Dásseárvu
Válddahallan dás lea dásseárvvu čoahkkáigeassu
Sámedikkis bargoaddin, geahča dásseárvolága § 1a. Válddahallangeatnegasvuohta
ja aktivitehtageatnegasvuohta eiseváldin lea váldojuvvon
mielde dain iešguđet kapihttaliin.
Duohta dili birra čilgehus
Tabealla 2.1 Nissonolbmuid ja almmáiolbmuid juogadus Sámedikkis
| 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 |
---|
Almmáiolbmot | 34,7 | 33,7 | 32,7 | 30,6 | 31,9 |
Nissonolbmot | 65,3 | 66,3 | 67,3 | 69,4 | 68,1 |
| 100 | 100 | 100 | 100 | 100 |
Ovdáneapmi jagi 2000 rájes jagi 2004
rádjai čájeha ahte Sámediggi
beste eanet nissonolbmuid go almmáiolbmuid. Lunddolaččat čuovvu
ahte maiddái oahpahusoktavuođas
váldet eanet nissonolbmot go almmáiolbmot
oahpu, erenoamážit sámi
guovlluin. Sámedikkis leat čieža fágaossodaga.
Orru dego ossodagat barget dan ala ahte dásset sohkabealerohusaid siskkáldasat
ossodagain. Servodatossodat ja Giellaossodat gos ovdal ledje čielgaset eanet
nissonolbmot go almmáiolbmot ožžot
eanet albmáid, ja orru ahte almmáiolmmoš
rikkis ossodagat bestejit nissonolbmuid. Girjerádjo-
ja diehtojuohkinossodagas ja Oahpahusossodagas leat ain eanet go
80 % nissonolbmot.
Sámedikki jođiheaddjijoavkkus,
direktevrra ja ossodatdirektevrraid gaskkas leat 6 nissonolbmo ja
2 almmáiolbmo. Dás lea 75 % nissonoassi.
Viiddiduvvon jođiheaddjijoavkkus, bajimušjođiheaddjijoavkkus
ja vuolitdirektevrraid gaskkas leat 9 nissonolbmo ja 7 almmáiolbmo,
ja nissonoassi lea 56 %. Govus
vuolábealde čájeha juohkáseami
virgedásis.
Tabealla 2.2
Virgenamahus | N | N % | A | A % | Buohkanassii | Buohkanas. % |
---|
Konsuleanta | 10 | 12,7 % | 3 | 8,1 % | 13 | 11,2 % |
Vuosttaškonsuleanta | 30 | 38,0 % | 13 | 35,1 % | 43 | 37,1 % |
Ráđđeaddi | 15 | 19,0 % | 10 | 27,0 % | 25 | 21,6 % |
Vuolitdirektevra | 3 | 3,8 % | 6 | 16,2 % | 9 | 7,8 % |
Vuolábeale tabealla čájeha
nissonolbmuid oasi ollislaš nissonlogus Sámedikkis,
ja almmáiolbmuid oasi ollislaš dievdologus
Sámedikkis, dain virgedásiin main
leat eanemus bargit.
Go dán árvvoštallá,
de orru leamen nu ahte almmáiolbmot ohcet alit virggiiide
go dan maid nissonolbmot dahket almmáiolbmot ohcet
karriára ja nissonolbmot fas ohcet áššemeannudanvirggiide ja
bissot doppe.
Sámedikki mihttomearrin báikkálaš bálkášiehtadallamiin
lea unnidit vejolaš bonjuvuođaid
nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskkas mii guoská
bálkái ovttalágan
barggu ovddas. Bálkápolitihkka lea áiggi mielde
leamaš nu ahte nissonolbmuid ja almmáiolbmuid
gaskkas jođiheaddjijoavkkus lea leamaš ovttalágan
bálká. Dás lea virgedássi
leamaš mearrideaddjin.
Mii guoská boahtte dássái
mas leat ráđđeaddit
ja vuosttaskonsuleanttat, de lea almmáiolbmuin gaskamearálaččat
buoret bálká go nissonolbmuin. Maŋŋá
dán jagáš báikkálaš bálkášiehtadallamiid
lea erohus nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskkas
ráđđeaddidásis
sturron veaháš ovdamunnin almmáiolbmuide,
muhto vuosttaskonsuleantadásis leat nissonolbmot
meattildan sin almmáiolmmoš bargoskihpáriid.
Buot rabas virggit galget prinsihpas almmuhuvvot olgguldasat.
Maŋimuš njealji jagis leat jođiheaddjijoavkkus veaháš
molsašuvvan olbmot. Dáláš
direktevra bestejuvvui siskkáldasat, ja golmmas čieža
ossodatdirektevrra gaskkas leat bestejuvvon olggobealde, sin gaskkas
lea okta nissonolmmoš ja guokte almmáiolbmo.
Mii guoská bargoáigái, oasseáigeoassái
ja badjeláigebarggu viidodahkii nissonolbmuid ja almmáiolbmuid
gaskkas, de eai leat Sámedikkis vel ge doarvái
buorit registrerenortnegat maid bokte vuđolaččat árvvoštallat
dáid beliid. Bargu lea álggahuvvon
oažžut dáid sadjái,
nu ahte doaivumis dat šaddá boahtte
jagi rájes. Govus vuolábealde čájeha
buohccinjávkama jagis 2004.
Sámedikkis maid lea nugo eará ge
almmolaš sektuvrrain ahte nissonolbmot jávket
eanet go almmáiolbmot buozalmasvuođa
geažil. Go buohtastahttá buohccinjávkama 2003:in,
de lea dat gaskamearálaččat
njiedjan 1,4 proseanttain nissonolbmuid ektui ja 4,9 proseanttain
almmáiolbmuid ektui. Positiivvalaš ovdáneapmi
boahtá das go guhkesáiggebuozalmasvuođa jávkan
lea geahppánan sihke nissonolbmuid ja almmáiolbmuid
gaskkas. Go buohtastahttá Sámedikki
riikagaskameriin, de lea das unnán jávkan
buozalmasvuođa geažil. Riikadásis
lea buozalmasvuođa geažil jávkan
njiedjan 8,1 proseanttas 6,5 prosentii 3. kvartála 2003
rájes 3. kvartála rádjai 2004:s.
Almmáiolbmuid gaskkas njiejai buozalmasvuođa
geažil jávkan 6,9 proseanttas 5,4
prosentii ja nissonolbmuid gaskkas 9,7 proseanttas 7,8 prosentii 3.
kvartála 2003 rájes 3. kvartála
rádjai 2004:s.
Mii guoská jávkamii mánáid
buozalmasvuođa geažil, de leat Sámedikkis
nissonolbmot ja almmáiolbmot dássálaga
dás, proseantaoassi nissoniin lea 0,8 % ja
almmáiolbmuin fas 0,7 %.
2004:s eai leat Sámedikki bargit geat leat almmáiolbmot
geavahan ovdamorašpermišuvdnaortnega.
Nissonolbmuid gaskkas dát lei 2,5 % gaskamearálaččat.
Eará permišuvnnain lea (čálgo, oahppo,
jna) gaskamearri 2,7 % nissoniid
gaskkas ja 2,4 % albmáid
gaskkas.
Doaibmageatnegasvuohta
Sámediggi lea álggahan barggu dásseárvostrategiijaplánain hálddahuslaš
dásis. Ulbmilin lea vuogádatlaččat bargat
dásseárvvu ovddidemiin nissonolbmuid
ja almmáiolbmuid gaskkas Sámedikkis
ja buktit oidnosii dásseárvobarggu ovddasvástáduslinjáid.
Guokte strategiija leat deattuhuvvon; Dásseárvvu
ovttaiduhttin bargiid- ja bálkápolitihka
bargui, ja dásseárvvu deattuheapmi
doaibmaovddideamis mii lea jođus, geahča čuovvovaš
kapihttala ođđa organiserema birra.
Dasto leat válljejuvvon golbma strategalaš
suorggi; doaimma bargiidpolitihkka, bálkápolitihkka
ja stivrendialoga.
Sámediggi meannuda bargiidnjuolggadusaid guovvamánu
2005 dievasčoahkkimis. Bargiidpolitihka ulbmilin
lea; «Sámediggi áigu bargat
dan ala ahte nissonolbmot ja almmáiolbmot ožžot
ovttalágan vejolašvuođaid
bargosajis. Sámediggi galgá gozihit
dásseárvoperspektiivva virgádemiin, bálkkáin,
virggis ovdánemiin ja oahpahusas. Sámediggi
háliida dássedis ahke- ja sohkabealčoahkádusa,
ja dasto láhčit dilálašvuođaid
nu ahte olbmot geain lea fuotnánan doaibmavejolašvuohta sáhttet
bestejuvvot Sámediggái.»
Bálkápolitihkka galgá leat
ovttaidahttojuvvon oassi bargiidpolitihkas. Vai dát
galgá doaibmat, de áigu Sámediggi
geavahišgoahtit bálká-
ja bargiidpolitihkalaš veahkkeneavvuid nugo dásseárvodoaibmabijuid,
virge- ja persovdnaárvvoštallanvuogádagaid,
besten- ja oahpástuvvandoaibmabijuid, bálká-
ja bargiidpolitihkalaš plánaid,
gelbbolašvuođaplánaid, oahpahusplánaid,
maiddái sámegiela geavaheami Sámedikkis,
karrieraovddidanplánaid, mielbargiságastallamiid,
jođiheaddjiovddideami ja seniorapolitihkalaš
doaibmabijuid.
Stivrendialogas lea Sámediggi geavahišgoahtán
Dássidis ulbmilstivrema stivrenreaidun. Málles
deattuhuvvo guhkes áiggi višuvnnaid, čielga
mihttomeriid ja bohtosiid vuogádatlaččat
mihtideami dárbu. Reaidu muitala mat leat ulbmilat,
strategiijat, doaibmabijut ja vuoruheamit ja geas lea ovddasvástádus
juksat daid mihttomeriid mat leat biddjojuvvon. Golbma kritihkalaš
sukseassafaktorra leat meroštallojuvvon Balansehåndbokas
mat njuolga čadnojuvvojit bálká-
ja bargiidpolitihkkii. Dat leat ulbmillaš ja einnostuvvi
bargiid- ja bálkápolitihkka, viššalis
ja gelbbolaš mielbargit ja buorre siskkáldas
diehtojuohkin ja gulahallan.
Bargu strategiijaplánain viidáseappot
lea oažžut sadjái
doaibmabijuid iešguđet strategalaš
surggiide ja daid čuovvoleapmi.
Dearvvašvuohta, biras ja sihkarvuohta
Sámediggi bargosadjin galgá geasuhit
nu ahte bargiin lea beroštupmi geavahit áiggi
ja návccaid ovdánahttit doaimma.
Doaibma galgá oktilaččat áŋgiruššat
dainna ahte eastadit lihkohisvuođaid, dearvvašvuođa-
ja birasvahágiid, ja bargat dan ala ahte ovttaskas bargit
buorebut loktet bargosajis.
Dearvvašvuođa-, biras- ja sihkarvuođabargu
(DBS) lea bajás vuoruhuvvon jagi 2003 nuppi jahkebeali rájes.
Bargguin mii dalle álggahuvvui jotkojuvvui 2004:s.
Kárten jearahallaniskama hámis ja
galledeapmi iešguđet kantursajiin
2003:s bijai buori vuođu bargui viidáseappot
guoskevaš osiiguin miehtá 2004. Oktasaš
elektrovnnalaš DBS-giehtagirji Sámediggái ráhkaduvvui
ja dohkkehuvvui 2004:s. Dat bođii ovddeš
DBS-giehtagirjjiid ja rutiinnaid sadjái oktasaš
rutiinnaiguin ja doaimma organiseremiin.
Sámedikkis leat 2000 rájes leamaš
oktavuohtašiehtadusat iešguđet
fitnodatdearvvašvuođabálvalusa ásahusaiguin.
2003:s álggahuvvui bargu oktavuohtašiehtadusain
dakkár fitnodatdearvvašvuođabálvalusfitnodagain
mii sáhtii fállat bálvalusaid
buot guđa kanturbáikái.
2004:s šiehtadalai Sámediggi dainna
fitnodagain mii sáhtii duhtadit min gáibádusaid,
ja oktavuohtašiehtadus vuolláičállojuvvui
jagi loahpageahčen ja gusto áigodahkii
01.01. – 31.12.2005.
Bargobiraslávdegoddi (BBL) lea ásahuvvon.
Oktasaš suodjalanáittardeaddji bargu
lea álggahuvvon. Sámedikkis leat
6 suodjalanáittardeaddji geat doibmet iežaset
kanturbáikkis váldosuodjalanáittardeaddjiin ovttasráđiid
guhte koordinere buot. 40 diibmosaš vuođđokursa
dearvvašvuohta, biras ja sihkarvuohta fáttáiguin
lea dollojuvvon jođiheaddjiide, BBL:ii, suodjalanáittardeaddjiide
ja bargiide geat barget erenoamážit
dearvvašvuođain, birrasiin ja sihkarvuođain.
Sámediggi searvvai golggotmánu
1. b. 2003 nu gohčoduvvon «Inkluderende
Arbeidsliv» (čáhkkilis
bargoeallin) doibmii. 2004:s nannejuvvui ovttasbargu Oadjoetáhta
Bargoeallinguovddážiin ja dieđut Čáhkkilis
Bargoeallima birra leat gaskkustuvvon vuogádahkii. Bargu
buohccinjávkama čuovvolemiin Win-fra
vehkiin lea čađahuvvon, muhto lea
báhcán veaháš
buoridanbargu maid ferte dahkat.
Sámediggái lea eastadeaddji DBS-bargu
deaŧalaš. Okta doaibmabidju lea
AKAN-lávdegotti ásaheapmi ja dan
lávdegotti oažžut
bargui. Dasto lea Sámedikkis viiddis suodjalan-
ja dearvvašvuođabargu maid fitnodatdearvvašvuohtabálvalus
lea álggahan. Buohccinjávkama statistihka
ain buorideapmi ja čovdosat dán
ektui ovttasráđiid oadjoetáhtain
lea okta paramehteriin kártemis ja analyseremis.
Dás livččii ávki
eastadanbargui dearvvašvuođa, birrasa
ja sihkarvuođa oktavuođas Sámedikkis
ollu jagiid ovddosguvlui.
Sámegiela ja kulturáddejumi mii
galgá leat bures gozihuvvon dearvvašsvuođa-
ja sosiálafálaldagain sámi
servodaga váste, galggašii sáhttit
fakkastit DBS-bargui maiddái sámi ásahusain.
Ođđa organiseren
Maŋimuš organisašuvdnarievdadeapmi
hálddahusas dahkkojuvvui 2000:s. Dalle go máŋga
sámi ásahusa biddjojuvvojedje Sámedikki
hálddahusa vuollásažžan.
2002–2003 čađahuvvui ieševalueren,
mas bođii ovdan ahte lea dárbu čađahit
eanet ulbmillaš proseassa go galggai oažžut áigái
dan oktiiortnema ja ovdáneami mii dárbbašuvvui.
Giđđat 2003 álggahuvvui
ovddidanbargu ovttasráđiid Statskonsultain. Dán
barggu boađusin váldojuvvui
dássidis ulbmilstivren
jođihan-
ja stivrenreaidun Sámedikki hálddahusa
váste. Váldomihttomearri hálddahusas lea
Mii galgat leat profešunealla
ja fágalaččat čeahpit barggus
min politihkkariid ovddas.
Reaidu
dássidis ulbmilstivren
galgá čilget
jođiheaddjiide ja bargiide mii lea vuoruhuvvon,
makkár doaibmabijut leat álggahuvvon
ja geas lea ovddasvástádus daid
mihttomeriid juksamis mat leat biddjojuvvon. Oktanaga bargguin hálddahuslaš
dásis bođii lávdegottiid
geahččalanortnet politihkalaš dásis
ja gáibádus čielgaseappot
ráddjet ráđđe-
ja dievasčoahkkinhálddahusa. Proseassat hálddahuslaš
dásis ja politihkalaš vuogádagas Sámedikkis
buvttii oidnosii dárbbu ođđasis árvvoštallat
Sámedikki hálddahusa organiserema.
Dasa lassin leat ođđa ja stuorra
vuordámušat min álbmotválljen
ovddasteaddjiin bálvalan- ja bálvalusdássái
hálddahusas ja gáibádus
buoridit kvalitehta ja beaktilvuođa almmolaš hálddašeamis
oppalaččat, váikkuhan
ahte bargu organisašuvdnarievdadusain lea leamaš
vuoruhuvvon 2004:s.
Proseassa ulbmilin lea leamaš bidjat čielgaseabbo
ráji ovttadagaid gaskii mat bálvalit
ráđi ja dievasčoahkkima
lávdegottiiguin, geavahit gelbbolašvuođa
beaktileappot, buorebut oktiiortnet politihkaovddideami ja buoridit
kvalitehta bálvalusbuvttadeamis. Organiserenjoavku
mas leat leamaš mielde Sámedikki
bargiidorganisašuvnnaid ovddasteaddjit ja hálddahusa jođiheaddjit,
lea jođihan barggu. Joavku ovddidii 2004:s vihtta
molssaeaktomálle divaštallamii.
Bargit leat searvan prosessii dađistaga, divaštallanjoavkkuid
bokte ja iežaset organisašuvnnaid
bokte. Dáid málliid, bargiid ja
organisašuvnnaid árvalusaid vuođul, ráhkaduvvui
ođđa málle.
Oanehaččat go čilge, de
lea málle áigumuššan
unnidit ossodatlogu, go ovdal ledje 7 ossodaga, de galget báhcit
dušše dát guokte
ossodaga: Politihkka- ja hálddašanossodat
ja Bálvalusossodat. Ođđa
lea dat árvalus ahte bidjat guokte bargoveahkaovttadaga;
Sámediggeráđi- ja
direktevrra bargoveahka ja Dievasčoahkkinbargoveahka.
Dievasčoahkkinbargoveaga bargosuorgin lea dievasčoahkkin,
lávdegottit, čoahkkinjođihangoddi
ja bearráigeahččanlávdegoddi.
Dasa lassin biddjojuvvojit dievasčoahkkinbargoveaga ovddasvástádussan
barggut nugo sámi jienastuslohku, válga válganjuolggadusaiguin
ja levganjuolggadusat. Málle lea Sámediggeráđđi
guorahallan juovlamánus. Ráđđi
attii positiivvalaš signálaid ja
dat addá ge dalle buori vuođu viidáset
bargui 2005:s. Organisašuvdnajoavku lea heaittihuvvon,
ja organisašuvdnarievdadus čuovvu dál
Stáhta váldošiehtadusa
mearrádusaid.