14.7 Mátkeeallin
Ráđđehus lea
válddahallan ealáhuspolitihka váldohástalusaid
mátkeeallinealáhusaid buohta st.meld. nr. 15
(1999–2000) Lønnsomme og konkurransedyktige reiselivsnæringer
(st. dieđ. nr. 15 (1999–2000)
Gánnáhahtti ja gilvonávccalaš mátkeeallinealáhusat).
Politihkas lea hui guovdil dat ahte ealáhusa árvoráhkadeapmi
ja gánnáhahttivuohta galgá lassánit,
earret eará vai ealáhus nagada gilvalit boahtteáiggi
bargonávccaid alde. Viggamuššan
oažžut áigái mátkeeallinealáhusbuktagiid
maid turisttat jearahit, gárgedit geasuheaddji mátkebáikkiid
iešguđege osiin riikkas
ja nu maiddái Norgga márkanfievrridit ja čalmmustahttit
mátkebáikin leat hui guovdilis viggamušsuorggit.
Sámi kultuvra berre boahtteáiggis sáhttit
leat dettolaččamus viggamušbuvttadahkkin
sámi guovlluid mátkeeallinealáhusas.
Dalle go Stuorradiggi gieđahalai mátkeeallinealáhusdieđáhusa, st.meld.
nr. 15 1999–2000) Lønnsomme
og konkurransedytkige reiselivsnæringer (Gánnáhahtti
ja gilvonávccalaš mátkeeallinealáhusat),
celkkii Stuorradikki ealáhuskomitea ná:
«Komitea oaivila mielde sáhttá mátkeeallinealáhus
maiddái sámi guovlluin šaddat
guoddinnávccalaš ealáhussan,
man bokte váfistuvvojit bargosajit ja ássan. Komitea
lea positiivvalaš sámi mátkeeallinealáhusfálaldagaid
gárgedeapmái. Lea deaŧalaš ahte
fálaldagat speadjalastet sámi kultuvrra. Komitea
oaivvilda ahte mátkeeallinealáhusdoaimmas leat
stuorra ovdánanvejolašvuođat sámi
guovlluin lotnolasat eará ealáhusaiguin. Komitea
háliida deattastit ahte sámi mátkeeallinealáhusaid
juksanmearrin galget leat allakvalitehtalaš gánnáhahtti
ja gilvonávccalaš fitnodagat. Komitea
oaivvilda deaŧalažžan ahte
sámi birrasat sihke báikkálaččat,
guovlluguovdasaččat ja riikkagottálaččat
leat searvvis sámi mátkeeallinealáhusaid
ja mátkeeallinealáhusbuktagiid gárgedeamis.
Ollislaš sámi mátkeeallinealáhusplána sáhttá leat
mátkeeallinealáhusaid saji eavttuidbiddjin sámi
ealáhus- ja kultureallimis.»
Kulturmuittut, dávvirvuorkkát ja duoji vuovdin dahket
sámi mátkeeallinealáhussii vejolašvuođaid.
Dattege buktá stuorra turistajohtalus ja sámi
kultuvrra árvvoštalakeahtes geavaheapmi
mátkeeallinealáhusa oktavuođas
moanaid hástalusaid. Sámi mátkeeallinealáhusa
galgá hábmet sámi eavttuid vuođul,
ja mearrideaddjin lea ahte leat báikkálaš oassálastit
fárus dákkár doaimmas. Sámi ássanguovlluid
ealáhusat leat eanaš smávva
ja gaskasturrosaš fitnodagat. Mátkeeallinealáhusfitnodagat,
main lea báikkálaš gullevašvuohta,
barget dávjá lotnolasat eará ealáhusain.
Dávjá barget oktagaslaš turismmain,
mas váldodeaddu lea muosáhusain main leat sihke
kultur- ja luondduvuđđosaš buktagat. Váldoovdehussan
galgá leat ahte dát fitnodagat galget leat ceavzilat
ja ekonomalaččat guoddinnávccalaččat.
SND lea mieldeváikkuhan álggahit smávvadoallobuvttadeami
duojis, rusttegiid biepmuide ja doaimmaide. Muhtun oassi dán
viggamušas lea heivehuvvon fierpmádathuksemiidda
ja nissoniid álggahemiide.
Boazodoallu orru leamaš hui geasuheaddji vejolašvuohta
mátkeeallinealáhusbuvttan. Boazodoallovuđđosaš turisma
sáhttá leat lasseealáhussan. Váttisvuohtan
sáhttá leat go mátkeeallinealáhus,
mii čadnojuvvo boazodoallobargguide, sáhttá dagahit
sáhtosteami olggobeale dálá mohtorjohtolatlága
mearrádusaid. Nubbi eará vejolašvuohta
lea geavahit meahcce- ja mearrabirrasiid ja -valljodatváriid.
Dáid lea deaŧalaš geavahit
báikkálaš heiveheami vuođul
vai árvolokten sáhttá bisuhuvvot báikkálaččat.
Turisma sámi guovlluin addá eahpitkeahttá stuorra
ovdánanvejolašvuođa.
Muhto dákkár gárgedeapmi gáibida
guhkesáigái plánema, gelbbolašvuođa
loktema ja eambbo bálddalastima. Dán barggus lea
guoskevaš fylkkaid turistaorganisašuvnnain
stuorra ovddasvástádus. Maiddái čielga
ovdehussan lea ahte sámiin alddineaset lea dáhttu
turismadoaimmaid nannet. Dákkár vuolggasadji sáhttá addit
guoddinnávccalaš turismma dáidda
guovlluide mii ii leat áittan lundui iige sámi kultuvrii.
Boksa 14.27 Turisma sámi eavttuid alde
Lea lassáneamen turisttaid lohku, geat háliidit
oahppat dovdat báikkálašservodagaid iešlá-giid,
historjjá ja ksultuvrra. Mátkeeallinealáhus
galgá veahkkin bargat kulturmuittuid suodjaleamis. Buvttagárgedeamis, informa-šuvnnas
ja sámi kultuvrra márkanfievrrideamis galgá gielalaš hápmi
leat dakkár maid sámit ieža dovddastit
leat iežaset. Lea deaŧalaš ovdandivvut
sámi kultuvrra sámi eavttuid vuođul
mas lea buigavuohta, álgosašvuohta,
ja stivrejupmi ja indu báikkálaš,
guovlluguovdasaš ja riikkagottálaš dási
sámi birrasiin. Kultuvrras mii gaskkustuvvo galgá leat
buigavuohta ja buorredohkálašvuohta
mii áimmahušša
etihkalaš dási ja lea oktiisoahpavaš,
iige leat norddasteaddji sámi árvvuid, norpmaid
ja vieruid ektui. Dárbbašuvvo hukset
kultuvrralaš gelbbolašvuođa
ja báikkálaš máhtu
mii dáid beliid vuhtiiváldá.