3.6 Sámi vuođđooahpahus,
alit oahppu ja dutkan
Loga oahpahusgažaldagaid birra Sámedikki
jahkedieđáhusas, kapihtalis 2.4.
3.6.1 Sámi vuođđooahpahus
Sámi ohppiin lea oktagaslaš vuoigatvuohta
oažžut oahpahusa sámegielas,
beroskeahttá gos sii orrot riikkas. Vuoigatvuohta
guoská golmma gillii, nappo davvisámegillii,
lullisámegillii ja julevsámegillii.
Oahpahus- ja dutkandepartementa áŋgiruššá oažžut
skuvlaoamasteddjiid šaddat dihtomielalažžan dán
vuoigatvuođa hárrái,
dan seammás go fylkkamánnit galget
leat dihtomielalaččat dasa ahte bearráigeahččat
ja meannudit váidagiid. Galget leat unnimusat logi
oahppi joavkkus jus sámi ohppiin galgá
leat vuoigatvuohta oažžut oahpahusa
maiddái
sámegillii
.
Sámediggi lea Oahpahus- ja dutkandepartementii buktán
sávaldaga ahte vuoigatvuohta oahpahussii sámegillii, maiddái
galgá šaddat oktagaslaš
vuoigatvuohtan. Gažaldat árvvoštallojuvvo
departementtas.
Ođđa oahppoplánat Kunnskapsløftet
(Diehtolohpádusa) olis sámi vuođđooahpahussii ráhkaduvvojit
ja mearriduvvojit oahpahuslága 6.kap. meriid mielde.
Bargu fátmmasta vuođđoskuvlla ja
fágaid mat čuvvot olles vuođđooahpahusa skuvlavázzináiggis.
Sámi vuođđooahpahussii
ráhkaduvvo ođđa
fága- ja diibmojuohku 2005’ čavčča. Departementa
lea ilus go dáiguin bargguiguin leat nu bures ovttasbargan
Sámedikkiin.
Gáiddusoahpahusprošeavttat, mat
ledje jođus sámi ohppiid várás
geat čuvvot našovnnalaš
oahppoplána, bukte midjiide ávkkálaš vásáhusaid.
Oahpahusdirektoráhtta árvvoštallá
movt vásáhusaid galgá
geavahit go galgat ovddidit buriid fálaldagaid dáidda
ohppiide. Ášši birra
namuhuvvo 2006’ St.prp. nr 1.
Oahpahus- ja dutkandepartementa vuordá viidáseappot
ovttasbarggu sámi vuođđooahpahusođastusain
ja eará áigeguovdilis áššiiguin vuođđooahpahusa
dásis.
Ortnet, mas muhtin skuvllat válljejuvvojit ovdagovvaskuvlan,
almmuhuvvo ovtta gearddi jagis ja buot skuvllat ja skuvlaoamasteaddjit
sáhttet ohcat. Ohcamat mannet fylkkamánniide,
ja našovnnalaš jury vállje
skuvllaid loahpalaččat. Nu leage
buori sámi skuvllas seamma vejolašvuohta
go eará skuvllain beassat ovdagovvaskuvlan.
Sámi hálddašansuohkanat berrejit
movttiidahttojuvvot vai sin skuvllat duođaštit
bohtosiid ja dieđihit beroštumi
go ortnet almmuhuvvo.
Diehtolohpádusa sisafievrrideami oktavuođas
juolluduvvo ruhta gelbbolašvuođa
ovddideapmái golmma jahkái. Jahkái
2005 lea juolluduvvon 300 miljovnna ruvnno suohkaniidda ja eará
skuvlaoamasteddjiide doarjjan bargat gelbbolašvuođa
ovddidemiin. Sámi hálddašansuohkanat ja
eará suohkanat gos leat olu sámi oahppit,
leat maid ožžon oasi dáin
ruđain. Skuvlaoamasteddjiide lea dehálaš
ráhkadit buriid plánaid ruhtageavaheapmái,
ja ovttasbarget fágabirrasiiguin hukset maŋŋil-
ja viidásitoahpu oahpaheddjiide, skuvlajođiheddjiide
ja eará bargiide geaidda guoská.
Oahpahus- ja dutkandepartementa ja Gielda- ja guovlodepartementa
leat čoahkkinastán Finnmárkku
fylkkagielddain, Kárášjoga
ja Guovdageainnu suohkaniiguin, Sámedikkiin ja sámi
joatkkaskuvllaid stivrrain dan birra movt boahtte áiggis
galgá jođihit Sámi
joatkkaskuvlla Kárášjogas
ja Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla Guovdageainnus.
Jagis 2006 galgat geahččalit soahpat
movt skuvllaid doaibma ovddasguvlui buoremusat sáhttá
organiserejuvvot. Dát skuvllat leat vuođđooahpahusa guovddáš
gaskaoamit sámi ohppiide miehtá
riika, ja ášši ráđđádallojuvvo Sámedikkiin
ođđa ráđđádallanšiehtadusa
mielde.
3.6.2 Sámi instituhtta/Sámi allaskuvla
Sámi instituhta (NSI) ođđa njuolggadusain
ja davviriikkaid ministariid cealkámušas
NSI boahtte áiggi ruhtadeami birra, deattuhuvvo
ahte galgá sihkkarastit NSI iešmearrideami,
nu ahte bisuhuvvo sierra dutkanásahussan go sirdojuvvo
Sámi allaskuvlii. Dasa lassin galget ruđalaš
juolludeamit instituhta nammii várrejuvvot, vai
ii leat eahpádus ahte ruđat galget čadnojuvvot
instituhta dutkandoaimmaide.
Vaikko vel instituhtta galgáge, go oktiičaskojuvvo
Sámi allaskuvllain, leat iešmearrideaddjin
ja sierra dutkaninstituhttan, de liikká leat buorit
vejolašvuođat ovddidit ja juohkit fágalaš
ovttasbarggu mii dán guovtti ásahusa
gaskkas lea. Dáid ásahusaid dutkanviidodagat viehka
muddui dievasmahttet nubbi nuppi dutkama. Nu dáidetge
leat buorit vejolašvuođat nannet
fágalaš birrasa go oktiiorganisere ásahusaid. Sámi
dutkanbirrasat Norggas ja Davviriikkain oppalaččat
nannejuvvojit go dát institušuvnnat
barget lávgalagaid.
Stuoradiggedieđáhusa nr. 34 (2001–2002)
Sámi alit oahppu ja dutkan
meannudeamis
doarjjui Stuoradiggi ráđđehusa
plánaid bargat vai Sámi allaskuvla
ovdána viidáseappot ja oažžu stáhtusa
dieđalaš allaskuvlan. Vuordimis
lea dán bargui ávkkálaš
go NSI ja Sámi allaskuvla oktiiorganiserejuvvojit. Lávgadis
ovttasbargu dán guovtti ásahusa
gaskka váikkuha maid dan ahte allaskuvlla iežas
dutkandoaimmaid vuođđu šaddá
govdadeabbun.
Geahča maid St. dieđ. nr. 11 (2004–2005)
kap. 4.4.
3.6.3 Ođđa dieđaviessu
Lea guhká juo sávvojuvvon ásahit
sierra dieđaviesu Guovdageidnui (gč.Sámedikki
jahkedieđáhusa), ja bidjat ovtta dáhki
vuollái máŋggaid sámi
institušuvnnaid, nu movt NSI, Sámi
allaskuvlla, Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa,
Sámi earenoamášpedagogalaš
doarjalusa, Sámedikki oahpahus- ja giellaossodaga, Álgoálbmotvuoigatvuođaid
gelbbolašvuođaguovddáža
ja Sámi arkiivva. Ráđđehusa
mielas lea hirbmat buorre sirdit NSI ja Sámi allaskuvlla ovtta
dáhki vuollái, muhto dáidá
deháleamos ahte boahtá oktasaš
sámi gelbbolašvuođaguovddáš
sámi álbmogii go sámegielat
barggut ja sámi dieđalaš
doaibma čohkkejuvvojit ja nu šaddá
stuorát biras.
Sámi allaskuvllas leat boares ja unnán
heivvolaš lanjat. Ođđa
dieđaviessu Guovdageidnui lea sakka vuoruhuvvon
Oahpahus- ja dutkandepartementta bealis. Dán birra logat
eambbo stáhtabušeahta báhpiriin.
3.6.4 Dutkan
St dieđ. nr. 20 (2004–2005)
Vilje til forskning (Dáhttu dutkamii) evttoha máŋggaid
doaimmaid mat galget ovddidit sámi dutkama, gč. čuokkis
9.8.1. Das logat maid movt čuovvoluvvo St.dieđ.
nr. 34 (2001–2002) Kvalitehtaođastus.
Sámi alit oahppu ja dutkan.
Dutkandieđáhusas dadjá
ráđđehus ahte Dutkanráđi prográmma
sámi dutkama várás
galgá guhkiduvvot ja nannejuvvot. Das deattuhit
ahte dutkanprográmma nannen galgá
fuolahit doaimmaid mas almmuhuvvojit sámi álbmogii
dieđut. Dieđáhusas
deattuhuvvo maid dan seammas ahte sámigažaldagat
eai galgga ráddjejuvvot duššefal
dán sierra prográmmii, muhto maiddái
váldojuvvot ovdan Norgga dutkanráđi
eará dutkanprográmmain.
Oahpahus- ja dutkandepartementa deattuha dieđáhusas
ahte lea dehálaš sámi
dutkama čatnat eará dutkamiid oktavuhtii. Dat
mielddisbuktá ahte sámi dutkanruđain,
nu movt earáge dutkanruđain, ain
galgá muhtin oassi juhkkojuvvot njuolga universitehtaide
ja allaskuvllaide, ja muhtin oassi Norgga dutkanráđđái. Ráđđehus
lea maid bivdán Norgga dutkanráđi álggahit
oktasaš davviriikkalaš čielggadeami
mii galgá árvvoštallat ásahit
sámi dutkanlávdegotti Norgga, Ruoŧa
ja Suoma várás. Dutkanlávdegoddi galgá
hutkat sámi dutkama strategiijaid ja gávnnahit
buoret resursageavaheami dan bokte go ovttaidahttá
davviriikkalaš dutkanbargguid. Seammas galgá árvvoštallat
cegget sierra sámi etihkkalávdegotti.
Dasa lassin áigu ráđđehus
bargat vai sámegiella adnojuvvo eambbo vuođđogiellan
dutkamis ja diehtogilvimis, ja eambbo oažžut duođaštuvvot
sámi árbevirolaš
dieđu, eandalii giela bealis. Viidásit
galgá bargojuvvot nu ahte primára-
ja vuođđodieđut
sámi diliid birra lágiduvvojit ja
heivehuvvojit sámi dutkamii buorrin. Gielda- ja
guovlodepartementa juolludii 1 milj. kr liigeruđa Dutkanráđđái
jagis 2004 nannet ja oainnosmahttit sámegiela dutkama
vuođđogiellan, ja vai dutkanbohtosat
vuohkkasit buktojuvvojit ovdan olbmuide.
St.dieđ. nr 34 (2001–2002) evttohuvvon doaimmaid
vuođul jotkojuvvo maiddái álgoálbmotfierpmádat.
Dat lea ovttasbargu gaskkal Tromssa universitehta, Sámi
allaskuvlla ja Sámi instituhta. Dutkandieđáhus čujuha
maid dasa ahte julev- ja lullisámegiella, oassin
stuoradiggedieđáhusa čuovvoleamis,
leat nannejuvvon go ruhtajuolludeapmi lea addojuvvon Bådåddjo
allaskuvlii ja Davvi-Trøndelága allaskuvlii.