2.7 Sámegiella
Eatnigiella lea váimmu giella. Eatnigiela bokte
sáhttá olmmoš buoremusat
ja čielgaseamosit ovddidit iežas
jurdagiid, áigumušaid, áibbašemiid
ja sáváldagaid.
Giella lea okta dain deaŧaleamos osiin sámi
kultuvrras. Ealli giela eaktun lea ahte dat geavahuvvo viššalit
sámi álbmoga gaskkas,
buot árgabeaivvi oktavuođain – sihke
ruovttus ja almmolaš sajiin. Erenoamážit rávisolbmuidoahpahusa
oktavuođas lea deaŧalaš ovddidit
giellakurssaid mat leat neahtas dahje maid muđui sáhttá geavahit
eará elektrovnnalaš mediaid
bokte.
Gielddat mat gullet sámegiela hálddašanguvlui
leat mielde loktemin sámegiela sajádaga
ja leat ná váikkuheamen
giela ovdánahttima ja seailuma. Giđđat
2005 mearridii Stuorradiggi ahte Divttasvuona suohkan galggai lasihuvvot sámegiela
hálddašanguvlui 01.01.06
rájes. Dat mearkkaša
ahte maiddái Norlándda
fylkkasuohkan gullagoahtá hálddašanguvlui seamma áiggi
rájes. Divttasvuona suohkan lea vuosttaš gielda
Norggas mas lea julevsámegiella hálddašangiellan,
seamma dásis dárogielain.
01.01.06 rájes gullet sámegiela hálddašanguvlui
7 gieldda ja 3 fylkkagieldda. Sámediggi
lea hui duhtavaš dainna go ráđđehus
2006 bušeahtas lea várren
ruđaid dan mearriduvvon hálddašanguovllu viiddideapmái.
Sámedikkis lea 2005:s leamaš oktavuohta
máŋggain gielddain
mat guorahallet vejolašvuođaid šaddat
sámegiela hálddašanguovllu
oassin. Snåase gielda lea maid sádden
ohcama departementii ahte háliidit laktojuvvot sámegiela
hálddašanguvlui. Sámediggi
lea positiivvalaš Snåase gieldda áigumuša
ektui, ja vuordá ahte dat lea mielde hálddašanguovllus
2007:s. Eaktun ahte hálddašanguovlu
viidddiduvvo lea ahte juolluduvvojit eanet ruđat
nu ahte viiddideapmi ii čuoza gielddaide
ja fylkkagielddaide mat juo leat mielde hálddašanguovllus.
Sámedikki dieđáhusas sámegiela
birra lea okta ulbmil ahte galget ásahuvvot
eanet giellaguovddážat,
earenoamážit máttasámeguovlluin.
Aajege sámi giella- ja gelbbolašvuođaguovddáš Rørosas
váldui 2005:s vuosttaš máttasámi
giellaguovddážin
mielde Sámedikki ortnegii mas juolluduvvo
fásta doarjja sámi
giellaguovddážiidda.
2004:s ásahii Sámediggi sámi
giellaguovddážiid
foruma, man ulbmilin lea lonuhallat vásihusaid ja
jurdagiid. Oktii jagis servet buot giellaguovddážiid
bargit oktasaš seminárii.
Sámediggi várre
juohke jagi bušeahtas giellaprošeaktaruđaid
doaibmabijuide sihke olggobealde ja siskkobealde sámegiela
hálddašanguovllu. Ulbmil
giellaprošeaktaruđaiguin
lea nannet sámegiela.
2005:s válljiimet čuovvovaš vuoruhemiid
sámegiela hálddašanguovlluide:
terminologiija čohkket, ovdánahttit
ja registreret, sámi báikenamaid čohkket
ja prošeavttat mat fállet mánáide
ja nuoraide arenaid gos sámegiella gullo
ja oidno, ja mii addá positiiva relašuvnnaid
gillii. Guovlluid várás
olggobealde sámegiela hálddašanguovllu
válljiimet čuovvovaš vuoruhemiid: Prošeavttat
mat fállet mánáide
ja nuoraide arenaid gos sámegiella gullo
ja oidno, ja mii addá positiiva relašuvnnaid
gillii, eambbo njálmmálaš giellageavaheami, terminologiija čohkket,
ovdánahttit ja registreret ja sámi
báikenamaid čohkket.
Julevsámi giellabarggu oktavuođas
lea lagas ovttasbargu Ruoŧa Sámedikkiin.
Sámedikki ođđa sátnevuorká risten.no
rahppojuvvui 22.06.05. Doppe leat sihke davvi-, julev- ja lullisámi
sánit ja tearpmat. Ovttasráđiid
Sámi giellalávdegottiin
ja sámedikkiiguin Suoma- ja Ruoŧa
bealde áigu Sámediggi
ovddidit sátnevuorkká šaddat
davviriikkalaš sámi
sátnevuorkán. Sámegielain
lea ođđaáigásaš terminologiija
unnán ovdánahttojuvvon. Sámediggi
oaččui 2004:s
ja 2005:s doarjaga Nordplus Språk:s jorgalit Ordbok for
samfunn og helse, sámegillii Servodat-
ja dearvvašvuođasátnegirji,
buot sámegielaide Norggas. Dát
tearpmat biddjojuvvojit sátnevuorkái. Sámegiella
geavahuvvo dađistaga eanet fágasurggiin.
Danne gáibiduvvo oktilaš tearpmabargu.
Dát bargu galgá nannejuvvot
ja beavttálmahttojuvvot, ja eanet oasálaččat
nugo omd. gielddat fertejit searvat.
Oktavuohta báikái
lea guovddáš oassi
sámi jurddašanvuogis,
danne leat sámi báikenamat
deaŧalaš oasit sámegiela árbbis.
Sámi báikenamaid
oainnusin dahkan lea maiddái deaŧalaš duođaštus
sámi geavaheames iešguđet
geografalaš guovlluin. Sámi
báikenamaid birra bagadallat lea viiddis
bargosuorgin nammanevvohatbálvalusas.