Mearkkašupmi 1, áirasis
Willy Ørnebakk, Bargiidbellodaga sámediggejoavku
Oppalaš mearkkašumit
Bargiidbellodaga sámediggejoavku áigu mearkkašit
ahte jahkedieđáhusa árvalusas
livččii sáhttán
leat buorebuš struktuvra, ja ahte muhtumin
lea veaháš eahpečielggas
leago dieđáhusas sáhka
2001 doaimmaid birra, vai 2002 doaimmaid birra. Prinsihpalaččat galggašii
dán lágan dieđáhusas
leat sáhka ovddit jagi birra.
Bargiidbellodaga sámediggejoavku imaštallá maiddái
sakka go oktavuođa birra guovddáš eiseváldiide
ii daddjojuvvo mihkkege dahje leat makkárge
mearkkašumit, go 2001:s han ovddiduvvui
hirbmat viiddis ja positiivvalaš prinsihppadieđáhus
Norgga sámepolitihka birra – stuorradiggedieđáhus
nr 55 – man oktavuođas Ráđđehus
lea čuovvolan ollu Sámedikki álgagiin.
2.2.1.2. Sámi vuoigatvuođat
Bargiidbellodaga sámediggejoavkku mielas
lea teakstaoassi Snøhvithuksema birra issoras negatiiva. Measta
vajálduvvet áibbas
dat positiivvalaš ealáhuslaš váikkkuhusat
mat das leat guvlui. Joavku lea ovttaoaivilis ahte ekologalaš oktavuohta
Jiekŋamearas lea álohii
leamaš deaŧalaš sámi ássamii,
muhto fertešii leat várrugas
dajaldagaiguin maid sáhttá dulkot
nu ahte sámit dat ovdahistorjjálaš áiggis
leat hálddašan
Jiekŋameara.
2.2.2. Oktavuohta Sámedikki ja guovddáš eiseváldiid
gaskka
Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea
ovttaoaivilis ahte lea dárbu šiehtadallat Sámedikki
ja ráđđehusa gaskka
guovddáš sámepolitihkalaš áššiid
oktavuođas. Bargiidbellodaga sámediggejoavku
vuordá ahte Sámediggi
ja ráđđehus čielggadeaba šiehtadallanmálle.
Dán oktavuođas čujuhit
Stuorradiggedieđáhussii
nr 55 (2000–2001), mas áigumuššan
lea láhčit viiddis
proseassa Sámedikki ektui, mii guoská sámi áššiid
meannudeapmái. Sámediggi
ferte ieš maid vuoruhit barggu čilget
iežas oainnu dasa mii guoská šiehtadallanmálle
sisdollui. Čujuhit stuorradiggedieđáhussii
nr 7 Sámedikki 1999 doaimma birra, mas Sámediggi
ja Stuorradiggi čuovvoleamisteaskka rávveba
ahte Sámediggi čielggada
lagabui maid dat oaivvilda šiehtadallanmálliin.
Bargiidbellodaga sámediggejoavku ii sáhte
leat ovttaoaivilis čuoččuhusain
ahte Sámediggi kultursuorggis lea vásihan ahte
poltihka ovdáneapmi lea bissánan. Baicce
nuppeláhkái ahte Sámediggi
lea ožžon stuorát
ovddasvástádusa
ollu áššesurggiin
mat gusket sámi kultuvrra hálddašeapmái,
earret eará lea ruđaid
juohkin sámi girjebussebálvalusaide,
Beaivváš Sámi
Teáhterii ja ruđat sámi
museaide sirdojuvvon Sámediggái.
Mii guoská Stuorradiggedieđáhussii
biologalaš šláddjivuođa
birra, de lea Sámedikki oaidnu váldojuvvon
mielde ollislaččat
mielddusin dieđáhussii.
2.2.3 Sámi jienastuslohku ja válggat
Bargiidbellodaga sámediggejoavku deattuha ahte
ferte duođas váldit
dan heajos sohkabeal ovddastusa Sámedikkis. Demokráhtalaš váttisvuohta
lea dat go nissonolbmot leat menddo unnán sámi álbmotválljen orgánas,
ja ferte guorahallat makkár doaibmabijuid
ferte álggahit njulget dán fuones
dili.
2.2.5.2 Vuođđoskuvla
Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea
ilus go guovttegielalašvuođa
ruđat leat sakka lassánan
jagis 2000 jahkái 2001.
2.2.7.1 Sámi kultuvra
Bargiidbellodaga sámediggejoavku čujuha
ovdalis mearkkašupmái šiehtadallanmálle
birra, geahča čuoggá 2.2.2.
2.2.8 Dearvvasvuođa- ja sosiálaulbmáluššamat
Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea
bidjan merkii ahte dearvvasvuođaministtar
Tore Tønne áigu doallat 4 jahkásaš čoahkkima
Sámedikkiin. Bargiidbellodaga sámediggejoavku
vuordá ahte ođđa
ráđđehus dán čuovvola.
2.3.1 Vuoigatvuođat
Bargiidbellodaga sámediggejoavku čujuha
iežas mearkkašupmái čuoggás 2.1.2
sámi iešmearrideami
birra.
2.3.6.2 Sámi ovddidanfoanda
Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea duhtavaš Stoltenberg ráđđehusa álgagiin
mii guoská árvoháhkanprográmma álggaheapmái sámi
vuođđoealáhusaid váste.