2.6.3 Strategiijat
Váikkuhangaskaomiid
aktiivvalaš geavaheami bokte
ovdánahttit sámegiela
geavaheami
Háhkat daid buoremus
rámmaeavttuid sámegiela
váste gulahallama bokte
báikkálaš,
regionála ja guovddáš eiseválddiiguin
ja eará guoskevaš aktevrraiguin
Nannet ja ovddidit sámegiela
sámi tearbmabarggu bokte
Nannet, suodjalit ja buktit oidnosii sámegiela
sámi báikenammabarggu
bokte
Ovttasbargat Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain sámegiela
doaibmaplána čađahemiin
2.6.3.1 Bargu sámegielain
Sámi giellalávdegoddi
lea sámedikkiid oktasaš orgána
barggus sámegielain, ja
lea organisatuvrralaččat
Sámi parlamentáralaš ráđi vuollásaš.
Sámediggi lea ovttasráđiid
Sámi giellalávdegottiin
ovdánahttán
ovttasbargovugiid, ja dieinna lágiin
buoridan tearbmabarggu čađaheami.
Sámedikkis lea oktavuohta
sierra aktevrraiguin sámegiela
nannenbarggus, maiddái riikkaidgaskasaččat. Sámediggi
lea ovdamearkka dihte čoahkkimis
European Charter for Regional or Minority Languages, muitalan sámegiealid
dili birra Norggas. Čoahkkima
vuođđun
ledje raporttat: «Committee of Experts’ 3rd Evaluation Report
on Norway», «Text of the Charter» ja «Fourth
Report of the Norwegian Government».
Gielddat ja sámi giellaguovddážat
leat hui deaŧalaš aktevrrat
sámegiela suodjalan- ja
ovddidanbarggus. Danne gulahallá Sámediggi dáid
aktevrraiguin jeavddalaččat
earret eará čoahkkimiid,
semináraid ja konferánssaid
bokte
Sámediggi lea váldán
Kultur- ja girkodepartemeanttain ovdan ášši sámegiela
geavaheami birra norgga stáht girkus.
Dán duogážin
lea reive maid Kultur- ja girkodepartemeanta lea sádden Davvi-Hålogalándda
bismii jagi 1848 mearrádusaid čilgema
birra. Departemeantta áddejumi
mielde eai geatnegahte boares girkolaš mearrádusat
geavahit sámegiela ipmilbálvalusain sámegiela
hálddašanguovllus. Departemeanta
oaivvilda ahte bismagotti duohken dat lea mearridit sámegiela máhtolašvuođa
dárbu báhpaid
virgádemiid oktavuođas. Sámedikki
oaivila mielde galget ipmilbálvalusat,
erenoamážit sámegiela
hálddašanguovllus,
dollojuvvot sámegillii dahje
guovtti gillii.
Sámediggi lea čađahan
giellaiskkadeami sámegiela
geavaheami birra válljejuvvon ásahusain
ja ossodagain sámegiela
hálddašanguovllus,
ja muhtun válljejuvvon gielddain
olggobealde dán guovllu.
Dasa lassin lea Sámediggi iskan
makkár beroštupmi
skuvllain ja mánáidgárddiin
Norggas lea válljet sámegiela.
Giellaiskkadeapmi čađahuvvo
juohke njealját jagi. Iskkadeapmi čájeha
ahte eai leat stuorra rievdadusat sámegiela
geavaheames dain guovlluin gos iskkadeapmi lea dahkkojuvvon jagi
2004 iskkadeami ektui. Go iskkadeapmi lei gáržžiduvvon,
de dat ii čájet
ollislaš gova sámegiela dilis
Norggas. Danne lea Sámediggi
mearridan ahte čađahuvvo
stuorát iskkadeapmi 2010:s.
Sámediggi lea evalueren
guovttegielat ruđaid geavaheami
mat addojuvvojit sámegiela
hálddašanguovllu
gielddaide ja fylkkagielddaide. Dál
mearriduvvo njuolggo doarjja gielddaide ja fylkkagielddaide Sámedikki
jahkásaš bušeahtain almmá meroštallannjuolggadusaid
haga. Evalueren galgá geavahuvvot vuođđun
earret eará árvvoštallat
dan ahte galgetgo guovttegielatdoarjagii biddjojuvvot meroštallannjuolggadusat
ja movt dat vejolaččat galggašedje
doaibmat. Evalueren čájeha
ahte doarjja lea váikkuhan sámegiela
geavaheami ovdánahttima. Doarjja
lea deaŧalaš,
ja ollu oktavuođain mearrideaddji
dasa vai gielddat sáhttet
fállat guovttegielat bálvalusaid.
Dasto čájeha
raporta ahte gielddat váillahit
lávgadet čuovvoleami
ja gulahallama Sámedikkiin
ja čielgaset njuolggadusaid
ruđaid geavaheapmái. Raporttas
problematiserejuvvo dulkon movt guovttegielat ruđat
galget geavahuvvot, ja das daddjojuvvo ahte jos sámeláhka
dulkojuvvo čavgadit, de
galget guovttegielat ruđat
geavahuvvot ollašuhttit gáibádusaid
mat leat sámelágas. Ruđaid
geavaheapmi sihke Sámedikki bealis
ja gielddaid/fylkkagielddaid beales lea ovdánan
nu ahte sámegiela nannen baicce
biddjojuvvo guovddážii.
2.6.3.2 Tearbmabargu
Sámediggi addá beaivválaččat
rávvagiid priváhta
ja almmolaš aktevrraide sámegiela
sániid, tearpmaid, ásahusnamaid
ja namahusaid geavaheames.
Dohkkehuvvon tearpmat
Sámediggi ráhkada
tearbmalisttaid sisaboahtán ávdnasiid
vuođul maid sierra tearbmaprošeavttat
buktet ja maid Sámediggi
lea ruhtadan. Dan maŋŋá dohkkehit
Sámi giellalávdegotti
tearbmajoavkkut tearbmalisttaid. Čuovvovaš tearbmalisttat
leat dohkkehuvvon 2009:s: «Matematihkkatearpmat»-
matematikktermer, «Luonddufágatearpmat»- naturfagtermer, «Muhtin
jurdihkalaš tearpmat» – noen
juridiske termer ja «Mediatearpmat» – medietermer
ja «Gielddaid ja fylkkagielddaid bálvalustearpmaid» – gielddaid
ja fylkkagielddaid hálddašantearpmat.
Njuolggadusat tearbmabarggu várás
Sámediggi lea revideren
tearbmabarggu njuolggadusaid. Njuolggadusat leat ráhkaduvvon
tearbmaprošeavttaid geavahussii,
ja leat oktan eaktun ruđaid
juolludeapmái dán
lágan prošeavttaide.
Risten.no
Sámediggi bargá Risten.no
tearbmabáŋkku
ovddidemiin viidáseappot.
Muhtumin leat teknihkalaš hástalusat
tearbmabáŋkkus ájihan
dohkkehuvvon tearbmalisttaid registrerenbarggu.
2.6.3.3 Sámi báikenamat
Sámediggi láve
rávvet sámi báikenamaid
geavaheami birra journalisttaide, gielddaide ja earáide.
Journalisttaide ja gielddaide addojuvvojit dieđut mearrádusaid
birra movt galgá čállit
almmolaš čujuhusaid
ja čoahkkebáikkiid,
gilážiid,
gielddalaš geainnuid, gáhtaid
ja sullasaččaid
namaid. Ovdamearkka dihte leat 2009:s addojuvvon Ránu
ja Hápmira suohkaniidda
dán lágan
rávvagat gielddaid sámegiela
nama hárrái
ja geaidnonamaide Deanu gielddas. Rávvagat addojuvvojit
ovttagaslaččat.
Gielddat mearridit geaidno- ja gilinamaid, ja luonddunamaid mearrida
fas Stáhta kártadoaimmahat. Buot
rávvagat bohtet olámuddui
dalle go dat leat mearriduvvon ja biddjojuvvon Stáhta kártadoaimmahaga
kárttaide sihke neahtas
ja báberkárttaide.
Sámediggi lea revideren
njuolggadusaid čohkkejuvvon
báikenamaid várás.
Njuolggadusat galget geavahuvvot báikenamaid čohkkema
oktavuođas ja leat oktan
eaktun ruđaid juolludeapmái báikenammaprošeavttaide.
2.6.3.4 Ráđđehusa
sámegiela doaibmaplána
Ráđđehusa
sámegiela doaibmaplána
ovddiduvvui 2009:s, konsultašuvnnaid
maŋŋá Sámedikkiin
plána doaibmabijuid hárrái.
Doaibmaplána doaibmaáigodat
lea 5 jagi. Ođasmahttin-, hálddahus-
ja searvadahttindepartemeanta oktiiordne plána čuovvoleami plánaáigodagas.
Departemeanttas ja Sámedikkis
lea jeavddalaš gulahallan doaibmaplána čuovvolanbarggu
birra. Dasa lassin lea Sámedikkis
ovttasbargu eará departemeanttaiguin
ja direktoráhtaiguin doaibmaplána čuovvoleami
birra.
2.6.4 Váikkuhangaskaoamit – giella, njuolggo
doarjagat
2.6.4.1 Guovttegielalašvuođadoarjja gielddaide
Doarjjaortnega mihttomearri:
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 37 650 000
ru guovttegielatdoarjjan sámegiela hálddašanguovllu
gielddaide. Hálddašanguovlu
viiddiduvvui 01.10.09 rájes
nu ahte Loabága gielda šattai mielde,
ja 31.12.09 muttus gullet 9 gieldda hálddašanguvlui.
Gielddat galget maŋimuštá 01.08.10
leat raporteren movt doarjja lea geavahuvvon 2009:s. Jagi 2008 ektui
dieđihedje gielddat ahte
guovttegielat ruđat leat
geavahuvvon earret eará njuolga
bálvalusaid addimii, bargiid
oahpaheapmái, jorgaleapmái,
galbemii ja sámegiela oainnusmahttimii visuálalaččat.
Sámediggi lea álgán
guovttegielatdoarjaga reviderenbargguin, ja das galget earret eará árvvoštallojuvvot
meroštallannjuolggadusat
ja raporterengáibádusat
gielddaide. Oassin árvvoštallanbarggus
ja ortnega vejolaš rievdadeamis
lea Sámediggi doallan čoahkkimiid
buot gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin mat gullet sámegiela hálddašanguvlui.
2.6.4.2 Guovttegielalašvuođadoarjja fylkkagielddaide
Doarjjaortnega mihttomearri:
Doarjjaortnega olahusjoavku:
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 5 100 000
ru guovttegielalašvuođadoarjjan
dan 4 fylkkagildii main leat gielddat mat gullet sámegiela
hálddašanguvlui.
Fylkkagielddat galget maŋimuštá 01.08.10
leat dieđihan movt doarjja
lea geavahuvvon 2009:s. Jagi 2008 ektui almmuhedje fylkkagielddat
ahte dát doarjja lea geavahuvvon
earret eará bargiid oahpaheapmái,
jorgaleapmái ja sámegiela
oainnusmahttimii visuálalaččat.
Muhtun fylkkagielddat leat maiddái
juolludan ruđaid olggobealde
boahtán prošeavttaide
ohcama mielde. Geahča muđui
kapihttala guovttegielalašvuođadoarjja
gielddaide.
2.6.4.3 Sámi giellaguovddážat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 5 200 000
ru 10 sámi giellaguovddážii.
Sámi giellaguovddážat
leat gielddain Rørosa rájes máddin
Unjárgga rádjai
davvin.
Giellaguovddážat
galget maŋimuštá 01.08.10
leat raporteren movt doarjja 2009:s lea geavahuvvon. Jagi 2008 ektui
dieđihedje giellaguovddážat ahte
dat leat geavahan doarjaga earret eará sámegielkurssaide
ja arenaid ásaheapmái
sámegiela várás.
Ollu giellaguovddážat
leat lágidan máŋggalágan
doaluid gos oasseváldit
leat beassan deaivvadit eará sámegielagiiguin.
Fálaldat lea maiddái
leamaš mánáid
ja nuoraid várás.
2.6.5 Váikkuhangaskaoamit – giella, ohcavuđot
2.6.5.1 Giellaprošeavttat sámegiela hálddašanguovllus
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Prošeavttat
mat movttiidahttet sámegiela
geavaheami duhkoraddangiellan
Prošeavttat mat
nannejit sámegiela geavaheami
gulahallangiellan skuvlaastoáiggeortnegis
Prošeavttat mat
nannejit sámegiela geavaheami
gulahallangiellan joavkkuin ja servviin
Prošeavttat mat
movttiidahttet sámegiela
geavaheami juohkebeaivválaš eallimis
Prošeavttat mat
ovddidit sámegielgeavaheami
eanet ja ođđa
giellaarenain
Prošeavttat mat
váikkuhit sámegiela
ealáskahttima guovlluin gos
sámegiella lea heajus dilis
Gielladikšundoaimmat
mat nannejit sámegiela guovlluin
gos sámegiella geavahuvvo
beaivválaččat
Oktasašprošeavttat
sámi – kveana báikenamaid čohkkema
ja duođašteami
várás Porsáŋggu
gielddas
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 2 200 000
ru giellaprošeavttaide sámegiela
hálddašanguovllus. 2 952 000
ru juolluduvvui 18 prošektii
mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde. Dáid gaskkas
leat 14 prošeavtta álggahuvvon 2009:s.
Eanet geavaheapmi boahtá das
go dát váikkuhangaskaoapmeortnet
lea vuoruhuvvon, ja ruhta lea vižžojuvvon maiddái
juolludusain giellaprošeavttaide sámegiela
hálddašanguovllu
olggobealde, go daidda lea unnit geavahuvvon.
Ovdal juolluduvvon doarjagiin giellaprošeavttaide
leat 4 prošeavtta gárvvistuvvon
2009:s.
Govus 2.3 Juolluduvvon prošeaktadoarjagiid juohkáseapmi
guđage gildii sámegiela
hálddašanguovllus.
Govus vuolábealde čájeha
movt doarjagat prošeavttaide
juohkásit gielddaid gaskka
sámegiela hálddašanguovllus
siskkobealde, 2007 – 2009.
2.6.5.2 Giellaprošeavttat olggobealde sámegiela
hálddašanguovllu
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Prošeavttat
mat movttiidahttet sámegiela
geavaheami duhkoraddangiellan
Prošeavttat mat
nannejit sámegiela geavaheami
gulahallangiellan skuvlaastoáiggeortnegis
Prošeavttat mat
nannejit sámegiela geavaheami
gulahallangiellan joavkkuin ja servviin
Prošeavttat main
lea ulbmilin nannet giellafievrrideami buolvvaid gaskkas
Prošeavttat mat
movttiidahttet sámegiela
geavaheami juohkebeaivválaš eallimis
Prošeavttat mat
ovddidit sámegielgeavaheami
eanet ja ođđa
giellaarenain
Gielladikšundoaimmat
mat nannejit sámegiela guovlluin
gos sámegiella geavahuvvo
beaivválaččat
Báikenammaprošeavttat
Helgelánddas Nordlándda
fylkkas
Báikenammaprošeavttat
Davvi-Trøndelaga fylkkas
Báikenammaprošeavttat
Lulli-Trøndelaga ja Hedemárkku
fylkkain
Oktasašprošeavttat
sámi-kveana báikenamaid čohkkemii
ja duođašteapmái
Omasvuona suohkanis
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 3 810 000
ru giellaprošeavttaide sámegiela
hálddašanguovllu
siskkobealde. 3 158 000 ru juolluduvvui 21 prošektii mearriduvvon
vuoruhemiid siskkobealde. Dáid
gaskkas leat 17 prošeavtta álggahuvvon
2009:s.
Ovdal juolluduvvon doarjagiin giellaprošeavttaide
leat 3 prošeavtta gárvvistuvvon
2009:s.
Govus 2.4 Juolluduvvon prošeaktadoarjagiid
juohkáseapmi guđage
fylkii mat leat sámegiela
hálddašanguovllu
olggobealde.
Diagrámma vuolábealde čájeha
movt doarjagat prošeavttaide juohkásit
fylkkagielddaid gaskka sámegiela
hálddašanguovllu
olggobealde, 2007 – 2009.
2.6.5.3 Čoahkkáigeassu giellaprošeavttat,
ohcanvuđot
Jagi 2009 bušeahtas lei
oktiibuot várrejuvvon 6 010 000
ru giellaprošeavttaide. Sámediggái
bohte 46 ohcama oktiibuot 8 000 000 ru ovddas.
Dáid gaskkas juolluduvvui
39 prošektii oktiibuot 6 110 00
ru vuoruhemiid siskkobealde.