2.7 Oaidnu olmmoščearddaid gaskavuođaide
nuppástuvvá
Rievdan oainnus sámi vuoiŋŋalaš ja ávnnaslaš kultuvrra
hárrái álggii almmatge, ovdal juo go
sihkarvuođapolitihkalaš bealit
gustogohte ollásit, 1860-logu rájes.
Norgga našuvdnahuksen mii duođas álggahuvvui
moadde logijagi maŋŋil 1814,
lea dán oktavuođas fuomášan
veara. Váldoulbmil lei hukset sierra norgalaš álbmotlašidentitehta,
ja sajáiduvvat máilbmái, erenoamážit
ránnjáálbmogiid ektui – ruoŧŧilaččaid
ja dánskalaččaid ektui. Dákkár
oktavuođas čađahuvvui
stuorra bargu čájehan dihtii ahte Norgga álbmogis
lei unnimustá seammá guhkes ovdahistorjá Skandinavias
go dánskalaččain ja ruoŧŧilaččain,
dahje ahte Norga rievtti mielde lei bisuhan siskkáldas iehčanasvuođa
maiddái dánskaáigodagas.
Dán oktavuođas lea maiddái «norgga
historjjálaš skuvla» deaŧalaš.
Dán skuvllas lei nu gohčoduvvon sisafárrenteoriija
deaŧalaš. Sisafárrenteoriija
almmuhuvvui vuosttas geardde 1828s. Rudolf Keyser almmuhii dán
teoriija go logaldalai Davviriikkaid historjjá álggahanoasis.
Vaikko dát oahppa ii biehttal sámiid boaresáigásaš ássama
Norgga rájáid siskkabealde, de čuovgá čađa
ahte dážat meroštallojuvvojit «čuvgejuvvon» olmmoščeardan
mas lea bajit dási boares servodatstruktuvra. Nuppi bealis meroštallojuvvojit
sámit vuolit dási olmmoščeardan
sihke vuoiŋŋalaččat
ja rumašlaččat, iežaset
soaittáhagas johtti, vilda, roavva ja heajos eallinvugiin.
Studeanttat geat guldaledje Keysera logaldallamiid, ja geat oahpásmuvve
su dieđalaš čállosiidda,
ožžo čuovvovaš gova
sámiin ja sámiid/dážaid
gaskavuođas:
Sámi álbmot lea álgoálggus
vilda, olbmuidvuođakeahtes
1
ja
vádjoleaddji álbmot. Sii ledje nuortan ja davvin
boahtán dan eatnamii mii maŋŋil šattai
Norgan, oalle aitto ovdal go germánalaš,
norrøna sisafárren álggii.
Sámit leat dážaid ektui vuolit dási álbmot,
sihke vuoiŋŋalaččat,
rumašlaččat ja vearjoteknihkalaččat. Dan
dihtii lei norrøna álbmotčerdii álki duvdit
johtti sámeálbmoga boaittobealle guovlluide, dahje
osohahkii luottahuhttit sámiid sisafárredettiin.
Johtti sámi álbmot ii eaiggáduššan
eatnamiid. Sii eaige bargan eana- ja bealdodoaluin. Danne dážat
oamastedje ávdin eatnamiid gosa sii ásaiduvve.
Okta deaŧalaš oassi lei
ahte doppe gosa germánalaš olmmoščearddat ásaiduvve, de
eaiggádušše dušše
sii eatnamiid ja vuođđudedje
stáhta. Álbmot lei luđolaš dáža
boanddat. Eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuohta
ii lean ságas ovdal go sisafárrejeaddji dážat ásaiduvve,
oamastedje eatnamiid ja ásahedje árbevuoigatvuođa.
Sámit eai lean, nappo, álbmoga oassin. Sii eaige
lean oassin dan riektevuogádagas/riekteservodagas
maid davvigermánalaš olmmoščerdii
gullevaš dážat ledje huksen Norgga
eatnamii.
Keysera dieđalaš čállin,
oktan su máŋggalotjahkásaš universitehttaoahpaheaddjedoaimmain
Kristianias, veadjá leamaš deaŧalaš Norgga
ođđa ámmátolbmuid
oainnu hábmemii ahte sámiid ja dážaid
gaskkas leat kvalitatiiva erohusat – ja nu lea su bargu
maiddái leamaš vuođusin
sámepolitihka rievdamii. Dát rievdadusat ja sisafárrenteoriija
bivnnutvuohta gullet oktii. Historjádutkit geat leat dáinna
gažaldagain bargan, čájehit namalassii
ahte teoriija, mii lei hui beroštahtti dáža álbmotlaš dovddu
huksemii, johtilit šattai nana duohtavuohtan
Norggas.
Dákkár teorehtalaš duogáš,
sihkarvuođapolitihkalaš árvvoštallamiid
bálddas mat gustogohte, dahká álkibun čilget
garra dáruiduhttinpolitihka mii biddjojuvvui fápmui.
1850-logu rájes gávdná maiddái
ollu ovdamearkkaid nállejurddašeamis
ja nállehierarkiijas
2
sáme-
ja kvenapolitihka oktavuođas. Nállehierarkiijas
lei áralaš ja germánalaš nálli
bajimusas, ja sámit ledje vuolimusas. Sosiáldarwinisttalaš jurdagat
badjánišgohte maiddái 1800-logu
loahpas, ja dát jurdagat vedjet maiddái váikkuhan
nállehierarkiija oidnui. Ovdamearkka dihtii čilgejedje ámmátolbmot
ahte suohkanstivrrain ledje unnán sámi ja kvena áirasat
dan dihtii go namahuvvon joavkkut ledje dohkkehan dáža
náli intellektuála buoretvuođa.
Dán ideologalaš dilis ilbme maiddái
ollu čilgehusat mat čájehit makkár
oainnut Norgga njunuš servodatjoavkkuin ledje
dán golmma olmmoščeardda antropologalaš iešvuođaide
ja árvui. Sámit dahje sámi joavkkut meroštallojuvvojedje
dávjá «degenererejuvvon» dahje «vuolit
dási nállin». Kvenat sáhtte
meroštallojuvvot oalle ceavzilis joavkun, muhto
dážat meroštallojuvvojedje
eará joavkkuid buorebun sihke rumašlaš ja
vuoiŋŋalaš ahtanuššamis.
Dážain ledje germánalaš náli buoremus
iešvuođat, ja sii ledje
muhtun dárkojeddjiid mielas «ráđđejeaddji
nálli». Statistihkalaš guovddášdoaimmadat
(Statistisk sentralbyrå) geavahii maiddái seamma
sullasaš meroštallamiid
daid álbmotlohkamiid oktavuođas mat čađahuvvojedje
multietnalaš
3
guovlluin.
Nuppi oasis 1800-logu rájes doaimmai vel kolonialiserenjurdda
dáruiduhttinpolitihka nannejeaddjin – lei jurdda
lulli Norgga olmmošeatnatvuhtii čáhkkehit
saji davvin. Goappašiid ulbmiliid oktavuođas
lei ávkkálažžan oažžut
etnalaš dážaid ásaiduvvat
davás, ja mearriduvvojedje ovddut ja ruhtaveahkit dážaide
geat fárrejedje davimus ámtii – Finnmárkui.
Ulbmilin lei hukset vuostedeattu «amas álbmogiid» vuostá – sámiid
ja kvenaid vuostá. Dákkár politihkka
jotkojuvvui máŋgga sajis gitta nuppi
máilmmesoađi rádjai.