2.11.6 Areálat
2.11.6.1 Finnmárkkuopmodat
Sámediggi, Finnmárkku
fylkkagielda ja Finnmárkkuopmodat
dollet gulahallančoahkkimiid
juohke jahkebealis. Čoahkkimat
dollojuvvojit Sámedikki
ja Finnmárkku fylkkagieldda
gaskasaš ovttasbargošiehtadusa
vuođul, mas daddjojuvvo
ahte bealit galget «láhčit dilálašvuođa
buori ovttasdoaibmamii Finnmárkkuopmodagain». Čoahkkimiid fáddán
lea earret eará leamaš Finnmárkkuopmodaga
beaggin ja Finnmárkkuopmodaga
boahttevaš badjebáhcaga
hálddašeapmi.
2.11.6.2 Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
II –
viidáset čuovvoleapmi
Sámediggi lea Sámi
vuoigatvuođalávdegotti
II barggu oktavuođas doallan álbmotčoahkkima guoskevaš guovlluin
háhkan dihtii evttohusaid
ja oaiviliid, ja vai lea beassan oahpásmahttit
Sámedikki politihkkii.
2.11.6.3 Suodjaleapmi
2010 Stáhtabušeahtas
biddjojuvvojit ovdan álbmotmehciid
ja eará stuorra suodjalanguovlluid
ođđa hálddašanmálle.
Sisdoallu ja teaksta dávista
Sámedikki ja Birasgáhttendepartemeantta
gaskasaš proseassa konsultašuvdnabohtosii.
Dálá ja ođđa álbmotmehciid hálddašeapmi
galgá dáhpáhuvvat
gielddaidgaskasaš álbmotmeahccestivrra/suodjalanguovlostivrra
bokte. Álbmotmeahccestivrrain galget
leat sihke guoskevaš gielddaid
ja fylkkagieldda álbmotválljen áirasat. Dakkár
guovlluin gos leat sámi beroštusat,
galgá dan lassin Sámediggi
nammadit áirasiid. Sámedikkis
ja Birasgáhttendepartemeanttas
leat vuorrohálešteamit
dan birra guđe málliid
galgá válljet báikkálaš ja
sámi oassálastimii
suodjalanguovlluid hálddašeamis. Dan
birra čađahuvvojit
konsultašuvnnat.
Sámedikkis ja Birasgáhttendepartemeanttas
lea ovttamielalašvuohta
vuvddiid suodjaleami suodjalanláhkaásahusaid hárrái.
Ovddeš ovttamielalašvuohta
suodjalanplánaid birra sámi
guovlluin jotkojuvvui suodjalanláhkaásahusas
Holmvassdalena luonddumeahci várás
Grane suohkanis Nordlándda
fylkkas, ja Trostenelva luonddumeahci várás
Roan suohkanis Mátta-Trøndelága
fylkkas. Mølmannsdalslia, Dragåsvollen, Samsjøen
ja Nålbogen luonddumehciid vuovdeguovlluid várás
sámi boazoguohtunguovlluid
olggobealde lea boahtán teaksta
láhkaásahussii
mii váldá vuhtii
ahte boazodoallu dattetge sáhttá doaibmat
guovlluin johttima, guohtuma ja bođu
bohccuid ohcama oktavuođas.
Davvi-Trøndelága
fylkkamánni lea Sámediggái
dieđihan ahte plánejuvvo álggahuvvot
plánaproseassa Dåapma álbmotmeahci
hárrái Nord-Fosen
suohkanis Namdalseidis ja Verranis Davvi-Trøndelágas,
ja Åfjord, Osen ja Roan suohkaniin Mátta-Trøndelágas.
Evttohus boahtá guoskevaš suohkaniin háleštemiid
vuođul Fosen/Njaarke orohagain.
Evttohus boahtá olggobealde
stuorradiggedieđáhusa álbmotmehciid riikkaplána
birra, ja galgá gehččojuvvon
vuostecealkkan daidda ollu bieggafápmo-
ja fápmojođasprošeaktaplánaide Fosenis.
Sámediggi lea gáibidan
ahte ferte Dåapma álbmotmeahci
suodjalanbargui ásahuvvot
bargolávdegoddi mas leat guoskevaš sámi
beroštusaid áirasat,
dás maiddái
Fosen/Njaarke orohagas.
Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta
leaba konsultašuvnnaid bokte
soabadan suodjalanláhkaásahusaid
ja sisdoalu Lomsdal-Visten álbmotmeahci/Njaarken vaarjelimmiedajve,
ja Strauman suodjemeahci ja Sjunkhatten álbotmeahci
várás Nordlánddas.
Ovddeš soabadeapmi suodjalanplánaid
oktavuođas sámi guovlluin
lea jotkojuvvon, ja mielde leat boahtán
ođđa
mearrádusat dan birra ahte
suodjalus ii galgga hehttet ávkkástallama
luondduávdnasiiguin mat čatnasit
sámi kultuvrii. Sámediggi
lea čoahkkimis Nordlándda
fylkkamánniin ja guoskevaš gielddaiguin
soabadan dan bargojoavkku čoahkádusa,
mii galgá ráhkadit
hálddašanplána
for Lomsdal-Visten álbmotmeahci
ja Sjunkhatten álbmotmeahci
várás
. Dát lea maid čielggaduvvon
guoskevaš orohagaiguin.
Romssa fylkkamánni lea
váikkuhusčielggadusaid
ja gulaskuddancealkámušaid
vuođul rávven Luondduhálddašandirektoráhtii ahte ásahuvvo álbmotmeahcci
Beardui namain Rohkunborri álbmotmeahcci.
Romssa fylkkamánni ii čađahan
konsultašuvnnaid Sámedikkiin
ja eare guoskevaš sámi
beroštusaiguin, vaikke vel
Sámediggi bivddii dakkár
konsultašuvnnaid dollojuvvot.
Sámediggi áigu čielggadit
Luondduhálddašandirektoráhtain
ja Birasgáhttendepartemeanttain
mo konsultašuvnnat galget čađahuvvot viidáset áššemeannudeamis. Sámediggi
atná sihke Gielas ja Hjerttind/Altevatn/Fagerfjell
orohagaid, ja Talma čearu Ruoŧas,
njuolgga guoskevaš sámi beroštussan
maid stáhta eiseválddit fertejit
konsulteret lassin Sámedikki.
2.11.6.4 Minerálat
Stuorradiggi dohkkehii 2009:s minerálalága.
Mearriduvvon láhka ii váldde
vuhtii Sámedikki oainnu
mii earret eará deattuha
ahte sámi beroštusat
Finnmárkku olggobealde galget
fuolahuvvot. Dat mearkkaša
ahte stáhta sáhttá addit
sihke iskan- ja rogganlobiid Finnmárkku
olggobealde almmá dieđitkeahttá Sámediggái.
Doppe eai árvvoštallojuvvo
sámi deasttat eai ge dat
deattuhuvvo, ja Sámediggi
ii konsulterejuvvo. Sámedikki
oaidnu lea ahte dát lea čielgasit álbmotrievtti
rihkkun.
Sámediggi lea addán cealkámuš Finnmárkkuopmodaga njuolggadusevttohussii
mo geavahit eanaeaiggáda
minerálaid dan eatnamis
maid Finnmárkkuopmodat stivre
ja hálddaša.
Sámediggi deattuha ahte eanaeaiggádiid
minerálaid iskkadeapmi ja
roggan sáhttá dušše dáhpáhuvvat šiehtadusa
vuođul eanaeaiggádiin
dahje bággolonisteami vuođul.
Sámedikki árvalus
lea muhtumassii mielde eanaeaiggáda minerálahálddašannjuolggadusain. Áššiin
rievdaduvvon meahcceávkkástallama
birra lea Sámedikki oaidnu
dat ahte Finnmárkkuopmodat galgá iehčanassii árvvoštallat rievdadusaid
mearkkašumi sámi
kultuvrii, boazodollui, meahcceávkkástallamii, ealáhusdoaimmaheapmái
ja servodateallimii. Dát
guoská maid daidda lobiide minerálalága
vuođul, maid minerálahálddašandirektoráhta
lea árvvoštallan finnmárkkulága
vuođul.
Sámediggi lea addán celkámuša
Báktehovdii Sydvaranger Gruve
ASa ohcamii oažžut
mihtiduvvot, ja rogganlobi, oktiibuot 15 guovllu Mátta-Várjjaga
gielddas. Mihtidanguovllut leat sihke siskkobealde ja olggobealde
Sydvaranger Gruve konsešuvdnaguovllu.
Sámedikkis eai leat mearkkašumit
daidda mihtidanguovlluide mat leat ollásit
konsešuvdnaguovllus. Dát
lea dieđihuvvon ovdal, dainna eavttuin
ahte roggama joatkin ii mielddisbuvtte ođđa
sisabahkkemiid ja rievdaduvvon muddemiid. Sámediggi
lea baicce vuosttildan ahte addojuvvo rogganlohpi dain guovlluin
mat leat konsešuvdnaguovllu
olggobealde. Ággan lea geavahuvvon
ahte Báktehoavda ii leat árvvoštallan
rogganlohpeohcama finnmárkkulága
ja Sámedikki rievdaduvvon
meahcceávkkástallama
njuolggadusaid vuođul. Sámediggi
lea bivdán ahte čađahuvvojit
konsultašuvnnat gaskal stáhta
eiseválddiid ja Sámedikki
jus árvvoštallojuvvo
addit rogganlobi dain guovlluin mat leat konsešuvdnaguovllu olggobealde.
Sámediggi ii leat dán rádjai
ožžon
vástádusa
jearaldahkii ahte čađahit
konsultašuvnnaid.
2.11.6.5 Mohtorjohtalus meahcis
Sámediggi lea mieđihan
rievdadussii mohtorjohtalusláhkii
mii nanne meahcceávkkástallama vejolašvuođaid.
Lea aiddostahttojuvvon ahte rievdadus ii gáržžit
eará vuodjindárbbuid.
Birasgáhttendepartemeanta áigu
konsulteret Sámedikki dan oktavuođas
go sii leat dieđihan ahte
mohtorjohtaluslága guorahallan
galgá loahpahuvvot.
2.11.6.6 Šiehtadus Norgga čázádat-
ja
energiijadirektoráhtain
Sámediggi ja Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhta
leaba soabadan čađahit
konsultašuvnnaid energiijaáššiin.
Direktoráhta lea Oljo- ja
energiijadepartemeantta vuollásaš ja ráhkkanahttá ja
meannuda buot konsešuvdnaáššiid
mat gusket huksemiidda energiijalága
vuođul. Danne deaivvada
Sámediggi dávjá direktoráhtain
huksen- ja areálaáššiin,
ja stáhta eiseváldin
lea Norgga čázádat- ja
energiijadirektoráhta geatnegahttojuvvon čađahit
konsultašuvnnaid Sámedikki
ja stáhta eiseválddiid
gaskasaš bajimus konsultašuvdnašiehtadusa
vuođul. Ovttasbargošiehtadus
lea Sámedikki ja stáhta
eiseválddiid gaskasaš bajimus konsultašuvdnašiehtadusa
aiddostahttin.
2.11.6.7 Konsultašuvnnat bieggamillopárkkaid
birra
Varanger kraft AS lea ohcan konsešuvnna beassat
hukset bieggamilluid Rákkočerrui
Beralvágis. Sámedikkis
leat leamaš konsultašuvnnat
Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhtain
konsešuvdnaohcama birra.
Sámediggi deattuhii hástalusaid
guovtti dili ektui, namalassii sámi
kulturmuittuid ja boazodoalu. Konsultašuvnnat
leat loahpahuvvon ja Sámediggi
ii leat duhtavaš dainna
ahte ii Rákkočearu huksenplánaid
oktavuođas ge mieđit direktoráhta
dasa ahte berre čađahit iskkademiid
kulturmuitolága vuođul ovdalgo
konsešuvdnaohcan meannuduvvo. Guoskevaš orohat
ja doaibmabiddjit lea soahpan ráddjehusaid
plánaguovllus ja heivehemiid
boazodollui. Sámediggi sáhtii dáid
proseassaid vuođul miehtat
dasa ahte Rákkočearu
bieggamilluid huksemis eai leat mearkkašahtti
hehttehusat guovllu boazodollui.
Sámediggi lea ožžon
dieđu oktan váikkuhusčielggadusprográmmain
Kalvvatnan bieggafápmorusttega
huksema birra Bindal suohkanis Nordlánddas.
Plánejuvvon huksen guoská sihke
luonddu- ja kulturbirrasii. Huksemis sáhttet
leat negatiivva váikkuhusat sihke
guovllu sámi kulturmuittuide
ja boazodollui. Sámediggi
ja Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhta leat čađahan
konsultašuvnnaid váikkuhusčielggadusprográmma birra.
Boazodoalu oktavuođas anii Sámediggi
erenoamáš deaŧalažžan
ahte ovdalis čađahuvvon
ja ođđa plánejuvvon
sisabahkkemat galge biddjojuvvot vuođđun čielggadeapmái. Sámediggi
válddii vuhtii ahte ii leat vejolaš soabadit
Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhtain
buot mearkkašumiid ektui
mat ledje čielggadanprográmmii. Sámediggi áigu
váldit ovdan dárbbu
eanet konsultašuvnnaide
go vejolaš konsešuvdnaohcan
oktan váikkuhusčielggademiiguin
biddjojuvvo ovdan.
Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhta
lea vuoruhan njeallje bieggafápmoprošeavtta
Fosenis loahppameannudeami oktavuođas.
Suohkanat maidda dat guoská leat
Roan, Åfjord, Bjugn ja Osen Mátta-Trøndelágas
ja Flatanger Davvi-Trøndelágas.
Orohat masa dat guoská, lea
Fosen orohat. 4 bieggafápmoprošeavtta
leat maŋiduvvon. Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhta rávve
viidáseappot ahte vel 11
bieggafápmoprošeavtta
plánen loahpahuvvo ja ahte
prošeavttat formálalaččat
gessojuvvojit ruovttoluotta gulaskuddancealkámušaid geažil.
Dalle ii oro bieggafápmorusttegiid huksen šaddat
nu viiddis go álggos orui šaddamin.
Dán oaidná Sámediggi
positiivan sámiid bealis. Muhto
ain leat muhtun prošeavttat
main sáhttet leat negatiiva
váikkuhusat sámi
beroštusaide ja sámi
kultuvrii. Dáid plánejuvvon
prošeavttaid geažil
leat Sámedikkis konsultašuvnnat
Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhtain.
2.11.6.8 Mearraenergiijaláhka
Sámediggi ja Oljo- ja
energiijadepartemeanta leaba konsultašuvnnain
juksan ovttamielalašvuođa
mearraenergiija hárrái.
Láhka gusto ávkkástallamii
ođasmuvvi energiijaresurssaiguin
vuođđolinjá olggobealde
ja áigumuššan
lea deattuhit deastta sámi
kultuvrii go addojuvvo areála-
ja konsešuvdnaohcanlohpi.
2.11.6.9 Goliat-fealtta huksen ja doaibma
Barentsábis
Sámedikkis leat leamaš konsultašuvnnat
Oljo- ja energiijadepartemeanttain Goliat-fealtta birra. Bealit
gávnnahedje ahte ii lean
vuođđu
juksat ovttamielalašvuođa áššis.
Bealit eai juksan ovttamielalašvuođa álgoálbmotfoandda
hárrái petroleumadoaimma
oktavuođas dahje livčče
go sámiin sierra vuoigatvuođat
petroleumaresurssaide. Dan vuođul
go ii leat ovttamielalašvuohta
lea Sámedikki árvvoštallama
mielde nu ahte ii leat doarvái
buorre vuođđu guorrasit
huksemii ja doibmii Goliat-fealttas. Sámedikki
oainnut bohtet rivttes láhkai ovdan
Stuorradiggeproposišuvnnas.