14.6 Industriija ja báktedoaibma
Norggas lea minerálaealáhus sakka nuppástuhttojuvvon
metállaruvkkes industriijaminerálaid buvttadeapmái.
Ollu dát ođđa minerálalaš vuođđoávdnasat
leat hálbbeshaddebuktagat. Rittulagas sajádat
mearkkaša danne dettolaččat gánnáhahttivuhtii.
Finnmárkku areálain lea vuollel okta promilla
areálain adnojuvvon minerálroggamii. Muhtun dáhpáhusain
sáhttet čuožžilit beroštusriiddut
minerálaealáhusa ja sámi beroštusaid
gaskii.
Norgga minerálaindustriija gávpejorru lea 7 millijárdda
kruvnnu ja das lea bargosadji 5500 olbmui. Ealáhus lea
deaŧalaš boaittobealbáikkiide, ja
dat gávdno miehtá riikka, erenoamážit
riddogáttiin. Go geahččat galle olbmo
leat minerálabuvttadanbargguin, lea Finnmárku
viđát sajis maŋŋelis
fylkkaid Nordlánda, Møre ja Romsdal, Rogalánda
ja Vestfold. Sis-Finnmárkkus eai leat dál oppage
minerálavalljodatroggamat, earret guokte luonddugeađgefitnodaga
mat lea álggahallandásis Guovdageainnus.
Finnmárkkus leat Norgga geologalaš iskkadeapmi
(Norges geologiske undersøkelse /NGU) ja stuorát
prospekterenfitnodagat čađahan oalle
viiddis kártemiid ja iskkademiid ja ohcan golli, veaikki
ja nihkkela, oalle heajos bohtosiin. Dálá dilis
ii oro leamen dán guovllu málbmagávdnosiin
nu stuorra potensiála, vaikko ođđa máhttu
ja ođđa rogganvuogit sáhttet
addit eará loahppaárvalusaid. Diamántagávdnosat
Suomas leat dagahan beroštumi ohcat diamántasisdoalli báktešlájaid
(kimberlihtaid) Finnmárkkus. Dattege lea dál vuosttain
olggoriikkalaš fitnodagain unnán beroštupmi,
ja fitnodagat čohkkejit bargguset Supmii ja Ruŧŧii.
NGU árvvoštallamiid vuođul
eai dáidde stuorra prospekterenfitnodagat bahkkemin Finnmárkui
nu sakka, eambbo juos láhččojuvvo dilli
nu bures ahte fitnodagat dáhttot investeret ođđa
minerálavalljodagaid guorahallamii.
14.6.1 Minerálaláhka
Maŋŋil go ođđa
minerálalahkaevttohus (ot. prp. nr. 35 (1998–99)
Om lov om erverv av og drift på mineralressurser (od. prp.
nr. 35 (1998–99) Lága birra minerálavalljodagaid
háhkama ja doaimma birra gessojuvvui ruoktot giđđat
jagis 2000 (ot. meld. nr. 1 (1999–2000) (od. dieđ.
nr. 1 (1999–2000)), lea ráđđehus
bargan proprosišuvnna muhtun osiid ođđasit árvvoštallamiin.
Dát guoská erenoamážit minerálaealáhusa
dárbbuid ja eanaeaiggádiid beroštusaid
gaskavuođaide. Dáid beliid árvvoštallama
oktavuođas guorahallojuvvojit maiddái
minerálalágaid ja sámi vuoigatvuođaid gaskavuođat.
