7 Sámegiella
Eanaš gielat máilmmis leat smávvát,
dan áddejumis ahte leat unnán olbmot logu dáfus
geat hállet daid gielaid. Vuollel 5 pst. máilmmi
gielain (badjelaš 200) sáhttet gohčoduvvot
stuorra giellan, dat mearkkaša ahte gielas leat
badjel 1 milj. geavaheaddji. Bealis máilmmi hállangielain
leat vuollel 10 000 geavaheaddji, ja njealjádas
oasis vuollel 1000 geavaheaddji. Smávva gielat, maid olbmot
hállet duššefal
ovtta riikkas leat eanemus uhkiduvvon. Velá buot buoremus
buorredoaivvalaš meroštallamat čájehit
ahte duššefal bealli dálá hállangielain
leat ceavzimin jagis 2100. Go giella jávká, dalle
jávká maiddái diehtu ja máhttu maid
giella sisdoallá.
Eurohparáđđi
ja EU leat julggaštan jagi 2001 Eurohpalaš giellajahkin.
Juksanmearrin lea oažžut olbmuid dihtomielalaččabun
gielalaš eatnatgeardáivuođa
hárrái Eurohpas.
Sámegiela hállet njealji riikkas, ja das gávdnojit 10
iešguđetlágan váldosuopmana/giela.
Mii oaidnit govvosis 7.1 gos dát gielat/suopmanat
geavahuvvojit/-jedje. Norggas, Ruoŧas
ja Suomas geavahuvvo davvisámegiella eanemus. Ruoŧas
ja Norggas geavahuvvo maiddái máttasámegiella
ja julevsámegiella. Ubmi- ja bihtánsámegielagiid lohku
lea oalle unni, ja dáid gielaid hállet duššefal
Ruoŧas. Suomas geavahuvvo anárašsámegiella
ja goltásámegiella, lassin davvisámegillii.
Ruoššas geavahuvvo gielddasámegiella
eanemus, muhto unna oasáš boarraset
sápmelaččain hállet ain darjjisámegiela. Áhkkilsámegiella,
mii geavahuvvui seamma guovllus go darji, lea measta juo nohkan.
Govus 7.1 Kárta – sámi suopmaniid árbevirolaš lávdu
Sámi giella ja kultuvra lea maŋimuš jagiid leamaš – ja
lea ain dálge – ođđasisvirkkosmuvvamin
maŋŋil go guhkit áiggi
lea deddojuvvon ja dáruiduvvan. Doaibmevaš ja
viiddiduvvon sámegiela geavaheapmi lea hui deaŧalaš oassin sámi
kultuvrra viidáset gárgedeamis. Moanat guorahallamat
Sámi giellaráđi olis, ja okta
guorahallan dahkkojuvvon Norsk institutt for by- og regionforskning
(Norgga gávpot- ja guovlodutkama instituhta) bokte (NIBR)
Gielda- og guovlodepartemeantta olis (geahča stobe 7.1),
dattege čájehit ahte sámelága
giellanjuolggadusat eai doarvái bures čuvvojuvvo.
Leat hui ollu olbmot sámi duogážiin
geat leat massán gielaset dahje geain ii leat leamaš vejolašvuohta
oahppat lohkat ja čállit gielaset. Veahkadagas
lea ain dálge unnán duohta válljenmunni
mii guoská sámegiela dahje dárogiela
geavaheapmái go leat oktavuođas sihke
stáhtalaš, guovlluguovdasaš ja
gielddalaš almmolaš etáhtaiguin.
Vaikko sámegiella leage 10 jagi dassái dahkkojuvvon
ovttadássásažžan dárogielain,
ferte dattege velá bargojuvvot ollu lassánahttit
dihtomielalašvuođa sámegiela
geavaheamis Norggas. Galgá maiddái buorebut láhččojuvvot
rávisolbmuidoahpaheapmi sámegielas (geahča
kap 10). Vuoigatvuohta geavahit, ja oažžut oahpaheami
iežas gielas, lea okta dain vuođolaš ja deaŧalaččamus
vuoigatvuođain mii sámi veahkadahkii
lea ásahuvvon.
Badjel 10 000 olbmo, geat hállet dahje áddejit sámegiela,
eai máhte lohkat ja čállit. Lohkan- ja čállinoahpahanfálaldat
sidjiide geat máhttet hállat sámegiela
lea okta hástalusain mat leat. Nubbi eará hástalus
lea giellaoahpahanfálaldat buohkaide sámi duogážiin
geat eai máhte lohkat, čállit eaige hállat
sámegiela.
Boksa 7.10 Sámi giellaráđi
sámegiela dili giellageavahanguorahallan sámegielas
Sámi giellaráđi bijai golggotmánu
1. 2000 ovdan raportta sámi giellageavaheamis. Raporta
vuođđuduvvá giellageavahanguorahallamii
mii čađahuvvui jagiin 1999 ja 2000
Finnmárkkus ja muhtun gielddain Romssas, Nordlánddas,
goappaš Trøndelágafylkkain
ja Hedmárkkus. Guorahallan váldá ovdan
ovttaskas olbmuid, almmolaš institušuvnnaid,
sámi organisašuvnnaid ja sámi
fitnodagaid sámegiela geavaheami. Guorahallama bohtosat čájehit
ahte guorahallojuvvon guovlluin leat 17 pst. sámegielagat, dat
mearkkaša sullii 25 000 olbmo leat sámegielagat,
dan áddejumis ahte nagadit čuovvut ja áddet
sámegielat sártnodeami. 53 pst. sámegielagiin
sihke hállet, lohket ja čállet sámegiela.
Dat máksá ahte badjel 10 000 sámegielaga
eai máhte lohkat ja čállit sámegiela.
Kárášjogas ja Guovdageainnus
lea sámegielagiid oassi 94 ja 96 pst., Unjárggas
75 pst., Deanus 53 pst., ja Porsáŋggus
35 pst. Guorahallama mielde lea veaháš badjelaš 20
pst. Finnmárkku veahkadagas sámegielat, muhto
oassi njiedjá dađistaga go máddelii manná,
muhto Gáivuona suohkanis Romssas leat 46 pst.
sámegielagat.
Raporta čájeha ahte vuođđoskuvllas
lea sámegieloahpahus viiddiduvvon, ja mánáidgárddiid
lohku, gos leat sámegielat fálaldagat, lea lassánan.
Dattege lea sakka stuorra dárbu addit fálaldaga
sidjiide geat háliidit oahppat lohkat ja čállit
sámegiela. Raporta evttoha doaibmabijuid dán oktavuođas,
earret eará giellagárgedanprográmma.
7.1 Riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat
Eurohpalaš lihttu guovllu- ja veahádatgielaid birra
dohkkehuvvui mearrádusa bokte Eurohparáđis
skábmamánu 5. 1992. Dássážii
leat 14 riikka nannen (ratifiseren) lihtu, daid gaskkas leat Norga,
Ruoŧŧa, Suopma ja Danmárku. Mieđáhus
nannemii addojuvvui Norgga beales gsl. res. bokte golggotmánu
1. 1993. Lihttu bođii fápmui easkka
njukčamánu 1. 1998. —uovvu ot. prp. nr. 60
(1989–90) bokte ahte sámelága giellanjuolggadusat
earret eará huksejit lihtu álgoevttohusa vuođul
mii dalle juo lei gávdnamis. Dalle go Norga nannii lihtu,
lei oaidnu dat ahte geatnegasvuođat maid lihttu
mielddisbuvttii, ledje juo devdojuvvon, vuosttažettiin
sámelága giellanjuolggadusaid bokte. Lihtus lea
duššefal oassi III mas leat
konkrehta geatnegasvuođat eiseválddiide. Norga
nannii lihtu oasi III duššefal
sámegiela oasis. Lihtu ulbmilin lea suodjalit veahádatgielaid, ja
dainna lágiin seailluhit seaguhus ja máŋggašlájat
eurohpalaš kultuvrra.
Lihtu artihkal 15 ásaha raporterenvuogádaga mii
sisdoallá ahte stáhtat galget ovdandivvut áigodatraporttaid
dan politihka birra maid leat čađahan,
ja doaibmabijuid birra maid leat bargan, dan duovdagis maid lihttu
gokčá. Norga ovddidii su vuosttas raportta jagis
1999. Eurohparáđi ekspeartakomitea
suokkarda ja guorahallá raportta. Komitea oahppalattai
Norgga jagis 2000 ja deaivvadii sámi, riikkagottálaš veahádagaid
ja eiseválddiid ovddasteddjiiguin. Komitea ovdandivvu raporttas
Norgga lihttočuovvoleami birra Eurohparáđi
ministtarkomiteai.
7.2 Riikkagottálaš geatnegasvuođat
Njuolggadusat sámi giela birra leat prinsihpalaččat deaŧalaččat
sámi kultuvrra áimmahuššamii. Giella,
kultuvra ja eallinvuohki leat sparrolaga dainna lágiin
ahte giela suodjaleapmi ferte daddjojuvvot stuorra oassin sámi
kultuvrra ollislaš suodjaleamis.
Gitta 1960-loguide lei sámegiella dušše
veahkkegiella skuvllas. Eai gávdnon makkárge oahppaplánat
ja ii báljo oktage girji eaige eará skuvlaávdnasat
sámegillii. Máŋgga sajis gulai ráŋggáštus
dasa juos čájehii sápmelašvuođavuođa
almmolaččat. Vaikko velá ii leange oalát
gildojuvvon geavahit sámegiela almmolaš lanjas,
de ledje hui gáržžiduvvon vejolašvuođat
dasa. Geahča velá kapihttaliid 2 ja 8.
7.2.1 Sámelága giellakapihtal
Sámelága kapihtal 3 vuođđuduvvá vuođđojurdagii
ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaš gielat
ja galget leat dássálaga lagabui čilgejuvvon
guovllus, gč. ot. prp. nr. 60 (1989–90).
Ulbmilin lea láhčit dili vai sámegiella sáhttá ovdánit
ja geavaheapmi lassánit. Láhka galgá ássiide
váfistit vuođđovuoigatvuođaid mat
gusket sámegiela geavaheapmái. Lea giellanjolggadusaid
oppalaš čilgehus ráhkaduvvon,
ee. st. dieđ. nr. 52 (1992–93)
Norgga sámepolitihka birra (Om norsk samepolitikk).
Sámegiela hálddahanguovlu fátmmasta
gielddaid Kárášjoga, Guovdageainnu,
Unjárgga, Porsáŋggu ja Deanu
Finnmárkkus ja Gáivuona Romssas. Sámegiela
hálddahanguovllu ásaheami duogážin
lea háliidus dahkat sierra njuolggadusaid gustojeaddjin
sámegiela geavaheami hárrái guovlluin
gos sámi giella lea nannoseamos. Dán gáibádusa
vuođusin lei dat ahte sámegiella galgá leat čadnojuvvon
sámi guovddášguvlui, juos
das galgá leat ceavzinvejolašvuohta.
Kultuvradepartemeanta deattuhii dattege ahte hálddahanguovllu ásaheapmi
ii mávsse dan ahte sámegiella ii galgga nannejuvvot
gielddain olggobealde dán guovllu.
Sámelága giellakapihttala eanaš mearrádusat leat
ráddjejuvvon sámegiela hálddahanguvlui, muhto
fas earáin ii leat dákkár geográfalaš ráddjejupmi.
Muhtun mearrádusat mannet njulgestaga gielddaide, muhto
fas earát gustojit maiddái stáhtalaš ja
guovlluguovdasaš eiseválddiide. Maiddái
stáhtalaš ja guovlluguovdasaš almmolaš orgánat
leat geatnegahttojuvvon, ovdamearkka dihtii lea viiddiduvvon riekti
geavahit sámegiela riekteeiseválddit ovddas, ja
lágat ja láhkasásahusat mat erenoamážit
gusket visot dahje muhtun oássái sámi álbmogis
galget jorgaluvvot sámegillii.
Deaŧalaš lea fuomášit
ahte sámelága giellakapihttala mearrádusat
leat aivvefal vuolimusdási gáibádusat.
Dat mielddisbuktá ahte almmolaš orgánat ávžžuhuvvojit
vuhtiiváldit sámegiela geavaheddjiid, maiddái
viidábut go láhkamearrádusat gáibidit.
Ráđđehus áigu
informašuvdnadoaibmabijuid álggahit
dainna ulbmiliin ahte buoridit dieđu njuolggadusaid
hárrái mat gusket sámegillii ja gielladásseárvui
almmolaš orgánain (geahča
maiddái kapihttala 7.4).
Sámelága § 3–11
dadjá ahte juos almmolaš organa ii čuovo
kapihttala 3 mearrádusaid sáhttá sáddet
váidaga lagamus bajit orgánii dahje fylkkamánnái
dalle go váidda gusto gielddalaš ja
fylkkagielddalaš orgánaide. Dássážii
leat oalle unnán váidagat logahallojuvvon. Finnmárkku
fylkkamánni lea dattege vuostáváldán
ovtta ášši mii guoskkai
lágalašvuođa dárkkisteapmái.
Dat guoskkai Deanu gieldda virgáibidjannjuolggadusaide,
mas gáibiduvvui sihke sámegiela ja dárogiela
máhttu virgáibidjamis gielddalaš virggiide. Justiisadepartemeanta árvvoštalai ášši
ja oaivvildii ahte virgáibidjannjuolggadusat eai leat vuostálaga
bargobiraslágain § 55 A, 2. lađas.
7.2.2 Oahpaheapmi sámegielas
Sámelága § 3–8 vuođul
lea juohkehaččas vuoigatvuohta oažžut
sámegieloahpaheami. Sámelága § 3–7
addá vuoigatvuođa oažžut
virgelobi bálkkáin virggehasaide hálddahanguovllu
báikkálaš ja guovlluguovdasaš almmolaš orgánain.
Eaktun lea ahte orgána dárbbaša
dán gelbbolašvuođa.
Nu orruge leamen álki almmolaš etáhtaid
virggehasaide oažžut virgelobi bálkkáin váldit
oahpu sámegielas. Dattege leat ollu čujuhusat
dan guvlui ahte dát mearrádusat eai doaimma lága
ulbmila mielde. Sámediggi oaivvilda ahte § 3–8
ja dan láhkaásahusat duššefal
gustojit davvisámegillii, soames sámegielkurssaide
ja oahpahusorganisašuvnnaide. Fertejit álggahuvvot doaibmabijut
maiguin ollašuvvá lága ulbmil
dan hárrái ahte juohkehaččas
lea vuoigatvuohta sámegiela oahpaheapmái. Galgá buorebut
láhččojuvvot vai rávisolbmot
sáhttet oažžut oahpaheami sámegielas.
Dán suorggis lea Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanttas
láhkaásahusváldi.
7.3 Guovttegielat gielddat ja fylkkagielddat
Mearrádusat mat dahkkojuvvojit gielddalaš ja fylkkagielddalaš dásis
mearkkašit ollu sámi kultuvrra seailluhan-
ja gárgedanvejolašvuođaide.
Jearaldagas sajáiduvvetgo ja doibmetgo sávahahtti
bevttolaččat
1
sámepolitihka guovddáš linját,
lea gitta das ahte bajit juksanmearit čadnojuvvojit doarvái
vuđolaččat báikkálaš ja
guovlluguovdasaš politihkkahábmemii.
Ovdamearkan dása leat sámelága giellanjuolggadusat
ja oahpahusláhka mat geatnegahttet gielddaid sámi giellapolitihka
riikkagottálaš standárddaid vuođul.
Lea namalassii stuorra mearkkašupmi das mo gielda
ieš vállje vuoruhit sámi giela
ja kultuvrra nannema ja gárgedeami (geahča maiddái kapihttala
5).
Sámi giellaráđi guorahallamis
boahtá ovdan (stobe 7.1) ahte sámegiella vuosttažettiin
geavahuvvo lagasbirrasiin, ja unnán almmolaš institušuvnnaid
oktavuođain. Sámelága § 3–3 vuođul
lea sus gii váldá oktavuođa
almmolaš kantuvrrain hálddahanguovllus,
vuoigatvuohta oažžut vástádusa
sámegillii. Dattege vástidit duššefal
40 pst. gielddalaš institušuvnnain ahte
ožžojuvvo vástádus sámegillii čálalaš oktavuođas.
Duššefal 11 pst. geavahit
sámegiela go váldet oktavuođa
dearvvašvuođabálvalusain.
Lea vuosttažettiin dákko dáfus sámegielagat váillahit
vejolašvuođa geavahit eambbo
sámegiela. Sámegiella geavahuvvo gielddalaš institušuvnnain
eambbo go fylkkagielddalaš ja stáhtalaš institušuvnnain.
Guovttegielatvuohta mielddisbuktá lassegoluid. Leat ásahuvvon
iešguđetlágan doarjjaortnegat
mat leat jurddašuvvon gokčat guovttegielatvuođa
lassegoluid. Jagis 1985 ásahuvvui doarjjaortnet sámi
dulkonbálvalussii ja guovttegielatvuhtii sámegiela
hálddahanguovllu várás. Sámediggi
lea ortnega hálddahan 1993 rájes. Maŋimuš jagiid
leat gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielatvuođa
ruhtaohcamat lassánan measta beliin rámma ektui.
Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta addá doarjaga
mii galgá nannet gielddaid ekonomalaš návcca
addit oahpahusa sámegielas ja sámegillii vuođđoskuvllas
(gč. kap. 10). Addojuvvo sierra doarjja mánáidgárddiide
mat njuolggadusaid bokte leat mearridan hukset sámi giela
ja kultuvrra vuođul (gč. kap. 9).
Sosiála-ja dearvvasvuođadepartemeanta/Sámediggi
leat jagi 1997 rájes juogadan ruđaid čuovvolit
NOU 1995: 6 Samisk helse- og sosialplan (Sámi dearvvasvuođa-
ja sosiálplána) (gč. kap 11). Finnmárkku
fylkkamánni lea 1995 rájes ávžžuhan
addit doarjaga sámegiela hálddahanguovllu gielddaide
main leat lassegolut guovttegielatvuhtii. Gáivuona suohkan
oaččui dán doarjaga vuohččan
jagis 2001. Gielddaide, mat eai ožžon gokčojuvvot
guovttegielatvuođa duohtagoluid dábálaš ortnegiiguin,
lasihuvvui árvvoštandoarjja 1,9 milj.
kr jagis 2000 nu ahte dát lei 10,2 mil kr jagis 2001.
Gielddat ja fylkkagielddat oaivvildit dattege ahte sis eai leat
doarvái ruđat dustet sámelága gáibádusaid,
ja ahte ii leat vejolaš vuoruhit ovdamearkka
dihtii doarvái oahpahusa virggehasaide (bargiide), dahje álbmogii
addit doarvái diehtojuohkima. Albmaduvvui maiddái
ahte eai leat vuođđoskuvllas
návccat addit sávahahtti fálaldaga.
Gielda- ja guovlodepartemeanta attii dihtosii st.meld. nr 1 (2000–2001)
bokte ahte guovttegielatvuhtii čatnasan čuolbmabidjamat
lassegoluid dáfus čuovvoluvvojit ovttasbarggus
gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin. Ođđajagimánus
2001 nammaduvvui bargojoavku dán čuovvoleapmái.
Sámegiela hálddahanguovllu gielddat, Romssa ja
Finnmárkku fylkkagielda, Sámediggi, Stáhta
oahppokantuvra Finnmárkkus ja Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta
leat oassálastán bargojovkui.
Bargojoavku lea guorahallan gielddaid ja fylkkagielddaid dilálašvuođaid
guovttegielatvuođabarggu ektui, ja čohkke
fuomášumi gielddaid/fylkkagielddaid čuovvovaš gažaldagaide
a) ožžotgo guovttegielatvuođagoluid gokčojuvvot
dálá dilis, b) leatgo návccalaččat
deavdit láhkamearrádusaid mat máinnašit
guovttegielatvuođa, ja c) maid dárbbašit
vai olahit gielaid gaskka ovttadássásašvuođa
juksanmeari. Bargojoavku loahpaha barggus jagi 2001 mielde. NIBR čađahii
jagis 1995 projeavtta Finnmárkku Oahpahusdirektora olis,
mas vuosttažettiin geahččalii duođaštit
sámi/dáru skuvllaid goluid (NIBR-raporta
1995: 11). NIBR válddii ovdan visot guovttegielat skuvlavuogádaga – mánáidgárddis allaskuvlii – sámegiela
hálddahanguovllus. NIBR čájehii viidáseappot
ahte goluid šládja mii gielddain lei
guovttegielatvuhtii, ja man stuorra golut ledje, rievddadii dan
mielde makkár sajádat sámi gielas lei
gielddas. Maiddái dát boahtá čielgasit ovdan
bargojoavkku raporttas. Ráđđehus
lea ádden dan láhkái ahte guovttegielatvuođa
lassegolut lea bistevaš dilli gielddain ja fylkkagielddain
main lea guovttegielat fálaldat. Ráđđehus lea
ovttaoaivilis bargojoavkkuin das ahte ii leat bistevaš vuohkin árvvoštusruđaiguin
ruhtadit goluid mat čatnasit guovttegielatvuhtii. Dát
vuohki ii áimmahuša dárbbašlaš ovdadeami ovddasguvlui
maid gielddat dárbbašit sin ekonomiijaplánemii.
Danne attii ráđđehus
dihtosii gieldaproposišuvnnas 2000 (st. prp.
nr. 82 (2000–2001)) ahte dat 10,2 milj. kr mii
juolluduvvui árvvoštusdoarjjan, sirdojuvvo
Sámediggái mii juogada ruđaid
gielddaide ja fylkkagielddaide. Dán čuovvolii
Stuorradiggi. Gielda- ja guovlodepartemeanta dáhttu čuovvolit čuolbmabidjama
váfistan dihtii dan ahte addojuvvo buhtadus gielddaid ja
fylkkagielddaid guovttegielatvuođa goluide.
Gonagas Stáhtaráđis lea
mearridan guovttegielat namaid (sámegielat ja dárogielat)
viđa dan guđa sámegiela
hálddahanguovllu gildii. Gielda- ja guovlodepartemeanta
lea gieđahallamin sullasaš ohcama
dan maŋimuš gielddas (Porsáŋggus),
mas lassin lea kvenalaš nammahápmi.
Finnmárkku fylkkadikki dáhttuma vuođul
lea Bargo- ja hálddahusdepartemeanta evttohan guovttegielat
nama Finnmárkku fylkii (dárogiela ja sámegiela). Ášši
lea juste dál gulaskuddamis ja vejolaččat
ovdandivvojuvvo Stuorradiggái jagi 2001 čavčča
mielde rievdadanevttohusa hámis nu ahte rievdaduvvo juohkinnammaláhka
(inndelingsnavneloven).
7.4 Sámedikki bargu guovttegielatvuođa
beales
Sámediggi heaittihii Sámi giellaráđi
31.12.2000, ja ásahii giellastivrra mas leat 5 miellahtu.
Sámedikki giellaossodat lea politihkalaš jođiheami čállingoddi,
doaimmaha giellafágalaš doaibmabijuid
ja giellaossodaga hálddahuslaš bargguid.
Sámediggi lea ráhkadan giellaplánaid
guovllui-de olggobealde sámegiela hálddahanguovllu.
Jagis 2000 várrii Sámediggi sullii 3 milj. kr
sámi giela nannemii oarjelsámiguovllus, julevsámiguovllus, Ofuohtas
ja Mátta-Romssas ja riddo- ja vuotnaguovlluin.
Jagis 2001 áigu Sámediggi nannet iežas
hálddahuslaš
fágagelbbolašvuođa
mátta- ja julevsámi giellaguovlluin.
Dasa lassin go dárkkistit ahte almmolaš institušuvnnat čuvvot
mearrádusaid mat gustojit sámegiela hárrái,
bargá Sámediggi diehtojuohkimiin muitalettiin
makkár vuoigatvuođat ovttaskas olbmuin
leat sámegiela geavaheamis ja oahpahusa oažžuma
dáfus. Maiddái terminologiijagárgedeap-mi
lea Sámedikki barggu deaŧalaš oassi. Ovdehussan
sámegiela geavaheapmái fágalaš oktavuođain
lea ahte gávdnojit fágaterminologiija ja fágadoahpagat
sámegillii mat gokčet dárbbuid juohke
dilálašvuođas.
Dárbbašuvvojit searvečovdosat
davviriikalaččat terminologiija-, normeren- ja
riektačállingažaldagain dáid iešguđege
giellajoavkkuid hárrái.
7.5 Sámi giellaguovddážat
Giellaguovddážiin lea hui guovdilis bargu seailluhit,
nannet ja gárgedit sámi giela. Giellaguovddážat leat
Porsáŋggus, Gáivuonas, Divtasvuonas
ja Evenáššis. Giellaguovddážat
láhčet čalmmustansajiid (arenaer) gos
lea lunddolaš hállat sámegiela,
ja dáinna lágiin fuolahit ja ovddidit giela kulturguoddin
iešguđetge suopmanguovllus.
Oažžun dihtii giellaguovddážiidda
ovddasguvlui ovdadanvejolašvuođa
sámi giela bargguin, ásahii Sámediggi
jagis 2001 ođđa njuolggo vuođđo-doarjjaortnega
dán njealji sámi giellaguovddážii.
Dát 400 000 kr stuoru vuođđodoarjja
galgá dáhkidit dárbbašlaš doaimma.
Giellaguovddážat galget ieža fuolahit
ruhtadeami doaimma eará osiide.
Giellaguovddážat leat suohkanlaš doaimmat, earret Árran
julevsámguovdásj
Boksa 7.11 Árran giella- ja oahppoguovddáža oahppaneavvobargu
Sámij åhpådusguovdásj (Samernas
utbildingscentrum), Johkamohkis, ja Árran julevsámij
giella- ja åhpådusguovdásj leat ovttasbargan
ovddidit julevsámi giellakurssa «Sámásta».
Dát lea álgokurssa, ja das leat 2 girječoahki – Sámásta
1 ja 2 oktan bargogirjjiiguin julevsáme- ja dárogillii
ja julevsáme- ja ruoŧagillii. Projeavtta
ollislaš golut leat 2,4 milj. kr, ja lea Interreg
II-projeakta. Dát bargu lea deaŧalaš,
danne go julevsámi servodagas leat oalle unnán
oahppaneavvut, ja oalle unnán geavaheaddjit. Goappaš bealde
riikkarájá dárbbašit
sii guđet guimmiideaset bisuhan ja gárgedan
dihtii julevsámi servodaga. Ja ávkkástallan
dihtii fágalaš návccaid mat
gávdnojit.
Boksa 7.12 Bálkkašupmi European Label
2000 Sámi giellaguovddážii Porsáŋgui
Ovdamearkan man erenoamáš buori barggu
giellaguovddážat barget, sáhttá namahuvvot
ahte Sámi giellaguovddáš Porsáŋggus
jagis 2000 oaččui bálkkašumi European
Label go geavaha ođđa ja
eahpedábálaš vugiid nannet
dieđu ja máhtu sámi gielas
ja kultuvrras. Sámi giellaguovddáš geavaha
boarraset olbmuid dieđu ja máhtu árbevirolaš bargguid
birra. Moanat buolvvat čoahkkanit bargat, ja geavahit sámegiela
barggadettiineaset – áibbas eará dilis
go dábálaš luohkkálanjas.
Porsáŋggu giellaguovddáš bargá dáinna
lágiin hui deaŧalaš barggu
viidásetdoalvut mearrasámi kultuvrra ja giela
nuoraide – ja rávisolbmuide geain ii leat vejolaš oahppat sámegiela.
7.6 Báikenammaláhka
Láhka miessemánu 18. 1990 nr. 11 báikenamaid birra
(lov 18. mai 1990 nr. 11 om stadnamn) bođii fápmui
suoidnemánu 1. 1991. Láhka gusto dáža, sámi
ja suoma báikenamaid čállinvuohkái. Láhkaásahusas
suoidnemánu 4. 1991 leat dárkilet njuolggadusat
báikenamaid čállimii máŋggagielat
guovlluin.
Kultuvradepartemeantta nammadan bargojoavku lea ovddidan
raportta vásáhusaid birra mo njuolggadusat leat
duddjon dan logi jagis go láhka lea leamaš fámus.
Raporta sisdoallá maiddái rievdadanevttohusaid
mat erenoamážit barget dan guvlui ahte álkidahttit ášševuojeheami
ja ášše-meannudeami,
rievdadit njuolggadusaid gokko eai lean heivvolaččat,
ja oažžut čielgaset meroštallamiid.
Raporta lea gulaskuddamis guoskevaš institušuvnnain
ja áigemearri buktit cealkámuša
lea čokčamánu geassemánu 1.
2001. Kultuvradepartemeanta áigu gulaskuddama maŋŋil
mearridit mo áššiin
meannuduvvo viidáseappot. Bohtosat muhtun jearahallanguorahallamis,
mii čađahuvvui ovdal loahppaárvvoštallanraportta, čájehii
ahte njuolggadusain leat moanat bealit mat eai doaimma eavttuid mielde,
dahje mat leat dárbbašmeahttun áige-
ja návccaidgáibideaddjit. Gielddat maiddái
máŋgga dáhpáhusas
unnán dovde lága ja láhkaásahusa. Danne
dárbbašuvvo doaibmilis dieđiheapmi, sihke
stáhtalaš, guovlluguovdasaš ja
gielddalaš orgánaid ektui, báikenammalága
birra, vai lága ulbmilat ollašuvvet.
7.6.1 Sámi ja suoma báikenamaid nammanevvohat
Norgga giellaráđđi
(Norsk språkråd) hálddaša
buot sáme- ja suomagiela báikenammaneavvunbálvalusaid.
Norgga giellaráđis eai leat dattetge
makkárge doaimmat nammaneavvunáššiid
olis. Nammanevvohat lea Guovdageainnus. Nevvohaga váldodahkamuš lea fágalaččat
neavvut báikenamaid čállinvuogi almmolaš geavahusas,
muhto sáhttá maiddái veahkehit eará duovdagiin,
omd. kárttaid báikenama válljemis. Nammanevvohat
bargá omd. báikenamaid dárkkistemiin
Statens Kartverk (Stáhta kártadoaimmahaga) ovddas.
Go galgá ođđa báikenamaid
kárttaide oažžut mielde, ferte aivvestassii čohkket
sámi ja suoma báikenamaid. Nevvohagas eai leat
alddis návccat čohkket báikenamaid. Muhtun čohkkenbarggut
dahkkojuvvojit báikkálaččat. Nevvohat
dárkkista čohkkejuvvon báikenamaid juos
dainna váldojuvvo oktavuohta.
7.7 Almmolaš informašuvdna sámegillii
Eiseválddiin lea čielga geatnegasvuohta, sámelága ja
riikkaidgaskasaš šiehtadusaid
vuođul maidda Norga lea guorrasan, bálvalit
sámi veahkadaga sámegillii. Dat ahte informašuvdna
vuoigatvuođaid birra ja oppalaš servodatinformašuvdna
lea olámuttus, leat demokratiija ovdehussan ja ovdehussan
ovttaskasaid vejolašvuhtii fuolahit iežaset
priváhta vuoigatvuođaid ja iežaset
vuoigatvuođaid servodatmiellahttun. Sámegielat
veahkadahkii lea stuorra mearkkašupmi ovdamearkka
dihtii das mii guoská iežaset riektesihkarvuhtii,
ahte stáhtalaš informašuvdna
mii guoská sidjiide, buvttaduvvo ja ovdanbuktojuvvo sámegillii
ja maiddái biddjojuvvo nu ahte dan geahppasit gávdná.
Dábálaš ja nuvttá beassanláhki – ja áddenláhki – vuoigatvuođain
ja servodatdieđuin, lea mearrideaddjin almmolaš sártnodeami
kvalitehttii, ja dasa mo ovttaskas olmmoš dovdá leat
iežas eallinkvalitehta ja ovttaárvosašvuođa.
Geavaheddjiin leat iešguđetlágan
dárbbut ja ovdehusat gávdnat ja áddet
informašuvnna. Dát galgá leat
buotlágan informašuvnna ráhkadeami
ja gaskkusteami vuođusin.
Stáhtalaš dieđihanpolitihkas
leat golbma juksanmeari mo stáhtalaš institušuvnnat
galget dieđihit ja gulahallat, ja bidjat láidestusaid
dasa mainna lágiin informašuvdna- ja
kommunikašuvdnadoaibma berre dahkkojuvvot. Riikka ássiin,
ealáhusain ja organisašuvnnain galgá leat
– ovttalágan ja
dábálaš beassanláhki
oassálastit doaimmalaččat demokráhtalaš prosessii
– oažžomassii informašuvdna
iežaset vuoigatvuođaid, geatnegasvuođaid
ja vejolašvuođaid birra
– duohta beassanláhki informašuvnii
almmolaš doaimmaid birra
Dát golbma juksanmeari gusket maiddái sámegielat
servodatmiellahtuide nu mo veahkadaga earáge oassái.
7.7.1 Almmolaš sámi dieđihanbálvalusaid kárten
Sámi instituhtta lea Gielda- ja guovlodepartemeantta
ovddas jagis 2001 dahkan almmolaš sámi dieđihanbálvalusaid
kártema – makkár almmolaš informašuvdna
gávdno sámegillii, mii dárbbašuvvo
ja geas lea ovddasvástádus dasa ahte addojuvvo
informašuvdna. Projeavtta juksanmearrin lea
oažžut mearridanvuđđosa dan
várás ahte gárgedit almmolaš sámi informašuvnna
sámegillii ja sámi dilálašvuođaid
birra. Barggu vuolggasadjin ledje sámelága giellanjuolggadusaid
gáibádusat das ahte dihto šlájat
almmolaš informašuvdna galgá leat
gávdnamis sámegillii.
Kárten čájeha ahte almmolaš sámi informašuvnna
mearri lea oalle unni. Leat unnán lágat, láhkaásahusat
ja skovit jorgaluvvon. Oanehitčállojuvvon almmolaš diehtojuohkinneavvut dárogillii
sámi dilálašvuođaid
birra eai báljo leat oažžumis. Dákkár
informašuvdna ferte váldosaččat
vižžojuvvot almmolaš áššegirjjiin. Interneahtta
lea vuosttain unnán geavahusas. Projeakta evttoha moanaid čuovvolandoaibmabijuid, earret
eará buoret dagaldusaid almmolaš ásahusaide,
das mii guoská jorgaleapmái, olggosaddimii, gilvimii
ja sisdollui ja almmolaš sámegielat informašuvnna
kvalitehta dárkkisteapmái.
Dasa lassin lea
Gielda- ja guovlodepartemeanta dahkan
kártema das movt stáhtalaš eiseválddiid dieđiheapmi
sámiide ja sámiid birra doaibmá, ja lea
iskkadan mo dákkár dieđiheami
galgá organiseret boahtte áiggis. Kártema
ulbmilin lea guhkit áigái oažžut ásahuvvot
buoret diehtojuohkindagaldusaid stáhtalaš hálddaheamis
sámi álbmoga ektui. Ráđđehus
dáhttu hálddaheamis loktet dihtomielalašvuođa
das makkár dieđuid berre jorgalit,
ja mo informašuvdnagaskkusteapmi berre dahkkojuvvot.
Juksanmearrin lea ahte almmolaš hálddaheapmi
sajáiduhttá dagaldusaid árvvoštallat
man muddui lágaid, láhkaásahusaid, skoviid,
brošyraid, johtočállosiid,
almmuhusaid jna. galgá jorgalit sámegillii.
Kártema bohtosat čájehit ahte eanaš departemeanttain/vuollásaš etáhtain
leat muhtun muddui sámegielat neavvut, muhto leat stuorra
erohusat. Eanaš departemeanttat oidnet dárbbašlažžan
jorgalit skoviid, lágaid, láhkaásahusaid,
dieđihangihppagiid jna. Eanaš dáhpáhusain
eai gávdno bissovaš jorgalandagaldusat.
Sámi informašuvnna juohkin dáhpáhuvvá sámi
aviissaid, gielddaid (erenoamážit sámi
giela hálddahanguovllus), fylkkagielddaid, iežas
etáhta, organisašuvnnaid js. bokte – sorjavaš das
makkár iešvuohta informašuvnnas
lea.
Gielda- ja guovlodepartemeanta áigu virgádit sámi
giella- ja informašuvdnakonsuleantta 2001. Su
bokte galgá ee. gárgedit informašuvdnastrategiijat
ja veahkehit eará departemeanttaid ráđiiguin/oaivadusain
gažaldagain mat čatnasit dieđiheapmái
sámegillii ja dilálašvuođaid birra
mat gusket sámiide erenoamážit.
7.8 Informašuvdna- ja kommunikašuvdnateknologiija
(IKT)
Ráđđehusa juksanmearrin
lea vejolažžan dahkat sámegiela geavaheami
buot IKT-oktavuođain. IKT addá veahádatgielaide
ođđa vejolašvuođaid
rievddalmas globaliserendilálašvuođas.
Interneahta bokte rahpasa vejolašvuohta gaskkustit
sámegielat teavsttaid geavaheddjiide miehtá máilmmi.
Mánát ja nuorat geavahit dávjá «ođđa» media,
ovdamearkka dihtii interneahta, viežžat informašuvnna
ja dieđu ja máhtu. Mánát
ja nuorat maiddái geavahit giehtatelefovnnaid ollu. Dákkár
oktavuođain lea deaŧalaš sámegiela
beassat geavahit, vai sámegiella bissu ain ealli giellan maiddái
informašuvdnaservodagas. Ráđđehusa
oaidnu lea ahte ođđa informašuvdnateknologiija
doaibmevaččat galgá váldojuvvot
atnui mánáid ja nuoraid ektui, earret eará gaskkustit
informašuvnna ja addit máhtu vuostáduddjot
ovdagáttuid. Mánát ja nuorat galget ieža
váldojuvvot informašuvdnafálaldagaid
hábmemii dáin guovlluin.
7.8.1 Sámi čálamearkačohkiid
geavaheapmi IKT-oktavuođas
Davvisámegiela alfabehtas leat čieža
bustáva mat eai gávdno dáru alfabehtas.
Dát bustávat leat a, č, đ, ŋ, š, ŧ ja ž.
Dássážii leat geavahuvvon sierraprográmmat
maiguin sáhttá čállit sámi čálamearkačohkiid
dihtoriin. Dát sierraprográmmat sihke mákset
hui ollu ja leat teknihkalaččat váddásat sámi
dihtorgeavaheddjiide. —ovdosat eaige leat dássážii
doaibman dohkkehahtti láhkai dieđuid lonohallamii
prográmmaid gaskka ja iešguđetlágan
geavaheddjiid gaskka. Daid eaktun lea leamaš ahte
sámegielat elektrovnnalaš áššegirjjiid
vuostáváldimii fertejit leat seammalágan
sierraprográmmat bijahuvvon vuostáváldi mašiidnii.
Gitta dá gieskadii ii leat leamaš vejolaš geavahit
sámegiela interneahtas ja e-poasttas.
—állingielain, main eai leat eŋgelasalfabehta bustávat,
leat gillán bárttiid juo dalá rájes
go čállinmašiidna geavahuvvogođii,
bárttit mat eai nohkan go EDG
2
sisafievrriduvvui. Dan duogážin lea
go ii leat leamaš teknihkalaččat
vejolaš buot eurohpalaš bustávaid
ja mearkkaid sisagođđit
ovtta standárdii. Leat ferten geavahit ovttalágan
standárdda iešguđetlágan
gielaide, mii dagahii váttis dili smávva gielaide
main leat sin sierra bustávat/mearkkat.
Dán čoavdimii lea The International Organization
for Standardization (ISO) ráhkadan ođđa standárdda,
gohčoduvvon Unicode 10646. ISO lea máilmmeviidosaš standáriserenorganisašuvdna
mas leat miellahtut 130 riikkas, okta guđege
riikkas. Dát mearkkaša ahte Unicode-standárda
ii gula ovttaskas kommersiála fitnodahkii, muhto lea standárda
man buohkat sáhttet geavahit.
Mearkkat mat geavahuvvojit sámi alfabehtas leat Unicodes
siste. Unicode lea dál sisagođđojuvvon
daidda buot eanemusviidánan prográmmagálvvuide.
Dát mearkkaša ahte álgosaččat
galgá sáhttit gulahallat sámi čálamearkačohkiiguin
almmá
váttisvuođaidhaga.
Dát
ádjána
veaháš áiggi ovdal go Unicode
lea dievvasii viidánan. Danne sáhttet ain čuožžilit
bárttit sámi čálamearkačohkiiguin,
erenoamážit boares dihtorávdnasiid ja
boares prográmmaid dáfus.
IT-suorgádaga teknologalaš ovdáneapmi
lea dan šlájat váttisvuohta
sámi čálamearkačohkiid oktavuođas
ahte IT veadjá čoavdásit almmá stáhtalaš mieldeváikkuheamihaga.
7.8.2 Sámegiela almmolaš geavaheapmi
IKT-oktavuođas – «
e
Norge» ja «ODIN»
«
e
Norge» lea ráđđehusa
ollislaš plána mainna bidjá vuđđosa
gárgedit informašuvdna- ja diehtoservodaga
Norggas. Plána juksanmearrin lea ee.:
– Almmusis lanjat galget
váldojuvvot atnui vai buohkaide lea informašuvdna-
ja kommunikašuvdnateknologiija olámuttus,
beroškeahttá gos sii orošežžet,
makkár sin ahki, ekonomiija ja oahppu lea.
– IKT galgá boahtit ávkin vai
bevttolaččabut doaibmá beassanláhki
daidda diehtovalljodagaide ja muosáhanvalljodagaide maid
min kulturinstitušuvnnat ja šáhkkemediat
3
hálddahit.
– Bistevaš diehtoservodahkii
galgá hábmejuvvot ollislaš politihkka,
mii vuođđuduvvá birasinformašuvdnii,
lasihuvvon telekommunikašuvnna geavaheapmái
dan sadjái go juođaheapmái,
ruoná buvttapolitihkkii ja ruoná almmolaš sisaoastimiidda.
Dađistaga lea eambbot eambbo bálvalusaide beassanláhki
digitálalaččat. Vai nu ollugat go vejolaš galget
sáhttit ávkki oažžut teknologiijas, galgá váfistuvvot
gelbbolašvuođafálaldat
báikkálaččat, ja ođđa
buktagiid gárgedeami galgá váikkuhit
dan guvlui ahte dat leat álkidahttojuvvon ja geavaheaddji
ektui álkibut. Ođđa
sosiála čuolddašeamit sin
gaskkas geain lea ja sin geain ii leat beassanláhki teknologiijii,
galget garvojuvvot. Danne lea maiddái deaŧalaš ahte
sámegielat fálaldagat gárgeduvvojit.
Ráđđehusas lea
vásedin ovddasvástádus láhčit
dili dasa ahte sámegiella suodjaluvvo ja gárgeduvvo.
IKT-oktavuođas deaivvada sámegiella hástalusaiguin,
muhto maiddái vejolašvuođaiguin.
Dárbbašuvvo buohtalas nannen váfistan
dihtii vai sámegiella doaibmagoahtá digitála
medias. Dás gáibiduvvo ahte erenoamážit čohkke
fuomášumi daidda váttisvuođaide
maid sámi čálamearkačohkiid
bohciidahttet prográmmagálvvuid geavaheamis.
Gielda- ja guovlodepartemeanta dieđihii st.meld.
nr. 1 (2000–2001) bokte ahte ceggejuvvo bargojoavku,
mii
e
Norge vuođul
galggai kártet dárbbuid, váttisvuođaid
ja hehttehusaid sámi čálamearkačohkiid
geavaheamis IT-oktavuođas.
Bargojoavku geahčadii dárkileappot stáhtalaš eiseválddiid
iežaset sámegielageavaheami IKT-oktavuođas.
Guovdilis čuolbman lea sámegiela geavahus almmolaš registariin,
omd Brønnøysundregistariin. Go muhtun báikenama čállinvuohki
lea mearriduvvon báikenammalága vuođul
ja sisafievrriduvvon báikenammaregistarii, galget dasto
almmolaš orgánat geavahit dán čállinvuogi. Go
dát ii leat ovdal dahkkojuvvon, leat teknihkalaš hehttehusat
duogážin dasa.
Bargojoavku ávžžuha ahte stáhtalaš sisaoastinšiehtadusaide
sisafievrriduvvo gáibádus ahte prográmmagálvolágideddjiid
prográmmagálvvut galget Unicode doarjut. Go Unicode
viidána, de eai leat šat teknihkalaš hehttehusat
almmolaš orgánaide mat eastadit sámi čálamearkačohkiid geavaheami
ovdamearkka dihtii registariin. Viidáseappot ávžžuha
joavku ráđđehusa
interneahttasiidui ODIN:i álggahit sámi giellaválljema,
vai stuorradiggedieđáhusat, proposišuvnnat, lágat,
láhkaásahusat ja eará áššegirjjit
mat leat gávdnamis sámegillii, láhččojuvvojit
vai daidda lea beassanláhki interneahta bokte. Bargojoavkku evttohus
sisagorrojuvvo
e
Norge-plánii.
Ráđđehus čuovvola
bargojoavkku evttohusa ásahit sámi giellaválljema
ODIN:i. Ráđđehusa
juksanmearrin lea ahte stáhtalaš orgánat
geavahišgohtet sámi čálamearkačohkiid farggamusat,
ja dahket sámegielat almmolaš informašuvnna,
njuolggadusaid jna. dábuhahttin, interneahta bokte.
Oktasaš webčoavddus fylkkamánniámmáhiin,
fylkesmannen.no, dovddusindahkkojuvvo jagis 2001.
Das bargojuvvo dan guvlui ahte informašuvdna
lebbejuvvo maiddái sámegillii.
7.8.3 Govdabáddekommunikašuvdna
Ráđđehus bargá dan
ala ahte buohkat galget sáhttit oassálastit diehtoservodahkii.
Dát sisdoallá ahte buohkat, maiddái sámi
guovllut, galget oažžut oasi govdabáddekommunikašuvnnas. Ráđđehus áigu
ovddidit johtilis govdabáddehuksema miehtá riikka.
Ráđđehusa juksanmearrin
lea váfistit vuođđo-
ja joatkkaskuvllaid, álbmotgirjerájuid, buohcceviesuid
ja gieldahálddahusaid fálaldagaid vai dat čatnasuvvet
govdabáddefierbmái go jahki 2002 manná lohppii.
Veahkadaga vejolašvuohta čatnasit govdabáddefierbmái
galgá váfistuvvot jagi 2004 lohppii. Ráđđehus áigu dasa
lassin viidáset gárgedit infrastruktuvraprográmma árvvoštallan
dihtii doaimmaid maiguin gokčá guovlluid riikkas
dahje joavkkuid álbmogis geat eai sáhte ohcalit
govdabátti kommersiála vuđđosa
alde. Lea eahpedieđus man muddui bieđgguid
huksejuvvon guovllut Davvi-Norggas sáhttet fátmmastuvvot
dákkár vuođuin. Sámi guovlluide
lea earret eará boahtteáiggis miellagiddevaš oažžut
govdabáddekommunikašuvnna nuppiide
riikkaide.
7.9 Doaibmabijut
Ráđđehus áigu álggahit
doaibmabijuid maiguin váfista ahte eambbo sámegielagat
sáhttet oahppat lohkat ja čállit sámegiela.
Sii, geat eai hálddaš giela, galget
sáhttit oažžut dárbbašlaš vuođđomáhtu.
Ráđđehus áigu álggahit
dieđihandoaibmabijuid sámelága
giellanjuolggadusaid birra.
Ruđa hálddaheapmi mii dál
addojuvvo árvvoštusruhtan gielddaide
main leat lassigolut guovttegielatvuođa geažil,
sirdojuvvo Sámediggái.
Gielddat ja fylkkagieldda galget oažžut
buhtadasa goluid ovddas mat čuvvot guovttegielatvuođa.
Ráđđehus áigu,
oassin báikenammalága loahppaárvvoštallama čuovvoleamis, árvvoštallat
doaibmabijuid sámi báikenamaide dan oktavuođas
go guorahallá njuolggadusaid ja nevvohatbálvalusa.
Stáhtalaš etáhtat
galget geavahišgoahtit prográmmagálvvu
mii dahká vejolažžan geavahit sámi čálamearkačohkiid.
Ráđđehusa
interneahttasiiddus ODIN galgá ásahuvvot sámi
giellaválljen.