2.6 Dearvvašvuohta ja sosiála
Sámediggi lea dán njealjejagi áigodagas
bargan árjjalaččat
dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkain.
Váldoulbmilin lea: «Ollislaš
ja ovttaárvosaš dearvvašvuođa-
ja sosiálafálaldat sámi álbmogii
nugo maiddái álbmogii muđuige».
Dát dávista Ráđđehusa 2002–2005
doaibmaplánii, Máŋggabealátvuohta
ja ovttadássásašvuohta,
ulbmilii dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaide
sámi álbmoga várás.
Kultur- ja giellagelbbolašvuhtii lea ain stuorra dárbu.
Ii leat vel iešalddis čielga ášši
ahte sámi dimenšuvdna álohii livččii
mielde dalle go dálá ásahusain ásahuvvojit
ođđa ortnegat, álggahuvvojit
ođastusat ja go doppe ođđasis
organiserejuvvo. Berre deattuhit ahte ovddasvástideaddji eiseválddiin
dat lea ovddasvástádus fálaldagain
sámi álbmogii, ležžet
dal vuođđodearvvašvuođa
bálvalusat dahje stáhtalaš
dearvvašvuođafitnodagat.
Sámediggi oaidná erenoamáš
hástalusaid sámi álbmoga várás
fálaldagaid oktavuođas. Mii leat
váldán dáid áššiid
ovdan Ráđđehusain.
Dás sáhttá namuhit:
geahpedemiid sihke ruđalaš ja olmmošlaš
resurssaid dáfus, mat dagahit fálaldaga
sámi geavaheaddjiide salderenpoastan, váttis
doavtterdili sámi guovlluin, funet heivehuvvon gárrenvuođadivššu,
mánáid- ja bearašsuodjalusa,
veajuiduhttima ja psyhkalaš dearvvašvuođadivššu.
Okta stuorra hástalusain ovddosguvlui lea fuolahit
ahte fálaldat sámi geavaheaddjiide
ja divššohasaide ii hedjon dan geažil
go ekonomalaš eavttut dađistaga
gáržžiduvvojit vuođđodearv-vašvuođabálvalusas
ja dearvvašvuođafitnodagain. Sámediggi áigu
erenoamážit čujuhit
dan váttis vuođđodoavtterbálvalusa
ollu gielddain, gos doaktáriid váilun
ja giellaváttisvuođat sáhttet buvttihit
fuones dili divššohasaide. Sámediggi
deattuha ahte dát ovddasvástádus
gullá gielddalaš eiseválddiide, dearvvašvuođafitnodagaide
ja Ráđđehussii.
Sámediggi ja Ráđđehus
leat ovttaoaivilis das ahte ásahit Sámedikki
ja olles sámi guovllu regiovnnalaš dearvvašvuođafitnodagaid
gaskasaš ovttasbargoorgána. Dát
orgána galgá ásahuvvot
2005:s ja dan bargun galgá leat fuolahit sámi
divššohasaid beroštumiid beroškeahttá
dearvvašvuođafitnodagaid regiovnnalaš juohkáseamis.
Das galgá maid leat erenoamáš ovddasvástádus bearráigeahččat
ahte dearvvašvuođafitnodagain fuolahuvvo
sámi perspektiiva.
Ovttasbargošiehtadusárvalusas
oarjelsámeguovllu várás
lea mearrádus, mii galgá oččodit ásahuvvot
rávvenbálvalusa oarjelsámeguovllu
dearvvašvuođa- ja sosiálaáššiin
1
.
Davvi-Trøndelága fylka galgá
váldit badjelasas bargoaddiovddasvástádusa,
ja Sámediggi fas galgá fuolahit
ruhtadeami ráddjejuvvon prošeaktaáigodagas.
Sámediggi oaidná dán
positiivvalažžan ja doaivu, ahte
dát sáhttá váikkuhit
dan ahte oarjelsámi geavaheaddjit ožžot
buoret fálaldaga.
Dan rájes go Sámediggi 1999 válddii
badjelasas dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttaid
ruhtajuohkinovddasvástádusa, de
lea bušeahttaovdáneapmi leamaš
ná: 1999 rájes 2001 rádjai
4 700 000 ruvnno jahkásaččat,
2002–2004 áigodagas 5 100 000
ruvnno jahkásaččat.
Eanaš oassi ruđain juhkkojuvvo dearvvašvuođa-
ja sosiálaprošeavttaide ohcamiid vuođul,
ja viidáseappot 100 000 ruvnno veajuiduhttinstipeandan.
2004:s vuoruhii Sámediggi 3 áŋgiruššansuorggi; čielggadan-
ja prošeaktabargguid, maid ulbmil lei heivehit dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid sámi duohtavuhtii,
sámi guovlluid dábálaš
dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa
iešguđet dárbbuid doaibmabijuid
metodaovddideapmái ja láhčimii
ja dearvvašvuođa- ja sosiálabargiid
oahpaheapmái sámegielas ja sámi
kulturáddejumis.
Sámedikki bealis oaidnit ahte ruhtadárbu
stuorru. Dán suorggis sturrot vuordámušat Sámediggái
ja sámi servodaga dárbbut bohtet čielgaseappot ja čielgaseappot
oidnosii. Dán oaidnit buoremusat das go prošeaktaohcamiid lohku
stuorru. Dál ohccojuvvo njealje geardde eanet ruhta
go dat mii mis lea juogadeapmái. Julev- ja oarjelsámi
guovlluin leat mis erenoamáš hástalusat.
2.6.1 Divššohasvuoigatvuođat
Sámi geavaheaddjiid ja divššohasaid
vuoigatvuođat leat muddejuvvon Norgga lágain
ja riikkaidgaskasaš soahpamušain.
Dat sihkkarastet geavaheaddjái dárbbašlaš
dearvvašvuođaveahki ja dieđuid
dan gillii, maid sii hálddašit.
1987-mannosaš sámelágas
leat giellanjuolggadusat, mat sihkkarastet giellahálddašanguovllu
geavaheaddjiide ja divššohasaide vuoigatvuođa
oažžut bálvalusa
sámegillii dearvvašvuođa-
ja sosiálaásahusain. Dasa lassin
sihkkarastá ILO-soahpamuša nr 169
artihkal 25 sámiide vuoigatvuođa
searvat áigeguovdilis dearvvašvuođafálaldagaid hábmemii.
Viidáseappot nannejuvvojit sámi
geavaheaddjiid vuoigatvuođat oažžut dohkálaš
dearvvašvuođabálvalusaid.
ON-mánáidsoahpamuša,
mii gusto Norgga lágaid ovddabealde, artihkal 30
sihkkarastá earret eará sámi
mánáide vuoigatvuođa
beassat geavahit gielaset, kultuvrraset ja oskkuset. Sámediggi
oaidná ahte ain lea čuovvolanbargu
dán suorggis sámiid erenoamáš
vuoigatvuođaid oktavuođas.