2.3.6 Kultuvra ja ealáhusat
Sámedikkis lei sámi
kultuvra ja sámi ealáhusat
okta dain golmma váldomihttomeriin 2001:s,
ja dat lea leamaš oppalaš mihttomearri Sámedikki
doaimmas álgo álggu rájes.
Danin ferte nannet ja váldit vára
dan ealáhuseallimis mii ráhkada ávnnaskultuvrra vuođustusa
sámi kultuvrii ja indentitehtii ja ovddidit
buriid strategiijaid ceavzilis ovdáneapmái
sámi servodagas. Ferte láhčit
dili servodahkii mas leat viiddis fálaldagat,
gálvvut ja bálvalusat
buot surggiin, vai šaddá bivnnut
fárret daid sámi
guovlluide.
Stuorru beroštupmi sámi
kultuvrii ja olggosbuktinvugiide sáhttà lasihit
orruma- ja barggahusa sámi guovlluin. Ealli
kultuvra doaibmá geasuheaddjin ealáhusásahemiide
sámi báikkálašservodagain
ja nannosit goallosteapmi gaskal kultuvrra ja ealáhusa sáhttá váikkuhit
positiivvalaččat.
Guovddáš hástalus
lea nannet ealáhusovdáneami
seammás go váldá vára
ja ovddida viidáseappot sámi
kultuvrra.
Bajimus mihtomearri lea ráhkadit nana
ja ealli sámi servodaga mas lea bissovaš ássan
ja máŋggabealat ealáhus-
ja servodateallin. Ollislaš ealáhuspolihkka
galgá addit vejolašvuođaid
sihke lotnolasealáhusaide, unnaceahkkálasdollui
ja oktofidnoheivehemiide. Sámi báikkálášservodagaid barggahus-
ja eallinvuođut leat vuođđoealáhusat
nugo guolásteapmi, eanandoallu, boazodoallu, luondduriggodagaid ávkkástallan
lassin priváhta bálvalusdoibmii
ja almmolaš bálvalussii.
Sámi gilleservodagat main lea dakkár
heiveheapmi, hábmejit oktalaš fierpmádaga sosiálalaš ja
kultuvrralaš gaskavuođain,
mat ovttas vuođđudit sámi
servodaga. Rikkis luondduriggodagat sámi
guovlluin lea ovdamunni buohtastahttimis ja maid sáhttá geavahit
eambbo ealáhusovdáneamis
ja árvolassáneamis. Čielggakeahttá vuoigatvuohta-
ja hálddašandilalašvuođat, institušuvnnalaš gáržžideamit,
rastideaddji geavahanberoštumit, rašes kapitálavuođđu, váilevaš máhttu
ja gáržžiduvvon
márkandilálašvuođat
leat bealit mat leat čuožžovaš hehttehussan oppalaš positiivvalaš ealáhusovdáneapmái.
Stuorru gilvu Sámedikki váikkuhangaskaomiid
alde hástala vuoruhit váikkuhangaskaomiid
nu ahte dat ovddidit báikkálaš ovdáneami. Sámediggi
oaidná dárbbašlažžan árvvoštallat
sierranas doarjjaortnegiid nu ahte ortnegat movttiidahttet dakkár ovdáneapmái,
mii ovddida dásseárvvu
sámi servodagas.
2.3.6.1 Sámi kulturfoanda
Sámi kulturfondda 2001 mihttomearit
ledje ovttastahttit sámi kultuvrralaš fáladagaid,
láhčit dásseárvosaš fálaldagaid ja
doaimmaid daid iešguđetge
guovlluide, hábmet buriid bajasšaddaneavttuid sámi
mánáide ja nuoraide
ja ovddidit sin sámi identitehta. Mánáid-
ja nuoraid bajasšaddaneavttut váikkuhit
Sámedikki ollu ja kulturfoandda ruhtajuolludemiid
bokte leat válljen nanusmahttit mánáid
ja nuoraid bajasšaddaneavttuid, sihke dat
mat gusket girjjálášvuhtii, čállinkurssaide
ja mánáid ja nuoraid
sámegielat diehtočállosiidda. Mánáide
ja nuoraide juolluduvvon doarjagiin leat ruhtadan ovtta davvisámegielat nuoraidgirjji
almmuheami, 3 julevsámegielat čáppagirjjálašvuođagirjji mánáide-
ja nuoraide, čállinkurssa
nuoraide Riddu Riđđu
festiválas, mánáid-
ja nuoraidteáhterprošeavttaid,
semináraid ja Š-nuoraidbláđii
almmuhemiid.
2001:s lágiduvvui nuoraidkonferánsa,
mii lei Sámedikki Mánáid-
ja nuoraidplána čuovvoleapmi.
Konferánsa čohkkii
birrasiid 70 oasseváldi ja fáttát ledje
rasisma, gierdameahttunvuohta, nuorat ja politihkalaš váikkuheapmi.
Dat nuoraidkonferánsa galgá lágiduvvot jahkásaččat.
Sámedikki Nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
lei mielde čađaheamen
konferánssa 2001:s. Lea mearriduvvon ahte
Nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
galgá jotkojuvvot viđain
mielláhtuin ja viiddiduvvon mandáhtain.
2001:s várrejuvvui 100 000 ru.
Dåjmalasj máná prošektii,
muhto prošeakta ii čađahuvvon.
Sivvan dasa lea ahte lei váttis gávdnat
skuvllaid ja eará ovttasbargoguimmiid dan
eatnandieđalaš válljejuvvon
vuoruhanguovllus. Lea maiddái juolluduvvon
doarjja nuorra sámi identitehta gávpogis prošektii
ja iešguđetlágan lágidemiide
mánáid ja nuoraid váste
gávpogiin.
Š-nuoraidbláđđi oaččui
2001:s seamma olu doarjaga go 2000:s, namalassi 2 almmuheami jagis.
Lea dárbu nannet ii dušše Š-nuoraidbláđii
almmuheami, muhto maiddái daid eará bláđiid Leavvedolgi (mánáidbláđđi)
ja Gába (nissoniidbláđđi). Buot
dat bláđit leat
ruhtaduvvon prošeaktaruđaiguin
ja kulturfoanda lea leamaš váldoruhtadeaddji.
Dat mii guoská sámi girjjálašvuhtii
oppalaččat, de
eai boahtán 2001:s ge ohcamat almmuhit čáppagirjjálšvuođa
lullisámegillii. Dat vuorjá ja
berre áevvoštallat
bidjat johtui eahpedábálaš gaskaomiid
mat movttidahttet dakkár almmuhemiid, erenoamážit mánáid-
ja nuoraidgirjjiid. Dat mii guoská julevsámegielat
girjebuvttadeapmái, orru leamen váttisvuohtan
go leat váilevaš gielladiđolaš olbmot
giellabargguide, giellaguorahallamiidda, korrektuvralohkamiidda
jna.
Sámi sierrabibliotehka lágidii
ovttas Finnmárkku Fylkkabibliotehkain ovtta seminára
sámi girjjálašvuođas čakčamánu
26. – 27. b. 2001:s. Lei hirbmat stuorra beroštupmi seminárii.
Semináras bođii
ovdan ahte lea stuorra dárbu oažžut dieđu
ja máhtu fáttá birra. Sámediggi áigu
danin nannet diehtojuohkin- ja bagadallanbarggu sámi girjjálašvuođas
ja bibliotehkabálvalusain.
Lea juolluduvvon 250 000 ru doarjja oastit dáidagiid.
Dasa lassin lea addon doarjja sámi dáiddáriidda čiŋahit
almmolaš sámi ásahusaid,
váldit vára Savio dáiddavuorkká, čájáhusaide,
semináraide ja dáiddakatalogaide.
Sámediggi lea maiddái
oasseeaiggát Sámi Vuorká Dávviriid
dáiddavuorkkás.
Iskkusprošeakta vuorkká dáidaga
vára váldin ja
gaskkusteapmi loahpahuvvui 2001 cuoŋománu.
Almmatge juolluduvvui 134 500 ru joatkit prošeavtta
jagi 2001 lohppii.
Doarjjasupmi musihkkii juogaduvvui bealli CD-almmuheapmái,
sihke luođit ja iešguđetlágan šáŋgerat.
Nubbi bealli doarjjasupmis addui iešguđetlágan musihkkafestiválaide,
konstearttaide ja eará musihkkadoaimmaide.
Ruhtaváni geažil,
ferteje ollu prošeavttaid maŋidit
2002:ii. Musihkka Finnmárkkus ozai doarjaga ásahit
Sámi musihkkagaskkusteami, mii lea geahččalanortnet man
ulbmil lea nannet ja ovddidit sámi musihka.
Dát geahččalanortnet
fertii maŋiduvvot. árbevirolaš luđiid,
lávlagiid ja sálmmaid čohkkenbargu
Lulli-Romssas ja julevsámi guovlluin lea
plánejuvvon. Julevsámi
guovlluin leat bargagoahtán ja sis lea
dialoga Várdobáikkiin
dainna jurdagiin ahte čohkkegoahtit Davvi-Nordlánddas/Lulli-Romssas.
Teáhteroktavuođas
lea biddjon deaddu doarjut lávdedáidaga
gos mánát ja nuorat
leat leamaš geavaheaddjin ja ulbmiljoavkun,
dasa lassin lea amatørateáhterdoaibma
ja lullisámi teáhter
vuoruhuvvon. Lea addon doarjja nuoraidamatørateáhtersearvái
vai beasse searvat nuoraid davviriikalaš ja
riikaidgaskasaš teáhterprošeavttaide. Guovttejahkasaš prošeakta,
mii galgá almmustahttit lávdedáiddafálaldaga
organiserema ja heiveheami lullisámi álbmogii, lea
jotkojuvvon 2001:s. Prošeakta galgá loahpahuvvot
2002 gaskarádjai.
Eará doaimmat mat leat ožžon
doarjaga leat ee. filmmat, čájáhusat,
kulturmuitoprošeavttat ja festiválat.
Dasa lassin leat maiddái iešguđetlágan seminárat, fáddáčájáhusat, duođaštusprošeavttat
jna. ožžon doarjaga.
Ferte erenoamážit
namuhit ahte sámi filbmadoaibma lea lassánan
daid maŋiemuš jagiid.
Doarjjaohcamiid lohku lea lassánan mealgat.
Sámi lágádusdoaimma
mihttomearri lea ahte galget almmuhuvvot eanemus lági
mielde girjjit ja buoremus kvalitehtas nannen- ja ovddidandihte
sámi giela, sámi kultuvrra
ja identitehta. Dát guoska maiddái fágagirjjálašvuođa
jorgalit sámegillii. Danin lea sámi
guovlluide dárbu hukset stáđis lágádussuorggádaga
mii sáhttá doaimmahit
daid bargguid. 1997:s mearridii Sámediggi
ahte goalmmá jagi geahčen
galgá čađahuvvot evaluren
dan ortnegis ja jagi 2001:s čađahuvvui
evalueren. Girjebuvttadeami evalueren meannuduvvo Sámedikki
dievasčoahkkimis 2002 guovvamánu.
Ulbmil Sámi kulturorganisášuvnnaid
doarjagiin lea ovddidit sámi kultuvrra
ja identitehta ja veahkehit earret eará rikkis,
girjás ja doaibmi sámi kultureallima
ovdáneami. Lea maiddái okta
mihttomearri sihkkarastit doarjaga sámi kulturorganisášuvnnaide
mat bestet sámi nuoraid. Sámi
kulturorganisašuvnnaid ekonomalaš rápmaeavttut
galget sihkkarastojuvvot ja ovddiduvvot. Sámediggi
lea doaimmahan sámi kulturorganisašuvnnaid
doaibmadoarjaga juohkima njuolga daid ovttaskas organisašuvnnaide. 60 000
ru lasihuvvui postii 52.3 Sámi kulturviesut
ja ásahusat. Lassáneapmi
juolluduvvui ollislaččat ája Sámi
guovddážii, Gáivuonas,
gč. 2.9. tabealla.
Sámedikki mihttomearri festiválaid oktavuođas
lea áimmahuššat
ja loktet beroštumi sámi
kultuvrii. Diggi lea háliidan leat veahkkin
ráhkadit gávnnadanbáikkiid álgoálbmotdáiddáriidda
ja artisttaide, gehččiide
ja nuoraide, ja maiddái oahpásnuhttit
eará álgoálbmogiid
sámi kultuvrii. Prošeaktadoarjja
festiválaide lea ovdal juolluduvvon ohcamiid
vuođul. 2001:s ráhkadii
Sámediggi sierra bušeahttapoastta,
poasta 52.5 bistevaš festiválaide.
Doarjja addo vuođđodoarjaga
vuogis joksandihte joatkevašvuođa
festiválain ja seammás
buoridit ráhkkaneami. Vuođđodoarjaga
ulbmil lea veahkehit árvvosmahttit ja ovddidit
sámi dáiddalašvuođa
ja, sihkkarastit ja doalahit báikkiid ja
lávddiid gos ovdanbukto sámi
kultuvra. Guokte festivála besse 2001:s
mielde dán ortnegii: Riddu Riđđu
festivála Gáivuonas 350 000
ru ja Sámi musihkkafestivála Guovdageainnus
350 000 ru. Eará festiválaide
juolluduvvui oktiibuot 225 000 ru doarjja.
Sámi valáštallamis
lea lagas oktavuohta identitehtii ja gullevašvuhtii,
ja dan ferte danin geahččat
ovttas sosiálalaš ja
kultuvrralaš vuođđudeaddji
njuolggadusaiguin ja árvvuiguin servodagas.
Doarjjaortnega bokte lea áigumuš nannet mánáid
ja nuoraid oassálastima sámi
valáštallamis. Sámediggi
várrii 500 000 ru. sierra bušeahttapoasttas
52.6 sámi valáštallamii
jagi 2001. Olles supmi juolluduvvui Sámiid
Valáštallan Lihttui-Norggas
(SVL-N). Ruhtadárbu dan suorggis lea stuoris.
Lassin dan juolludeapmái juolludii Sámi
kulturfoanda 2001:s 100 000 ru doarjaga čađahit spábbačiekčangilvvu
gaskal Kaalalit Nunat ja Sápmi mii čikčojuvvui
Odenses geassemánus.
2.3.6.2 Sámi ovddidanfoanda
Sámediggi háliida
iežas váikkuhangaskaomiid
geavahemiin ráhkadit ovttasbarggu báikkáláš ja regionála áššáigullevaš ruhtadeddjiiguin.
Dainna lágin olaha nannosit ja viidát
ovttastahttima doaimmain mii fas dagaha ahte lea geahppasit olahit
oktasaš ulbmiliid ja doaimmaid regionála ealáhusovddideamis.
Lea almmatge seamma deaŧalaš ahte
Sámi ovddidanfoanddas lea čielga
olggosgovva ahte lea iešbirgejeaddji váikkuhangaskaoapmečájáhalli
mas lea ulbmil definerejuvvon sámi ealáhusovddideapmái.
Ovddidanfoandda juolludeamiid leat unnit buohtastahttán
ovddit jagiid ektui. 1999:s biddjui 20 100 000
ru fondii, ja 2001:s fas 18 130 000 ru. Juolludeapmi
nissonolbmuide lea loktanan 4 % jagi 2000:s
jahkái 2001 ja dat lea buorre ovdáneapmi,
vaikko lea oalle birzzit.
Sámediggi mearridii áššis
18/01 sierra boazodoallopolitihka: čSámedikki
boazodoallopolitihka bajimus mihttomearri lea joksat ekologalaš,
ekonomalaš ja kultuvrralaččat
nana ceavzilis boazodoalu, vai dat iešlágan
sámi ealáhus, eallinláhki
og kulturguoddi sihkkarastojuvvo, ovdána
ja nannejuvvo.» Boazodoallopolitihkka sisttisdoallá sihkkarastit
boazodoalu riektevuođu, nannet boazodoalu
iešmearrideami, heivehit nissonolbmuid
oassálastima boazodoalus, sihkkarastit
boazoguohtoneatnamiid, heivehit boazologu guohtoneatnamiidda, buoridit dássádaga
gaskal boraspiriid ja boazodoalu, lasihit njuovvama vejolašvuođaid,
buoridit árvolassáneami
ja heiveheami lotnolasealáhusaide. Lea ásahuvvon
sierra árvoloktenprográmma
boazodoalloealáhussii, mas Sámediggi
lea stivrenjoavkoláhttu. Ođđa
boazodoallošiehtadus 2002–2003 šiehtadallama oktavuođas,
lea Sámediggi mearkkašumiidis šiehtadusaáššeoassálastiide
erenoamážit deattuhan
dan nana ceavzilis kultuvrralaš árvvu
boazodoalus. Dat guoska nugo ee. evttohusaide:
álkkiduvvon
ja eambbo einnostuvvi buvttadandoarjjaortnegat
lasihit doarjagiid boazodoallobearrašiidda ealáhusa
váttis ruhtadili geažil
boazodoallošiehtadusa ruđaiguin duohtan
dahkat duodjeprográmma
sihkkarastit ulbmillaš bestema ealáhussii
resurssavátnedilis
evttohus álkidit njuovvanduođašteami
maid boazodoallošiehtadusa doarjaga oažžun
gáibida.
Erenoamáš deaŧalaš boazodoalloálbmogii
leat doaimmat mat gusket ovddidit duoji ealáhussan.
Dat mii guoská lotnolasealáhusaid doallodoarjagii
de lea ulbmil sihkkarastit barggahusa ja sisaboađuvuođu
sidjiide geain leat lotnolasealáhusat.
Lea leamaš ulbmil ovddidit ođđa
lotnolasvuođaid lassin vuođđoealáhussii.
Norsk Institutt for By- og regionforskning (NIBR) ovdanbuvtii 2001 čakčamánus
raportta lotnolasealáhusaid doallodoarjaga
birra. Raporta sáddejuvvui gulaskuddamii,
ja máŋga gulaskuddaninstánssa bukte
rievdadanevttohusaid.
Geavaheapmi lea lassánan badjel 1 000 000 ru
jagi 2000 ektui. Vuordimis lea vel ain 1 000 000
ru lassáneapmi 2002:s, namalassii badjel 8 000 000
ru jahkásaš doaibmadoarjjan lotnolasealáhusaide.
Juolludusat Sámi ovddidanfondii leat unniduvvon
20 100 000 ruvnnus 1999:s 18 130 000
ruvdnui 2001:s. Dát lea dagahan dan ahte
foandda ruhtadanoassi lea unnon. Dasa lassin leat ollu gielddat
ferten heaittihit gieldalaš ealáhusfoanddaid,
dan geažil go juolludusat Gieldadepartemeanttas leat
geahpeduvvon. Dát buktá stuorát
noađi Sámi ovddidanfoandda
váikkuhangaskaomiide. Danne lea dárbu
bidjat ráji man stuorra resurssaid galgá sáhttit
várret doaibmadoarjjaortnegii.
Ovdalgo duodjeovddidanprográmma álggahuvvo,
ferte ruhtadeapmi leat ollislaš. Danne
go ollu doaibmabijut fertejit bistit máŋga
jagi, ja lea dárbu ahte doaibmabijut leat
ruhtaduvvon olles prográmmaáigodaga.
Deaŧalaš lea
oažžut lávga
oktavuođa doarjjavuostáiváldiide,
nu ahte doarjjavuostáiváldit
barget vuođustit ruhtadárbbu
iešguđet doaibmabijuide.
Organisašuvnnaid oktiiortnejuvvon árvalusat
fertejit bidjat vuođu Sámedikki
iežas bušeahttaprosessii,
ovdalgo Sámediggi juogada doarjaga. Danne
ferte ásahuvvot vuogádat
mas doaibmaplánat ja sohppojuvvon doarjjadárbu
doaibmabijuide ovddiduvvo govttolaš áiggis
ovdal jahkásaš juolludemiid.
Deaŧalaš lea maiddái
juogadit doarjaga nu ahte dat boahtá ávkin
buot sámi guovlluide gos lea duodjedoaibma.
Ulbmil lea láhčit
dili ovddidit duoji ealáhussan mii lea
eambbo gánnáhahtti
ja buoridit iežasráhkaduvvon
diŋggaid gálvojođu.
Dakkár ovdáneapmi
gáibida stuorra deattu gelbbolašvuođaloktemii,
bagadallamii, buvttagárgemii, márkanfievrrideapmái
ja vuovdaleapmái. Duodji galgá dahkkot
ealaskas ealáhussan mii kultuvrralaččat, fágalaččat
ja servodatlaččat
lea ceavzil. Duodjiealáhusa ortnet sisdoalla
ee. investerendoarjaga duodjevisttiide, buvttadanbiergasiid, buvttagárgendoarjaga,
gelbbolašvuođaovddidahttima
ja álggahanstipeandda. 2001:s juolluduvvui
duodjeealáhussii 785 000 ru foandadoarjja.
Sámediggi lea jahkasaččat várren
ruđaid duodjeorganisašuvnnaide
ja -ásahusaide nannen dihte dan suorggi
organisatoralaš barggu. Duodjeorganisašuvnnaid
doarjaga ulbmil lea bisuhit ja ovddidit duoji kultuvran, fágan
ja ealáhussan. Sámediggi
mearridii áššis
10/01 bidjat johtui ovddidanprográmma
duojis. Programmas lea 35 000 ruvdnosaš rámma
ja Sámedikkis eai leat ruđat
maiguin ruhtada prográmma. Prográmma
muhtin doaimmat leat mielde 2002–2003 Regionála
ovddidanprográmmas. Sámi
ovddidanfoanda lea ruhtadan ovtta márkanfievrridanprošeavtta,
man áigumuš lea
buoridit gálvojođu
muhtin válljejuvvon duodjefitnodagain Interneahta
bokte.
Dat mii guoská duoji ja hábmenfága
Oahppokántuvrii, de ii leat oahppokantuvrra
doarjagiid boađus leamaš oktiivástideaddji
doarjaga háguin Fidnoohppiidšiehtadusaid
lohku ja kantuvrraid doaibma lea beare unni bealuštit kantuvrraid
bisuheami. Eará doarjjavuostáiváldiin
lea duhtadeaddji doaibma, muhto bohtosiid raporteren ii leat buohkain
seamma buorre.
Sámediggi mearridii áššis
8/01 Sámi eanandoalloplána.
Mearrádusas čuožžu
ahte eanandoallu lea áibbas guovddáš sámi ealáhus
ja kulturguoddi. Sámedikki bajimus ulbmilat
sámi guovlluid eanandollui lea sihkkarastit
stáđis barggahusa
vai dan bokte sáhttá bisuhit
ja ovddidit sámi giela ja kultuvrra. Sámedikkis
leat golbma árjasuorggi; ovttastahttit
sámi eanandoallopolitihkalaš avádaga našuvnnalaš eanandoallo-
perspektiivii, sámi eanandollui árvoloktenprográmma
ja heivehit Sámedikki eanandoalu váikkuhangaskaoami
geavaheami.
Eanandoallodepartemeanta lea álggahan árvoloktenprográmma
eanandollui. Eai Sámedikkis leat leamaš návccat ovddidit
sierra prográmma sámi
guovlluide. Sámediggi lea baicca ruhtadan
ovtta máŋggajahkásaš prošeavtta
man ulbmil lea loktet dállodoalu árvvu.
Lea ráhkaduvvon bestenfáddá sidjiide,
geat áigot álgit
unnaceahkkálasdoaluin eanandoalus ja boazodoalus.
Seamma prošeavttas lea láhččon
go áigu álggahit
iskangievkkana unnaceahkkalasdollui.
Sámedikki mihttomearri lea váldit vára
sámi álbmoga guolástanrivttiin
vai nagodit bisuhit ja ain ovddidit sámi
giela, kultuvrra ja ealáhusa. Sámediggi áigu
veahkehit sisafievrredit lagasvuođa- ja
sorjjasvuođaprinsihpa hálddašeapmái
ja mearraresurssaid vearuheami. Sámediggi
lei mielde gonagasreappá hálddašeami
bargojoavkkus máid Guolástusdepartemeanta jođihii.
Bargojoavkku evttohus sáddejuvvo gulaskuddamii
1. kvartálas 2002. Sámedikkis
lea okta áirras oktiibuot 11 áirasiin
Regulerenráđis,
mii lea Guolástusdepartementta ráđđeaddi
orgána guollešlájaid
bivdoregulerema ja earrejuohkima oktavuođas iešguđetlágan
fanasjoavkkuid gaskkas. Jahkkásaččat
dollojuvvojit guokte čoahkkima, mat vuođđudit guolástuslágaásahusaid jahkásaš mearrádusaid.
Ođđa borranguollekonsešuvnnaid
juolludeamis luossa- ja mearradápmotbivddu
oktavuođas bohtet vuotnaguolásteaddjit «massit» iežaset báikkálaš guolástansajiid. Dan
oktavuođas lea Sámediggi
cuoiggodan ahte eará mearalaš šlájaid
biebman, nugo skálžžuid,
dorski jna., háldogáržžidit
mearraviidodagaid. Dat dagaha garrasit sisabahkkema sámi
vuotnaguovlluid mearraviidodagaide. Nugo ealáhus-
ja servodatovdáneapmi lea leamaš,
ja lea, sámi riddo- ja vuotnaguovlluin,
oaidná Sámediggi
ahte biebmoealáhus muhtin vissis eavttuid vuođul
sáhttá šaddat deaŧalaš lassi
nannet ávnnaslaš vuođustasa
go joatkit servodat- ja ealáhusovdáneamiin
sámi guovlluin. Sámediggi
lea duhtavaš go leat addon guokte luossa-
ja dápmotkonsešuvnna
Moskkis Divttasvuonas. Dat nanne barggahusa ja ássama
Moskkis.
Sámediggi lea evttohan ahte jus šaddá heaittihit
dahje sirdit biebmorusttega našuvnnalaš luossavuotna-
evttohusa dihte, galgá stáda
addit ollislaš buhtadusa eaiggádii,
ja ođđa ealáhusdoaibma
galgà lasihuvvot báikkálaš servodahkii.
Sámediggi lea duhtavaš go
Gielda- ja guovlodepartemeanta lea lohpidan doarjaga ovddidit sáivaguolásteami
buohtalasealáhussan Guovdageainnu suohkanis
ja Kárášjoga
gielddas.
Jus prošeavttain galgá lihkostuvvat de
eaktuda dat ahte infrastruktuvra, ee. ahte vuostáiváldinstašuvdna,
lea sajis. Guollevuostáiváldinstašuvnnas, mii
galgá huksejuvvot Kárášjohkii,
lei gollorámma 1 100 000
ru jagi 2002:s. Rámma lea lassánan
2 100 000 ruvnnos sullii 3 200 000
ruvdnui. Lea sáddejuvvon lassiruhtadanohcan
Stáda ealáhus-
ja guovlluovddidanfondii ja Sámediggái.
Sámediggi oassálasttii
Kvinner Viser Vei meassuin Stavangeris gos 14 oasseváldi
bohte Sámis. Oassálastima
mihttomearri lei juohkit dieđuid sámi
diliid ja Sámedikki birra, erenoamáš deaddu
biddjui čalmmustuhttit ahte Sámedikki
doaimma váldoáŋgiruššan leat
sámi nissonat. Čájehuvvui nuoraidteáhter,
sámi duojit ja mállet,
ruonáeatnama hápmadánsun, mátkkošteapmi
ja borranvierut.
Mii galledeimmet ovtta mánáidgárddi
ja máŋga vuođđoskuvlla
min čájálmasaiguin
ja mii doalaimmet maiddái eaŋkildiimmuid sámi
kultuvrra birra.
2000:s oaččui
Sámediggi ruđaid
guovtti jahkái ealáhusovddidanbargui
Sis-Finnmárkkus čatnat
Sis-Finnmárkku Nuppástuhttinprográmma
dábálaš váikkuhangaskaoapmeapparáhttii. Bargu
2001:s lea erenoamážit
vuodjuduvvon Sámediggeplánii, Finnmárkku
ja Romssa regionála ovddidanprográmmaid
(ROP/RUP) čuovvoleapmái,
duodjeprográmmaide, eanandoalu árvolassáneapmeprográmmii, eanandoalloplánii
ja váikkuhangaskaoapmegeavaheapmái.
ROP/RUP veahkeha buoridit ovttasbarggu gaskal regionála
ovddideddjiid. Okta boađus dan ovttasbarggus
lea sáivaguolástusprošeavtta
bargu. 2001:s ráhkadit ođđa guovttejáhkásaš regionála ovddidanprográmmid.
Dat mii guoská Sámedikki
váikkuhangaskaoapmegeavaheapmái,
ovdanbuvttii Agderforskning raportta «Mellom kultur og
næring» (gaskal kultuvrra ja ealáhusa)
2001:s. Ealáhussekšuvdna
galgá ovdanbuktit gažaldagaid
Sámedikki dievasčoahkkimii čakčamánus
2002.
Sámediggi oassálasttii
Interreg IIIA Nord (Oasseprográmma Sápmi)
ja Interreg IIIA Ruoŧŧa-Norga
(Oasseprográmma Åarjelsaemien
Dajve) prográmmain. Prográmmabargu maŋŋonii
mealgat go prográmma ii dohkkehuvvon ovdalgo
juovlamánus 2001. Goappašat
prográmmat doaibmagohte 2002 álgojagis.
Boraspirevahát lea ain stuorra váttisvuohta
ii dušše boazodoalus,
muhto maiddái sávzadoalus.
Sámedikkis lea okta áirras
guovddáš boraspirelávdegottis.
Sámediggi lea buktán
cealkámušaid máŋgga áššis
main lea mearkkašupmi boraspirehálddašeapmái.
Elliidgáhttema Stuorradiggedieđáhusa
ráhkadeami oktavuođas
celkkii Sámediggi ee. ahte ii leat dohkálaš ahte
boraspireeiseválddit galget sáhttit gohččut
elliideaiggádiid álggahit
eastadeaddji doaimmaid boraspiriid fallehemiid vuostá.
Ii elliideaiggádiin leat makkárge
váldi boraspirehálddašeamis
ja eaige sis leat gaskaoamit maiguin eastadivčče
dakkár fallehemiid. Ii birasgáhtteneiseválddiin leat
vuoiga duvdit boraspirehálddašeami váttisvuođaid
elliideaiggádiidda. Guovllut gos boraspiret
dagahit stuorra biinnu guohtu elliide, doppe ferte boraspirenálli
geahpeduvvot dan dássái
ahte vahát unnu vuollerádjái.
Sámediggi celkkii bivdo- ja johtalanáiggiid
oktavuođas ahte čáhcelottiid
giđđaloddenortnet
galgá šaddat bistevaš. Rievssahid
bivdoáigi ii galgga rievdaduvvot čakčamánu
1. beaivái, muhto bisuhuvvot nugo dál
lea namalassii čakčamánu
15. b. Vuođuštusas
vuhtii váldo sihke nálleovdáneapmi
ja bivdoáiggi heiveheapmi báikkálaš vieruid ektui.
Direktoráhta lei evttohan bisuhit otná ealgabivdoáiggiid. Sámediggi
celkii ahte ferte dahkkot báikkálašheiveheapmi
Sis-Finnmárkkus vai ealgabivdu ii dagat
riiddu boazodoalu guohtonáiggiid ektui,
ja ahte bivdu sáhttá álgit čakčamánu
1. b.