2.7 Kultuvra
2.7.2 Oassemihttomearri
Sámi
kulturásahusaid ja museaid bisuheapmi
ja viidáset ovddideapmi
Sámi dáiddalaš ovdanbuktimiid girjáivuođa
ovddideapmi ja daid gaskkusteami sihkkarastin
Movttiidahttit ja ovddidit valáštallandoaimmaid
sámi álbmogii
Sihkkarastit ja ovddidit musihkka-, girjjálašvuohta-,
filbma- ja revy- ja teáhterdoaimmaid
Viiddes kulturdoaibmafálaldat
sámi mánáide
ja nuoraide
Buorre bibliotehkafálaldat
sámi geavaheddjiide
Sihkkarastit ahte sámi
museat besset oassálastit
museaođastusas
2.7.3 Strategiijat
Váikkuhit
sámi dáidda-
ja kultureallima bisuheami ja viidáset
ovddideami aktiivvalaš váikkuhangaskaomiid
geavaheami bokte
Váikkuhangaskaomiid
aktiivvalaš geavaheami bokte
ovddidit oktasaš sámi-kveana
kulturdoaimmaid
Nannet ja ovddidit ovttasbarggu aktevrraiguin mat barget
sámi kulturovddidemiin
Bisuhit ja ovddidit dialoga guovddáš, regionála
ja báikkálaš eiseválddiiguin
nannen dihte sámi kulturovdáneami
rámmaeavttuid
Sámedikki ja fylkkagielddaid
gaskasaš ovttasbargošiehtadusaid
bokte vel eanet geatnegahttit ovttas ovddidit sámi
dáidda- ja kultureallima
Dáiddáršiehtadusa
bokte láhčit
dili sámi dáidaga
dahkamii ja gaskkusteapmái
Veahkkin ásahit
sámi dáiddamusea
Bargat dan badjelii ahte duohtandahkat ođđa
teáhtervistti Beaivváš Sámi
Teáhterii
Bargat vuoruhuvvon sámi
kulturviesuid stuoridemiin
Váikkuhit ahte sámi
museat ožžot
buriid rámmaeavttuid doaibmamii
ja fágalaš ovddideapmái
2.7.4 Ovttasbargu iešguđetlágan aktevrraiguin
Sámediggi oaidná dárbbu
dialogii guovddáš ja
báikkálaš eiseválddiiguin
barggus seailluhit ja nannet sámi
kultuvrra.
Sámedikkis leat juohke
jahkebeali oktavuođačoahkkimat
Kulturdepartemeanttain, gos váldojuvvojit
bušeahtta ja eará áigeguovdilis áššit guorahallamii.
Ovdamearkka áššiin maid
2009 leat guorahallan lea Girjerádjosiid stuoradiggedieđáhus,
mas Sámediggi lei mielde
kvalitehtasihkkarastime loguid ja teavstta dieđáhusas.
Leat leamaš konsultašuvnnat
doaibmabijuid birra mat biddjojuvvojit johtui stuoradiggedieđáhusa
vuođul.
Ráđđehus
lea Stuoradiggedieđáhusas
(2007 – 2008) no. 28 sámepolitihka
birra evttohan ahte váldonjuolggadussan
váldojuvvo viessoláigoruhtadanortnet
atnui gos stáhta ruhtada ođđa
kulturviesuid huksema. Sámediggi
galgá vuoruhit ođđa kulturviesuid.
Evttohus guoská buot ođđa
huksenprošeavttaide maid Sámediggi
mearrida. Sámediggi lea
oppalohkái ovttamielas atnit
dákkár
viessoláigoruhtadeami ruhtadanmállen.
Kulturdepartemeanta lea dieđihan Sámediggái
ahte bohtet dollojuvvot konsultašuvnnat
viessoláigoruhtadanortnega
birra.
Sámedikkis leat dássidiid
oktavuođačoahkkimat
sámi kulturásahusaiguin
ja -organisašuvnnaiguin mat
ožžot
doarjaga Sámedikki bušeahta
bokte. Čoahkkimat leat arena gos
lea goabbat guvlui diehtojuohkin ja fágalaš digaštallan,
gos fáttát
leat bušeahtta ja diehtojuohkin ja
digaštallan áigeguovdilis áššiin.
2.7.5 Sámi kulturviesut
Várdobáiki
lea čoahkkimisttis Sámedikkiin
buktán ovdan dieđu ahte
sii leat válbmasat álggahit ođđasisorganiserenproseassa čuovvoleapmin
Sámedikki ásahusdieđáhusa.
Várdobáikki
mielas lea ođđasisorganiseren
eaktun dasa ahte bargu hukset kulturviesu sáhttá álggahuvvot
nu go plánejuvvon ásahusdieđáhusas.
Proseassa galgá čađahuvvot
buori áiggis ovdal ásahusvistti
prošekterema mii ásahusdieđáhusas
lea biddjon áigodahkii 2011 – 2012.
Sámediggi lea addán
dieđu Várdobáikái ahte
lea sávahahtti ahte viessoláigoruhtadeapmi
biddjo vuođđun
huksemii.
Sámediggi lea okta osolaččain easka álggahuvvon
searvvis Senter for Nordlige folk AS, Davviriikkaid Álbmoga Guovddáš OS.
Searvvi doaibma lea Ájas,
Gáivuona suohkanis. Searvvi
mihttu lea buktit lassi dieđuid
ja beroštumi iešguđetlágan álbmogiid
birra davviguovlluin. Fokus galgá leat
davviguovlluid olbmuide, ja de erenoamážit
mearrasámi kultuvrii. Eará osolaččat leat
Romssa fylkkasuohkan, Riddu Riđđu Searvi,
Gáivuona suohkan ja ovddeš osolaččat.
Álttá Siida
sávvá kulturviessostahtusa
Sámedikki bušeahtas. Sámediggi
lea dása bidjan eaktun ahte oktii
organiserejit iežaset Álttá sámi
giellaguovddážiin,
ja ahte organisašuvdnahápmi
lea vuođđudus
mas Sámediggi lea okta eaiggádiin
dahje vuođđudeddjiin. Álttá Siida
bargá ođđaorganiseremiin.
2.7.6 Sámi festiválat
Márkomeanus leat eanas
leamaš eaktodáhtolaš bargit,
ja lea dál proseassas veardádallame
festivála boahtteáiggi.
Festivála lea šaddan
nu stuoris ahte lea dárbu
ovtta buvttadeaddjivirgái.
Sámediggi lea ávžžuhan
lagat ovttasbarggu gaskkal Várdobáikki
ja Márkomeanu, dása
lea Márkomeannu mieđihan. Sámediggi áigu
ovttasbargat Romssa ja Nordlándda
fylkkasuohkaniiguin ruhtadit ovtta buvttadeaddjivirggi 2010 festiválii.
2.7.7 Sámi valáštallan
Sámediggi lea 2009:s álgán
bargguin gos geahččalit
oažžut
eambbogiid searvat sámi
valáštallanlihkadussii.
Sámediggi lea nannen sámi
nissonspábbačiekčama
go lea juolludan ruđaid
sámi nissoniid spábbačiekčanjovkui. Maŋŋil
dialoga ođđa
heargevuodjinservviin, Sámi
Heargevuodjinsearvi, lea dát
searvi váldojuvvon mielde oažžut
fásta doaibmadoarjaga 2010:s.
Sámediggi lea juolludan
Sámi valáštallanlihttui – Norga spealloruđaid
sámi valáštallamii.
Ulbmil doarjagiin lea doarjut bisuheami ja ovdánahttima
erenoamáš sámi valáštallandoaimmain
mat leat oassin árbevirolaš sámi
kultuvrras. Okta mihttomearri lea maid ahte ruđat
galget váikkuhit dasa ahte
olbmuid valáštallan
ja lihkadeapmi lassána,
erenoamážit
mánáid
ja nuoraid gaskkas. Sámi
valáštallanlihttu
lea geavahan ruđaid earret
eará rekrutteret heargegilvovuodjimii
guovlluin olggobealde Finnmárkku,
ja láhčit čuoigamiid
maid ovttastahttá njoarostemiin.
2.7.8 Sámi teáhterat
Sámedikki mielas lea
dehálaš ahte sámi
teáhteriin galget leat doarvái ekonomalaš rámmaeavttut,
ja lea dáinna bargan dialogas
teáhteriiguin. Sámediggi
lea bovden Kulturdepartemeantta čoahkkimii
politihkalaš dásis,
gosa maid Beaivváš Sámi
Teáhter lea bovdejuvvon.
Sámediggi ii nagot addit teáhterii
seamma buriid ovdánahttineavttuid
go mat eará teáhteriin
leat maid regionálalaš ja
stáhtalaš eiseválddit
hálddašit.
Lassin dasa ahte Beaivváš Sámi Našunálateáhteris
ja Åarjelhsaemien Teatere:s ráhkaduvvojit
teáhterat sámiin
sámiid várás,
de sii maid ovdánahttet
sámi giela iežaset dáiddalaš doaimmas.
Lea guhkit áigge čađa
bargojuvvon ásahit sierra
teáhtervistti Guovdageidnui
Beaivváš Sámi Našunálateáhterii.
Teáhter láigoha čájálmaslanjaid,
kantuvrraid ja eará lanjaid
kulturviesus Guovdageainnu suohkanis. Teáhtera
lanjat muđui eai leat doarvái
buorit otná standárdda
ja dárbbuid ektui. Sámediggi
doarju jurdaga ásahit ođđa
teáhtervistti ja juogada teáhtera
sávaldagaid oažžut dán
ollašuvvat ovdal manná beare guhkes áigi.
Åarjelhsaemien Teatere lea mearridan ođđasisorganiseret
ja álggahit vuođđudusa,
ja dát proseassa lea álggahuvvon.
2.7.9 Sámi museat
Sámedikki oasseguorahallama čuovvoleapmi
sámi museadoaimmain Davit- Nordlánddas
ja Romssas lea čađahuvvon. Árran
Julevsámi guovddáš lea
geigen Plána museadoaimmaid ásaheapmái Bihtánsámi
guovllus, Várdobáiki
sámi guovddáš lea
geigen Plána museadoaimmaid ásaheapmái
Várdobáiki
sámi guovddážis-
museadoaimmat márkosámi
guovllus ja Lofuohtas ja Viestterállasis,
ja Ája sámi guovddáš lea
geigen Plána sámi museadoaimmain
davit Gaska- Romssas ja Davvi- Romssas. Ája
sámi musea 2010 – 2015. Guovddážat
leat ožžon
doarjaga ásahit museasiiddaid
nu go oasseguorahallamis boahtá ovdan. Álggahanáigodagas
leat Sámediggi ja Nordlándda
ja Romssa fylkkasuohkanat ruhtadan prošeavttaid.
Dat golbma ođđa museaovttadaga
leat mielde Sámedikki bušeahtas
sámi museaid oasis 2010 rájis.
Lea biddjon johtui proseassa vai Nordlándda
ja Romssa fylkkasuohkanat juolludit doaibmadoarjaga museaovttadagaide,
nu go lea Finnmárkku sámi
museain.
Vuođđudus
Deanu ja Várjjat museasiida
lea álggahuvvome. Vuođđudus
lea doaibmaovttastupmi Várjjat
Sámi Musea, Deanu musea,
Saviomusea ja Nuortasámi
musea/Ä‘vv – Saa’mi mu’zei
gaskka. Siida galgá plána
mielde eaiggádit Ä‘vv,
mii rahppo 2010 čavčča.
Sámediggi lea sádden
reivve Statsbyggii barggu birra hukset sámi
dáiddamusea gitta RiddoDuottarMuseai.
Sámediggi bivdá Statsbygga
plánet ođđa vistti
ja dárbbašlaš divodemiid
ja heivehemiid Sámi Vuorká-
Dávviriid visttis mii juo
gávdno. Sámediggi
lea juolludan 850 000 ru ovdaprošekteremii.
Dán ruđa
sáhttá Statsbygg
geavahit. Statsbyggas lea oktavuohta RiddoDuottarMuseain.
Álttá-
Guovdageainnu ášši
lea guovddáš sámi historjjás. Áššis
ii leat goasse čađahuvvon
plánejuvvon duođaštanbargu.
Sámediggi lea 2009 reviderejuvvon
bušeahtas juolludan ovdaprošeaktaruđaid
RiddoDuottarMuseai ásahit
duođaštusguovddáža Álttá-
Guovdageainnu ášši
várás.
Saemien Sijte lea álgime
hukset ođđa
vistti ásahussii. Dan sivas
lea dát leamaš fáddán
gulahallamis gaskal Sámedikki
ja Saemien sijte, lassin Saemien sijte ruhtadillái
ja ovdánahttinplánaide
boahtteáiggis.
Primus lea museačoakkáldagaid hálddašeami
vuogádat mii gieđahallá iešguđet
lágan museadávviriid
seamma vuogádagas. Ollu
museat geavahit Primus- nammasaš katalogiserenreaiddu.
Hástalus sámi
museaide lea go Primus ii hálddaš sámegielbustávaid.
Sámediggi, ABM- utvikling ja
KulturIT leat nammadan bargojoavkku mii galgá oččodit
sámegielbustávaid
Primusii 2010 jagi mielde.
Gaskkal Norgga Álbmotmusea
ja Sámedikki lea álggahuvvon
proseassa gos geahčadit
vejolašvuođaid máhcahit
ruovttoluotta sámi museadávviriid
ovtta dahje eanet sámi museaide.
Duogážin
dán álggahuvvon
prosessii lea álbmotmusea
stivramearrádus mii guoská máhcaheapmái.
Okta bargojoavku lea nammaduvvon mii galgá bargat
viidáseappot dáinna čuolbmačilgehusain.
Joavkkus leat ovddasteaddjit Sámedikkis,
Norgga Álbmotmuseas ja Sámi
museasearvvis.
2.7.10 UNESCO konvenšuvnna
čuovvoleapmi ávnnaskeahtes
kulturárbbi gáhttemis
Stáhta arkiivva-, girjerádjosa-
ja museaguovddáš lea
ožžon
bargun Kulturdepartemeanttas hábmet
gova johtuibidjamis ávnnaskeahtes
kulturárbbi gáhttema
konvenšuvnnain ja lea dán hábmema
oktavuođas bivdán vejolaš ovttasbarggu
Sámedikkiin. Ollislaš visogovva
galgá geigejuvvot departementii
2010 čavčča.
Okta referánsajoavku lea
nammaduvvon mii galgá čuovvut
barggu. RiddoDuottarMuseat lea referánsajoavkkus
mielde.
2.7.11 Girjjálašvuohta
Sámi Girječálliidsearvvi
30 jagi ávvudeami oktavuođas
bovdii Sámediggi, Sámi
Girječálliidsearvi
ja Davvi- Norgga Girjebeaivvit girjjálašvuođa
riemuide Sámedikkis.
Sámediggi lea ovttasbarggus dáiddárorganisašuvnnaiguin
guorahallan sisaoastinortnega sámi čáppagirjjálašvuhtii
ja musihkkii/luohtái. Sámediggi
lea mearridan ahte sisaoastinortnet sámi čáppagirjjálašvuhtii
ja musihkkii/luohtái
biddjojuvvo johtui geahččalanortnegiin
mii bistá 3 jagi. Bargu
hábmet njuolggadusaid dán
ortnegii álggahuvvo 2010,
ja sáddejuvvo gulaskuddamii
dáiddárorganisašuvnnaide.
2.7.12 Govvadáidda ja dáiddaduodji
Sámi Dáiddárčehpiid
Searvi lea nammadan golbma áirasa
Sámedikki sisaoastinkomiteai
dálááiggi dáidagii
ja dáiddaduodjái.
Sisaoastinkomitea doaibmá olggos
2011.
2.7.13 Dáiddáršiehtadus
Dáiddáršiehtadus
masa Sámediggi searvvai
2004:s lea ovttasbargošiehtadus
Sámi Dáiddárráđiin
(SDR). Sámediggi ja Sámi Dáiddárráđđi šiehtaiga
ekonomalaš rámma
juolludemiide Sámedikki
bušeahta bokte 2010 Dáiddáršiehtadussii
mii lea 5 515 000 ru. Dát
mielddisbuktá ahte lea lassáneapmi
365 000 ru mearriduvvon 2009 dáiddáršiehtadusa
ektui.
2.7.14 Sámi filbma
Riikkaidgaskasaš sámi
filbmaguovddáš Guovdageainnus
lea ožžon
doarjaga álggaheapmái Sámedikkis,
Finnmárkku fylkkasuohkanis,
Guovdageainnu suohkanis ja Kultur- ja Girkodepartemeanttas. Sámediggi
háliida ahte dát
guovddážis
galgá leat nu go eará buohtastahtti
guovddážiin
lea, almmolaš eaiggádat
ja huksejuvvot almmolaš ruhtademiin.
Riikkaidgaskasaš sámi
filbmaguovddáš lea álgán
dáinna bargguin ja bargguin ordnet
formálalaš beliid
filbmafoandda álggaheamis.
2.7.15 Musihkka
Sámediggi ja Finnmárkku
fylkkasuohkan leaba ruhtadan ovdaprošeavtta álggahit etnomusihkkaguovddáža Kárášjohkii.
Prošeavtta álggaheaddji
lei Kárášjoga gielda
mii maid lea ekonomalaččat
dorjon dán prošeavtta.
2.7.16 Lullisámi mediafálaldat
Sámediggi álggahii
2009:s barggu čielggadit
lullisámegielat mediafálaldaga
dárbbu. Ulbmil lei earret
eará čájehit
lullisámegielat dálá mediafálaldaga
ja evttohit doaibmabijuid buoridan dihte dán
fálaldaga.
2.7.17 Sámi girkoáššit
Sámediggi oassálasttii
konferánssas Parliament
of World Religion’s Australias, oassin ovttasbargoprošeavttas
Sámi girkoráđiin,
mas
Sámi ráđđi
Ruoŧa Girkus lea mielde.
Prošeavtta ulbmil lea váikkuhit prosessii árbevirolaš vuoiŋŋalaš árvvuid
rolla birra dálá Sámis.
Earret eará guoská dát
dasa movt miššuvdna,
dáruiduhttin, ođasmahttin
ja globaliseren leat váikkuhan
vuoiŋŋalaš árvvuid sadjái
sámi servodagas.
2.7.18 Váikkuhangaskaoamit – Kultuvra,
njuolggo doarjagat
2.7.18.1 Sámi kulturviesut
Doarjjaortnega mihttomearri:
2009 reviderejuvvon bušeahtas
lei várrejuvvon 8 912 000
ru 12 sámi kulturvissui. Sámi
kulturviesut mat ožžot
juolluduvvot ruđa Sámedikki
bušeahta bokte leat norgga
bealde Sámi suohkaniin ja Oslos.
Kulturviesut galget geiget raportta ovdal borgemánu
1. b. 2010, mas oidno jagi 2009 doarjagiid geavaheapmi. 2008 jahkái
raporterejit sámi kulturviesut
ahte sii leat dehálaš arenan
báikkálaš sámi
kultuvrra ovdáneapmái
ja gaskkusteapmái, ja ahte
sii doibmet deaivvadanbáikin álbmogii.
Kursat main lea báikkálaš kultuvrralaš sisdoallu leat
dan sivas oassin sámi kulturviesuid
aktivitehtain.
2.7.18.2 Sámi festiválat
Doarjjaortnega mihttomearri:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
2 882 000 ru 6 sámi
festiválii. Sámi
festiválat mat ožžot
doarjaga
Sámedikki bušeahta
bokte leat báikáduvvon
Gáivuona, Evenáši,
Guovdageainnu ja Kárášjoga
suohkaniidda.
Festiválat galget ovdal
borgemánu 1. b. 2010, raporteret
2009 doarjagiid geavaheami birra. 2008 jahkái
raporterejit sámi festiválat
ahte sii doibmet scenan sámi
musihkkii ja eará kulturilbmadeapmái.
Festiválat leat maid dehálaš deaivvadanbáikkit
olbmuide ieš guđet
agiin. Festiválat maid dieđihit
positiivvalaš rievdamiid
guottuin sámi kultuvrra vuostá guovllus.
2.7.18.3 Sámi valáštallan
Doarjjaortnega mihttomearri:
Doarjjaortnega olahusjoavku:
2009 reviderejuvvon bušeahtas
lei várrejuvvon 1 629 000
ru sámi valáštallamii.
SVL-N ja SSL galgaba ovdal borgemánu
1. b. 2010, raporteret 2009 doarjagiid geavaheami,. 2008 jahkái
raporterejit sámi valáštallanorganisašuvnnat
ahte sii addet identitehtahuksejeaddji astoáiggefálaldaga
máŋgga sámi
guovllus, erenoamážit
nuorra sápmelaččaide.
Valáštallanorganisašuvnnat
deattuhit viidáset ahte sámi
valáštallan
lea dehálaš kulturgaskkusteaddji
riikkarájáid rastá.
2.7.18.4 Sámi teáhter
Doarjjaortnega mihttomearri:
Doarjjaortnega olahusjoavku:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon 16 519 000
ru sámi teáhteriidda.
Teáhterat galget ovdal
borgemánu 1. b. 2010, raporteret
2009 doarjagiid geavaheami. 2008 jahkái
raporterejit sámi teáhterat
ahte sii leat arenan kulturvásihusaide
ja kulturgaskkusteapmái,
ja dan mávssolašvuođas
mii sis dan sivas lea sámi
giela čalmmustahttimii ja
geavaheapmái.
2.7.18.5 Sámi prentosat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Doarjjaortnega olahusjoavku:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
2 571 000 ru sámi
prentosiidda.
Prentosat galget ovdal borgemánu
1. b. 2010, raporteret 2009 doarjagiid geavaheami. 2008 jahkái
raporterejit sámi prentosat čuovvovaččat
almmuhemiid birra: Gába
lea almmuhan 4 nummára, dáin
leat guokte duppalnummárat
main leat badjel 84 siiddu, Nuorttanastes leat leamaš 11
almmuheami, main viđa nummáris
leat leamaš 12 siiddu, njealji nummáris
leat leamaš 8 siiddu ja
guovtti nummáris leat leamaš 16
siiddu. Nuoraidbláđđi Š lea
almmuhuvvon 5 gearddi, main guovtti nummáris
leat leamaš 36 siiddu ja
golmma nummáris leat leamaš 32
siiddu.
2.7.18.6 Girjebusset
Doarjjaortnega mihttomearri:
Doarjjaortnega olahusjoavku:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
6 145 000 ru guđa
sámi girjebussii.
Girjebussiid eaiggádat
galget ovdal borgemánu 1.
b. 2010, raporteret 2009 doarjagiid geavaheami. 2008 jahkái
raporterejit sámi girjebusset čuovvovaš doaimmaid
lassin dábálaš bibliotehkadoaimmaide;
Galledeapmi girječálliid luhtte, čájálmasat
ja lohkangilvvut.
2.7.18.7 Museat
Doarjjaortnega mihttomearri:
2009 reviderejuvvon bušeahtas
lei várrejuvvon 20 798 000
ru 5 sámi museai. Várrejupmi
sisttisdoallá maid 1 800 000 ru
mii galgá geavahuvvot museareforbma čuovvoleapmái.
Museat galget ovdal borgemánu
1. b. 2010, raporteret 2009 doarjagiid geavaheami. 2008 jahkái
raporterejit sámi museat mearkkašumi
sápmelaččaid iežaset
vuoigatvuođas beassat dokumenteret,
vára váldit
ja gaskkustit iežaset historjjá ja
dálá áiggi.
Museat raporterejit viidáset
movt dát bargu čuovvoluvvo,
ja ahte dárbu ja beroštupmi
lassána sámi
kultuvrra ja historjjá máhttui
ja dieđuid háhkamii.
2.7.19 Váikkuhangaskaoamit – kultuvra,
ohcanvuđot doarjagat
2.7.19.1 Kulturovddideapmi
2.7.19.1.1 Girjjálašvuohta
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
2 586 000 ru girjjálašvuhtii.
2 074 000 ru juolluduvvui 8 prošektii
mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde.
2009:s leat 6 prošeavtta
almmuhuvvon ruđaiguin mat
ovdal leat juolluduvvon girjjálašvuhtii.
2.7.19.1.2 Musihkkaalmmuheamit
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
CD- almmuheamit musihkain mánáid várás
CD- almmuheamit máttasámi
musihkas
CD- almmuheamit árbevirolaš juoigamiin
CD- almmuheamit oskkolaš teavsttaiguin
2009 reviderejuvvon bušeahtas
lei várrejuvvon 2 150 000
ru musihkkaalmmuhemiide. 2 075 000 ru lea juolluduvvon
18 prošektii mearriduvvon
vuoruhemiid siskkobealde. Okta dáin
lea válmmasin dahkkon 2009:s.
2009:s leat 6 prošeavtta
almmuhuvvon ruđaiguin mat
ovdal leat juolluduvvon musihkkaalmmuhemiide.
2.7.19.1.3 Kulturdoaibmabijut mánáid
ja nuoraid
várás
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Dáidda-
ja duodjedoaibmabijut main mánát
ja nuorat oassálastet árjjalaččat
Sámi teáhterdoaibmabijut
main mánát
ja nuorat oassálastet árjjalaččat
Prošeavttat mat
leat ovddideamen sámi mánáid
ja nuoraid deaivvadansajiid
Doaibmabijut ja prošeavttat
mat ovddidit mánáid
bajásšaddaneavttuid
báikkálaččat sámi
guovlluin
Musihkkafálaldagat
mas mánát ja
nuorat leat mielde
Spáppastallangárddážat julev-
ja máttasámi
guovllus
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
1 900 000 ru doaibmabijuide mánáid
ja nuoraid várás.
1 793 000 ru juolluduvvui 22 prošektii
mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde.
2.7.19.1.4 Eará kulturdoaibmabijut
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Sámi
kulturdoalut sámi álbmotbeaivvi
guovvamánu 6. b. čalmmustuhttima
oktavuođas
Filbmabuvttadusaid sámi
diliid birra oasseruhtadeapmi
Heargegilvvohallamiid lágideapmi
Sámi govvadáidda-
ja duodječájáhusat
Norggas, oktan katalogaiguin ja plakáhtaiguin
Sámi amatevrateáhter
ja revydoaimmat
Doaibmabijut dahje prošeavttat
mat ovddidit sámi girjjálašvuođa Nordlándda
fylkka skuvla- ja álbmotgirjerájuid
geavaheddjiid várás
Artistahonorárat
sámi artisttaide
Gierdomátkedoarjja
Norggas sámi artisttaide
Girkolaš álgoálbmotovttasbarggu
oassálastin
Oktasaš sámi-
kveana kulturlágideamit
2009 reviderejuvvon bušeahtas
lei várrejuvvon 3 093 000
ru eará kulturdoaimmaide. 4 169 100
ru juolluduvvui 64 prošektii
mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde.
2009 juolludemiin leat 21 prošeavtta čađahuvvon.
2.7.19.2 Sámegielat govvasárggusráiddut
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
460 000 ru sámegielat
govvasárggusráidduide.
560 000 ru juolluduvvui 3 prošektii
mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde. Dát prošeavttat álggahuvvo
2009:s. Vuoruheamit váikkuhangaskaoapmeortnegis
leat sivvan liigegeavaheapmái,
ja lea gokčojuvvon eará sajis
unnit geavaheami bokte ja go geavatkeahtes doarjjalohpádusat leat
ruovttoluotta máhcahuvvon.
Ovdal juolluduvvon Doarjagiiguin sámegielat
govvasárggusráidduide leat
2 prošeavtta válbmejuvvon
2009:s
2.7.19.3 Čoahkkáigeassu, kulturovdánahttin,
ohcanvuđot
Reviderejuvvon 2009 bušeahtas
lei oktiibuot várrejuvvon
10 189 000 ru kulturovdánahttimii.
Sámediggái
bohte 255 ohcama, 28 550 000 ru ovddas, dáin ožžo
115 ohcama juolluduvvot doarjaga, oktiibuot 10 671 300
ru ovddas vuoruhemiid siskkobealde. Kulturovdánahttima
vuoruheapmi lea leamaš sivvan
liigegeavaheapmái, ja lea
gokčojuvvon eará sajis
unnit geavaheami bokte ja go geavatkeahtes doarjjalohpádusat
leat ruovttoluotta máhcahuvvon.
Vuolábealde govvosis čájehuvvo movt
kulturovdánahttima doarjagat
leat juolluduvvon fylkkaid mielde. Stoalpu mii čájeha
ollislaš doarjjajuolludeami čájeha
ahte Finnmárku lea ožžon
ollu dáin doarjagiin. Dása lea
sivvan earret eará dat go Finnmárkkus
leat máŋga lágádusa
ja eará olggosaddit main lea
iežas fitnodat, mat ožžot girjjálašvuođa-
musihkkaalmmuheami- ja sámegielat
govvasárggusráidduid
doarjagiid. Stoalpu mas oaidnit dušše
doarjagiid eará kulturdoaimmaide
ja kulturdoaimmaide mánáid
ja nuoraid várás, čájeha
fas eará gova.
Govus 2.5 Juolluduvvon ruhtadoarjagat kulturovddideapmái
fylkkaid mielde.
2.7.20 Sámi lágádusat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
2 682 000 ru sámi
lágádusaide.
2 682 000 ru juolluduvvui 6 lágádussii
mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde.
2.7.21 Sámi deaivvadansajit
Doarjjaortnega mihttomearri:
Doarjjaortnega olahusjoavku:
Doaimmat mat leat definerejuvvon sámi deaivvadansadjin,
ja oktasaš duodjebajit Reais(a)-
vuonas Mátta- Várjjagis, Billávuona
duodjedállu Porsáŋggus,
Duojáriid dállu Unjárggas
ja Stuorrnjarga Sámiid Duodji
Skániin, sámediggeráđi
dieđáhusas
sámi ásahusovddideami
birra.
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
700 000 ru sámi
deaivvadansajiide. 700 000 ru juolluduvvui 4 deaivvadansadjái.
2.7.22 Sámi dáiddáršiehtadus
Borgemánu 19. b. 2004-mannosaš Dáiddáršiehtadusa váldošiehtadusa
vuođul leaba Sámediggi
ja Sámi dáiddárráđđi šiehtadallan
jagi 2009 dáiddáršiehtadusa. Sámediggi
ja Sámi dáiddárráđđi
leat soahpan 5 150 000 ruvdnosaš juolludemiid
ekonomalaš rámma
Sámedikki bušeahta
bokte jagi 2009 dáiddáršiehtadussii.
Dát mearkkaša
800 000 ruvdnosaš lassáneami
jagi 2008 dohkkehuvvon dáiddáršiehtadusa
ektui.
Šiehtadussii gullet čuovvovaš doaimmat:
Dáiddárfoanda
700 000 ru.
Stipeanda sámi dáiddáriidda 2 100 000
ru.
Doaibmadoarjja sámi
dáiddárorganisašuvnnaide
ja Sámi Dáiddárráđđái 1 750 000
ru.
Sisaoastinortnet sámi
govvadáidagii ja dáiddaduodjái
350 000 ru.
Fágalaš bagadeapmi
250 000 ru.
Sámi dáiddárráđđi hálddaša šiehtadusa
várrejumiid earret sisaoastinortnega
ruđaid govvadáidagiidda
ja dáiddaduodjái. Dáid
ruđaid hálddaša
RiddoDuottarMuseat.