8.7 Siida
Lávdegoddái lei hui deaŧalaš
addit siidii guovddáš saji lágas.
Eanas gulaskuddanásahusat leat leamaš mielas
dasa ahte siida oažžu guovddáš
saji láhkaoktavuođas.
Norgga Boazosápmelaččaid
Riikkasearvi lea duhtavaš dainna go siida
lea evttohuvvon guovddáš doaban.
Leat maiddái čujuhan dasa ahte lágas
ain váilot doahpagat bearašdoalu
hárrái, omd. siiddaisit.
Finnmárkku fylkkamánni deattuha
ahte siidda sajádat olggosguvlui lea eahpečielggas,
ja ahte gažaldahkan lea man guhkás sáhttá
láhka nannet mearrádusaid diekkár priváhtarievttálaš
bargooktavuođaid organiserema birra.
Nordlándda guovllustivra čujuha ahte
siidda rievddadeaddji ja eahpeformála hámádaga
lea váttis formáliseret.
Ráđđehusadvokáhtta dadjá
ahte láhkaevttohus dáid čuoggáid hárrái
dagaha eanet fokusa privatiseremii ja eksklusiiva vuoigatvuođaide, mat
fas sáhttet ásahit eanet siskkáldas
riidduid.
Boazodoallohoavda jearrá
movt sáhtášii dárkileappot
defineret siiddaid areálaid, ja lohká
ahte láhka galggašii čujuhit movt
dat galgá dahkkot.
Departemeantta oainnu mielde ii leat eahpádus
das ahte siida lea deaŧalaš oassi
boazodoalloservodagas. Dát eaktuda ahte dat maiddái láhkaoktavuođas
oažžu guovddáš
saji. Departemeanta čujuha lávdegotti
9. kapihttalii, gos lávdegoddi vuđolaččat čilge
siida-doahpaga ja siidda mearkkašumi sosiála, bargofámuid
ja organisatoralaš oktavuođain. Čujuhit maiddái
NOU 2001:34 Samiske sedvaner og rettsoppfatninger, oassi V (
Sámi dábit ja
riekteáddejumit, oassi V). Nugo doppe daddjo,
de lea siida sohkagullevaš ja hui njuovžilis
organiserenvuohki, gos lea buori muddui oktagaslaš
iešmearrideapmi ja dillái heivehuvvon
jođiheapmi. Sullasaš organisašuvnnat
gávdnojit eará davviguovlluid álgoálbmogiin,
ja lunddolaš duogážin
lea ahte rievddadeaddji resursavallji ja rievddadeaddji dálkkádagat
dahket dárbbašlažžan heivehit
joavkkuid sturrodaga jagi áigodagaid mielde.
Dát mielddisbuktá hástalusaid
láhkamearrádusaid hábmema
oktavuođas. Jus doahpagis galgá
leat rievttálaš mearkkašupmi, de
ferte das earret eará leat sisdoallu mii lea doarvái
dárkil. Siidda ferte nappo sáhttit
defineret dainna lágiin ahte dat sáhttá
leat rievttálaš konstrukšuvnnaid
vuođđun. Seammás galgá
eanemus lági mielde doalahit njuovžilvuođa
-fleksibilitehta.
Departemeantta oainnu mielde lea siidda definišuvnna
olis čielggas guđet olbmot siidii
gullet. Siiddas lea alddis maid čielga oaidnu dasa
gii áigges áigái
gullá oktavuhtii mii dihto siida lea. Eaktuduvvo
maid ahte siida doaimmaha boazodoalu dihto areálain.
Nugo namuhuvvon, de leat leamaš jearaldagat dan
birra movt dán areála galgá
ráddjet. Departemeantta oainnu mielde lea dát
juo iešalddis mielde das go nannejuvvo ahte lea
dihto siida. Siida lea čadnon areálii,
ja jus ii leat areála, de ii leat siida ge. Erik
Solem, dološ sundi Deanus, čállá
ahte boazosámiid gaskkas leat čielga
oainnut dasa guđet eatnamat gullet guđe
siidii, sihke dálve- ja geasseguohtumiin, ja ahte dát
bisuhuvvo buolvvas bulvii. Departemeanta ii oainne ákka
navdit ahte dát ii doala deaivása
dál nai. Dábálaččat dáidá
leat oalle čielggas movt guohtumat juohkásit
iešguđet siiddaide, ja dán
ferte maiddái dárkileappot čilget
guohtungeaveaheami njuolggadusaid mearrideamis, gč.
evttohuvvon § 59. Ráđđehusadvokáhta
jearaldat ii go evttohus bija eanet fokusa privatiseremii ja eksklusiiva
vuoigatvuođaide, mat fas sáhttet
dagahit eanet siskkáldas riidduid, lea dieđusge
juoga mii sáhttá dáhpáhuvvat.
Departemeanta datte jáhkká ahte ovddasvástádusa
addin ja čorgadis proseassat buori muddui eastadit diekkár
váttisvuođaid. Departemeanta diehtá
ahte giđđa-, čakča-
ja dálveguohtumiin Finnmárkkus leat
muhtun dihto váttisvuođat, ja ahte
daid ferte geahčadit dárkileappot.
Gažaldaga siidda rievttálaš
návcca/rievttálaš doaibmannávcca
birra lea lávdegoddi čielggadan čuoggáš
9.9.4 gos ee. daddjo:
«Dábálaččat láve
hálddašanmearrádus
guoskat ovtta olbmui (fysalaš dahje juridihkalaš
olbmui). Nu lea dábálaččat
maiddái boazodoalus.
Erenoamáš gažaldat
bohciida siidda ektui, mii lávdegotti mielas galgá
oažžut guovddáš
saji lágas. Sáhttá
jearrat man muddui dahkkon mearrádusat sáhttet
guoskat dasa. Stuorát oktavuođas šaddá
jearaldat siidda rievttálaš návccaid/rievttálaš doaibmannávccaid
birra.»
Lávdegotti árvalan § 8 – 10
definere siidda ná:
«Dán lágas
lea siida geográfalaš ja sosiála joavku
mas leat boazoeaiggádat mat doaimmahit boazodoalu
ovttas dihto eatnamiin. Dát láhka
earuha geassesiidda ja dálvesiidda. Geassesiida
doaimmaha boazodoalu ovttas vuosttažettiin geasse-
ja čakčaguohtuneatnamiin. Dálvesiida
doaimmaha boazodoalu vuosttažettiin dálve-
ja giđđaguohtuneatnamiin.»
Árvvusge sáhttá
atnit vuođđun ahte siiddas iešalddis
eai leat rievttálaš návccat/rievttálaš
doaibmannávccat. Dat lea ovttastupmi mii lea oalle
loažžadit organiserejuvvon ja dábálaččat
ii leat das makkárge formála hámádat.
Norgga rievtti mielde gáibiduvvo dábálaččat
eanet ovdalgo diekkár ovttastupmi sáhttá
rievttalaččat dahkat maide mii geatnegahttá
ovttaskas oasseváldiid. Vuođđudusain
ja servviin gáibiduvvo dihto organisašuvdnahápmi,
dihto struktuvra ja bissovašvuohta ovdal go dain
lea bealálašnákca
siviilaproseassas. Mađi nannoset organisašuvdnastruktuvra,
dađi eanet vejolašvuohta ahte das
lea bealálašnákca.
Formaliserejuvvon miellahttovuohta lea maid bealálašnávcca
mearka. Rt. 1988 s. 1161 deattuhuvvo ahte «bealálašnákca» lea
relatiiva doaba, ja ahte mearrádus das ahte lea
go bealálašnákca
vai ii, ferte dahkkot dan ektui mas lea sáhka. Rt.
2000 s. 1578 lea ovdamearkka dihte nannejuvvon ahte siidajoavku
ferte sáhttit ovddidit buhtadusgáibádusa,
go lei čielggas ahte juste dát dihto
joavku šattái gillát
vahága sisabahkkema geažil.
Iešguđet oktavuođain sáhttá
siida defineret iežas nu ahte lea čielggas
gii galgá leat ovddasvástideaddji.
Soahpamušaid oktavuođas lea dat dábálaččat
eaktun, go šiehtadusbealálaš
ii dáidde atnit dohkálažžan
ahte nuppe bealde lea unnit eanet rievddadeaddji ovttastupmi. Seammaládje lea
jus ohcet lobiid, ekonomalaš doarjagiid jna, gč.
1978-lága § 12 nuppi lađđasa áiddiid
ja rusttegiid dohkkeheami birra ja njuolggadusaid guođohanbarttaid
ja eará boazodoallorusttegiid birra, gč.
njuolggadusaid geassemánu 17. b. 1999 Boazodoalu
ovddidanfoandda birra, 3. kapihttala. Ovddasvástádusa
bealit fertejit leat čielgasit definerejuvvon.
Váddáseabbo sáhttá
leat ovdamearkka dihte barttaid ja rusttegiid dáfus
mat leat ceggejuvvon siidda eatnamii almmá lobi
haga, dahje boazologu unnideami gohččumiid
dáfus. Geasa galgá geiget gaikungohččuma?
Geasa galgá geiget mearrádusa boazologu
unnideami birra go siidii lea mearriduvvon alimus boazolohku?
Jus siidii lea nammaduvvon stivra, de sáhttá
gaikungohččuma geiget dasa. Árvalusas
ii leat eaktuduvvon ahte siidastivra galgá leat bákkolaš,
gč. árvalusa § 8 – 11.
Jus ii sáhte gávdnat ovttage ovddasvástideaddji,
de ferte váikkuhus leat ahte de sáhttá
dušše gaikut. Od.prp. nr. 28 (1994 – 95)
dadjá ná dien birra:
«Mearrádus gaikuma birra galgá čuovvut hálddašanlága
njuolggadusaid, gč. ođđa § 35. Ovdal
go gaiku dahje rievdada de galgá rusttega eaiggát dábálaččat oažžut áigemeari ieš
gaikut dan. Jus ii sáhte gávnnahuvvot
gii lea eaiggát, de sáhttá
boazodoalloagronoma gaikkuhit almmá diekkár áigemeari
addima haga, geahča hálddašanlága § 16
goalmmát lađđasa.»
Boazologu unnideami oktavuođas gal ferte boazologu
unnideami mearrádus geigejuvvot juohke boazoeaiggádii.
Juohke bohccos lea dihto eaiggát. Jus lea mearriduvvon
alimus boazolohku siidaosiide, geahča árvalusa § 9 – 4
viđát lađđasa,
de guoská unnidanmearrádus dasa
mii lea badjel dán logu. Jus ii leat mearriduvvon
alimus boazolohku, de fertejit siidda buot siidaoasit unnidit gorálaččat. Čujuhuvvo
muđui árvalusa § 9 – 4.
Bággensáhku ja eará ekonomalaš ráŋggáštusaid dáfus
sáhttá leat váttisvuohtan
jus siiddas ii leat opmodat. Jus sáhkku/divat
gáibiduvvo siiddas, ii ge siidda ovttaskas boazodolliin,
de sáhttá dušše siidda
opmodagas bearrat gáibádusa. Dát sáhttá
leat ágga gáibidit ahte ásahuvvo
(juogalágán) siidakássa, gč. árvalusa § 8 – 14.»
Go juo lávdegoddi árvala ođđa
boazodoallolágas bidjat siidda eanet guovddáš sadjái,
de háliidii departemeanta dárkileappot árvvoštallat dahkat
siidda doaibmi ja juridihkalaš stivrendássin
boazodoallolágas. Dan dihte nammaduvvui guovvamánus
2005 bargojoavku árvvoštallat dáid
beliid dárkileappot. Joavku gárvvistii
iežas raportta ođđajagemánus
2006. Čájehuvvui ahte bargu lei
sihke viiddis ja váttis, mii dagahii ahte bargu ádjánii
guhkit go jurddašuvvon.
Joavku lea iežas ságaskuššamiin
atnán deaŧalaš eaktun
ahte jus ásahuvvojit ođđa mearrádusat,
de eai galgga dat dárbbašmeahttumit
rievdadit siidda geavatlaš bargoovttastumi. Dan dihte
ii leat joavku atnán dárbbašlažžan
bienasta bitnii reguleret siidda organiserema dađi
eanet go lei dárbbašlaš
dasa ahte siida sáhttá deavdit iežas
doaimmaid ja gáibádusaid. Dan dihte
ii ávžžut joavku
ahte siida geatnegahtto organiserejuvvot ásahussan dahje
earalágán dábálaš
riektesubjeaktan. Joavku lea datte árvvoštallan
ja gávnnahan ahte siiddas galgá
leat dihto ovddasteaddji vai buorebut sáhttá
rehkenastot rievttálaš doabmannávccalažžan.
Joavku ávžžuhii
maiddái ahte siida galgá beassat árvalit movt
boazolohku galgá unniduvvot ovdal go ovdamearkka
dihte láhkalávdegotti árvalusat
dán hárrái čađahuvvojit.
Departemeanta čujuha lávdegotti
ja joavkku árvvoštallamiidda, ii
ge oainne makkárge mearkkašahtti ákkaid
dan vuostá ahte siida oažžu
saji lágas nugo lávdegoddi lea árvalan.
Departemeanta lea datte álkidahttán
muhtun njuolggadusaid siidda birra bargojoavkku raporta ja Sámedikki
ja NBR oainnuid vuođul ráđđádallamiid
oktavuođas.
Norgga Boazosápmelaččaid
Riikkasearvi lea iežas gulaskuddancealkámušas váldán
ovdan siiddaisida sajádaga. Siiddaisit ii leat válljejuvvon
jođiheaddji, muhto lea siiddaisidin danne go lea
bozolaččamus, dahje lea boarráseamos
dahje earaládje njunušolmmoš.
Departemeanta ii oainne makkárge ákka lága
bokte formaliseret dán doaimma. Nugo evttohus dál
lea, de dat ii hehtte eahpeformála struktuvrraid
ja ásahuslaš beliid joatkima nugo
dat leat boazosámi servodagas leamaš.