Láhka sámelága rievdadusaid birra

4.1.6 Lulli-Norgga válgabiire

Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki mearrádus

Selle lávdegoddi ja Sámediggi evttohit spiehkastaga juohkinvuohkái Lulli-Norgga válgabiire áirrasjuohkimii.

Lulli-Norgga válgabiire lei 2005 vuolábealde gaskkameari das gallis jienastuslogus ledje, ja šattašii okta dain biiriin masa vissis dievadas áirrasjuohkin livččii ovdamunnin. Selle lávdegoddi árvvoštallá dattege nu ahte Lulli-Norgga biire ii berre oažžut eanet áirasiid go «vuoiggalaš oasi» áirasiin iige badjelmeare ovddastusa.

Dát mearkkaša ahte vaikko Lulli-Norgga biire jienastuslogu sturrodat lea vuolábealde gaskkameari, de biire ii berre badjelmeare ovddastusa olahit oaivvilda lávdegoddi. Selle lávdegoddi vuođušta spiehkastaga dainna ahte Lulli-Norgga válgabiirii gullet suohkanat mat leat olggobealde árbevirolaš sámi ássanguovlluid.

Sámediggi lea ovttamielalaš Selle lávdegotti Lulli-Norgga válgabiire spiehkastannjuolggadusa árvalusain. Sámediggái lea Lulli-Norgga válgabiire spiehkastat dehálaš prinsihppa vai biire ii oaččo áirasiid nu ahte goaridivččii daid biiriid mat leat siskkobealde árbevirolaš sámi ássanguovllu.

Ráđđádallamiin Sámediggi čilgii ja vuođuštii oainnus. Sámediggi čujuhii dasa ahte NAČ 1984: 18 ja Od.prp. nr. 33 (1986 – 87) árvvoštallojuvvui ahte galggai go Lulli-Norga obage leat sierra válgabiiren. Duogáš lea ahte Lulli-Norga sihke historjjálaččat ja kultuvrralaččat čuoldása árbevirolaš sámi ássanguovlluin. Sámediggi čujuha dasa ahte sámelága evttohusaid árvvoštallamis doarju dárbbu gáržžidit áirraslogu man biire sáhttá olahit. Vaikko sámi vuoigatvuođalávdegoddi lei juohkásan das ahte galggai go Lulli-Norga leat sierra válgabiiren, de ovttamielalaš vuoigatvuođalávdegoddi evttohii ahte dat guovllut mat ledje olggobealde árbevirolaš sámi ássanguovlluid galge oažžut gáržžiduvvon ovddastusa Sámediggái.

Sámediggi čujuhii viidáset dasa ahte departemeanta maiddái dása guorrasii Od.prp. nr. 33 (1986 – 87) go celkkii: «Danin go sápmelaččaid lohku Lulli-Norggas geat obage dáidet beroštit sámeválggain, lea oalle eahpečielggas, oaivvilda departemeanta seamma go lávdegoddi (sámi vuoigatvuođalávdegoddi) ahte Lulli-Norggas ii sáhte go okta biire mas leat golbma áirasa». Dán dihte Sámediggi čujuha dasa ahte lea govttolaš mearridit vissis gáržžádusa áirraslohkui máid Lulli-Norgga válgabiire sáhttá oažžut eará válgabiiriid ektui, nu movt Selle lávdegoddi árvala.

Sámedikki árvvoštallama vuođul Selle lávdegotti juohkinvuogi árvalus dáhkida dárbbašlaš ovddastumi Lulli-Norgii nu ahte dán biire válljejeddjiid beroštumiid maiddái šaddet oassin sámepolitihkalaš digaštallamis. Sámediggi árvvoštallá ahte vuhtiiváldimis ovddastusa iešguđetge sámi guovllulaš joavkkuin siskkobealde árbevirolaš sámi ássanguovllu lea deháleabbo dan sadjái go sihkkarastit stuorit ovddastusa Lulli-Norgga válgabiirii. Stuorit ovddastus Lulli-Norgga válgabiirii sáhttá čuohcat ođđa 5. ja 6. válgabiiriide.

Sámediggi deattuha ahte ovddastupmi dain guovlluin gos sámiid orrot bieđgguid ja nannosit leat čadnon árbevirolaš ealáhusaide berre sihkkarastojuvvot. Sámediggi čujuha dasa ahte guovddáš sámepolitihkalaš fáttát dávjá leat čadnon dáid guovlluid valljodagaide.

Spiehkastat mearkkaša ahte Lulli-Norgga válgabiire ii oaččo eanet áirasiid go máid biire livččii ožžon jus buot 39 áirasa livččii juohkán leaskalohkovugiin. Válgabiirii oažžu nappo bajimus meari meroštallojuvvon juohke biire jienastuslogu sturrodaga mielde. Sámediggi čujuha ahte nu Lulli-Norgga válgabiires livččii vejolašvuohta oažžut eanet áirasiid jus sin jienastuslohku lassána eará biiriid ektui. Danin lea dás ain movttiideapmi oažžut eanet čálihuvvot jienastuslohkui maiddái dán válgabiires.

Gulaskuddamis eai leat boahtán negatiiva cealkámušat Lulli-Norgga spiehkastannjuolggadussii, eai biire gulaskuddancealkámušain ge.

Departemeanta árvvoštallan

Árvvoštallamis Lulli-Norgga válgabiire spiehkastannjuolggadusa Departemeanta guorrasa Sámedikki mearrádussii ja ákkastallamii. Departemeanta earenoamážit deattuha ahte spiehkastannjuolggadus dagaha ahte biiriide main leat smávit guovllulaš joavkkut, nugomat julevsápmealaččat ja lullisápmelaččat, lea dát ortnet vuoitun áirrasjuohkima oktavuođas.