1.2.6 Areála, biras- ja kultursuodjaleapmi
Sámediggi háliida ovttas guovddáš
eiseváldiiguin searvat nu buriiguin go vejolaš
seammalágan eavttuiguin vai juksat eanet birasáddjás
ja ceavzilis ovdáneami. Go dán galgá sáhttit čađahit,
de lea Sámediggi sorjavaš das ahte oažžu
resurssaid dáfus vejolašvuođa
bargat dáiguin čuolbmačilgehusaiguin
einnostuvvi ja fágalaččat
dohkálaš vugiin.
Ferte ráhkadit čielga njuolggadusaid
movt vejolaš suodjalanproseassaid galgá čađahit dásseárvosaš
sámi searvama sihkkarastedettiin. Dán lágan
ođđasis geahččama
ferte čađahit ovttasráđiid
Sámedikki ja Ráđđehusa
gaskka. Dán oktavuođas čujuha Sámediggi
ahte Stuorradiggi mearridii suodjalanplána barggu
oktavuođas Divttasvuona-Hellemoguovllus ahte dat šaddá
našuvnnalaš proseassan, mas lea
njuolga oktavuohta Birasgáhttendepartemeantta ja Sámedikki
gaskka, geahča meannudeami Árvalusas
S nr 110 (2002–2003) Stuorradikkis, evttohus nr 4. Sámedikki
mielas lea áibbas dárbbašlaš
ahte guoskevaš suodjalanguovlluid ođđa
ja ollislaš árvvoštallan
dahkkojuvvo, ovdal go dahkkojuvvojit ođđa
suodjalanmearrádusast sámi guovlluid ektui.
Sámedikkis lea čoahkes ja ollislaš
ovddasvástádus sámi
kulturmuittuin buot sámi geavahus- ja ássanguovlluin
guđa fylkkas. Dát bargu gáibida
eanet áiggi ja resurssaid dáláš
resurssaid ektui. Danne fertejit guovddáš eiseválddit
bidjat eanet resurssaid Sámediggái
vai dat sáhttá gozihit čoahkes
ja ollislaš ovddasvástádusa sámi
kulturmuittuin. Sámi kulturmuitoperspektiivvaid
ferte heivehit vuđolaččat
ja ollislaččat dieđihuvvon
stuorradiggedieđáhusas kulturmuitopolitihka birra.
Sámediggi lea fágalaččat
ja ekonomalaččat nannemin sámi
museaid. Ráđđehus
ferte nannet sámi museaid ekonomalaš
dili, erenoamážit lea dárbu
nannet prošeavttaid ja stuorát investeremiid
ruhtadeami.
Sámedikkis leat stuorra hástalusat
ovddabealde čázádagaid
hálddašeami oktavuođas,
sihke suodjaluvvon ja suodjalkeahtes čázádagaid
ektui. Ollislaš čázádatplána nuppástuhttin
ja EU čáhcedirektiivva heiveheapmi
buktet maiddái stuorra hástalusaid Sámediggái.
Sámediggi ferte oažžut
resurssaid gozihit sámi beroštumiid
sihke čázádagaid
hálddašeamis, Ollislaš
plána nuppástuhttimis ja EU čáhcedirektiivva
heiveheamis.