7 Boazodoalloláhkalávdegotti árvalus
7.1 Lávdegotti oppalaš árvvoštallamat
Lávdegotti oainnu mielde leat dálá
láhkamearrádusat, boazodoalu siskkáldas dilálašvuođaid
birra, vuosttažettiin almmolašrievttálaš
vuohkásaččat. Hui
ollu áššiid galget
eiseválddit mearridit. Geassemánu
9. beaivvi 1978 nr. 49 boazodoallolága njuolggadusat
leat hábmejuvvon nu ahte ollu gažaldagaid
ferte mearridit árvvošteami bokte.
Láhka lea huksejuvvon dan oainnu ala ahte marrideaddji
orgána sáhttá hui
friddja mearridit, leaš dál orohatstivra,
guovllustivra, boazodoallostivra dahje departemeanta. Dat mielddisbuktá
ahte leat unnán rievttálaš
njuolggadusat maid mielde hálddahus galgá árvvoštallat,
earret dábálaš hálddahuslaš
prinsihpat kontradiktoralaš gieđahallama
ja bealátkeahtesvuođa birra ja ahte
mearrádus galgá leat áššálaš
ii ge dagahit áššehis
vealaheami.
Lágas leat unnán njuolggadusat mat
njuolga regulerejit boazodolliid siskkáldas vuoigatvuođaid
ja geatnegasvuođaid. Láhka sáhttá ásahit
dan áddejumi ahte easkka eiseválddiid mearrádusaid
bokte dihto áššiin
ožžot boazoeaiggádat
geatnegasvuođa čuovvut lága
ja njuolggadusaid. Dalle šaddá almmolaš
stivrenorgánaid duohkái mearridit
prinsihpaid ja njuolggadusaid boazodolliid gaskasaš áššiin. Dát
addá boazodolliide unnán vejolašvuođa ovddosguvlui
diehtit ja plánet, maiddái dan dihte
go eai leat ráhkaduvvon johtočállosat
ja čujuhusat.
Lávdegoddi lea leamaš dan oainnus
ahte dálá láhka
ii doarvái bures čájet makkár
vuoigatvuođat boazodolliin leat guđetguimmiideaset
ektui. Dakkár ipmárdus ahte buot
boazodolliin leat ovttalágán vuoigatvuođat
geavahit buot vejolaš guohtuneatnamiid, ja ahte
hálddašanorgánat
sáhttet dárbbu mielde friddja juohkit
ja ráddjet guohtumiid vai šaddá
buresdoaibmi boazodoallu, ii leat seamma ipmárdus
go boazodolliin alddiineaset lea siskkáldas dilálašvuođaid
birra. Dan dihte fertejit njuolggadusat vuođđun
atnit árbevieruid ja sosiála vuogádagaid
maid ealáhus ieš lea ásahan,
ja čatnat vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid daidda.
Dat ii mearkkaš ahte eiseválddit
eai šat dárbbaš
reguleret ja gohkket boazodoalu vuhtii váldin dihte
ulbmiliid mat celkojuvvojit 1978-lága ulbmilparagráfas.
Dan vuođul maid lávdegoddi atná vuođđun,
de šattašii eiseválddiid
sajádat earalágán
go odne lea.
Lávdegoddi lea atnán deaŧalažžan
ahte ráhkaduvvojit njuolggadusat mat leat huksejuvvon
boazodoalu kultuvrra ja árbevieruid ala, ja mat
dasa lassin vuhtii váldet ovttaskas boazodolliid
riektesihkarvuođa.
Dálá lágas leat
doallovttadat ja orohat boazoealáhusa vuođđoásahussan.
Muhto dát vuogádat ii leat seamma
go boazodoalu iežas ekonomalaš ja sosiála
ortnegat. Lea hárve ahte boazodoalli doaimmaha boazodoalu
akto, muhto baicca gullá bargoovttastupmái,
siidii. Lávdegoddi lea atnán hui deaŧalažžan
addit siidii eanet guovddáš saji
láhkaoktavuođas.
Ásahan dihte juohke boazoeaiggádii
buoret plánenvejolašvuođa
ja riektesihkarvuođa, de ferte láhka
muitalit makkár vuoigatvuođat ja
geatnegasvuođat sis leat.
Lávdegoddi háliida doalahit orohatortnega,
muhto nu ahte orohatstivrras eai šat galgga leat
almmolašrievttálaš
doaimmat. Lávdegoddi háliida maid
doallat ovddasvástideaddji ovttadaga ortnega. Lávdegoddái
lea leamaš stuora hástalussan hábmet
njuolggadusaid mat ásahit oktavuođa ovddasvástideaddji
ovttadaga, siidda ja orohatorganiserema gaskka. Jus ii oaččo áigái
diekkár oktavuođa de dáidet
váttisvuođat resursahálddašemiin
ain bistit.
Láhkalávdegoddi lea atnán
dárbbašlažžan
redakšuvnnalaččat
rievdadit 1978-lága huksehusa. Lea dárbbašlaš
juohkit muhtun paragráfaid álkidan dihte
njuolggadusaid. Dasa lassin lea sávaldat sirdit
muhtun mearrádusaid eará paragráfaide.
Dan dihte lea lávdegoddi gávnnahan
ahte ođasmahttima boađus berre leat áibbas
ođđa boazodoalloláhka.
Departemeanta lea diehtán lávdegotti
oaivila dás, ii ge leat vuosttaldan evttohusa.
Deattuhuvvo ahte lávdegoddi lea guorahallan dušše
daid njuolggadusaid sisdoalu mat gulle lávdegotti mandáhttii.
Mearrádusat mat gusket boazodoalu ja biras servodaga
gaskavuhtii, namalassii mearrádusat dálá
lága 3. ja 16. kapihttaliin ja §§ 28,
29 ja 30 mearrádusat eaktuduvvojit jotkojuvvot ođđa
boazodoallolágas seamma sisdoaluin go ovdal.
Lávdegotti mandáhttii ii gullan evttohit
njuolggadusaid doarjagiid hárrái
Boazodoallošiehtadusa olis. Lávdegoddi
oaivvilda liikká ahte doarjjaortnet ferte vuđoleappot
guorahallojuvvot ásahan dihte buoret riektesihkarvuođa
ovttaskas boazoeaiggádiidda.
Lávdegoddi lea čujuhan ahte ođđa
láhkanjuolggadusat iešalddis eai
leat doarvái dasa ahte ásahit buoret
riektesihkarvuođa ja buoret hálddašeami.
Dasa lassin lea dárbbašlaš
ahte eiseválddiin, mat galget dahkat mearrádusaid
main lea mearkkašupmi boazodollui, lea máhttu sámi
boazodoalu birra. Dát ii guoskka dušše
olbmuide geat barget boazodoallohálddahusas, muhto maiddái
eará hálddašanásahusain
mat gieđahallet áššiid
mat gusket boazodollui. Seamma guoská justiisaossodahkii, nugo
politiija- ja riekteásahusaide. Bargit geain ii
leat dát máhttu, berrejit lávdegotti
oainnu mielde oažžut dárbbašlaš
oahpu.
7.2 Siida
Boazodoallosámi áddejumi mielde lea
siidda sisdoallu ná:
ahte lea eallu,
ahte eallu dollojuvvo čoahkis ja aktiivvalaččat
adno geahču vuolde,
ahte siidii dábálaččat
gullet okta dahje eanet bearrašat geat gehččet
bohccuideaset ovttas.
Siida ii leat dušše bargoovttastupmi,
muhto maiddái árbevirolaš
guohtungeavaheami guovddáš vuođđu. Lávdegoddái
lea leamaš hástalussan hábmet
njuolggadusaid mat heivejit iešguđet
siidamálliide mat gávdnojit sámi
boazodoalus. Dan dihte eai ábut njuolggadusat leat
beare gáržžit, muhto
eai nu loažža ge ahte geavatlaččat
eai oaččo rievttálaš
coavcci. Lávdegoddi lea árvalan
njuolggadusaid mat váldet vuhtii sihke geassesiidda
ja dálvesiidda. Siidda rievttálaš
mearkkašupmi boahtá ovdan máŋgga
dáfus:
Orohatstivrejupmi. Árvaluvvon
njuolggadusain orohatstivrra birra lea eaktuduvvon ahte buot geassesiiddain
(geasseorohagain) galgá leat stivrasadji. Jus orohagas
leat eanet go čieža geassesiidda,
de árvala lávdegotti eanetlohku, buohkat
earret okta, ahte stivrasadji manná vuoruid mielde.
Livččii sávahahtti
ahte maiddái buot dálvesiiddat oččoše
stivrasaji, muhto de šattašii stivra
beare stuoris máŋgga orohagas. Dan
sadjái árvala eanetlohku ahte stivrasadji
galgá mannat vuoruid mielde geassesiidda iešguđet
joavkkuid gaskka. Muhtun sajiin lea lunddolaš ahte
stivrasadji lea dálvesiiddain vuoru mielde. Eará
sajiin leat dilálašvuođat
earalágánat, muhto dat ii mearkkaš
ahte maiddái doppe eai sáhte leat eará
joavkkut. Geassesiiddas sáhttet ovdamearkka dihte
leat iešguđet bearašjoavkkut.
Lea boazodolliid iežaset duohken háliidit
go sii doaibmat diekkár ovddasteaddji joavkun.
Guohtungeavaheami njuolggadusat. Orohatstivrra
deaŧaleamos doaimmaid gaskkas lea ráhkadit
njuolggadusaid guohtungeavaheami birra. Guohtungeavaheami njuolggadusat
fertejit ásahuvvot siiddaid árbevirolaš guohtungeavaheami
mielde, sihke dálve- ja geassesiiddaid. Maŋemus logiid
jagiid lea siiddaid árbevirolaš
gaskasaš guohtungeavaheapmi iešguđet
sivaid geažil boahtán garra deattu vuollái.
Lávdegoddi oaivvilda ahte lea deaŧalaš
mannat ruovttoluotta árbevirolaš
geavaheapmái, ja ráhkadit njuolggadusaid
mat suodjalit dan.
Boazolohku. Lea siida ii ge orohat
mii galgá leat vuođđun
go mearrida boazologu.
Siidaoassi. Nugohčoduvvon
siidaosiid ásaheami bokte mearridit siidda boazodoallit
ieža man galle ovddasvástideaddji
boazodoalli siiddas galget leat.
Lávdegoddi árvala maiddái njuolggadusaid
siidda siskkáldas dilálašvuođaid
birra, nugo njuolggadusaid siidastivrra, siidakássa
ja siidafoandda birra, ja bargogeatnegasvuođaid
ja investeremiid birra, geahča láhkaárvalusa § 8 – 10 rájes § 8 – 16
rádjái.
7.3 Siidaoassi
Lávdegoddi lea árvalan ahte dálá
doalloovttadat galgá heaittihuvvot ja dan sadjái
galgá boahtit siidaoassi, geahča láhkaárvalusa § 4 – 2
rájes § 4 – 4
rádjái.
Lávdegotti oaivila mielde leat dálá
doalloovttadat-ortnegis máŋga headjuvuođa.
Earret eará lea dálá
doalloovttadatvuohki áibbas sirrejuvvon siidda bargoovttastusas.
Seammás oaivvilda lávdegoddi ahte
dárbbašuvvojit čielga
njuolggadusat dan birra geas lea doalu ovddasvástádus – sihke
siskkáldasat ja olgguldasat muđui
servodaga ektui. Okta vejolašvuohta livččii
dahkat siidda ovddasvástideaddji ovttadahkan. Muhto siidda čoahkkádus sáhttá
rievddadit ja eandalii dálvviáigge
sáhttá siidagullevašvuohta
sakka rievddadit.
Lávdegoddi háliida bisuhit boazosápmái
gullevaš olbmuide viiddis vejolašvuođa eaiggáduššat
bohccuid, vai sii nu besset doalahit gullevašvuođa
boazodollui. Muhto seammás ferte leat čielggas
geas lea doalu ovddasvástádus ja
gii lea ovddasvástideaddji boazodoalli. Vuosttažettiin
ferte láhka hui čielgasit nannet ovddasvástádusa
das ahte mearriduvvon boazolohku ja guohtunáiggit
dollojuvvojit. Dan dihte lea bággu čatnat ovddasvástádusa
ovttaskas olbmuide.
Lávdegoddi oaidná maiddái
ahte lea dárbu gozihit álggahemiid,
muhto oaivvilda ahte boazodoallit fertejit ieža
oažžut eanet dadjamuša
dan hárrái gean sii háliidit álgit
boazodollui. Siida ferte mearridit gii galgá guoddit ovddasvástádusa
daid bohccuid hárrái mat gullet
siidii. Sátni doalloovttadat lea čadnon dálá
ortnegii man mielde gáibiduvvo almmolaš eiseválddiid
addin doaibmalohpi. Dan vuođul go lávdegoddi
nappo árvala ahte ealáhus – namalassii siida – ferte
ieš oažžut eanet
ovddasvástádusa ođđa
boazodolliid luoitimis ealáhussii, de leat válljen
garvit sáni doalloovttadat, mii muđui
ii leat goasse ožžon coavcci boazodolliid
guovdu. Dan sadjái leat válljen
sániid siidaoassi ja siidaoasi ovddasvástideaddji
jođiheaddji, čájehan
dihte ahte dat ovttadat mas dál lea sáhka,
ii sáhte sierran doaibmat, muhto gullá stuorát
oktavuhtii, namalassii siidii. Lávdegoddi árvala
ahte dálá doalloovttadagaid eaiggádat šaddet ođđa
siidaosiid jođiheaddjit, geahča árvalusa § 4 – 3
nr. 1. Ođđa siidaosiid sáhttet siidda
siidaosiid jođiheaddjit (siidaoasálaččat) ásahit ovttajienalašvuođa
bokte, geahča § 4 – 3
nr. 2. Eaktun ođđa siidaosiid ásaheamis lea
maiddái ahte boazolohku ii šatta
eambbo go siidii lea mearriduvvon. Lávdegotti unnitlohku árvala
ahte ođđa siidaosiid ii sáhte ásahit
jus siidaosiid gaskamearálaš boazolohku šaddá
vuollel 250.
Jus muhtun siiddas dál ovdamearkka dihte leat
guokte doalloovttadaga, de šaddaba dáid
eaiggádat goabbat siidaoasi jođiheaddjin
ja jus soahpaba, de sáhttiba ásahit
ovtta dahje eanet siidaosiid siidii.
Go dákko daddjo siida, de oaivvilduvvo geassesiida,
namalassii geasseorohat. Dat geat leat ovtta siiddas/orohagas
geasset, sáhttet dálvet leat máŋgga
joavkkus/siiddas, mii dalle lea bargoovttastupmin. Dát
unnit siiddat berrejit maid beassat ásahit siidaosiid
vaikko buohkat geasseorohagas eai mieđihivčče
ge. Muhto jus dákkár unnit siiddat/joavkkut
galget sáhttit ásahit siidaosiid,
de ferte sidjiide mearriduvvot sierra boazolohku, ja sii galget
de bissut dán logu siskkobealde, geahča
eanet dán birra árvaluvvon § 4 – 3
nr. 2 mearkkašumiin.
Ovddasvástideaddji siidaoasi jođiheaddji
galgá sáhttit ovddasvástádusa
sirdit soapmásii guhte sáhttá joatkit
boazodoalu su maŋŋel, geahča árvalusa § 4 – 7.
Sii geat sáhttet dán ovddasvástádusa
oažžut leat seamma olbmot geat leat
namuhuvvon 1978-lága 4. §:s, muhto lávdegoddi lea
geahččalan njulget dálá
njuolggadusaid unohis váikkuhusaid. Čujuhit árvalusa § 4 – 7
ja § 4 – 9 oktan mearkkašumiiguin.
7.4 Buohtalas álggahansiidaoassi
Dálá njuolggadusain doalloovttadaga
birra lea lávdegotti mielas okta váttisvuohta
oažžut áigái
njuovžilis ortnegiid buolvamolsumiid oktavuođas.
Njulgen dihte dán de árvala lávdegoddi ásahit
buohtalas álggahansiidaosiid, geahča árvaluvvon § 4 – 4.
Lávdegoddi árvala ahte siidaoasi
jođiheaddji galgá sáhttit ásahit
buohtalas álggahansiidaoasi, masa nuorat buolvva
olmmoš nammaduvvo jođiheaddjin.
Diekkár buohtalas álggahansiidaoasi
ii sáhte, lávdegotti árvalusa mielde, ásahit
ovdal go dábálaš
siidaoasi jođiheaddji lea 50 jagi.
Go addá boahtte buolvva olbmui álggahansiidaoasi,
de sáhttá sihkkarastit oadjebas
bargodilálašvuođaid
sutnje dassážii go dábálaš
siidaoasi eaiggát heaitá. Buohtalas álggahansiidaoasi
ortnet galgá sihkkarastit njuovžilis
buolvamolsuma. Diekkár álggahansiidaoasi vejolašvuođa
haga šattašii gilvu ja vuorjja ásahit dađistaga
eanet ođđa siidaosiid. Namahus buohtalas álggahansiidaoassi
lea válljejuvvon deattuhan dihte čanastaga
eará siidaoassái, ja ahte dat galgá
sihkkarastit nuorat buolvva vuoigatvuođaid. Buohtalas
siidaoasi jođiheaddjis leat doaimma dáfus seamma
vuoigatvuođat, ovddasvástádus
ja geatnegasvuođat go dábálaš siidaoasi
jođiheaddjis.
Lávdegotti eanetlohku, buohkat earret okta, árvalit
ahte sáhttá ásahit
dušše ovtta buohtalas álggahansiidaoasi
juohke siidaoassái. Dat mearkkaša
ahte jus eanet mánát leat aktiivat
boazodoalus, de fertejit váhnemat válljet guhte
oažžu buohtalas álggahansiidaoasi.
Vaikko dušše okta mánná sáhttá
oažžut buohtalas álggahansiidaoasi,
de ii dárbbaš earáide
leat veadjemeahttun beassat siidaoasi jođiheaddjin. Jus
siidda siidaosiid jođiheaddjit leat ovttaoaivilis,
de sáhttet ásahit siidaosiid eará
mánáide.
Stuora siiddain gos leat ollu siidaoasit sáhttá
leat váttis olahit ovttaoaivilvuođa
ođđa siidaosiid ásaheami
birra, jus dat addá ovtta bearrašii
ovdamuni earáid ovdalii. Muhto smávva
siiddain gos ovdamearkka dihte leat dušše
guokte doalloovttadaga, sáhttiba dat goabbánai ásahit
buohtalas álggahansiidaoasi ja dasa lassin soahpat ásahit
ovtta dahje eanet siidaosiid eará bearašlahtuide.
7.5 Boazomearka
Lávdegoddi árvala joatkit dálá
njuolggadusaid boazomearkkaid birra, muhto nu ahte njuolggadusat
mat dál leat láhkaásahusain
galget biddjot láhkii. Dát árvaluvvo
earret eará dan dihte vai boazomearkka nanu árbevierut
buorebut bohtet oidnosii. Lávdegoddi árvala eará áigemeriid
merkemii go dálá lágas
leat. 1978-lágas daddjo ahte miessi galgá merkejuvvot
ovdal golggotmánu 31. beaivvi, muhto ahte áigemeari sáhttá
guhkidit miessemánu 31. beaivái.
Ovddit áigemearri lea muhtun guovlluin ipmirduvvon
nu ahte geažotbeallji lea vaikko gean opmodat maŋŋel
golggotmánu 31. beaivvi. Lávdegoddi árvala
ahte galgá leat dušše
okta áigemearri merkemii, ja dat árvaluvvo
leat miessemánu 31. beaivvi jagi maŋŋel
go miessi lea šaddan. Geahča eanet
lávdegotti árvalan merkennjuolggadusaid
birra láhkaevttohusa 7. kapihttalis.
7.6 Orohat ja orohatstivren
Lávdegoddi háliida bisuhit orohatortnega
ja árvala dárkilet njuolggadusaid
orohatjuohkimii, geahča árvalusa § 8 – 1.
Orohatstivrra dálá sajádat
sihke priváhtarievttálaš
ja almmolašrievttálaš
orgánan dagaha lávdegotti mielas
váttisvuođaid. Bealátvuođa várra
lea stuoris, ja dan lea maiddái Siviilaáittardeaddji
mearkkašan.
Go orohatstivrra hárrái leat
nu eahpečielga njuolggadusat, de dagaha dat vára
ahte orohagas sáhttá eanetlohku
boastut fámostallat ja ovddidit iežas
beroštumiid beroškeahttá
orohaga oktasaš beroštumiin, mii
sáhttá lea njuolggo vahágin
unnitlohkui.
Lávdegotti oainnu mielde berre orohagas ain leat
stivra mas leat orohaga boazoeaiggádat. Muhto stivra
berre leat priváhtarievttálaš orgána.
Orohatstivrra sáhttá buohtastahttit
gilimennege stivrrain. Priváhtarievttálaš
orgánan oažžu stivra válddi
mearridit ollu orohaga siskkáldas áššiid, áššiid
main lea mearkkašupmi resursahálddašeami
ja guohtumiid gáhttema hárrái. Áššit
mat gusket ovttaskas boazodolliid doibmii eai gula orohatstivrra válddi
vuollái. Seammaládje go eará
priváhtarievttálaš
orgánat, de orohatstivra nai lea vissis muddui almmolaš eiseválddiid
geahču vuolde.
Go orohatstivrra lahtut ieža leat boazodoallit,
ja sidjiide njuolga gusket ollu áššit
maid stivra galgá gieđahallat, de
lea deaŧalaš sihkkarastit ahte eanetlohku
ii geavat iežas válddi govttohemet
badjelduolbmat unnitlogu beroštumiid. Dan dihte
lea deaŧalaš ásahit čielga
njuolggadusaid dasa maid stivra sáhttá
mearridit, ja nu eastadit áššegieđahallama
soaittáhagaid mielde.
Deaŧalaš váikkuhandoaibma
fuolahit ahte maiddái unnitlogu beroštumit
vuhtii váldojuvvojit, leat njuolggadusat mat sihkkarastet
iešguđet siiddaide stivrasaji. Lávdegoddi
oaivvilda ahte dasa lassin berre ásahuvvot ortnet
man mielde okta dahje eanet boazoeaiggádat sáhttet ášši
oažžut meannuduvvot bealátkeahtes orgánas,
jus atnet iežaset gieđahallojuvvon
govttohemet.
Orohagaid sturrodat sáhttá rievddadit,
go muhtun orohagat leat stuorrát ja doppe leat sierranas
siiddat, ja eará orohagat ges leat unnit ja leat
birra jagi ovttas, dahje eanas oasi jagis. Evttohuvvon njuolggadusat
leat hábmejuvvon nu ahte heivejit sihke stuora ja
smávva orohagaide.
Lávdegotti árvalusa mielde galget
orohatstivrras leat iešguđet joavkkuid
ovddasteaddjit. Válljejupmi ii dáhpáhuva
nappo jahkečoahkkimis, gos juohke jietna lohkko
ovtta meari. Dakkár válljen sáhtášii
dahkat ahte ovttahat joavkkut álo ožžot eanetlogu
stivrii. Orohatstivra galgá hálddašit
oktasaš resurssaid mat gullet orohahkii, nugo guohtumiid,
ja dalle ferte dáhkiduvvot ahte orohaga iešguđet
guohtunguovllut leat dihto áiggis leamaš
stivrras. Dan dihte válljejit oktiigullevaš
siidaoasit orohatstivrii lahtuid ovddastit sin geat leat ovttas
geasseorohagas.
Geassesiiddas sáhttet leat máŋggat
joavkkut mat dálvet gullet iešguđet
dálvesiiddaide dahje eará bearašovttastumiide.
Lávdegoddi geahččala dán
vuhtii váldit dan bokte ahte dárkilet
njuolggadusaid bokte reguleret iešguđet
geassesiiddaid orohatstivraevttohasa válljema. Maiddái geassesiidda
stivraovddasteaddji válljemis ferte eastadit ahte
ovttahat joavku álo oažžu
stivrasaji, geahča árvalusa § 8 – 2
nuppi ja goalmmát lađđasiid.
Lávdegoddi lea juohkásan dárkilet
njuolggdusaid hárrái orohatstivrra válljema
birra. Eanetlohku árvala ahte válljen
galgá lea geassesiidda vuođul. Unnitlohku árvala válgabiireortnega
orohagaide main leat eanet go čieža
geassesiidda. Lávdegoddi árvala
maiddái dárkilet njuolggadusaid
orohaga jahkečoahkkima birra ja dan hárrái
geas lea jienastanvuoigatvuohta, geahča árvalusa § 8 – 8
ja § 8 – 9. Árvaluvvojit
maiddái njuolggadusat orohatkássa
ja orohaga boazodoallofoandda ja dáid ruđaid dárkkisteami
birra, geahča §§ 8 – 5, 8 – 6
ja 8 – 7.
7.7 Doaibmanjuolggadusat
Okta orohaga deaŧaleamos doaimmain šaddá
lávdegotti oainnu mielde leat ráhkadit
doaibmanjuolggadusaid. Dán birra árvaluvvojit
njuolggadusat láhkaevttohusa 9. kapihttalis. Erenoamáš
deaŧalaččat leat
njuolggadusat guohtungeavaheami ja boazologu birra. Lávdegotti árvalusas
leat maiddái sierra mearrádusat
dan birra maid ferte erenoamážit
vuhtii váldit diekkár njuolggadusaid ráhkadeamis,
geahča árvalusa § 9 – 3
ja § 9 – 4.
Orohat galgá doaibmanjuolggadusaid bokte maiddái
ráhkadit njuolggadusaid orohaga oktasaš
rusttegiid birra, nugo gárddiid ja eará
oktasaš rusttegiid birra. Njuolggadusat mohtorfievrruid
geavaheami birra galget ráhkaduvvot vuhtii váldin
dihte guohtunresurssaid. Orohaga eará oktasaš
resurssat sáhttet leat boazodoallofoanda ja eará
opmodat.
Orohagas sáhttá máŋgga
dáfus leat dárbbašlaš
ráhkadit njuolggadusaid áigodatguohtumiid ávkkástallama
birra. Man dárkilat dat galget leat, lea iešguđet
guovlluid dilálašvuođaid
duohken. Mađi stuorát gilvu lea
siiddaid gaskka guohtumiid alde, dađi dárkilet
njuolggadusaid fertejit ráhkadit. Lávdegoddi oaivvilda
ahte njuolggadusat fertejit unnimusat sisttisdoallat čuovvovačča:
Iešguđet áigodatguohtumiid
guohtunáiggit, jus ii leačča
birrajagi orohat
Juohke siidda guovddáš dálveorohat
Njuolggadusat johtingeainnuid geavaheami birra mat mannet
earáid geasseorohagaid čađa
Njuolggadusat johtingeainnuid geavaheami birra eará
siiddaid váldo dálveorohagaid čađa
Čilget geasseorohaga
Čilget johtinvuogádaga iešguđet áigodatguohtumiid gaskka
Njuolggadusat johtima birra
Eaktuduvvo ahte guohtungeavaheami njuolggadusat ásahuvvojit
eatnamiid árbevirolaš geavaheami
ala ja ahte ovddidit ulbmillaš geavahanortnegiid.
Eanetlohku, buohkat earret okta, háliidit maiddái
mearrádusa dan birra ahte guohtungeavaheami njuolggadusat
eai galgga boahtit ovttaskas siiddaid vuoigatvuođaid ovdii,
mat leat ásahuvvon erenoamáš
riektevuođu olis, geahča árvalusa § 9 – 3
nuppi lađđasa.
Lávdegoddi lea maiddái árvalan
láhkanannet njuolggadusaid buriid boazodoallovieruid
birra. Dat leat njuolggadusat guođoheami birra § 6 – 2, geahčadeami
birra § 6 – 3, eará
siiddaid bohccuid gieđahallama birra § 6 – 4, rátkkašeami
ja čanadeami birra § 6 – 5,
ja gárddástallama dieđiheami
birra § 6 – 6.
7.8 Boazolohku
Váttisvuohtan dálá
njuolggadusaiguin boazologu birra, lea lávdegotti oainnu
mielde, ahte dat ledje čadnon orohahkii ja doalloovttadahkii.
Boazologu mearrádus mii ii váldde
vuhtii siidda, sáhttá buktit sávakeahtes
váikkuhusaid.
Lávdegoddi oaivvilda ahte boazologu mearrideamis
ferte vuođđun atnit siidda ja guohtumiid
maid siida hálddaša.
Lávdegotti árvalusa mielde galgá
alimus boazolohku mearriduvvot geassesiidii, geahča árvaluvvon § 9 – 4.
Orohagain gos dálveguohtumat leat vátnásepmosat, sáhttá
boazolohku šaddat beare allat jus mearriduvvo dušše geasseorohaga
mielde. Dan dihte ii sáhte orohaga boazologu mearridit
dušše geasseorohaga vuođul.
Lea dárbbašlaš geahččat
buot áigodatguohtumiid oktanis, ja vátnáseamos
guohtumat fertejit mearridit man stuoris boazolohku sáhttá
leat. Seammás ferte boazologu mearridit guohtunáiggiid
ektui, geahča § 9 – 5.
Jus dálveguohtumat leat vátnásepmosat,
de ii leat boazolohku akto mearrideaddjin, muhto ferte maiddái
geahččat guohtunáiggiid.
7.9 Boazodoallohálddahus
Lávdegoddi čujuha dás boazodoallohálddahusa
evalueremii man Norsk institutt for by- og regionforskning, NIBR, lea čađahan
ja mii lea almmuhuvvon raporttas NIBR -Prosjektrapport 2000: 16,
Reindriftsforvaltningen – en evaluering
av organisasjon og virksomhet (NIBR – Prošeaktaraporta
2000:16
Boazodoallohálddahus – organisašuvnna
ja doaimma evalueren).
Olles lávdegoddi oaivvilda ahte lea dárbbašlaš
rievdadit hálddašanortnega.
Lávdegotti eanetlohku, buohkat earret okta lahttu, árvalit
hálddašanmodealla mas fylkkaboazodoallostivra
man čállingoddin lea fylkkamánni,
oažžu hálddašanovddasvástádusa
guovllulaš dásis. Natiovnnalaš dásis
hálddaša Boazodoallostivra mas čállingoddin
lea guovddáš hálddašanásahus – Stáhta
boazodoallohálddahus. Evttohus mielddisbuktá
ahte dálá boazodoallostivra ja boazodoallohálddahus
jotkojuvvo. Boazodoallostivrra nammadit boazoeaiggádat
ieža, Sámediggi ja departemeanta.
Eanetlohku miellahtuin galget leat boazoeaiggádat.
Unnitlohku ballá ahte boazosámi
beroštumit bázahallet gilvvus eará
beroštumiiguin jus guovllulaš hálddašeapmi
biddjojuvvo fylkkamánni háldui.
Dat guoská erenoamážit areálagáhttenáššiide.
Eanetlogus lea nappo eará oaidnu dása
ja bidjá váldodeattu dasa ahte fylkkamánnis
juo lea ovddasvástádus gažaldagain
main lea mearkkašahtti váikkuhus
boazodollui. Muhto go fylkkamánnis ii leat ovddasvástádus
boazodoalu guovdu, de oaivvilda lávdegoddi ahte
boazodoallu ii oaččo doarvái beroštumi
fylkkamánni hálddus.
Departemeanta šaddá ain leat boazodoallohálddahusa
bajit orgána, mas lea ovddasvástádus
boazodoalu lágaid ja njuolggadusaid hárrái,
ja fuolaha ahte ráđđehusa
politihkalaš mihttomearit čuvvojuvvojit láhka-
ja njuolggadusbargguin. Departemeanttas lea ain váldi
bagadit Boazodoallohálddahusa ovttaskas áššiin,
ja ieš dahkat mearrádusaid dan olis
go lea bajit orgána hálddašanlága
mielde. Muhto lávdegoddi oaivvilda ahte Sámedikkis galgá
leat guovddáš sajádat
natiovnnalaš boazodoallopolitihkas, ja dan olis
berre Sámediggi leat mielde ráhkadeame
njuolggadusaid boazodoallolága olis.
Unnitlohku, okta lahttu, árvala doalahit dálá
ortnega mas leat guovllustivrrat ja boazodoallokantuvrrat, ii ge
háliidivčče hálddašeami
biddjojuvvot fylkkamánnái. Unnitlogu árvalusa
mielde berre Sámediggi oažžut
hálddašanovddasvástádusa,
ja boazodoallohálddahus Álttás šattašii
de Sámedikki vuollásaš
fágakantuvran.
Lávdegoddi árvala ásahuvvot
sierra boazobearráigeahču Stáhta
luonddubearráigeahču vuollái. Boazobearráigeahčču galggašii
gozihit ahte orohaga doaibmanjuolggadusat čuvvojuvvojit
ja galgá dan bokte go lea oidnosis meahcis geahččalit
eastadit vejolaš riidduid mat sáhttet
bohciidit.
Lávdegoddi atná deaŧalažžan
geahččalit čoavdit
orohagaid, siiddaid dahje ovttaskas olbmuid gaskasaš riidduid.
Lea deaŧalaš čoavdit
riidduid dainna lágiin ahte bealálaččat maŋŋel
sáhttet ovttasbargat. Dan dihte árvala
lávdegoddi ahte ásahuvvo soabahanortnet.
7.10 Ráŋggáštusat
1978-lága ráŋggáštannjuolggadusat
leat lávdegotti mielas eahpečielgasat.
Dát dahká ahte boazodoallit eai
dieđe makkár váikkuhusaid
lága njuolggadusaid dahje mearrádusaid
rihkkun sáhttá mielddisbuktit. Eahpečielggasvuohta
mielddisbuktá maiddái ahte hálddahus
lea eahpesihkar das movt mearrádusaid galgá čuovvolit.
Dan dihte fertejit lága njuolggadusat šaddat mihá čielgaseappot.
Eaktun dasa ahte eiseválddit galget ráŋggáštusaid
mearridit, lea lávdegotti oainnu mielde ahte lea almmolaš
beroštupmi dasa ahte riiddu ii berre diktit priváhta
beliid čuovvolit dahje hilgut. Lága
mearrádusain leat máŋga
siskkáldas- ja ovttasdoaibmanjuolggadusat maid eiseválddit eai
sáhte čuovvolit jus soamis ii doahttal
daid. Loahpalaččat lea bealálaččaid
iežaset duohken ovddidit ášši
duopmostuoluide čoavdin dihte riiddu.
Nuppe bealis sáhttet čuožžilit
dilálašvuođat goas
eiseválddiin lea čielga beroštupmi
dasa ahte mearrádusat čuvvojuvvojit.
Jus doallu doaimmahuvvo mearrádusaid dahje njuolggadusaid vuostá,
de sáhttet eiseválddit lávdegotti árvalusa
mielde mearridit dárbbašlaš
gohččumiid loahpahan dihte lobihis
dagu, geahča árvaluvvon § 13 – 2.
Árvaluvvo ásahit válddi addit
bággensáhku, mii lea ekonomalaš
váikkuhandoaibma man bokte bágge
doahttalit gohččosa. Nu guhká
go ii ollašuhte gohččosa,
de gártá sáhkku.
Bággensáhkku sáhttá
mearriduvvot buot oktavuođain goas lea celkojuvvon
gohčus dahje gielddus, geahča árvaluvvon § 13 – 3.
Bággensáhkku lea dábálaš
eará lágain.
Árvaluvvo mearrádus divada birra
guohtungeavaheami njuolggadusaid rihkkuma ovddas, geahča § 13 – 4.
Dat lea hálddahuslaččat
mearriduvvon divat sutnje gii lea alccesis váldán
oktasašvuođas eanet go livččii vuoigatvuohta.
Máksojuvvon divat manná oktasašvuhtii. Árvalus
vástida dálá lága § 8
b resursadivada birra. Guokte miellahtu eaba hálit diekkár
divada.
Árvaluvvo maiddái váldi
mearridit sáhkkocelkosa, mii lea gohčus čuovvut
ovdalis mearriduvvon gohččosa, geahča § 13 – 5.
Seammaládje go bággensáhkku,
de lea maiddái dát eará lágaid
málle mielde evttohuvvon. Son geasa sáhkku
celkojuvvo, sáhttá dan ovddidit
riektevuogádahkii dihto áigemeari
sisa. Jus dan ii daga, de lea sáhkkocelkosis seamma
vuoibmi go duomus.
Jus eará váikkuhandoaimmat eai
adno ulbmillažžan, de sáhttet
mearriduvvot bággendoaimmat, geahča § 13 – 6.
Mearrádusat bággensáhku
birra sáhttet leat iešguđetlágán barggut
ja bearráigeahčču bohccuiguin
dahje ealuin, boazologu unnideapmi ja lobihemet ceggejuvvon barttaid
ja rusttegiid gaikun. Okta miellahttu ii hálit ásahit boazologu
bákkolaš unnideami.
Bággendoaimmaid mearrádus lea
bággenvuoimmálaš, muhto
bággendoaimmaid čađaheapmi
eaktuda nammaeiseválddiid searvama, earret daid
doaimmaid maid áigumuš lea čađahit
gohččuma dárbbašlaš
bargguid dahje bearráigeahču hárrái
bohccuiguin dahje ealuin.
Árvaluvvo ahte orgánat main lea
váldi dahkat bággenmearrádusaid
maiddái galget nammarievttis sáhttit
gáibidit bággočađaheami bággočađahanlága § 13 – 14
mielde.
Iešguđet ráŋggáštusat sáhttet
adnot ovttas dahje sierralaga. Ráŋggáštusat
galget datte leat govttolaččat rihkkuma ektui.
Ráŋggáštusat galget
oktiiheivehuvvot nu ahte eai čuoza govttohemet,
geahča árvaluvvon § 13 – 1
nuppi lađđasa.