3.5.1 Davviguovllut
Strategiijadokumeanta
Ođđa
huksengeađggit davvin – Boahtte
lávki ráđđehusa
davviguovlostrategiijas almmuhuvvui njukčamánus
2009. Konkrehta áŋgiruššamat
mat leat namahuvvon strategiijadokumeanttas, leat jurddašuvvon
10 – 15 jagi áigeguhkkodahkii.
Doaibmabijuid vuoruheapmi, daid álggaheami
vuorroortnet ja čađahanleaktu
galget dađistaga oktilaččat árvvoštallojuvvot
ja boahtit ovdan ráđđehusa jahkásaš bušeahttaovddidemiin
Stuorradiggái. Nu go boahtá oidnosii Ođđa
huksengeađggit davvin-dokumeanttas,
de ferte doaibmabijuid čađaheapmi
davviguovlluin heivehuvvot ráđđehusa
eará áŋgiruššansurggiide
ja bušeahttajagi ekonomalaš doaibmanvejolašvuhtii.
Ráđđehus
lea ásahan jeavddalaš oktavuođa
ja gulahallama Sámedikkiin
davviguovlogažaldagaid birra
ja lea váldán
ovdan álgoálbmotáššiid
guovtteriikagaskasaš ovttasbarggus Ruoššain
ja dakkár regionála ovttasbargoortnegiid
oktavuođas go Barentsovttasbarggus
ja Árktalaš ráđis.
Ođasmahttin-, hálddahus- ja
girkodepartemeanttas lea oktilis oktavuohta ja gulahallan eará departemeanttaiguin ráđđehusa
davviguovlostrategiija oktavuođas
ja dan áŋgiruššama
oktavuođas mii guoská davi álgoálbmogiidda. Ođđa
dálkkádaga
ja birrasa guovddážis
Romssa gávpogis lea maiddái
fokus álgoálbmogiidda
guoski čuolbmačilgehusaide.
Sihke sámi dutkanásahusat
ja Sámedikki čállingoddi
besset searvat dan prosessii mas guovddáš galgá hábmejuvvot
fágalaččat
ja hálddahuslaččat.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea jagi 2009 addán
doarjaga prošektii Nuortalaš kultuvrra
rájáid
rastá – rádjárasttideaddji
prošeakta man eanaš leat
ruhtadan Interreg Sápmi
ja masa Suopma ja Norga leat addán
riikkalaš ruhtadoarjagiid.
Dasto lea departemeanta addán
doarjaga SamiNorth-bargui – Sámi ásahusaid
davviguovlofierpmádahkii, Davviálbmogiid
guovddážii
mii áigu ráhkadit čájáhusa davviálbmogiid
birra, Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddážii
gelbbolašvuođaovddideapmái.
Ulbmil lea ahte boazodollui guoski diehtojuohkima galgá leat
vejolaš oažžut eŋgelasgillii,
ruoššagillii
ja sámegillii boazodoallouskádaga
bokte. Departemeanta lea maiddái
addán doarjaga Sámi
allaskuvlii vai dat beassá joatkit CEAVVI-prošeavtta
mii lea riikkaidgaskasaš dálkkádatprošeavtta EALÁHA
oassi. Dutkanráđđi lea
dorjon EALÁT-prošeavtta. EALÁT
lea máŋgga árktalaš riikka
moaddelot dutki ja dutkanbirrasa ovttasbargu.
Kultur- ja girkodepartemeanta lea jagi 2009 dorjon riikkaidgaskasaš sámi
filbmaguovddáža ásaheami
Guovdageidnui mii galgá ovddidit
sámi filmma ja filbmadahkama
Norggas, Ruoŧas, Suomas
ja Ruoššas.
Dan lassin lea Sámediggi juolludan
ruđa filbmaguovddážii.
Olgoriikadepartemeanta lea addán
doarjaga Sámiráđđái
mii áigu nannet báikkálaš sámi servodagaid
ja gielaid Davvioarje-Ruoššas,
ja mii maid áigu nannet rádjarasttideaddji
ovttasbarggu ja diehtojuohkima sámi
mediaid bokte. Departemeanta lea dasto juolludan ruđaid Kárášjoga
gildii mii háliida buoridit
máhtu ja gelbbolašvuođa
riikkaidgaskasaš gávppašeamis
fitnodagain ja gielddalaš ealáhusovddideaddji doaibmiin
15 rádjagielddas Suomas,
Norggas, Ruoššas
ja Ruoŧas. Ulbmil lea ovddidit
fierpmádatovttasbarggu man
erenoamáš ulbmil
lea rádjaheađuštemiid
jávkadeapmi.
Barentsovttasbarggu válddahallama
ektui jahkedieđáhusa
kapihttalis 2.11.3.10 Olgoriikadepartemeanta mearkkaša
ahte Norga ja Ruoŧŧa
leat addán ruđalaš doarjaga álgoálbmogiid oassálastimii álgoálbmogiid
bargojovkui (WGIPii) ja eará bargojoavkkuide. Norgga
Barentsčállingottis
Girkonjárggas lea álgoálbmotmielbargi virgáduvvon
bissovaččat
gii bargá prošeavttaiguin
ja gii seammás lea álgoálbmotjoavkku čálli.
Lea lagaš ovttasbargu riikkaidgaskasaš Barentsčállingotiin (IBČain),
mas lea álgoálbmotmielbargi
man Sámediggi ja Olgoriikadepartemeanta
ruhtadit..
Ráđđehus
almmuhii čakčamánus
2009
Vejolašvuođaid
riikkaoassi — Doaibmaplána
kultuvrra várás Davviguovlluin,
mii siskkilda arvat doaibmabijuid mat galget leat mielde oainnosmahttimin,
sihkkarastimin ja nannemin kultureallima ja kultursuorggi ovddideami
Davviguovlluin, dás maiddái
sámi kultuvrra. Doaibmaplána
sisttisdoallá doaibmabijuid
mat galget nannet Davvi-Norgga kultursuorggi, mat galget nannet
Norgga ja Ruošša
gaskasaš kulturovttasbarggu ja
mat galget nannet ja ovddidit eará riikkaidgaskasaš kulturovttasbarggu
Davviguovlluin. Doaibmaplána
mielde Kulturdepartemeanta áigu
eambbo bargat nannen dihtii sámi kultuvrra
ja nationála unnitloguid.
Ráhkaduvvon lea golmmajahkásaš ovttasbargoprográmma
mii galgá leat oassi norgalaš-ruoššalaš kulturovttasbarggu
nanosmahttimis. Das lea sámi kultuvra
ja álgoálbmotkultuvra čalmmustahttojuvvon
okta viđa áŋgiruššansuorggis prográmmaáigodagas
(2010 – 2012). Kulturdepartemeanta lea
váikkuhan sámekultuvrra
vuđot ealáhusovddideapmái
go dat lea juolludan ruđaid
Hermetikken næringshage nammasaš prošektii
man ulbmil lea válmmaštit ja čađahit
prográmma sámi
kulturealáhusdoaimmaheaddjiide
Barentsguovllus.