2.5.5 Vuođđooahpahus
2.5.5.1 Oahpponeavvut
Sámediggi čatná iežas
oahpponeavvobarggu mearriduvvon strategiijaide mat leat Sámedikki
oahpponeavvoráhkadeami strategalaš plánas
2009 – 2012.
Okta strategiijain oahpponeavvoráhkadeami
strategalaš plánas
lea čielggadit beaktilis
organiserema boahtteáiggi
oahpponeavvoráhkadeamis.
Máhttodepartemeanta bealis
leat fas bidjan oktan strategiijan St.dieđáhusas
nr. 28 (2007 – 2008) Sámepolitihkka,
ovttasráđiid Sámedikkiin ásahit
viidát čohkkejuvvon
bargojoavkku mii galgá ráhkadit
sámi oahpponeavvoráhkadeami plána
vuođđooahpahussii.
Sámediggi vuolggahii
oktiiheiveheami departemeantta plánain ásahit
bargojoavkku ja Sámedikki čielggademiin
beaktilis oahpponeavvoráhkadeami
ektui. Máhttodepartemeanta
mieđai dasa ja oktasaš bargojoavkku
mandáhtta ja čohkken mearriduvvui
ovttasráđiid.
Bargojoavkkus mas leat áirasat Máhttodepartemeanttas,
Oahpahusdirektoráhtas ja
Sámedikkis, lea čuovvovaš mandáhtta:
Árvvoštallat
sámi oahpponeavvuid dálá ovdáneami
ja buvttadeami
Dán árvvoštallama
vuođul evttohit rievdadusaid
mat beavttálmahttet oahpponeavvoráhkadeami Mánáidgárddi rámmaplána
ja Máhttolokten – Sámi
mielde
Árvvoštallat
makkár ekonomalaš váikkuhusaid
rievdadusat mielddisetbuktet
Bargojoavku galgá gulahallat iešguđetlágan
aktevrraiguin ja viežžat
dieđuid sullasaš diliid birra
eará riikkain. Raporta galgá gárvvistuvvot
ovdal 31.10.10.
Resursaskuvllaid ásaheapmi
oahpponeavvoráhkadeami várás
sihke davvi-, julev- ja lullisámi
guovllus lea maiddái muhtun
strategiija mii čuovvoluvvo bušeahta
sajušteamis. 2008:s juolludii Sámediggi
doarjaga Divttasvuona suohkana ovdaprošektii
ráhkadit plána
mot čađahit
ovddasmanniprošeavtta oahpponeavvoráhkadeami
váste Ájluovtta
skuvllas. Maiddái 2009:s sajuštuvvui
ruhta dan prošektii. Ovddasmanniprošeavtta
vásáhusaid vuođul
galgá árvvoštallat
eanet resursaskuvllaid. Sámediggi
ja Divttasvuona suohkan leat ovttas mearridan plána
ovddasmanniprošeavtta čađaheapmái.
Strategalaš plána
vuođul lea Sámediggi,
ovttas Utdanning.no:in čađahan
ovdaprošeavtta mas váldoulbmil
lei lagabut geahččat makkár
vejolašvuođat
gávdnojit ja čielggadit
dárbbuid ohcanvejolaš oahpponeavvouskkádaga
várás.
De lea áigumuš čađahit prošeavtta
golmma jagis ovttas Máhttodepartemeanttain
ovddidit oahpponeavvouskkádaga,
digitála oahpponeavvuid
ja pedagogalaš lonohallanarena.
2.5.5.2 Oahppoplánat
Sámediggi lea dohkkehan
oahppoplána Boazodoallofágii
Jo3/oahpahus fitnodagas ja dárkkistan
boazodoalu Jo2 oktasaš prográmmafága
dohkkehuvvon oahppoplána.
Sámediggi lea nammadan
vihtta oahppoplánajoavkku
mat ráhkadit oahppoplánaid
viđa duodjefágii;
siste- ja náhkkeduodjefágii,
tekstiiladuodjefágii, čuoldin-
ja gođđinduodjefágii,
muorraduodjefágii ja čoarve-, dákte-
ja metálladuodjefágii,
Jo3 oahpahusa várás
fitnodagas. Fágaid namat
eai leat vel loahpalaččat
mearriduvvon. Oahppoplánaevttohusat
galget plána mielde sáddejuvvot
gulaskuddamii ođđajagimánu
2010.
2.5.5.3 Refušuvdnaortnet oahpahusa
ovddas sámegielas ja sámegillii
Sámediggi lea jahkebeallásaš konsultašunčoahkkimiid
oktavuođas Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain
lokten áššin
daid hástalusaid maid máŋga
suohkana vásihit oahpahussuorggis.
Sámediggi lea čilgen
departementii ahte sámegieloahpahusas
lea beare heajos ruhtadeapmi dan sivas go diibmomáksomearri
lea beare vuollin. Leat čoahkkinastán
Kommunenes Sentralforbund/Suohkaniid guovddášservviin
gos digaštalle suohkaniid
hástalusaid guovttegielalašvuođa
ektui ja oahpahusdili ohppiin geain lea sámegiella
fágan.
2.5.5.4 Priváhtaskuvlalága láhkaásahusa
rievdadeapmi – gáibádusat
oahppoplánii ja luvven oahpahusas
Sámediggi lea konsulteren
Máhttodepartemeanttain priváhtaskuvlalága láhkaásahusa
rievdademiid birra, oahppoplána
gáibádusaid
birra ja oahpahusluvvema birra. Sámediggi
oaččui dohkkehuvvot
ahte Máhttolokten ja Máhttolokten – Sámi šaddet ovttadássásažžan,
nu ahte go geavahit doahpaga Máhttolokten,
de galgá maiddái
doaba Máhttolokten –Sámi
geavahuvvot buohtalaga.
2.5.5.5 Oahpahuslága láhkaásahusa
rievdadeamit –gielalaš buohtalasalmmuhusa gáibádus
ja árvvoštallan
Sámediggi lea konsulteren
Máhttodepartemeanttain oahpahuslága láhkaásahusa
rievdademiid birra. Sámediggi
ii nagodan oažžut
dohkkehuvvot ahte gielalaš buohtalasalmmuhus maiddái
galgá guoskat sámegiela oahpponeavvuide.
Máhttodepartemeanta oaivvilda
ahte dálá láhka dušše
addá vejolašvuođa buktit
láhkaásahusa
girjedárogiela ja ođđadárogiela
ektui, danne go sámegiella
ii namuhuvvo láhkateavsttas.
Sámediggi ii ožžon mieđiheami
bisuhit sátnádeami
«Opplæring i norsk sidemål» (Oahpahus dárogiela
siidogielas)
mii lea rievdaduvvon dánin;
«Opplæring i skriftlig sidemål»(Oahpahus čálalaš siidogielas)
. Dárogiela
oahppoplánas eai leat siidogielas
sierra gelbbolašvuođamihttomearit. Rievdadus
mielddisbuktá ahte oahppit
geain lea sámegiella fágan
duohtamáilmmis, eai leat
luvvejuvvon siidogiela oahpahusas ja árvvoštallamis.
Rievdadus mielddisbuktá váikkuhusaid
fága- ja diibmojuohkimii.
2.5.5.6 Fága- ja diibmojuohkin
Sámediggi lea máŋgii
ovddidan Máhttodepartementii
fága- ja diibmojuohkinčuolmma
mii váikkuha ohppiide geain
lea sámegiella fágan. Sámediggi
ja Máhttodepartemeanta ásahedje
dan vuođul bargojoavkku
mas leat mielde áirasat
departemeanttas, Oahpahusdirektoráhtas
ja Sámedikkis. Bargojoavku
galgá geahččat ollislaččat čađa,
ja vejolaččat
evttohit rievdadit, fága-
ja diibmojuohkima ohppiin geain lea sámegiella fágan.
2.5.5.7 Od.prp. nr. 87 (2008 – 2009) Lov
om voksenopplæring (Rávisolbmuidoahpahusa
láhka)
Ođđa
láhka rávisolbmuidoahpahusa
birra lea leamaš konsultašuvnnas. Sámediggi
ja Máhttodepartemeanta bohte
ovttaoaivilii dehálaš rievdadusaid birra
mat buoridit sámi oahpposervviid rámmaeavttuid;
unnimus oahppodoaibma 2000 jahkediimmu, ii leat gáibádus
ahte galget doaimmat miehtá riikka,
unnimus oasseváldi lohku
ii gusto ja vuođđodoarjaga
meroštallan lea juhkkojuvvon
njealji ceahkkái. Lassin
sáhttet sápmelaš rávisolbmot
geain ii leat nu buorre álgooahppu,
beassat sisa heivehandoarjaga njuolggadusa bokte go lea duođaštuvvon dárbu. Árbedieđu
gaskkusteapmi váldui maiddái
mielde dehálaš ulbmilin
sámi oahpposervviide. Mieđihuvvui
maiddái čađahit konsultašuvnnaid
ovdal go láhkaásahusa
sáddejuvvo gulaskuddamii,
ja ovdal go láhkaásahus
loahpalaččat
mearriduvvo. Sámedikkiin galgá lassin
konsulteret ovdal go loahpalaččat
mearridit juolludannjuolggadusaid sámi
oahpposervviide.
2.5.5.8 Dutkkus eamiálbmogiid oahppogazzanvuoigatvuođaid
birra
ON eamiálbmotrivttiid áššedovdimekanismma
jođiheaddji bovdii Sámedikki
buktit cealkámuša Áššedovdimekanismma
dutkosii eamiálbmogiid oahppogazzanvuoigatvuođaid
birra. Sámediggi lea buktán cealkámušaid
dutkosii čuovvovaš váldofáttáin;
dárbu viidásit
ovdánahttit proseassaid
gaskal stáhtalaš eiseválddiid
ja Sámedikki álbmotrievtti
vuođul, siskkáldas riekti
ja konsultašuvdnašiehtadus,
vuoigatvuohta oažžut
oahpahusa sámegielas ja
sámegillii ii leat doarvái
bures vuhtiiváldojuvvon, sámegillii
ja sámegiela oahpahusa doarjjaortnet
ii leat doarvái buorre,
ja hástalusat máhtto-
ja ásahusovdáneami
ektui sámi servodagas hárve
namuhuvvo Ráđđehusas
gos dát livččii
lunddolaš.