2.7.1 Sámi guovlluid ealáhusovddideapmi
Buotbeallásaš ja máškidis
ealáhuseallin lea sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođđu. Árbevirolaččat
lea sámi guovlluid ealáhusdoaimmaid vuođđun
eanaš leamaš vuođđoealáhusbuvttadeapmi.
Hástalusat leat sihkkarastit vuoigatvuođaid vuođđoealáhusain,
erenoamážit vuoigatvuođaid guolástussii,
ja ovddidit vuođđobuvttadeami vai
lokte dietnasa stuorát árvobuvttadeami bokte
báikegottiin, ja movttiidahttit ođđahutkama
muđui ealáhuseallimis. Gaskaoapmehálddašeami
njuolggadusaid ođasmahttima oktavuođas čavgejuvvui
nissoniid ja birrasa vuhtiiváldin. Dát
vuhtiiváldin galgá deattuhuvvot.
Maiddái nuoraiguin áŋgiruššan
vuoruhuvvo ealáhusoktavuođas. Sámediggi
lea ásahan álggahanstipeandaortnega nuoraid
várás.
Smávva fitnodagat fertejit dustet dakkár
hástalusaid go rasjonaliserema, struktuvrarievdadusaid
ja daid stuorru oktavuođaid riikkaidgaskasaččat,
mat leat mihtilmasat dálá ealáhuseallimis.
Dát guoská maiddái
gelbbolašvuođa ja doarvái
iežaskapitála oččodeapmái.
Báikegottiid ealáhusaid ođđahutkannákca
ja stuorrunvejolašvuohta sorjá das
man muddui fitnodagat, diehtobirrasat, ruhtadeaddjit ja eiseválddit
nagodit ovttasbargat vuogádatlaččat
ja ulbmillaččat.
Sámediggái juolluduvvon ruđaiguin
stáhtabušeahta bokte ii leat leamaš
vejolaš viiddidit Sámi ovddidanfoandda rámmaid.
Tabealla 2.2
| | | | | | (Logut almmuhit
1 000 ru) |
---|
| 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 |
---|
Sámi ovddidanfoanda | 18 168 | 20 597 | 20 097 | 18 597 | 18 130 | 18 130 | 17 517 | 15 767 |
Boazodoallošiehtadusas* | 2 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 |
Eanadoallošiehtadusas | | 1 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 |
Sámi ovddidanfoanda | 20 168 | 23 597 | 24 097 | 22 597 | 22 130 | 22 130 | 21 517 | 19 767 |
Sámediggi lea mearridan viiddidit Sámi
ovddidanfoandda geográfalaš doaibmaguovllu
2005 ođđajagimánu
1. b. rájes. Ođđa
guovllut leat; oasit Mátta-Várjjaga
gielddas, oasit Davvenjárgga gielddas, Láhpi
suohkan, Ivgu suohkan, oasit Ráisavuona suohkanis,
ja oasit Hábmira suohkanis. Dáidda
ođđa guovlluide lassin viiddiduvvojedje
maiddái dálá doaibmaguovllu
guovllut Gáŋgaviikka, Muosáid, Loabága,
Skániid, Rivttáid, Narviikka ja
Divtasvuona suohkaniin. Buohkanassii leat dál 27
namahuvvon gieldda, mat gullet Sámi ovddidanfoandda geográfalaš
doaibmaguvlui. Lassin olles geográfalaš
doaibmaguovllu álbmogii gustojit doarjjaortnegat maiddái
oarjelsámi guovllu sámi álbmogii.
Sámi ovddidanfoanda sáhttá
maiddái ruhtadit doaibmabijuid, mat nannejit erenoamážit
sámegiela ja sámi kultuvrra riikkas
muđui. Muđui sáhttá
foandda gaskaomiid geavahit doaibmabijuide mat gusket sámi
boazodollui. Berre maid čujuhit dasa ahte jus eat
oaččo eanet foandaruđaid,
de ballat massimis vejolašvuođa
ruhtadit ođđa doaibmabijuid ja ahte
eat sáhte doaibmat árjjalaš ruhtadeaddjin
báikkálaš ealáhuseallima
várás.
Viidát huksejuvvon ja buresdoaibmi govdabáddi
lea čielga rámmaeaktun ealáhuseallima
ja muđui servodaga ovddideapmái. Go
dákkár divrras huksema eai sáhte
márkan- ja gávpeberoštumit
okto čoavdit, de ferte stáhta doarjut
ruđalaččat. Ráđđehus ferte
stuorát áŋgiruššamiin
sihkkarastit ovttaárvosaš IKT-fálaldagaid
miehtá riikka.
Oahppo- ja dutkanpolitihkka ealáhusaid várás
lea deaŧalaš go galgá
loktet gelbbolašvuođa báikegottiin.
Sámediggi deattuha ahte sámi gelbbolašvuođabirrasat
leat áibbas dárbbašlaččat
go galgá nannet sámi servodaga ealáhuseallima. Sámediggi
háliida maiddái dán
oktavuođas ávžžuhit
ahte sámi dutkanprográmma nannejuvvo
ja guhkiduvvo. FoU-áŋgiruššan
ja dutkanbiras Guovdageainnus ferte nannejuvvot ja guhkit áiggi
vuollái berre ásahuvvot sierra sámi
dutkanráđđi ja dutkanfoanda.
Sámediggi lea oassálastán
prošeavttas
Women’s
Participation in Decision-making Processes in Artic Fisheries Resource
Management
.
1
Prošeakta
lei riikkaidgaskasaš prošeakta,
man Kvinneuniversitetet Nord lágidii Árktalaš Ráđi
ja Norgga Olgoriikadepartemeantta ovddas. Sámedikki
lassin oassálaste Ruoŧŧa, Islánda,
Ruonáeana, Kanada ja Fearasullot dan prošeavttas.
Prošeakta váldojuvvui bures vuostái
go biddjojuvvui Árktalaš Ráđi
ovdii skábmamánus 2004, ja dat jotkojuvvo
2005:s ja galgá čalmmustahttit nissoniid
oassálastima maiddái eará Árktisa
ealáhusain, mat ávkkástallet
resurssaiguin.
Eanadoallu
Sámediggi ovddida dál evttohusaid jahkásaš
eanadoallošiehtadallamiidda ja oassálastá
eanadoalu giliovddidanbarggus, mas fylkkagielddain lea ovddasvástádus.
Riikkalaš árvobuvttadanprográmma fátmmasta
maiddái sámi guovlluid. Sámediggi
lea maid oččodeamen sámi
eanadoallopolitihkalaš avádaga mielde
riikkalaš eanadoallojurddašeapmái
ja lea mielde heivehallamin váikkuhangaskaoapmegeavaheami
eanadoalus.
Finnmárkku eanadoalu ovdáneapmi
sáhttá govvidit sámi
guovlluid oppalaš rávnnjáldaga.
Doaluid lohku lea njiedjan 546 doalus 444 dollui 2001 rájes 2003
rádjai. Sávzadoaluid lohku lea eanemusat
njiedjan, namalassii 25 proseanttain. Seammás lea
doallosturrodat lassánan 190 mihtus 225 mihttui. Sámi
ovddidanfoandda gaskaoapmegeavaheapmi lea rievdaduvvon nu ahte sáhttá
addit doarjaga huksemiidda maiddái dakkár
doaluin, main leat eanet go 1,5 jahkedietnasa. Sámediggi
lea ruhtadan moadde doaibmabiju, main lea leamaš áigumuš viidáset
náláštuhttit eanadoallobuktagiid.
Dakkár prošeavttat leat maid čađahuvvon, main
lea leamaš áigumuš loktet
gelbbolašvuođa smávva
borramušbuvttadeamis. Doarjja mašiidnarieggáide
lea váikkuhan lagat ovttasbarggu eanadoallomašiinnaid
ja -reaidduid geavaheami oktavuođas. Eanadoallovisttit Árktisas,
mii bargá ovttas earret eará davimus
fylkkaid eanadoalloossodagaiguin, lea dakkár prošeakta,
mii lea buvttihan hálbbit visttiid daidda doaluide
mat leat mielde prošeavttas.
Lotnolasealáhusat
Doaibmadoarjjaortnet lotnolasealáhusaid várás
loahpahuvvo 2006 rájes. Njuolggadusat maid leat
rievdaduvvon nu ahte eanadoallu, boazodoallu, guolástus,
duodji dahje meahcceealáhusat galget leat okta oassi
lotnolasealáhusas.
Sáivačáhceguolástusprošeakta
lea álggahuvvon dainna áigumušain
ahte oččodit gánnáhahtti
sáivačáhceguolástusa.
Prošeakta sorjá hui ollu das ahte sáivačáhceguliid vuostáiváldima ásaheapmi lihkostuvvá.
Ollu ealáhusdolliin lea lassedienas go vuvdet oaggunvásihusaid maidda
gullá idjadeapmi ja sáhtošteapmi.
Duodjedoarjjaortnet guorahallojuvvo vai dat čuvošii
dan áigumuša ahte duojáriidda
galget ásahuvvot buorit rámmaeavttut. Maŋimuš
jagiid lea Sámediggi juolludan sullii 10 000 000 ruvnno
jahkásaččat doaibmabijuide
duoji várás. Sámedikki
5-jagáš duodjeovddidanprográmma
ii leat vel ollásit ruhtaduvvon ja das leat čađahuvvon
dušše dat oanehis áiggi
doaibmabijut. Dasto lea álggahuvvon 2-jagáš prošeakta,
mii galgá nannet duodjefágaoahpu. Áigumuššan
lea earret eará iskat váikkuha go
fidnooahppibálká dan ahte eanebut
ohcet duodjái fágan. Jus nu šattaš,
de lea jurdda ahte dat ásahuvvo bissovaš
ortnegin. Čielggadeapmi duodjeealáhusšiehtadusa ásaheami
birra lea leamaš gulaskuddamis. Ealáhusšiehtadusa ásaheapmi
sáhttá váikkuhit
dan ahte nuorra duojárat geahččagohtet
duoji geasuheaddji ealáhussan.
Hutkkálaš doaibman lea duojis erenoamáš árvu maiddái
dáiddan. Duodji nanne identitehta ja danne leage
deaŧalaš ahte maiddái
boahtte buolvvat besset oahppat dakkár vuđolaš
duodjeteknihkaid, mat leat oassin sin kultuvrras ja identitehtas.
Nappo fertege nannet duoji dáiddalaš
ja kultuvrralaš beliid.
Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllu viiddideami
oktavuođas ja eanet áŋgiruššama
oktavuođas dujiin lea lunddolaš
ahte doarjagat Sámi ovddidanfondii boazodoallošiehtadusa
bokte ja eanadoallošiehtadusa bokte leat ovttadássásaččat. Guolástusdepartemeanta
berre maid doarjut foandda.
Boazodoallu
Stuorra oassi lotnolasealáhusdoarjagis addojuvvo
duodjái ja boazodollui lotnolasealáhussan.
Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllu viiddideami
oktavuođas ja eanet áŋgiruššama
oktavuođas dujiin lea lunddolaš
ahte doarjja boazodoallošiehtadusa bokte Sámi
ovddidanfondii lasihuvvo mealgat.
Sámediggi lea ohcalan ollislaš váikkuhusčielggadeami
boazodollui ovdalgo lobit addojuvvojit hukset bieggamillorusttegiid
ja vuođđostruktuvrraid daid oktavuođas.
Sámediggi lea maid ávžžuhan
bissehit stuorra huksenplánaid sámi
guovlluin dassážiigo vuoigatvuođaáššit
leat čielgan. Hui deaŧalaš
lea ahte Sámediggi oažžu duohta
váikkuhanfámu dakkár áššiin,
mat gusket boazodoalu ávnnaslaš vuđđosii
nu sakka.
Boazodoalu njuovvan- ja márkandilli lea leamaš
dohkketmeahttun guokte maŋimuš jagi.
Sámediggi lea bivdán boazodoalloeiseválddiid árvvoštallat
guhkesáiggi doaibmabijuid vai oččošii vuođđostruktuvrra
ja márkana oktiivástidit njuovvandárbui.
Earret eará berrešii ložžet
njuovvangáibádusaid ja heivehit
daid otná doaibmanvugiide vai fidnešii duohta árvobuvttadeami ealáhusas.
Sámediggi eahpida ahte sáhttá
go heivehit Oarje-Finnmárkku boazologu dálá
lágaid vuođul ja daid riikkaidgaskasaš
soahpamušaid vuođul mat geatnegahttet
Norgga. Viidáset proseassas leat eaktodáhttu
ja gulahallan deaŧalaš čoavddasánit
ja lea maid deaŧalaš ahte luohttámuš
ealáhussii fas ásahuvvo. Sámediggi
oaivvilda ahte dakkár buorit ja eaktodáhtolaš
lassibálkáortnegat leat deaŧalaččat,
mat hehttejit boazoeaiggádiid ekonomalaš vahágiin
ja mat fuolahit ahte ođđa olbmot álggašedje
ealáhussii ja ahte guovllus ain lea ceavzilis sámi
boazodoallu.
Sámediggi lea ollu gerddiid bivdán
ahte bargu boazodoallolága ođastemiin
vuoruhuvvo, go das livččii stuorra
mearkkašupmi boazologu heivehanbargui ja siidda
siskkáldas organiseremii muđui.
Boraspirepolitihkka ja -hálddašeapmi
Norgga maŋimuš jagiid boraspirepolitihkka
lea mielddisbuktán ahte iešguđet
boraspiremáddodagat leat lassánan
dohkketmeahttumit guovlluin gos lea sámi boazodoallu
ja eanadoallu. Boazu guohtu mehciin birra jagi eaige báljo
gávdnoge doaibmabijut mat bures eastadivčče vahágiid.
Boraspiret adnojuvvojit oktan dain stuorámus áittan máŋgga
guovllu ceavzilis boazo- ja eanadollui. Sámediggi
háliida eanet váikkuhanfámu
boraspirepolitihkkii, ja duohta oassálastima ja váikkuhanfámu
boraspirehálddašeapmái. Sámediggi
lea ožžon válddi
nammadit lahtuid boraspirelávdegottiide. Sámediggi
lea dattetge vuostálastán Birasgáhttendepartemeantta gáibádusa
ahte Sámediggi galgá nammadit Sámedikki áirasiid
dáid lávdegottiide, ja áigu
ságastallat dan birra Birasgáhttendepartemeantta
politihkalaš jođiheaddjiiguin.
Sámediggi áigu ovttasbarggu bokte
ealáhusorganisašuvnnaiguin, gielddaiguin
ja fylkkaiguin oččodit dakkár
politihka mii suodjala deaŧalaš
sámi ealáhusberoštumiid.
Julev- ja oarjelsámi guovllut leat erenoamáš
rašit. Danne ii sáhte Sámediggi
miehtat dasa ahte iešguđet boraspiremáddodagat čohkkejuvvojit
dáin guovlluin. Sámedikki mielas
lea erenoamáš deaŧalaš hástalus
váikkuhit ahte lassána máhttu
dáid guovlluid sámi kultuvrra ja
ealáhusaid birra ja ahte buoriduvvo eiseválddiid diđolašvuohta
Norgga geatnegasvuođaid birra álbmotrievtti
mielde.
Guolástus
Sámediggi meannudii guolástusdieđáhusa čakčamánu
2004 dievasčoahkkimis. Hálddašeapmi
ja vuoigatvuođat resurssaide lea bajimuš politihkalaš
mihttomearri. Lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihpa bokte
sáhttá juksat báikkálaš
ja guovllulaš resursahálddašeami ja
dan bokte bidjat vuođu ealáhusovddideapmái
sámi riddoservodagain. Dát prinsihppa
lea maiddái biddjojuvvon vuođđun
ovttasbargošiehtadussii Sámedikki
ja Finnmárkku fylkkagieldda gaskka, doalahan dihte
guolástusa oktasašopmodahkan.
Lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihppa
mielddisbuktá ahte sis, geat ásset
dihto guovllus ja geaid kultuvra, ealáhus ja giella
sorjá báikkálaš
resurssain, galgá leat ovdavuoigatvuohta beassat ávkkástallat
resurssaiguin. Dát muddenvuohki mearkkaša ceahkálastojuvvon
muddenvuogi almmá vuovddekeahttá
ja oasttekeahttá vuoigatvuođaid
ja mii vuođđuduvvo eamiálbmogiid
báikkálaš ealáhuslaš
ja kultuvrralaš resursaávkkástallamii.
Dát čuovvu maiddái
Norgga riikkalaš ja riikkaidgaskasaš eamiálbmotgeatnegasvuođain. Dán
hálddašanvuogi bokte lea maid vejolašvuohta
njulget daid sohkabeale bonjuvuođaid, maid dálá
muddenmodealla dagaha sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Eiseválddit
fertejit ovttas Sámedikkiin čađahit vuođđobarggu
vai sáhttá dovdáhit sámi
guollebivdoberoštusguovlluid.
Earreortnegiid ásaheapmi dagahii ahte ollu guolásteaddjit
masse guollebivdovuoigatvuođa. Erenoamážit čuozai
dát daid guolásteaddjiide geat bivde smávva
fatnasiiguin sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Eanaš guolásteaddjinissonat
gulle dán jovkui, ja sii ledje daid gaskkas geat
masse vuoigatvuođaid. Sámediggi áigu joatkit
bargguin guolástusvuoigatvuođaid
ruovttoluottafievrridemiin mearrasámi guovlluid álbmogii, viidáset
joatkit nuoraidearreortnegiin ja ásahit bivdoeriid
nissonolbmuide vai dan bokte sihkkarastojuvvo rekrutteren ámmáhii.
Dásseárvvu nannema dihte servodagas
háliida Sámediggi ahte nissoniid
ja dievdduid bálkátkeahtes bargu
dohkkehuvvo vuođđun registreremiidda
guolástusveahkadatgirjái, ja ahte
addojuvvojit dárbbašlaš
sierralobit njuolggadusain mat gusket oassálastinlobiide
ja bivdovuoigatvuođaide. Dát doaibmabijut
leat áibbas čađahahttit
almmá gáibitkeahttá
stuorra rievdadusaid lágain ja juohkinvuogádagain.
Sámedikki mielas lea mariinnašlájaid šaddadeapmi mávssolaš
lassáneaddji ealáhus, mas lea buorre
ovdánanvejolašvuohta sámi
riddo- ja vuotnaguovlluin. Sámediggi háliida ahte
biebmanlobiid galgá oažžut
nuvttá buot sámi guovlluin. Ealáhus
ferte buorebut váldit vuhtii birrasa amas árbevirolaš guolásteapmi
ja biologalaš šláddjivuohta
váikkuhuvvot negatiivvalaččat.
Ferte maiddái ovddalgihtii juo čájehit
várrogasvuođa go ásaha
ja doaimmaha biebmanrusttegiid vai eastadivčče
dávddaid ja luhtehasaid njoammumis luođuguollemáddodagaide,
omd. njuommumis Deanu čázádaga luođuluosaide.
Sámediggi lea váldán ovdan
njuorjjogiksiášši Ráđđehusain,
muhto sii eai ádde min oainnuid. Sámediggi háliida
ahte báikkálaš bivdit
galggašedje beassat ávkkástallat
njuorjjoresurssain.
Sámediggi lea máŋgii ovddidan
Ráđđehussii guolásteaddjiid
váttisvuođa mii guoská
gonagasreabbái oalgesálašin.
Dihto vuotnaguovlluin lea dál oalgesálašváttisvuohta
nu sturron ahte ii šat leat vejolaš čađahit dábálaš
bivddu. Váttisvuođain gillájit
eanemusat unnimus fatnasat go dain ii leat vejolašvuohta
mannat eará sajiide bivdit, omd. oarjjabeallái
260 nuortalaš guhkkodaga. Sámediggi áigu
joatkit barggus daid váttisvuođaid
oainnusin dahkamiin maid gonagasreabbá dagaha unnimus
fatnasiidda, vai maiddái dát fatnasat
ožžot vuoigatvuođa
bivdigoahtit gonagasreappá.
Dilli lea hui duođalaš árbevirolaš
guolásteapmái mearrasámi
guovlluin. Dáid guovlluid smávvaguolásteaddjiid
vuoigatvuođadilli hedjona dađistaga. Álbmoga
boares guolástusrievttit han leat duohtavuođas
váldojuvvon sis eret. Sámediggi áigu
dál árvvoštallat
váidit ILO:i ahte Norga lea rihkkon konvenšuvnna nr. 169,
go sámi guovlluid álbmogis leat
váldojuvvon eret sin vieruiduvvan vuoigatvuođat
ja eamiálbmotvuoigatvuođat birgehit
iežaset árbevirolaš báikkálaš
ja regionála mariinna resurssaiguin. Sámediggi šálloša maiddái
garrasit go guolástuseiseválddit
bidjet vuođđun dan oainnu maid Ráđđehus, guolástusministara
bokte, dovddahii 23.09.2004, nammalassii ahte sámeguovlluid álbmogis
eai leat historjjálaš eaige álbmotrievttálaš
vuoigatvuođat mariidnaresurssaide.
Sámedikkis lea okta lahttu áhperesursalávdegottis,
mii galgá ráhkadit ođđa
lága sáltečáhceguolástuslága
sadjái. Ulbmil lea ahte láhka earret
eará galgá fuolahit eamiálbmogiid beroštumiid
mearraresurssaid hálddašeamis ja čujuhit Norgga
eamiálbmotgeatnegasvuođaide hálddašeamis.
Resursaávkkástallan, hálddašeapmi
ja vuoigatvuođat
Sámi guovlluid rikkis luondduriggodagat leat
dakkár ovdun, maiguin sáhttá
buorebut ávkkástallat ealáhusovddideamis
ja árvobuvttadeamis. Eahpečielga
vuoigatvuođa- ja hálddašandilit,
institušuvnnalaš ráddjejumit
ja vuostálas geavaheaddjiberoštumit hehttejit
dábálaččat
oppalaš positiiva ealáhusovddideami.
Sámediggi lea garrasit deattuhan sámi
oainnuid ovdamearkka dihtii boazodoalu, eanadoalu ja guolástusa
láhčima ja hálddašeami
oktavuođas.
Guolleresurssaid ferte hálddašit
sámiid ja báikegottiid vuoigatvuođaid
vuođul, ja riikkalaš ja riikkaidgaskasaš eamiálbmotgeatnegasvuođaid vuođul.
Sámediggi vuoruha barggu bivdovuoigatvuođaid
máhcahemiin sámi riddo- ja vuotnaguovlluide. Seammá
guoská báikkálaš hálddašanmodeallaid ásaheapmái
maid vuođđun galgá
leat lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihppa.
Dáidda ja kultuvra
Sámediggi bargá ollislaš sámi
kulturpolitihka hábmemiin, man oktavuođas
ovttasbargu Ruoŧa- ja Suoma Sámedikkiiguin, guoskevaš
fylkkagielddaguin ja sámi kulturorganisašuvnnaguin lea
guovddážis. Ovttasbargošiehtadus
sámi dáiddárorganisašuvnnaiguin
lea dahkkojuvvon Sámi kulturráđi
bokte. Šiehtadusa ulbmilin lea ovddidit šláddjás
sámi kultureallima ja láhčit
dilálašvuođaid sámi
musihkkii, dánsumii, teáhterii,
filbmii, govvadáidagii ja dáiddaduodjái.
Sámediggi oaivvilda ahte dát lea
dat buoremus vuohki movt láhčit
dilálašvuođaid sámi
dáidaga ja kultuvrra hábmemii ja
gaskkusteapmái.
Sámediggi meannudii
Kulturpolitihkalaš čilgehusa
dievasčoahkkimis
miessemánus, ja bijai stuorra deattu dasa ahte lea
našuvnnalaš ovddasvástádus
gozihit ja viidásetovddidit sámi
kultuvrra. «Stuorradiggedieđáhusas
nr 48 (2002–2003) Kulturpolitihka birra jagi 2014 rádjai» váilot
kulturpolitihkalaš višuvnnat sámi
kultuvrra váste, ja dat dalle ii dávis stáhta
geatnegasvuođaide. Sámediggi lea
sorjavaš lassifievrridemiin stáhtabušeahtas
go galgá sáhttit bargat sámi kulturpolitihkain
ja ovddidit dan, ja mii čujuhit dan stuorra erohusa
mii lea Norgga kulturfoandda ja Sámi kulturfoandda
ekonomalaš rámmaid gaskka.
2004:s oaččui Sámi
kulturfoanda buohkanassii 30,9 miljon ruvnno ovddas eaŋkilohcamiid.
Ollašuhttojuvvon prošeavttat ledje
dušše 25 % ollislaš
ohcansupmis. Dát čájeha
ahte ruđat leat unnán. Áigodagas
1995–2001 lea Norgga kulturráđi
bušeahtta lassánan birrasii 100
miljon ruvnnuin, muhto Sámi kulturfoandda bušeahtta
dušše 2,5 miljon ruvnnuin. Dát
lea heittot vuos sámi kultuvrra ovddideapmái
ja ovdánahttimii, ja dat fuonida dasto luohttámuša Sámediggái
kulturruđaid hálddašeaddjin
ja Sámedikki beaggima. Sámediggi
lea ollu gerddiid váldán oktavuođa
Kultur- ja girkodepartemeanttain mii guoská sámi
kultuvrra ruhtadeapmái almmá makkárge
konkrehta bohtosiid haga.
Lávdedáidda ja festiválat
Sámi teáhteriin lea deaŧalaš
sadji arenan sámi dáidda- ja kulturčájeheami gaskkusteames
ja vásihusas, ja sámi giela geavaheames.
Sámedikki mihttomearrin lea ahte Beaivváš
Sámi Teáhtera doibmii sihkkarastojuvvo
dohkálaš ekonomalaš
vuođđu doaibmat sámi
našuvnnalaš teáhterin,
vai dat sáhttá bálvalit
olles sámi ássanguovllu. Teáhteroktavuođas
lea dasto deattuhuvvon doarjut lávdedáidaga main
mánát ja nuorat leat leamaš
oasseváldin ja olahusjoavkun. Dasa lassin lea amatevrateáhterdoaibma
ja teáhter oarjelsámi guovllus leamaš
vuoruhuvvon. Sámedikkis lea leamaš
beroštupmi sihkkarastit dohkálaš
ekonomalaš vuođu Åarjelhsaemien Teaterere/Sydsamisk
Teaterii.
Sámi festiválat leat deaŧalaš
arenat sámi kultuvrra ovdánahttimii
ja sámi álbmoga deaivvadansadjin.
Sámi festiválaid laskan buktá
stuorra vejolašvuođaid, muhto maiddái
hástalusaid maid gaskkas vuoruheapmi ja ruhtadeapmi
leat deaŧalepmosat. Lea juolluduvvon festiváladoarjja njealje
bissovaš sámi festiválii
2004:s mat leat Riddu Riđđu Gáivuonas, Sámi
musihkkafestivála Guovdageainnus, Kárášjoga beassášfestivála
ja Márkomeannu Skániin/Evenáššis.
Dasa lassin lea addojuvvon prošeaktadoarjja eará sámi
ja eamiálbmotfestiválaide ja festiválaide
main leat leamaš sámi doalut.
Mii guoská filbmasuorgái, de leat
doaimmat lassánan dovdomassii dain maŋimuš
jagiin. Guovdageainnus lea Sámi festivála
lágiduvvon máŋga jagi
Sámedikki doarjagiin. Sámi video-
ja filbmadahkkiid lohku lea lassánan, ja dan mielde
maiddái doarjjaohcamiid lohku filbmaulbmiliidda.
Davvinorgga filbmaguovddážis lea
erenoamáš ovddasvástádus
sámi filmmaid ruhtadeames, ja ovttasbargu sámi filbmadahkkiid
ja Davvinorgga filbmaguovddáža gaskka
ferte ovddiduvvot viidáseappot. Sámediggi
registrere ahte juolludus stáhtabušeahtas filbmaguovddážii
ii leat ovdánan nugo lei vurdojuvvon. Dát dilli
ii leat dohkálaš sámi filmmaid
ovdáneami ektui, ja Sámediggi bivdá
ahte Davvinorgga filbmaguovddáža
ekonomalaš rámmaeavttut nannejuvvojit.
Musihkka
Musihkka juolludusat leat leamaš seamma dásis
maŋggaid jagiid, 2004:s lei dat 884 000 ruvnno.
Sámi musihkka lea váikkuhan sámi
kultuvrra oidnosii buktima ja loktema sihke sámi álbmogii
ja muđui máilbmái.
Ohcamiid lohku lea lassánan jagis jahkái,
ja ohcamiid submi oktiibuot musihka almmuheapmái, doarjjan
konsearttaide ja musihkkadoaibmabjuide lei 4 430 000
ruvnno. Dárbbuid ja várrejuvvon
ruđaid gaskka lea stuorra erohus ja dušše viđát
oassi prošeavttain ollašuhttojuvvo.
Sámi musihkka ferte šaddat lunddolaš
oassin riikkaoassemusihkarortnegis. Dasto lea deaŧalaš
sihkkarastit ja olamuddui buktit dološ juoiganbáddemiid
mat leat billašuvvamin ja jávkamin.
Dáidda
Dán jagi lea várrejuvvon 250 000 ruvnno
dáidaga ja duoji oastimii. Ostojuvvon dáidda
galgá biddjojuvvot boahtteáiggi
dáiddamuseai. Dassážii
go musea lea duohtan dahkkojuvvon, lea dáidda gaskaboddosaččat
ráddjojuvvon Sámiid Vuorká
Dávviriidda. Dát lea dohkketmeahttun
ortnet. Dáiddamusea lea deaŧalaš sihke
dáiddáriidda geat besset čájehit
iežaset dáidaga ja publikumii geat
ožžot vejolašvuođa
geahččat sámi dáiddáriid
dujiid. Ovdaprošekterema ruhtadanohcan lea sáddejuvvon
Ráđđehussii Kultur-
ja girkodepartemeantta bokte, nu ahte proseassa lea álggahuvvon.
Dán jagi lea maiddái juhkkojuvvon
bargostipeanda, bargostipeanda nuorat easkkaálgi
sámi dáiddáriidda,
dasto lea addojuvvon álggahanstipeanda, ávnnasstipeanda
ja mátke- ja oahppostipeanda. Sámediggi
lea bivdán stáhtalaš
eiseválddiid bidjat eanet ruđaid
sámi dáiddárstipeanddaide.
Sámi dáiddaguovddáš
lea plánen fárrehit guovddáža
eanet guovddáš sadjái Kárášjogas. Sámediggi
lea dorjon plánaid ja lea váldán
oktavuođa Kultur- ja girkodepartemeanttain, ja lea
bivdán ekonomalaš veahki ášši
duohtan dahkamii. Sámediggi lea ovttasráđiid
Romssa fylkkagielddain, Romssa universitehtain ja Storfjord gielddain vuođđudan vuođđudusa Lássegámmi
dainna jurdagiin ahte váldit vára
Nils Aslak Valkeapää dáidagis
mii sus bázii go son ieš jámii.
Girjjálašvuohta ja lágádusat
2004:s addojuvvui doarjja buohkanassii 17 girjjálašvuođaguovdásaš
prošektii. Registrerejuvvon ohcamat girjjálašvuođas
ledje oktiibuot 12 miljon ruvnno ovddas, ja Sámi
kulturfoandda juolludeapmi lei dušše
1 765 000 ruvnno. Dát mearkkaša
ahte leat sáhttán duohtan dahkat
dušše 14,5 % prošeavttain
ohcamiid logu ektui 2004:s. Dát mearkkaša
dan ahte sámi čáppagirjjálašvuođa ruhtadandilli
lea hirbmat váttis. Ollu buorit girjjálašvuođaprošeavttat
fertejit vuordit jahkeviissaid ovdal daid sáhttá
duohtan dahkat. Dát duššástuhttá girječálliid, lágádusaid,
lohkkiid ja olles sámi servodaga.
Registrerejuvvo ahte lágádusaid
lohku mat almmuhit sámi girjjálašvuođa,
oahpponeavvuid ja musihka stuorru. Guhtta lágádusa
ožžo lágádusdoarjaga 2004:s.
Sámedikki ulbmilin lea hukset stabiila lágádussuorggi
sámi guovlluin. Dát mihttomearri
ii leat olahuvvon ekonomalaš rámmaid geažil.
2004:s lei rámma sámi girjelágádusaide Sámedikki
bušeahtas 1 573 000 ruvnno. Juolludus
sámi lágádusaide
lea leamaš oalle guhkás seamma dásis
1994 rájes. Juolludus lea dušše 18,3 % das
maid Det Norske Samlaget oažžu doarjjan
stáhtabušeahtas ođđadárogiela ovddideapmái.
Sámediggi lea dovddahan Stuorradiggái
ahte lea duhtameahttun, ja dát čájeha čielgasit
makkár vuoruhemiid guovddáš
eiseválddit leat dahkan sámi giela
ja kultuvrra ovddideapmái. Ođđa
sámi girjelágádusaid lassáneapmi
lea dagahan dan ahte doarjja ovttaskas lágádusaide
lea geahppánan. Golbma ođđa
girjelágádusa leat laktojuvvon ortnegii
jagi 2001 rájes.
Kulturviesut
Čájeha ahte kulturviesuin lea leamaš
stuorra mearkkašupmi sámi giela
ja kultuvrra suodjaleapmái ja ealáskuhttimii.
Bargu duohtan dahkat Ája sámi guovddáža
huksema Gáivuona suohkanis lea jođus. Sámediggi
lea ovttasráđiid Romssa fylkkasuohkaniin
ja Gáivuona suohkaniin váikkuhan
ekonomalaččat dan ahte bargu vuosttaš huksendásiin
lea álggahuvvon. Ája sámi
guovddáža viidáset
huksema ferte ollásit ruhtadit. Dasa lassin leat
huksenplánat Várdobáikki
ektui Lulli-Romssas ja Saemien Sijte ektui Davvi-Trøndelágas. Huksengárvvis
kulturviessoprošeavttaid gaskkas lea Saemien Sijte
Davvi-Trøndelágas vuoruhuvvon bajimužžii.
Daid kulturviessoplánaid duohtan dahkama ektui mat
eai leat meroštallojuvvon našuvnnalaš
vistin, lea Sámedikkis leamaš ulbmilin ahte ásahuvvo
sierra kulturviessofoanda. Ráđđehus
ii leat dorjon Sámedikki dás.
Valáštallan
Sámediggi bargá aktiivvalaččat
sámi valáštallama
rámmaeavttuid nannemiin. Doarjja Sámiid
Valáštallan Lihttui – Norga
(SVL-N) 2004:s lea lassánan mealgat, ja Sámi spábbačiekčanlihttu
(SSL) mii vuođđuduvvui 2003:s oaččui
doaibmadoarjaga Sámedikkis 2004:s. Dasa lassin ruhtadii
Sámediggi SVL searvama Arctic Winter Camesii Fort
McMurray:s Kanadas. Sámi oasseváldit birgejedje
hui bures AWG:s. Sámediggi rámiida
sakka sihke valáštalliid ja kulturbargiid
dan ektui movt sii ovddastedje Sámi. Sámediggi áigu
vuoruhit barggu dilálašvuođaid
láhčimiin nu ahte sámi
nuorat maiddái boahtteáiggis galget
oažžut vejolašvuođa
searvat dáid árktalaš dálvegilvvuide.
Sámi valáštallamis
leat ollu doaimmat ja ruhtadárbu valáštallandoaimmaide
ja dan doaimma organiseremii lea stuoris. Sámediggi
lea ovttasráđiid sámi
valáštallanorgánaiguin
dađistaga gulahallan guovddáš
eiseválddiiguin áigumušain
oččodit speallanruđaid
sámi valáštallamii.
Dát ii leat doaisttážii
buktán konkrehta bohtosiid.
Bušeahttaovdáneapmi
Tabealla 2.3
(Logut almmuhit
1 000 ru) |
---|
| 2001 | 2002 | 2003 | 2004 |
---|
Sámi kulturfoanda | 9 475 | 9 000 | 8 837 | 7 958 |
Sámi lágádusat | 1 500 | 1 520 | 1 573 | 1 573 |
Sámi kulturviesut | 3 998 | 4 613 | 4 932 | 5 157 |
Sámi kulturorganisašuvnnat | 1 072 | 1 093 | 1 253 | 1 253 |
Sámi festiválat | 700 | 1 128 | 1 360 | 1 360 |
Sámi valáštallan | 500 | 500 | 550 | 750 |
Sámi teáhter (Beaivváš
sámi teáhter) | 0 | 10 700 | 11 075 | 11 296 |
Dáiddárstipeanddat | 0 | 1 300 | 1 300 | 1 300 |
Sámi publikašuvnnat | 0 | 0 | 200 | 1 000 |
Čájáhusdoarjja | | 0 | 0 | 300 |
Oktiibuot | 17 245 | 29 854 | 31 080 | 31 947 |
12 609 000 ruvdnosaš lassáneapmi
boahtá das go dáiddárstipeanddat
ja Beaivváš sámi teáhter
sirdojuvvojedje Kultur- ja girkodepartemeanttas Sámediggái.