1.2.7.1 Sámi kultuvra
Sámi kultuvra lea positiivvalaččat
ovdánan sihke boares ja ođđa čájehanvugiiguin
viidát. Sihke servodatperspektiivvas ja kulturpolitihkalaš
perspektiivvas ferte sámi dáidda-
ja kulturovdáneamis leat seamma friija čájehanvuohki
go dán rádjai leamaš.
Dát gáibida viiddis ja sládjás áŋgiruššamiid
ollu surggiin, ollu oasálaččaid siskkildemiin.
Kulturdoaibmabijut leat erenoamáš
dehálaččat sámi
giela, identitehta ja gullevašvuođa
ovddideames. Go galgá movttiidahttit ain ovdáneami viidáseappot
ja gozihit dan mii juo gávdno, de ferte Stuorradiggi
lasihit rámmaid sámi kulturulbmiliidda.
Giella- ja kulturguovddážat leat dehálaččat
sámi giela ja kultuvrra ovddideapmái. Ája
Sámi Guovddáža huksen
galgá ollašuhttot ollásit.
Dasa lassin plánejuvvo Várdobáikki
huksen Lulli-Romssas ja Saemien Sitje Davvi-Trøndelágas. Sámediggi
lea ovdal dovddahan ahte ferte ásahuvvot sierra
kulturviessofoanda ja áigu dán ášši čuovvolit.
Sámi teáhteriin lea dehálaš
sadji sámi dáidda- ja kulturhámiid
gaskkustan- ja vásihanarenan, ja sámegiela geavaheamis. Åarjelhsaemien
Teaterei ja Beaivváš Sámi Teáhterii
ferte sihkkarastojuvvot dohkálaš
ekonomiija doaimma váste, vai dat sáhttet
bálvalit olles sámi ássanguovllu.
Sámi filbmaulbmiliidda lea dovdomassii lassánan
ohcamat. Ain lea dárbu nannet rámmaeavttuid
sámi filbma- ja videodoaibmabijuide.
Sámedikkis lea beroštupmi oččodit
sámi dáiddáriidda
dohkálaš bargo- ja rámmaeavttuid. Dáiddamusea
lea dehálaš sihke dáiddáriidda
ja geavaheaddjiide, ja dasto lea dehálaš
ahte dilálašvuođat láhččojuvvojit sámi
dáidaga gaskkusteapmái boahttevaš
sohkabuolvvaide. Erenoamáš dehálaš
lea gávdnat čovdosa dasa movt Nils
Aslak Valkeapää dáidda galgá
suodjaluvvot ja hálddašuvvot. Sámediggi oaivvilda
ahte stáhta dat galggašii leat mielde
oastimin opmodaga.
Sámi musihkka galgá biddjojuvvot
Riikkaoassemusihkkáriid-ortnegii, suodjalan ja buoridan
dihte sámi musihka gaskkusteami. Dasa lassin fertejit
sámi artisttat oažžut
ovdánan- ja gaskkustanvejolašvuođa.
Lea stuorra dárbu publikašuvnnaide
heivehuvvon sámi álbmogii. Girjjálašvuođa
prošeavttaid realiserema ferte hoahpuhit. Sámediggi
oaidná dehálažžan
ahte ásahuvvošii bissovaš
oastinortnet sámi čáppagirjjálašvuođa váste.
Sámediggi lea máŋgii bivdán
speallanruđaid sámi valáštallamii,
ja vuordá dál ahte dát
ollašuvvá. Čuoigamis
leat guhkes árbevierut sámi servodagas,
ja ferte álggahuvvot našuvnnalaš
sámi čuoiganrusttega ásaheami čielggadeapmi.
1.2.7.2 Ealáhusat
Buotbealálaš ja dávgasis báikkálaš ealáhuseallin
bidjá ávnnaslaš
vuođu sámi kultuvrii. Bajimuš
mihttomearri sámi guovlluid guovlupolitihkkii lea
doalahit ássanminstara dovdomearkkaid. Sámediggi bidjà lagašvuođa-
ja sorjavašvuođaprinsihpa vuođđun
iežas ealáhuspolitihkkii. Lea áibbas
vealtameahttun ahte ovddiduvvojit hálddašanmállet,
main báikegottiid olbmot sáhttet oažžut ávkki.
Lotnolasealáhusvejolašvuohta lea dehálaš
oassi dás, ja ovddidandoaibmabijuid oktavuođas
ferte muitit ahte dat galget háhkat birgenvejolaš
lotnolasaid. Báikkálaš ealáhuseallima
suodjaleami, nannema ja viidásetovddideami eaktun
lea maiddái váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš
geavaheapmi ulbmállaččat. Sámi
giliservodagaid eallinvuođđun leat vuođđoealáhusat
nugo guolástus, eanadoallu, boazodoallu, luondduresurssaiguin ávkkástallan,
lassin priváhta ja almmolaš bálvalusaide.
Go galgá doalahit ássama, de ferte
ealáhuseallima rámmaeavttuid sámi
guovlluin buoridit. Sámi servodagat galget geasuhit ja
leat resursan goappašiid sohkabeliide. Danne fertejit
gávdnot buorit fálaldagat mánáide
ja nuoraide ja sládjás bargovejolašvuođat
goappašiid sohkabeliide.
Sámediggi doarju ahte Davvi Romssa ja Finnmárkku
doaibmabidjoguovlu bisuhuvvo, ja ahte dat ortnegat mat leat ásahuvvon
doalahuvvojit. Davvi Romssas ja Finnmárkkus ásset
ollu sápmelaččat.
Ortnegiid meannudeami oktavuođas doaibmabidjoguovllus
sáhtášii geavahit eamiálbmotperspektiivva,
vai livččii vejolaš
oažžut dakkár ortnegiid
mat muđui rihkošedje riikkaidgaskasaš
almmolaš doarjagiid ja sierraortnegiid njuolggadusaid.
Sámediggi doarju ahte bargoaddidivadagas luvvenortnet
doaibmabidjoguovllus doalahuvvo nugo dat dál lea. Dáláš
ortnega lea álki hálddašit
ja dat lea bures heivehuvvon doaibmabidjoguovllu ealáhustruktuvrii.
Sámediggi lea ollu jagiid ovddidan árvalusa
Guolástusdepartementii ahte ásahuvvošii
sámi guolástusávádat sámi ássanguovlluide, almmá
ahte departemeanta dan livččii čuovvolan.
Go galgá sihkkarastit sámi ássama
rittus, de ferte nannet unnimus riddo- ja vuotnafatnasiid bivdovuoigatvuođaid.
Boahtteáiggis ferte maid árvvoštallat,
ahte galggašedje go sámi guovllut
oažžut sierra bivdoeari. Sámediggi áigu
máhccat dán áššái
ruovttoluotta.
Sámi guovlluid eanadoalu ovdáneapmi
sorjá guovllulaš ja našuvnnalaš
politihkas ja riikkaidgaskasaš šiehtadusain. WTO-šiehtadusa
1
šiehtadusbohtosis
lea mearrideaddji mearkkašupmi eanadoallobuvttadeami
joatkimii, ja šaddá ovttas EEO-šiehtadusain leat
mielde fuonideamen sámi eanadoalu.
Boazodoalu iešheanalis riektevuođu
sámi guohtoneatnamiin, mii lea vuođđuduvvon
sámi árbevieruide ja dološ áiggiid
rájes geavaheapmái, ferte čatnat
láhkii. Sámediggi ferte oažžut guovdileappo
ja aktiivvaleappo saji boazodoallopolitihka hábmemis,
ja gáibida beassat searvat boazodoalloláhkaproposišuvnna
ja lága láhkaásahusaid
viidáset bargui. Mii guoská bargui
dainna ođđa boazoguohtonkonvenšuvnnain
Norgga ja Ruoŧa gaskka, de ferte sihke boazodollui
ja sámedikkiide goappašiin riikkain
sihkkarastojuvvot searvan viidáset bargui.
Barggus dainna ođđa stuorradiggedieđáhusain
boraelliid hárrái, lea stuorra mearkkašupmi
sámi boazodoalu ja eanadoalu rámmaeavttuide.
Boraelliidnáli ferte muddet nu ahte dat ii leat áitta sámi
boazodollui ja šibitdollui. Sámediggi
muittuha ahte riikkaidgaskasaš njuolggadusat ráddjejit Norgga
boraelliidpolitihka sámi guovlluin.
Sámedikki viđajagi duoji ovddidanprográmma
galgá duođaštit
makkár váikkuhus ealáhusas
lea árvobuvttadeapmái ja barggolašvuhtii
sámi guovlluin, fuomášumi
erenoamážit giddemiin nissonbargosajiide.
Prográmma lea dehálaš
duoji ovddideapmái ealáhussan, ja
stáhta ferte ollásit ruhtadit prográmma.