4.1.6 Lulli-Norgga válgabiire
Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki
mearrádus
Selle lávdegoddi ja Sámediggi evttohit spiehkastaga
juohkinvuohkái Lulli-Norgga válgabiire áirrasjuohkimii.
Lulli-Norgga válgabiire lei 2005 vuolábealde gaskkameari
das gallis jienastuslogus ledje, ja šattašii
okta dain biiriin masa vissis dievadas áirrasjuohkin livččii
ovdamunnin. Selle lávdegoddi árvvoštallá dattege
nu ahte Lulli-Norgga biire ii berre oažžut eanet áirasiid
go «vuoiggalaš oasi» áirasiin
iige badjelmeare ovddastusa.
Dát mearkkaša ahte vaikko Lulli-Norgga biire
jienastuslogu sturrodat lea vuolábealde gaskkameari, de
biire ii berre badjelmeare ovddastusa olahit oaivvilda lávdegoddi.
Selle lávdegoddi vuođušta
spiehkastaga dainna ahte Lulli-Norgga válgabiirii gullet
suohkanat mat leat olggobealde árbevirolaš sámi ássanguovlluid.
Sámediggi lea ovttamielalaš Selle
lávdegotti Lulli-Norgga válgabiire spiehkastannjuolggadusa árvalusain.
Sámediggái lea Lulli-Norgga válgabiire spiehkastat
dehálaš prinsihppa vai biire ii oaččo áirasiid
nu ahte goaridivččii daid biiriid mat leat siskkobealde árbevirolaš sámi ássanguovllu.
Ráđđádallamiin Sámediggi čilgii
ja vuođuštii oainnus. Sámediggi čujuhii
dasa ahte NAČ 1984: 18 ja Od.prp. nr. 33 (1986 – 87) árvvoštallojuvvui ahte
galggai go Lulli-Norga obage leat sierra válgabiiren. Duogáš lea
ahte Lulli-Norga sihke historjjálaččat
ja kultuvrralaččat čuoldása árbevirolaš sámi ássanguovlluin.
Sámediggi čujuha dasa ahte sámelága
evttohusaid árvvoštallamis doarju dárbbu
gáržžidit áirraslogu man biire
sáhttá olahit. Vaikko sámi vuoigatvuođalávdegoddi
lei juohkásan das ahte galggai go Lulli-Norga leat sierra
válgabiiren, de ovttamielalaš vuoigatvuođalávdegoddi evttohii
ahte dat guovllut mat ledje olggobealde árbevirolaš sámi ássanguovlluid
galge oažžut gáržžiduvvon
ovddastusa Sámediggái.
Sámediggi čujuhii viidáset dasa ahte
departemeanta maiddái dása guorrasii Od.prp. nr.
33 (1986 – 87) go celkkii:
«Danin go sápmelaččaid lohku
Lulli-Norggas geat obage dáidet beroštit sámeválggain,
lea oalle eahpečielggas, oaivvilda departemeanta seamma
go lávdegoddi (sámi vuoigatvuođalávdegoddi)
ahte Lulli-Norggas ii sáhte go okta biire mas leat golbma áirasa».
Dán dihte Sámediggi čujuha dasa ahte
lea govttolaš mearridit vissis gáržžádusa áirraslohkui
máid Lulli-Norgga válgabiire sáhttá oažžut
eará válgabiiriid ektui, nu movt Selle lávdegoddi árvala.
Sámedikki árvvoštallama
vuođul Selle lávdegotti juohkinvuogi árvalus
dáhkida dárbbašlaš ovddastumi
Lulli-Norgii nu ahte dán biire válljejeddjiid
beroštumiid maiddái šaddet
oassin sámepolitihkalaš digaštallamis.
Sámediggi árvvoštallá ahte
vuhtiiváldimis ovddastusa iešguđetge
sámi guovllulaš joavkkuin siskkobealde árbevirolaš sámi ássanguovllu
lea deháleabbo dan sadjái go sihkkarastit stuorit
ovddastusa Lulli-Norgga válgabiirii. Stuorit ovddastus
Lulli-Norgga válgabiirii sáhttá čuohcat
ođđa 5. ja 6. válgabiiriide.
Sámediggi deattuha ahte ovddastupmi dain guovlluin gos
sámiid orrot bieđgguid ja nannosit leat čadnon árbevirolaš ealáhusaide
berre sihkkarastojuvvot. Sámediggi čujuha dasa
ahte guovddáš sámepolitihkalaš fáttát
dávjá leat čadnon dáid guovlluid
valljodagaide.
Spiehkastat mearkkaša ahte Lulli-Norgga válgabiire
ii oaččo eanet áirasiid go máid
biire livččii ožžon jus buot
39 áirasa livččii juohkán leaskalohkovugiin.
Válgabiirii oažžu nappo bajimus meari
meroštallojuvvon juohke biire jienastuslogu
sturrodaga mielde. Sámediggi čujuha ahte nu Lulli-Norgga
válgabiires livččii vejolašvuohta oažžut
eanet áirasiid jus sin jienastuslohku lassána eará biiriid
ektui. Danin lea dás ain movttiideapmi oažžut
eanet čálihuvvot jienastuslohkui maiddái dán
válgabiires.
Gulaskuddamis eai leat boahtán negatiiva cealkámušat
Lulli-Norgga spiehkastannjuolggadussii, eai biire gulaskuddancealkámušain
ge.
Departemeanta árvvoštallan
Árvvoštallamis Lulli-Norgga válgabiire
spiehkastannjuolggadusa Departemeanta guorrasa Sámedikki
mearrádussii ja ákkastallamii. Departemeanta earenoamážit
deattuha ahte spiehkastannjuolggadus dagaha ahte biiriide main leat
smávit guovllulaš joavkkut, nugomat
julevsápmealaččat ja lullisápmelaččat,
lea dát ortnet vuoitun áirrasjuohkima oktavuođas.
Tabealla 4.2 Tabealla govvida áirasiid juogu ođđa
válgabiiriide
| 2005 Jienastuslohku | 39 áirasa
juhkkojuvvon čielga leaskalohkovugiin | Áirrasjuohku
Selle lávdegotti ja Sámedikki evttohusa vuođul |
---|
| | | Vuođđo-juogadeapmi | Gorálašvuođain
juohkán 25 áirasa earenoamáš gáržžidemiin Lulli-Norgii | Supmi |
---|
1. Nuortaguovllu válgabiire | 2140 | 7 | 2 | 4 | 6 |
2. Ávjovári
válgabiire | 3521 | 11 | 2 | 7 | 9 |
3. Davveguovllu válgabiire | 1736 | 5 | 2 | 4 | 6 |
4. Gáiseguovllu válgabiire | 1799 | 6 | 2 | 4 | 6 |
5. Viestarmera válggabijrra/Viesttarmeara
válgabiire | 1226 | 4 | 2 | 3 | 5 |
6. Åarjel-Saepmie veeljemegievlie | 721 | 2 | 2 | 1 | 3 |
7. Lulli-Norgga
válgabiire | 1395 | 4 | 2 | 21 | 4 |
Supmi | 12 538 | 39 | 14 | 25 | 39 |
1 Lulli-Norga livččii
juogadeamis rievtti mielde galgan oažžut golbma áirasa,
muhto dat livččii oktiibuot addán ovtta áirasa
eanet go bajimusmearri njeallje. Dát áirras juhkkojuvvo
baicca nuppi biirii gean vuorru lea (dán oktavuođas
biire nr 5).