.5.5.8 Dutkkus eamiálbmogiid oahppogazzanvuoigatvuođaid
birra
ON eamiálbmotrivttiid áššedovdimekanismma
jođiheaddji bovdii Sámedikki
buktit cealkámuša Áššedovdimekanismma
dutkosii eamiálbmogiid oahppogazzanvuoigatvuođaid
birra. Sámediggi lea buktán cealkámušaid
dutkosii čuovvovaš váldofáttáin;
dárbu viidásit
ovdánahttit proseassaid
gaskal stáhtalaš eiseválddiid
ja Sámedikki álbmotrievtti
vuođul, siskkáldas riekti
ja konsultašuvdnašiehtadus,
vuoigatvuohta oažžut
oahpahusa sámegielas ja
sámegillii ii leat doarvái
bures vuhtiiváldojuvvon, sámegillii
ja sámegiela oahpahusa doarjjaortnet
ii leat doarvái buorre,
ja hástalusat máhtto-
ja ásahusovdáneami
ektui sámi servodagas hárve
namuhuvvo Ráđđehusas
gos dát livččii
lunddolaš.
2.5.6 Alit oahppu
2.5.6.1 Ođđa
oahpaheaddjeoahpu rámmaplánalávdegoddi
Sámediggi beasai diehtit
ođđa
oahpaheaddjeoahpu rámmaplánalávdegotti
nammadeami birra kopiija bokte Máhttodepartemeantta
reivves lávdegotti oassálastiide.
Sámediggi bivddii lávdegotti
jođiheaddjis dieđu
mot rámmaplánalávdegoddi áigu vuhtiiváldit
vuođđoskuvllaid dárbbu
vuođđogelbbolašvuhtii oahpahusa
birra Máhttolokten-sámi mielde
ja Máhttoloktema sámi
sisdoalu mielde. Lávdegotti
jođiheaddjis bođii ovdan
ahte lávdegoddi áigu
digaštallat daid beliid,
ja ahte Sámi allaskuvllas
nammaduvvon olmmoš lávdegoddái
ja servodatfága fágajovkui.
Sámediggi ja Máhttodepartemeanta
galget konsulteret ođđa
rámmaplána láhkaásahusa
birra. Sámediggi ii lean álgoálggus
gulaskuddaninstánsa. Maŋŋel
go Sámediggi lea leamaš dialogas Máhttodepartemeanttain
de leat ožžon
mieđihuvvot ahte galgá konsulterejuvvot
fágaid nationála
njuolggadusevttohusaid birra.
Sámediggi lea leamaš observatoran ođđa
sámi oahpaheaddjeoahpu rámmaplánalávdegottis.
Dalle go Máhttodepartemeanta
jearai Sámedikkis boahtit
observatoran, de lei lávdegoddi
juo bargagoahtán. Máhttodepartemeanta
rievdadii rámmaplánalávdegotti rámmaplána
láhkaásahusevttohusa
ovdal go sáddejuvvui gulaskuddamii. Gáibádusa
vuođul rámmaplánalávdegottis
ja Sámedikkis de váldui rámmaplánalávdegotti
evttohus mielde gulaskuddandokumentii. Ášši
lea dál gulaskuddamis.
2.5.6.2 Rekrutteren
Finnmárkku Fylkamánni,
Sámi allaskuvla ja Finnmárkku
allaskuvla leat čađahan
prošeavtta Gollevirgi/Drømmejobben,
mii galggai váikkuhit studeanttaid
rekrutteremii dábálašoahpaheaddji-
ja ovdaskuvlaoahpaheaddjiohppui Finnmárkku
guovtti allaskuvlii. Prošeakta
lea bures lihkostuvvan go rekrutteren dábálašoahpaheaddji-
ja ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpuide lei arvat buoret 2009:s go lea
leamaš guhkit áigái. Prošeavtta
galget čuovvolit 2010:s.
Máhttodepartemeanta lea
bivdán Sámi
allaskuvlla ráhkadit nationála rekrutterenstrategiija
sámi alit ohppui, vuosttažettiin
oahpaheaddjeohppui ja sámegielohppui.
Nationála rekrutterenbargojoavku
sámi alit oahpu várás lea
hálddahuslaččat čohkkejuvvon
ja das leat mielde áirasat
Bådåddjo ja Davvi-Trøndelaga allaskuvllain,
Romssa Universitehtas ja Sámi
allaskuvllas. Sámediggi
ja Máhttodepartemeanta leat
mielde bargojoavkkus observatoran. Bargu galgá loahpahuvvot cuoŋománu
loahpas 2010.
2.5.6.3 Od.prp. nr. 71 (2008 – 2009) Om
lov om endringer i lov om universiteter og høyskoler (láhka
universitehtaid ja allaskuvllaid lága
rievdademiid birra)
Sámediggi sáddii
gulaskuddancealkámuša
universitehta- ja allaskuvlalága
rievdadanevttohusa birra. Sámediggi
lea mielas daidda rievdadusaide maid Nasjonalt organ for kvalitet
i utdanningen (Nationála
orgána oahpahuskvalitehta várás)
evttohit, muhto deattuha ahte Nationála
orgánas oahpahuskvalitehta várás
ferte leat gelbbolašvuohta sámegiela
ja sámi kultuvrra ja servodaga birra,
jus galgá soahpat dárkkistit
ja veahkehit kvalitehtaovdánahttinbarggus
sámi oahpuid várás.
Máhttodepartemeanta evttoha
lágas nannet ahte universitehtain ja
allaskuvllain lea ovddasvástádus áimmahuššat
ja ovddidit dárogiela fágagiela,
ja Sámediggi oaivvilda ahte
maiddái sámegiela fágagiela
ektui ferte diekkár láhkanannen.
Gulaskuddanreivves bivddii Sámediggi
oažžut
buot dieđuid ášši
viidásit ovdáneamis
ja dieđihii ahte čilgejuvvon gáibádusat áššis
soitet boahtit konsultašuvnnaide.
Od.prp. nr. 71 ovddiduvvui dieđitkeahttá Sámediggái.
2.5.6.4 Ovttasbargu allaskuvllaiguin ja universitehtain
Sámediggi lea ođđa
Romssa Universitehta ovdánahttima
oktavuođas deattuhan universitehtii
ahte ovttastuhttin gaskal Romssa allaskuvlla ja universitehta lea
dakkár dáhpáhus
mii addá vejolašvuođa
ođđahutkamii
ja ovdánahttimii dutkan-
ja oahpahussuorggis mat gusket álgoálbmogiidda oppalaččat
ja sámi diliide earenoamážit.
Sámediggi háliida ahte
universitehta ovdánahttojuvvo
universitehtan maiddái álgoálbmogiid várás,
gos sámi studeanttaid lohku lassánivččii
ja gos studeanttat geain lea sámegiel-
ja sámi kulturduogáš maiddái
fátmmastuvvojit. Universitehta
ferte ovdánahttit ja f��llat
oahpuid mat vástidit sámi
servodaga dárbbuide, ja álgoálbmot-
ja sámi perspektiiva galggašii
leat oassin buot fágain
sihke oahpahusas ja dutkamis, ja árbediehtu
galggašii leat vuođđun
ođđa
máhtuid ovdánahttimis.
2.5.7 Dutkan
2.5.7.1 St.dieđ. nr. 30 (2008 – 2009)
Klima for forskning (Klimáhtta
dutkamii)
Mii leat čađahan
konsultašuvnnaid ja boahtán
ovttamielalašvuhtii dutkandieđáhusa
doaimmaid birra. Dieđáhusas
boahtá ovdan ahte Ráđđehus áigu, maŋŋel
konsultašuvnnaid Sámedikkiin,
nammadit lávdegotti mii galgá čielggadit
sámi dutkama ja álgoálbmotdutkama
ovdánandovdomearkkaid, dárbbuid
ja mihttomeriid, das maiddái
strategalaš ovttasbarggu, ásahus-
ja fierpmádathuksema rámmaid.
Dát lea njuolgačuovvoleapmi
Sámedikki ásahusdieđáhusa
vuoruhuvvon doaimmain.
2.5.7.2 Regiovnnalaš dutkanfoanda
Konsultašuvnnain gaskal
Sámedikki ja Máhttodepartemeantta šihttojuvvui
ahte Sámediggi galgá evttohit
ovtta miellahtu juohke regiovnnalaš dutkanfoandda
stivrii Davvi-Norggas ja Gaska-Norggas. Šihttojuvvui
maiddái ahte Davvi-Norgga,
Gaska-Norgga ja Hedemárkku
ja Opplándda regiovnnalaš dutkanfoanddaid
njuolggadusain galgá ulbmiliin
dárkilit čilgejuvvot
ahte sámi dutkanberoštusat
ja dárbbut galget vuhtiiváldojuvvot. Sámediggi
lea nammadan ovtta lahtu goappátge
válgalávdegoddái Davvi-Norgga
ja Gaska-Norgga dutkanfoanddaid stivrraide.
2.5.8 Váikkuhangaskaoamit – Oahpahus,
ohcanvuđot
2.5.8.1 Dábálaš oahpponeavvut vuođđooahpahussii
Doarjjaortnega ulbmil:
Vuoruheamit 2009:s:
Máttasámegiella
vuosttašgiellan 3. – 4.
jahkecehkiide
Máttasámegiella
nubbingiellan mánáiddási
vuosttaš ja nuppi ceahkis
Osku, eallinoaidnu ja etihkka (OEE) – Fáddágihpa
5. – 7. Jahkecehkiide davvisámegillii
váldoosiide
Sirkumpolára álgoálbmotoskkuid
várás
(vuođđoteaksta)
Juvddálašvuohta,
isláma, hinduisma, buddhisma
ja eallinoaidnu (vejolaš jorgaleapmi
ja heiveheapmi)
Filosofiija ja etihkka(vejolaš jorgaleapmi
ja heiveheapmi)
Osku, eallinoaidnu ja etihkka (OEE) – Fáddágihpa
8. – 10. Jahkecehkiide davvisámegillii
Ođđasisprenten, fierpmádatbáikkiid
bisuheapmi, ođasmahttin, áigeguovdilastin
ja dáláš oahpponeavvuid
heiveheapmi
2009 bušeahtas lei 8 975 000
ru várrejuvvon dábálaš oahpponeavvuid ráhkadeapmái.
Mii juolludeimmet 9 111 000 ru 31 prošektii
mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde. Buot prošeavttat
leat biddjon johtui 2009:s. Bušeahta
rájibadjelgeavaheami sivva
lea ahte dát váikkuhangaskaoapmeortnet
lei vuoruhuvvon suorgi, ja dat lea gokčojuvvon
geavatkeahtes ja ruovttoluotta gessojuvvon doarjjalohpádusain
mat eai leat geavahuvvon.
2009 juolludemiin leat 2 prošeavtta gárvásat.
Ovdalaš juolluduvvon doarjagiin
dábálaš oahpponeavvuide,
gárvánedje
2009:s 49 prošeavtta.
2.5.8.2 Earenoamážit
heivehuvvon oahpponeavvut
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Oahpponeavvut dieđihuvvon,
individuála dárbbuid
vuođul
Oahpponeavvut daidda geain leat oaidnin-, gullan- ja lohkan/čállinváttisvuođat
Kárten- ja bagadanávdnasat
2009 bušeahtas lei 1 900 000
ru várrejuvvon earenoamážit
heivehuvvon oahpponeavvuid ráhkadeapmái.
Mii juolludeimmet 1 743 000 ru 11 prošektii
mearriduvvon vuoruhansurggiid siskkobealde. Buot dát prošeavttat
leat álggahuvvon 2009:s.
Ovdalaš juolluduvvon
doarjagiin earenoamážit
heivehuvvon oahpponeavvuide, gárvánedje
6 prošeavtta 2009:s.
2.5.8.3 Oahpponeavvut mánáidgárddiide
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
2009 bušeahtas lei 1 000 000
ru várrejuvvon oahpponeavvoráhkadeapmái mánáidgárddiid
várás.
Mii juolludeimmet 1 004 000 ru guovtti prošektii mearriduvvon
vuoruhemiid siskkobealde. Goappašat
prošeavttat leat álggahuvvon
2009:s.
Ovdalaš juolluduvvon
doarjagiin mánáidgárdeoahpponeavvuide, gárvánedje
4 prošeavtta 2009:s.
2.5.8.4 Čoahkkáigeassu
oahpponeavvut, ohcanvuđot
2009 bušeahtas lei oktiibuot
11 875 000 ru várrejuvvon
oahpponeavvoráhkadeapmái.
Sámediggái
bohte 85 ohcama oktiibuot 39 200 000 ru ovddas.
Daid gaskkas ožžo
44 ohcama doarjaga oktiibuot 11 858 000 ru ovddas
vuoruhuvvon surggiid siskkobealde.
2.5.8.5 Oahpponeavvuid oastin
Sámedikki 2009 dárkkistuvvon bušeahtas
várrejuvvui 1 000 000
ru oastit almmuhuvvon oahpponeavvuid. Golahus lei 3 845 608
ru. Bušeahta rájibadjelgeavaheapmi
gokčojuvvui ruovttoluotta
gessojuvvon doarjjalohpádusaiguin
mat eai leat geavahuvvon. Ostojuvvon ovdalaš almmuhuvvon
oahpponeavvut leat juhkkojuvvon nuvttá vuođđoskuvllaide
ja mánáidgárddiide.
2.5.9 Gelbbolašvuođabajideapmi
2.5.9.1 Stipeanda ohppiide geain lea sámegiella
joatkkaskuvlla fágasuorggis
Doarjjaortnega mihttomearri:
Stipeanda juhkkojuvvo goralaččat
joatkkaskuvllaid ollesáiggeohppiid
gaskkas geat lohket sámegiela
vuosttašgiellan, nubbingiellan
ja amasgiellan.
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
ja lea juolluduvvon 2 400 000 ru ovddas stipeanda
ohppiide geain lea sámegiella
fágan joatkkaskuvllas. 461
oahppi ožžo
stipeandda 2009:s. Dat lea seamma lohku go 2008:s. Govus dás
vuolábealde čájeha
mot stipeanda lea juolluduvvon iešguđetge oahppijovkui
2008:s ja 2009:s.
Govus 2.1 Stipeanda oahppiide geain lea sámegiella
fágan joatkkaskuvllas.
2.5.9.2 Fágalaš gelbbolašvuođa
bajideapmi
Doarjjaortnega mihttomearri
Vuoruheamit 2009:s:
2009 bušeahtas lei 800 000
ru várrejuvvon fágalaš gelbbolašvuođaloktemii.
Dušše
ovtta prošektii leat juolludan
doarjaga, 149 000 ru. Eará ohcamušat
eai lean mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde.
2.5.9.3 Stipeanda alit ohppui
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Alit oahppu sámi
oahpponeavvopedagogihkas
Ovdaskuvla- ja dábálašoahpaheaddjestudeanttat
geain lea sámegiella fágasuorggis
Alit oahppu mátta-,
julev dahje davvisámegielas.
Máttasámegiella
ja julevsámegiella vuoruhuvvojit
ovddemussii
Joatkkaoahppu boarrásiidfuolahusas
Joatkkaoahppu psykososiála
váttuid eastadeami ja áhpásmahttima
siskkobealde go guoská sámi mánáide
ja nuoraide
2009 dárkkistuvvon bušeahtas
lei 1 350 000 ru várrejuvvon
alit oahpu stipeanddaide. Juolludeimmet 56 stipeandda oktiibuot 2 550 000
ru ovddas mearriduvvon vuoruhansurggiid siskkobealde, earret oahpponeavvopedagogihkkasuorggis,
ja sivvan dasa lei ahte ii lean oahppofálaldat.
Bušeahta rájibadjelgeavaheami
sivva lei ahte ovdaskuvla- ja dábálašoahpaheaddjeoahpu
ja sámegieloahpu stipeanddaid
vuoruheapmi jotkojuvvui. Dat lea gokčojuvvon
geavatkeahtes ja ruovttoluotta gessojuvvon doarjjalohpádusaiguin
mat eai leat geavahuvvon. Govus dás
vuolábealde čájeha mot
2009 stipeandajuolludeamit leat juhkkojuvvon iešguđet
vuoruhuvvon stipeandaortnegiidda.
Govus 2.2 Jagi 2009 stipeandajuolludemiid juohkáseapmi
iešguđet
vuoruhuvvon stipeandaortnegiidda.
2.5.9.4 Doarjja sámi mánáidgárddiide
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
2009 bušeahtas lei 9 205 000
ru várrejuvvon sámi
mánáidgárddi
doarjagiidda. Das lea 7 839 700 ru juolluduvvon
sámi mánáidgárddiide.
Sámi mánáidgárddiid
lohku mat gokčet Sámedikki
juolludaneavttuid, lea njiedjan 41 mánáidgárddis
2008:s, 37 mánáidgárdái
2009:s. Sámegieloahpahussii
sámi mánáide
geat leat dáčča mánáidgárddiin
lea juolluduvvon 1 513 750 ru. Sámi
mánáid
lohku geat ožžot
sámegieloahpahusa dáčča
mánáidgárddiin lea
loktanan 35 mánás
2008:s, 94 mánnái
2009:s. Sivva sámi mánáidgárddiid
logu njiedjamii, ja dat mii muhtun muddui lea dagahan ahte mánáid
lohku geat ožžot sámegieloahpahusa
lea loktanan, lea ahte mánáidgárddiid
lohku mat olahit eavttuid dohkkehuvvot sámi mánáidgárdin,
lea njiedjan. Dat mánáidgárddit
ožžot dál
doarjaga sámegieloahpahussii dáčča mánáidgárddiin.
Lassin lea juolluduvvon 925 500 ru 8 prošektii
ja ovdánahttinbargui sámi
giellaoahpahusa siskkobealde.
Bušeahta rájibadjelgeavaheami
sivva lea go dát váikkuhangaskaoapmeortnet vuoruhuvvui
ja dat lea gokčojuvvon geavatkeahtes
ja ruovttoluotta gessojuvvon doarjjalohpádusaiguin
mat eai leat geavahuvvon, ja geavatkeahtes ruđaiguin
sámi mánáidgárddi
kvalitehtaovdáneami poasttas.
2.5.10 Doaibmabijut
oahpponeavvoráhkadeami nannemii
2.5.10.1 Matematihka oahppogirjjiid jorgaleapmi
ja heiveheapmi
Sámediggi vuoruhii čuovvovaš doaibmabijuid
2009:s.
Matematihkkagirjjiid 5. – 7.
Jahkecehkiide, jorgaleapmi davvisámegillii
ja heiveheapmi sámi diliide
Matematihkkagirjjiid 8. Jahkeceahkkái, jorgaleapmi
davvisámegillii ja heiveheapmi
sámi diliide
Matematihka tearpmaid ovddideapmi julev- ja lullisámegillii
2009 bušeahtas lei 4 000 000
ru várrejuvvon matematihkkagirjjiid
jorgaleapmái ja heiveheapmái.
Matematihkkagirjjiid jorgalan- ja heivehanbarggut ledje almmuhuvvon
Doffinii. Muhto fálaldatgilvu
fertii bissehuvvot formálalaš boasttuvuođaid geažil.
Barggut almmuhuvvojit ođđasit
ođđajagimánus 2010 čuovvovaš kategoriijaiguin;
1. – 10. jahkecehkiide davvisámegillii
ja 1. – 4. jahkecehkiide julev- ja lullisámegillii.
Matematihkkatearpmaid ovddideapmi julev- ja lullisámegillii álggahuvvojit
sierra prošeaktan.
2.5.10.2 Ovddasmanniprošeakta – resursaskuvla
julevsámi guovllus
2009 bušeahtas lei 2 000 000
ru várrejuvvon ovddasmanniprošektii – resursaskuvla julevsámi
guovllus. Prošeavtta ulbmil
lea nannet julevsámi oahpponeavvoráhkadeapmi.
Divttasvuona suohkan lea doarjjaoažžu.
Prošeakta jotkojuvvo 2010:s.