Olles Plána- ja finánsalávdegoddi:
NSRa ovttasbargojoavkkus Birger Nymo, Per Bjørn Lakselvnes, Olav
Dikkanen, Randi A. Skum, Ragnhild L. Nystad, Geir Tommy Pedersen,
BB sámediggejoavkkus Egil Olli, Magnhild Mathisen, Willy Ørnebakk,
Willy Olsen, SáB/SLN Terje Tretnes, SVL Roger
Pedersen, DL/SNS Isak Mathis O. Hætta:
2. kap. 2004 Hástalusat
Lávdegoddi lea ovttaoaivilis Sámediggeráđiin
ahte ferte vuoruhit njuolggadusaid ásaheami ráđđádallamiidda
ja šiehtadallamiidda gaskal Sámedikki
ja Ráđđehusa.
Lávdegoddi doarju barggu maid Stuorradiggi ja Gieldda-
ja guovlludepartemeanta ovttas leat álggahan.
Iešmearrideapmi
Lávdegoddi oaivvilda ahte Sámedikki bargu viidáseappot
ovdanahttit sisdoalu sámi iešmearrideamis
ferte jotkojuvvot. Lávdegoddi deattuha baicca dehálašvuođa
das ahte iešmearrideamis berre leat vuođđun
sámi álbmoga iežas árvu
ja eallinvuohki.
Vuoigatvuođat
Viđat oasis vuoigatvuođaid
birra lohká Sámediggeráđđi:
«Eat man ge láhkai sáhte
dohkkehit bieggafámu viidáset huksema sámi
guovlluin ovdal go sámi vuoigatvuođat
leat dohkkehuvvon. Sámediggi oaivvilda ahte ferte vuos
ráhkaduvvot ollislaš váikkuhaniskančielggadus
bieggafámu huksema birra sámi guovlluin, man oktavuođas juo ásahuvvon
ja plánejuvvon rusttegat geahčaduvvojit
fárrolaga.»
Lávdegoddi buktá mearkkašumi
dasa ahte Sámediggi prinsihppalaččat
ii leat vuostá bieggafápmo huksemiid, muhto Sámediggi
gáibida ollislaš plánaid
ja ahte guoskevaš bealit leat mielde plánemiid álggu
rájes.
Go guoská evttohussii ásahit ovttasbargoorgána
gaskal Sámedikki ja guovllu dearvvašvuođa-doaimmaid, áigu
lávdegoddi buktit mearkkašumi
ahte ovttasbargoorgána ferte láhčit
dili vai dearvvašvuođa-
ja sosiáladoaimmat ožžot
bargiid geain lea sámi kultuvra- ja giellagelbbolašvuohta. Dearvvašvuođa-
ja soasiálaásahusat fertejit dakkaviđe
bidjat johtui doaimmaid mat nannejit bargiid sámi kultur-
ja giellagelbbolašvuođa.
Vuoigatvuođat guolasteapmái
ja mearraareálaide
Go guoská mearrasámi guovlluid guolástanvuoigatvuođaide, áigu
lávdegoddi buktit mearkkašumi
ahte dás ii leat doarvái čalmmustuvvon
ahte olbmot dain guovlluin eanet ja eanet leat massán vuoigatvuođaideaset
birgejumi viežžat
báikkálaš ja guovllu mearrariggodagas.
Lávdegoddi oaivvilda ahte dát ášši,
ja Finnmárkkulága ášši,
galget ovddemus vuoruhuvvot. Dat guoská sihke čalmmustahttimii
ja resurssaid ektui, go áigot hehttet ahte eahpevuoiggalaš ja álbmotrievttálaš rihkkumat guolásteami
ektui galget billistit mearrasámi kultuvrra vuođu.
Lávdegoddi hálida mearkkašit
ahte dát čuolbma farggamusat ovddiduvvo
ILO ektui, go dat mii dáhpáhuvvá, áibbas čielgasit
rihkku ILO-soahpamuša nr. 169
njuolggadusaid.
Norggas lea guhka leamaš árbevierrun ovddidit
olmmošvuoigatvuođaid
ja álbmotrievttálaš čovdosiid,
maiddái eamiálbmoga ektui. Maiddái dan
ektui vuordit ahte eanas váttisvuođat
mat čuožžilit
gaskal sámiid eamiálbmogin ja Norgga eiseválddiid,
ferte čoavdit siskkobealde Norgga demokráhtalaš stáda
rámmaid. Erenoamážit
dan sivás go Norga lea čadnon sihkkarastit
sámi boahtteáiggi siskkobealde riikka rájiid
siskkáldas láhkamearrádusaid ja gaskariikalaš soahpamušaid
bokte.
Njuolggadusat maid guolástushálddahus dál atná go
juohká maritimalaš resurssaid,
rihkkot Norgga almmolaš politihka sihkkarastit sámi
kultuvrra ealáhusvuođu. Dát
vuolgá das go sápmelaččat
leat árbevirolaččat
bivdán guliid unnit fatnasiiguin ovttas eará ealáhusaiguin.
Go olbmot masset vejolašvuođa
guolástit nu go ovdal leat dahkan, de čuohcá dát
hui garrasit mearrasámi kultuvrii.
Lávdegoddi ii áiggo daid oallut lágaid,
soahpamušaid ja politihkalaš cealkámušaid
birra čállit, mat dadjet ahte ii
galgga sáhttit rivvet olbmuin eallinláibbi. Liikká lea
veara namuhit ahte gávdno cealkámuš 09.07.1990
maid dalá professor (dál Alimusrievttejustitiarius)
Carsten Smith lea čállán
sámi guolástusvuoigatvuođaid
birra.
Dát lea hui guovddáš dokumeanta
go guoská stáda rievttálaš geatnegasvuhtii sihkkarastit
olbmuide sámi guovlluin
vuoigatvuođa
bivdit
guliid, ja Sámedikki vuoigatvuhtii váikkuhit guolástuspolitihka.
Dat hukse sihke olbmuid- ja sisrievttálaš gaskavuođaide
mat addet njuolggadusaid stáda politihkkii sápmelaččaid
ektui, ja lea čoahkkáigeassu daid
geatnegasvuođaid birra mat leat vuođđolágaparagráfas
sámiid státusa birra 1988 rájes, Sámeláhka
1987:s, ja ON soahpamuša artihkkal 27 sivila
ja politihkkalaš vuigatvuođat
1966:s, ja ILO-soahpamuš nr. 169,
mii áiddo dalle lei dohkkehuvvon Stuoradikkis. Doalahit
matriálalaš vuođu
sámi kultuvrii lea hui guovddáš Smith
cealkámušas.
Guolástusdepartementa lei dáhton cealkámuša
mii áibbas čielgasit cealká ahte
stádas lea geatnegasvuohta fuolahit sámi beroštumiid
go muddejit guollebivdima sámi guovlluin. Smith juridihkkalaččat árvalii
ahte dán sáhttá čuovvolit
nappo individuálalaš dehe kollektiivalaš dásis
.
Praktihkalaš siváid dihte geažuha
lihkká kollektiivalaš dehe guovllu
vuoigatvuođaordnegii. Dán čuovvolii
Sámediggi, mii hui čielgasit neavvui
ahte earromudden galga dahkot guovlluprinsihpa mielde. Lávdegoddi
bukta mearkkašumi ahte dán lea
Sámediggi doalahan.
Lávdegoddi deattuha Sámediggái ahte obbalaš vuoigatvuođat
mearrariggodagaide ja riddoguovlluide lea hui stuora hástalus sámi
riddo- ja vuotnaguovlluin. Lávdegoddi oaivvilda ahte riddo-
ja vuotnaálbmoga vuoigatvuođat
geavahit mearraguovlluid fertejit veardiduvvot dan oktavuođas
ahte guolástusvuoigatvuođat fievrriduvvojit
ruovttoluotta sámi riddo- ja vuotnaguovlluide.
Sámedikki rolla mearraguovlluid geavaheapmái
sámi riddo- ja vuotnaguovlluin ferte čielgat,
erenoamažit go lea sáhka gáržžidit
mearraguovlluid guollebiebmandoaimmaid.
Dásseárvvopolitihkkalaš hástalusat
Lávdegoddi lea ovttaoaivilis Sámediggeráđiin
daidda hástalusaide mat Sámis leat sohkabealerollaide
ja dásseárvui.
Lávdegoddi čujuha Sámedikki
2004 dásseárvvopolitihkkalaš čielggadeapmái dievasčoahkkimis
24.02.04. Čielggadeamis oidno ahte lea stuora
dárbu ásahit dásseárvvoguovddáža
vai dásseárvvopolitihkkalaš hástalusat
Sámis čalmmustuvvojit. Lávdegoddi áigu
maid deattuhit Sámediggeráđi
evttohusa jahkedieđahussii gos boahta ovdan
ahte lea dehálaš digaštallat
dásseárvvu Sámis ja sámi kulturipmárdusa.
Lávdegoddi čujuha Stuorradiggái
ahte ekonomalaš dárbbut dásseárvvoguovddážii
fertejit čov-dot.
Álit oahppu ja dutkan
Lávdegoddi čujuha Stuorradiggedieđahus
nr. 34 (2001–2002) Kvalitehttaoađastus
Alit sámi oahpu ja dutkama birra.
Sámediggi čujuha mearrádusastis áššis
19/97 Sámi dutkama – čielggadeami
birra, gos earret eará daddjo;
«Sámediggi čujuha
Sámi allaskuvlla, Sámi Instituhta
ja Tromssa Universitehta
erenoamaš nášuvnnalaš ja
davvi-sámi ovddasvástádussii sámi
dutkama ja sámi alit oahpu ektui. Dát dattege
ii mearkkaš ahte eará guovllu
ja sámi ášahusain ii leat
ovddasvástádus. Juohke ásahus galgá suddjet
sámi dutkama ja alit oahpu siskobealde iežas
ovddasvástádussuorggi ja doaimmaguovllu.»
Lávdegoddi maid čujuha Sámi
parlamentáralaš ráđđi
mearrádussii áššis
23/03:
Sámi Instituhtta lea áidna
davviriikkalaš dutkanásahus mii
lea ásahuvvon ollislaš sámi
perspektiivvain. Sámi parlamentáralaš ráđđi
oaivvilda ahte sámi dutkan berre leat davviriikkalaš ovddasvástádus
dan sivas go sámi álbmot gullá Norgii,
Ruŧtii, Supmii ja Ruššii. Danin
lea dehálaš ahte Sámi
Instituhtta maiddái boahtteáiggis bisuhuvvo davviriikkalaš ásahussan.
Davviriikkat fertejit ovttasbargat sihke fágalaččat
ja ekonomalaččat
eamiálbmotdutkamis ja sihkarastimis dutkamii alla kvalitehta.
Sámi parlamentáralaš ráđđi
bivdá ahte Sámi Instituhta organiseren ii meannuduvvo
eará davviriikkalaš ásahusaid
ođđasisorganiseremiid
oktavuođas, verdit Bränströma
rapportta. Sámi parlamentáralaš ráđđi
bivdá Davviriikkalaš Ministtarráđi álggahit
sierra čielggadeami Sámi Instituhta
boahttevaš organiserema, gullevašvuođa
ja ruhtadanmodealla birra jođanepmosit.
Sámi parlamentáralaš ráđđi čujuha
Davviriikkalaš Ráđi
Kultur- ja oahpahuslávdegotti čakčamánu 23.
b. 2003 cealkámušši
ja doarju cealkámuša.
Lávdegoddi áigu dárkkuhit ahte Sámi
Instituhtta lea áidna davviriikalaš dutkanásahus mas
ollásit lea sámi perspektiiva.
Lávdegoddi áigu bivdit ahte Sámi Instituhtta meannuduvvo
ollislaš sámi ásahussan
nu ahte nášuvnnálaš gohččumat
ja mearrádusat eai váikkut dasa. Lávdegoddi
háliida dárkkuhit ahte Sámi Instituhtta
ferte meannuduvvot sierra iige ovttas eará našuvnnalaš dutkanásahusaiguin.
Lávdegoddi čujuha muđui SPR
mearrádussii áššis
23/03 ja doarju dan ollásit.
Lávdegoddi oaidná stuora vejolašvuođaid
dan ođđa dieđavisttis
mii lea plánejuvvon Guovdageidnui. Dat, ahte Sámi
allaskuvla ja Sámi Instituhtta bohtet ovtta vistái,
addá buriid ovdánahttinvejolašvuođaid
alit sámi oahpahussii ja muđui
sámi dutkamii guoskevaš ásahusain.
Lávdegoddi bivdá ahte Sámi Instituhtta
ja Sámi allaskuvla oidnojuvvojit visotsámi perspektiivvas gos
oaidná ahte sámi álbmot gullá Norgga, Ruoŧa,
Suoma ja Ruošša
beallái.
Lávdegoddi lea ovttaoaivilis Ráđđehusain
ahte Sámi allaskuvla ferte ovdanahttojuvvot ja das galgá leat našuvnnálaš ovddasvástádus
doalahit ja ovdanahttit sámi giela ja duoji dieđafágain.
Dát eaktuda ahte allaskuvlla fágabirrasat nannejit
jahkásaš ruhtajuolludemiid bokte dieđaláš virggiin.
Dát ferte dahkot vai allaskuvla sáhttá fállat
oahpu sámi gielas ja duojis mastergráda dássái
ja dutkanoahpahusa/doavttirgráda namahuvvon fágain.
Sámi allaskuvla áigu ovttas Sámi Instituhttain
leat resuršaguovddážin
sámi alit oahppui, dutkamii ja eamiálbmotguoskevaš doaimmaide, čuovvovaš resuršasuorggiguin:
Sámi Allaskuvllas galgá ain leat fágalaš ovddasvástádus
buot sámi oahpaheaddje- ja ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpahusas.
Kultuvra ja ealáhusat
Lávdegoddi lea ovttaoaivilis Sámediggeráđi evttohusain
mii guoská kultuvrii ja ealáhusaide, muhto lávdegoddi
deattuha ahte St. dieđáhus Nr. 48
(2002–2003) Kulturpolitikk mot 2014 (kulturpolitihka birra)
váilot kulturpolitihkalaš višuvnnat
sámi kultuvrra váste.
Museumbárgu
Lávdegoddi muittuha dehálažžan joksat
fágalaš dási, ja dasa
lea eaktun ahte sámi museat ekonomalaččat
nannejuvvojit. Otne ii leat omd. ovttage sámi museas ekonomija
virgái bidjat objektkonservatora. Dát lea šallošahtti.
Lávdegoddi bivdá eiseválddiid mat juolludit
ruđaid, lasihit doarjagiid sámi
museaide vai dat nákcejit dustet ođđa
hástalusaid boahtteáiggis.
Unnitlogus BB sámediggejoavku ja SVL:
Dásseárvopolitihkkalaš hástalusaid
vuollái:
Lávdegoddi ii leat ovttaoaivilis Sámediggeráđiin
dasa ahte dásseárvoguovddáš galgá Eamiálbmotvuoigatvuođaid
gelbbolašvuođa-guovddážii
Guovdageidnui.
Unnitlogus DL/SNS, Isak Mathis O. Hætta
ja SVL, Roger Pedersen:
Vuoigatvuođaide:
Lávdegoddi oaivvilda ahte Sámediggi galgá vuoruhit
dan barggu ahte dálonat galget beassat geavahit motorfievrruid
olles jagi árbevirolaš bargguid
oktavuođas. Dál lea nu ahte dálonat
eai beasa geavahit motorfievrruid árbevirolaš guolásteami
oktavuođas ja eará doaimmaid ektui
miessemánu 5.b. – geassemánu 30.b áigodagas.
Lávdegotti ipmárdusá mielde ferte
Sámediggi oččodit
njuolggadusaid heivehuvvojit ovttaskas dárbbuide mat olbmuin
leat go galget geasehit reaidduid maid dárbbašit árbevirolaš doaimmain.
Muđui oaidná lávdegoddi
ahte Norgga lágat eai leat heivehuvvon ja eai leat váldán
vuhtii sámi árbevirolaš doaimmaid
ja dárbbuid.
Dan dihte oaidnáge lávdegoddi ahte lágat
fertejit rievdaduvvot nu ahte stuora oassi sámi álbmogis eai
caggo eret luonddus ja sin árbevirolaš eallinvuogis.
Lávdegoddi oaidná ahte dát dilli ii čuovo riikkaidgaskasaš soahpamušaid
ja ILO-soahpamuša, ja danne lea Sámediggi geatnegahtton
ovddidit dán ášši Norgga
eiseválddiide.
Vuoigatvuođaide:
Lávdegoddi oaivvilda ahte Sámediggi vuoruha oahpováilagiid ášši,
ja ulbmil lea ahte sii ožžot
máksojuvvot sin rievttalaš buhtadusa
ovdal 2006.