2.6 Dearvvašvuohta
Sámedikki sámi dearvvašvuođa-
ja sosiálapolitihka váldomihttomearrin
lea ollislaš ja dássásaš dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusat
sámi álbmoga váste,
nugo muđui eará álbmogis
leat. Sámediggi lea 2005:s bargan aktiivvalaččat dearvvašvuođa-
ja sosiálapolitihkalaš áššiiguin. Guovddáš mihttomearrin
lea buoridit máhtolašvuođa
ja áddejumi sámi
bálvalusdárbbašeaddjiid
dárbbuin ja vuoigatvuođain.
Sámiid vuoigatvuođat
go lea eamiálbmot leat muddejuvvon Norgga lágain
ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain.
Vuoigatvuođat sihkkarastet earret eará vuoigatvuođa oažžut dárbbašlaš dearvvašvuođa
veahki ja diehtojuohkima iežas gillii.
ILO-konvenšuvnna nr 169 artihkkalis 25
sihkkarastojuvvo maiddái sámiid
vuoigatvuohta leat mielde hábmemin áigeguovdilis dearvvašvuođafálaldagaid,
ja nanne sámi geavaheaddjiid vuoigatvuođa
oažžut dohkálaš dearvvašvuođabálvalusaid.
Sámediggi lea 2005:s meannudan dieđáhusa
sámi dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid
birra. Dieđáhusas
válddahallojuvvo strategalaš dearvvašvuođa-
ja sosiálapolitihkalaš bargu Sámedikkis.
Sámedikkis lea bajimuš ovddasvástádus sámi
dearvvašvuođa-
ja sosiálapolitihka hábmemis,
ja dat lea guovdileamos eavttuid biddji eiseválddiide dássásaš fálaldagaid ovddideami
oktavuođas sámi álbmoga
váste. Dát mearkkaša
dan ahte Sámediggi ferte oktiiortnet ja
jođihit dáid áššiid guovddášeiseváldiid
ektui. Dán muttos stuorra fágasuorggis gáibida
hui ollu resurssaid sámi bálvalusdárbbašeaddjiid
vuoigatvuođaid ja dárbbuid
oainnusin dahkan.
Sámedikkis leat geavahusas ruđat
ráđđehusa dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid doaibmaplána
Mangfold og likeverd čuovvoleapmái
sámi álbmoga váste.
Ruđat juogaduvvojit váldoáššis dearvvašvuođa-
ja sosiálaprošeavttaide
ohcama vuođul. Dát
ruđat mat leat addojuvvon Sámediggái
dán ulbmilii eai leat lassánan
namuhan veara 1999 rájes. Sámediggi
oaidná ahte lea dárbu
oažžut eanet ruđaid
dán ulbmilii. Máttasámi ássanguovlluin
leat erenoamáš stuorra
hástalusat.
2005:s vuoruhii Sámediggi čuovvovaš áŋgiruššansurggiid: čielggadus-
ja prošeaktabargu dainna áigumušain
ahte heivehit dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid
sámi duohtavuhtii, metodaovddideapmi ja
doaibmabijuid láhčin
iešguđet dárbbuid
ektui dábálaš dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusas
sámi guovlluin, dearvvašvuođa-
ja sosiálabargiid oahpaheapmi sámi gielas
ja kulturáddejumis ja pasieantaguovdásaš dearvvašvuođa-
ja sosiálafágalaš girjjálašvuođa
almmuheapmi sámegillii.
Sámi mánáin
ja nuorain lea vuoigatvuohta oažžut dássásaš ja
kultuvrralaččat
heivehuvvon mánáidsuodjalusbálvalusaid. Fágaolbmot,
dikšunásahusat, gielddalaš ja
almmolaš orgánat
fertejit váldit vuolggasaji sámi
mánáid ja nuoraid
gielalaš ja kultuvrralaš identitehtas
veahkkedoaibmabijuineaset. Sámediggi lea 2005:s
bargan dan ala ahte Mánáid-
ja bearašsuodjalanođastus
galgá dán vuhtii
váldit.
Psyhkálaš dearvvašvuođa
nannenbargu lea leamaš okta áŋgiruššansuorgi
sihke našunalaččat
ja Sámedikkis soames jagi. Dán
oktavuođas lea Sámediggi
ohcalan dakkár dikšunfálaldaga
mii lea heivehuvvon sámi gárrenávnnasboastutgeavaheaddjiid
váste gielalaččat ja
kultuvrralaččat.
Ferte ovddiduvvot ruhtadanplána báikkálaččat
ja guovllulaččat.
Eastadeapmi ja maŋŋádikšun gárrenáimmahuššamis lea
dasa lassin leamaš áŋgiruššansuorgin
stipeandajuohkimis veajuiduhttinfágaid
oktavuođas 2005:s.
Sámediggi lea 2005:s váldán
oktavuođa stáhtá senioraráđiin man
fáddán ledje hástalusat boarrásiid
politihka ektui oppalaččat
ja sámi boarrásiid
ektui erenoamážit. Sámediggi
lea maŋŋá bivdán
ahte ásahuvvo sámi boarrásiidáittardeaddji
mii galgá gozihit ja ovddidit sámi boarrásiid
beroštumiid servodagas. Sámi
boarrásat leat dakkár joavku
mii unnán lea bidjan gáibádusaid
bálvalusfálaldagaide.