6 Suohkaniid ja fylkkasuohkaniid sámepolitihkka
Mearrádusat ja politihkka
maid fylkkasuohkanat fievrredit, lea mearrideaddjin dasa makkár dásis
sámegiella, kultuvra, ealáhusat ja
servodateallin sáhttá ovdánit
buori vuogi mielde. Suohkanat leat njunnošis láhčime
olbmuide buresbirgejeaddji dili ja ráđđehus
dáhttu ahte sámi álbmogis
galget leat seammadássásaš fálaldagat
go earáin, main erenoamáš giella-
ja kulturdárbbut vuhtiiváldojuvvojit.
Fylkkasuohkaniin lea erenoamáš ovddasvástádus
ovddidit guovlluid viiddis ipmárdusas.
Jus sámi guovlluid regiuvnnat
barget albma bures, de sihkkarastet ahte sámi
servodateallin ovdána ráđđehusa
politihka mielde.
Duohtavuođas lea sihke
suohkaniid ja fylkkasuohkaniid eiseválddiin
seamma geatnegasvuohta go stáhta
eiseválddiin čuovvut
riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid
ja našuvnnalaš rievtti sápmelaččaid
ektui Norggas. Ii stáhta
sáhte gozihit iežas
riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid
maidda Norga lea iežas čatnan,
jus dat eai čuvvojuvvo beaivválaš politihkas
ja beaivválaš doaimmain
sihke báikkálaččat
ja iešguđet
regiovnnain. Stáhta ovddasvástádus
lea ahte gávdnojit rámmaeavttut
mat dahket vejolažžan dán
ovddasvástádusa
duohtandahkat. Stáhtas lea
maid ovddasvástádus
raporteret movt stáhta meannuda sápmelaččaiguin
Norggas riikkaidgaskasaš konvešuvnnaid
ektui. Dát gáibida
ahte stáhtas leat dieđut
dan birra movt sámepolitihkka čađahuvvo báikkálaččat
ja regiovnnaid dásis.
Sápmelaččat
leat eanaš suohkaniin unnitlogus,
earret muhtun moatti suohkanis. Dát
lea hástalus suohkaniidda
go lea sáhka das ahte politihkalaš eanetlogu mearridemiin
maiddái galget vujtiiváldit sámi
beroštumiid.
Nordlánddas ja Davvi-Trøndelágas
leat 13 suoh-kanis eanet go logis čálihan iežaset
sámi jienstuslohkui.
Kárten maid Snoasa suohkan
lea čađahan
muhtun álggahuvvon prošeavtta
oktavuođas, čájeha
ahte dušše okta
suohkaniin válddahallá sámi geavaheaddjiid
iežas plánain dearvvašvuođa
ja sosiálabálvalusaid
1 linnjá dásis.
1
Sámi kultuvra ja ealáhusat
leat máŋgga
ládje garra deattu vuolde Norgga
stuoraservodagas, muhto suohkanat ja fylkkasuohkanat sáhttet
daid áššiid áimmahuššat
ja ovddidit ávkkálaš dihtomie-lalaš plánemiin.
Plána- ja huksenlága njuolggadusain,
ja das movt láhka adnojuvvo, lea
stuora mearkkašupmi dasa
movt sámi beroštumit
vuhtiiváldojuvvojit, geahča
kap. 20.2.1.
6.1 Suohkaniid iešstivren
ja sámepolitihkka
Stáhta vuhtiiváldá suohkaniid iešstivrejumi
ja sámi servodaga regiovnnaid
stuora girjáivuođa,
ja lea ge danin leamaš várrogas
geatnegahttit báikkálaš ja
regiovnnaid álbmotválljen
eiseválddiid váldit badjelasaset
erenoamáš sámepolitihkalaš bargguid.
Muhto stáhtas lea gal ovddasvástádus
gozihit ahte sápmelaččat
ja iešguđet guovlluid
sámi servodagat duođas
besset oažžut
buori ávkki dan ovdáneamis
mii maŋimus logenar jagiin lea
dáhpáhuvvan
sámepolitihkas ja sámiid
riektediliin. Maiddái Sámedikkis
lea dát ovddasvástádus,
danin go diggi lea njunuš orgána
mii galgá árvvoštallat
movt almmolaš politihkka
váikkuha sápmelaččaide.
Báikkálaš iešstivren
adnojuvvo hui árvvusin Norggas.
Suohkanláhka addá nanu
suodjalusa dan vuostá ahte
stáhta ii galgga suohkana bajábealde
viggat stivret go guoská suohkana
siskkáldas áššiid čoavdimii.
Ja go suohkanat ieža šaddet
máksit rehkega daid válljemiid
ovddas maid ieža dahket,
de dákkár
iešstivren doaibmá nu ahte čađat
fertejit ohcat hálbbimus buresdoaibmi
jođihanmálle.
Suohkaniin ja fylkasuohkaniin lea alddineaset ovddasvástádus
gozihit iežaset resurssaid
geavaheami ja fertejit ieža válljet
makkár doaimmaide dietnasiid geavahit.
Ráđđehus
ges galgá bealistis sihkkarastit
ahte barggut čađahuvvojit
ruhtarámmaid siskkobealde.
Stáhta stivre ge dasto suohkaniid
ja fylkasuohkaniid vuosttažettiin
lágaid mearrideami, bušeahttamearrádusaid, gulahallamiid
ja ráđđádallamiid bokte.
Buorre báikkálaš stivrenvuogi oažžu
go suohkaniidda addojuvvo duohta doaibmanvejolašvuohta. Ráđđehus
dáhttu unnimus lági
mielde seaguhit iežas suohkaniid siskkáldas
stivremii, ja dáhttu baicca
nu guhkás go lea vejolaš stivret
rámmaeavttuiguin, sihke
ekonomiija ja njuolggadusaid dáfus.
Stáhta ferte stivret suohkansuorggi
dan láhkái
ahte das vuhtiiváldo sihke
seammadássásaš bálvalusfálaldagaid
dárbu, beroškeahttá guđe
suohkanis ássá,
ja guđege suohkana ja fylkasuohkana
dáhttu fállat
bálvalusaid suohkanássiid
sávaldagaid ja dárbbuid mielde.
Dát guoská maid
sámi álbmogii
gullevaš bálvalusaide.
Vaikko suohkaniin ja fylkkasuohkaniin lea dehálaš ovddasvástadus
doaimmahit našuvnnalaš buresbirjejeaddji
servodaga fálaldagaid nugo mánáidgárddiid, vuođđoskuvlla,
joatkkaoahpahusa ja dikšun-ja
fuolahusbálvalusa, de lea
lunddolaš ahte riikka eiseválddit
sáhttet ásahit
nuppástusaid ja stuorát
nannenbargguid dieid surggiid siskkobealde. Našuvnnalaš nuppástusat
ja stuorát nannenbarggut
leat dávjá ruhtaduvvon
olggobealde rámmaruhtadansystema,
dakko bokte ahte leat ásahuvvon
sierra mearreáigásaš doarjjaortnegat
mat huksenbaji ruhtadit jođihan-
ja oastingoluid.
6.1.1 Bearráigeahčču, bagadallan
ja raporten suohkansuorggis
Ráđđehusa
mielas leat fylkasuohkaniid sámi
gažaldagaide gullevaš barggut
ovdánan bures. Dat mii buoremusat lea
váikkuhan dán
buori ovdáneapmái,
leat ovttasbargošoahpamušat
gaskal Sámedikki
ja guovddáš sámi
guovlluid fylkkasuohkaniid, gč.
kap 7.3.1.
Maiddái ollu suohkanat
leat ovddidan sámi doaimmaid
iežaset ovddasvástádussurggiin.
Dat guoská erenoamážit
suohkaniidda mat leat sámi
giellalága doaibmaguovllus. Liikká ballá ráđđehus
ahte máŋgga
suohkanis vel eai váldde doarvái
bures vuhtii sámi álbmoga beroštumiid
ja dárbbuid. Máŋgga
oktavuođas sáhttá sivvan
váilevaš čuovvoleapmái leat
dat ahte eai dovdda doarvái
bures sámepolitihka ovdáneami.
Sámedikkis lea dušše
muhtun muddui leamaš dilli
ja návccat gozihit ovttasbarggu
suohkaniiguin seamma ládje
go leat bargan fylkasuohkaniiguin, gč.
kap. 7.3.
Otná dilis eai gávdno
makkárge systemáhtalaš čállosat
dahje raporttat mat čájehivčče
movt suohkansuorggis gozihit sámepolitihkalaš doaimmaid.
Danin áigu ge Bargo- ja
searvadahttindepartemeanta, ovttasráđiid
eará departemeanttaiguin
maidda ášši
guoská, geahččat
dárkileappot movt sáhtášii
fylkkamánne geassit eanet
mielde dán bargui. Seammás
galgat árvvoštallat
movt sáhttá buoridit
fylkamánne bagadallandoaimma
suohkaniid ektui. Davviguovlluid fylkkamánnet
leat vásihan ahte leamaš ávki ásahit sierra
virggiid main lea erenoamáš ovddasvástádus
gozihit sámi gažaldagaid
ovttastahttimiin, plánabargguin,
ovdánahttinbargguin ja ovttasdoaimmaid
bokte. Ráđđehus áigu geahčadit
fylkamánne doaibmannávccaid
mat gusket sámi gažaldagaide,
go lea sáhka suohkansuorggi
bagadallan- ja ovddidanbargguin. Bargo – ja searvadahttindepartementa áigu
maid bivdit KSa ja Sámedikki
lagat ovttasbargui geahčadit suohkaniid
barggu sámi áššiiguin.
Dan oktavuođas lea heivvolaš čađahit
kártema, omd. das, man muddui
suohkanat váldet sámi čuolbmaáššiid
iezaset plánadokumeanttaide.
6.2 Hálddahusođastus
ja sámit
Hálddašannuppástus
sisttisdoallá dan ahte leat
sirdojuvvon doaimmat stáhtas
regiovnnaid álbmotválljen ásahusaid
dássái.
Ja lea áibbas čielggas
ahte hálddašannuppástus
boahtá čuohcit
sámi ássanguovllu sápmelaččaide
je sámi beroštumiide.
Go doaimmat ja váldi
sirdojuvvojit regiovnnaide, de dan barggus lea ráđđehusa bealis
dehálaš muitit
ahte ain galgá vuhtiiváldit
sámi beroštumiid
buori vuogi mielde. Ii leat sávahahtti ovdáneapmi
jus Sámediggi ja sámi beroštumit
ožžot
unnit dadjamuša ja váikkuhanfámu
go sis dál lea daid guoskevaš áššiin/válddis,
dan geažil go doaimmat sirdojuvvojit
stáhtas regiovnnaid dássái.
Dát lea erenoamáš áigeguovdil
go guoská stáhta
doaimmaide ja bálvalusaide
mat ovdal regiovnnaide sirdima guske Sámedikki
ja stáhta ráđđádallansoahpamuššii.
Danin lea ge ráđđehusa áigumuš ahte sámi
váikkuheapmi ja mieldemearridanvejolašvuohta
ii galgga šaddat heajut
daid áššesurggiin
mat sirdojuvvojit stáhtas
regiovnnaide.
Sámediggi lea dievasčoahkkinmearrádusas
cealkán hálddašannuppástusa áššis
(ášši
36/06) ahte sii dáhttot «duođalaš ja
buresdoaibmi golmmabealát šiehtadallamiid (stáhta-regiovnnat-
Sámediggi) sihkkarastin
dihtii ahte Norga doallá álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaid
ektui, maid lea geatnegahttojuvvon čuovvut.» Ii
leat duođi dárkileappot
namuhuvvon movt diekkár golmmabealát šiehtadallamat galggaše
huksejuvvot. Ráđđehusa
mielas ii leat vuos áigi
dievvan bargat viidáseappot diekkár čovdosiin.
Ráđđehus
lea gulaskuddančállosis
Gielda- ja guovlodepartementii – mii lea dan birra go ođđa
doaimmat galget sirdojuvvot regiovnnaid álbmotválljen
orgánaide guovvamánus
2008 – guorahallan vejolaš čovdosiid
movt sáhtášii áimmahuššat
sámi beroštumiid
fylkasuohkaniin dain áššesurggiin
mat sirdojuvvojit stáhtas,
vai sihkkarastá sámi váikkuhanvejolašvuođa
ja mieldemearrideami, masa maid gullá dat
ahte áimmahušsat ráđđádallansoahpamuša.
6.2.1 Molssaeavttot vuogit mo fuolahit sámi
beroštumiid regiovnnain
Sáhttá jurddašit
máŋga vuogi
movt sihkkarastit sámi beroštumiid regiovnnaid
doaimmain. Vuosttažettiin
ferte ráđđehus
bealistis vuordit ahte regiovnnat áimmahuššet
sámi beroštumiid
dan láhkái
ahte vuhtiiváldet stáhta
ja Sámedikki ráđđádallansoahpamuša, masa
gusket riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat.
Ja ahte regiovnnat dahket dan iešalddis,
suohkana iešmearridanvuođđojurdaga
vuođul, nu ahte eai dárbbaš lágat
ja láhkanjuolggadusat
bidjat sin dan dahkat. Lea gal regiovnnaid duohken čilget
makkár dohkálaš standárdda
sii bidjet dáid iešguđet ovddasvástádussurggiide. Dákkár
dilli, mas regiovnnat iehčanassii čilgejedje
sámepolitihkalaš standárddaid,
lei dábálaš dilli
ovdal, gitta dassážii
Sámediggi ásahuvvui.
Nubbe vejolašvuohta lea
ahte Sámediggái
addojuvvo vejolašvuohta váikkuhit
sámi áššiid
proseassain regiovnna dásis.
Dákkár dillái
leat mii dál lahkoneamen.
Fylkkasuohkaniid ja Sámedikki
ovttasbargosoahpamušain
vuhtiiváldet sihke suohkaniid iešstivrejumi
ja maiddái sámelága,
mii dadjá ahte Sámediggi
ieš sáhttá ovddidit áššiid
mat dikki mielas orrot dehálaččat.
Ovttasbargosoahpamušat leat
huksejuvvon konsensusjurdagii, mii mearkkaša
dan ahte dat gii «unnimus hálida» mearrida
man guhkás bealálaččat
galget mannat guđege suorggi áššiiguin. Muhto
goabbáge bealli soahpamušas sáhttá oalle
oanehis áiggis geassit iežas
eret soahpamušas, ovdamearkka dihte
jus politihkalaš eanetlohku
rievdá. Hástalus
dákkár
ovttasbargomálliin lea ahte
dat ii sihkkarastte sámi váikkuheami
ja mieldemearrideami guhkit áiggi
vuollái dain áššesurggiin
mat sirdojuvvojit stáhtas
regiovnnaide, namalassii dain áššesurggiin
mat dál gullet Sámedikki
ja stáhta eiseválddiid
ráđđádallansoahpamuššii.
Dán ovttasbargosoahpamušmálle
sáhtášii
ovddidit dan láhkái
ahte ovttasbargosoahpamuša
jahkásaš raporttat,
maid fylkadikkit ja Sámediggi
meannudit jahkásaččat, čuvvot
Sámedikki jahkedieđáhusa
mielddusin. Dáinna lágiin
sáhttá áimmahuššat
raporterendárbbu ja nu oččošii ráđđehus
vejolašvuođa jahkásaččat árvvoštallat guđege
regiovnna sámepolitihkalaš ovdáneami. Sámedikki
jahkedieđáhus
meannuduvvo maid Stuoradikkis. Dán
málle sáhttá vel eanet
buoridit, namalassii nu ahte regiovnnat ráhkadit
iežaset ráđđádallansoahpamuša Sámedikkiin.
Dat sáhttet leat juogo oassin
daid ovttasbargosoahpamušain
mat juo leat, dahje sáhttet
ráhkaduvvot sierra soahpamuššan.
Regiovnnaid vejolaš ráđđádallansoahpamušat sáhtáše
huksejuvvot seamma dási
eaktodáhtolašvuhtii
go dálá ovttasbargosoahpamušat.
Jus ii ráhkat eaktodáhtolaš soahpamuša,
de lea eará vejolašvuohta ahte
lága bokte geatnegahttit
ráhkadit diekkár
soahpamušaid. Dán
geatnegasvuhtii gulaše de
maid dat eará doaimmat ja
váldi mat fylkkasuohkaniin
dál leat.
Goalmmát málle
livččii
ahte Sámedikki ja stáhta
eiseválddiid ráđđádallansoahpamuš mearriduvvo
maid guoskat daid ođđa regiovnnaide
sámi guovlluin dain áššesurggiin
maid stáhta dál
sirdá regiovnnaide, mat
dál gullet Sámedikki
ja stáhta eiseválddiid ráđđádallansoahpamuša vuollái.
Dát sihkkarasttášii sámi
mieldemearrideami guhkit áigái áššesurggiin
mat dál gullet Sámedikki
ja stáhta eiseválddiid
ráđđádallansoahpamuša
vuollái.
Ráđđehus áigu
bargat ráhkadit oktasaš proposišuvnna
Stuoradiggái doaimmaid ja
vejolaš juohkinrievdadusaid
birra 2008 čavčča, mas
maiddái boahtit gieđahallat gažaldagaid
mat gusket sámi beroštumiide.
Dán barggus galgat gulahallat
Sámedikkiin. Geahča
muđui Sámedikki
2007 jahkedieđáhusa čuoggá 2.1.
6.3 Strategiijat ja doaibmabijut
Suohkaniin main orrot ollu sápmelaččat,
berre suohkanplánain duođalaččat
bargat dan badjelii ahte láhčit
dili nu ahte sámi kultuvra,
ealáhusat ja servodateallin suodjaluvvo
ja oažžu
ovdánanvejolašvuođaid.
Seamma ládje berre dieid
gažaldagaid dikšut
maiddái regionála
plánenbargguin. Sámi beroštumiid áimmahuššama galgá plánenbargguin
sáhttit dikšut
seamma ládje go eará dehálaš našuvnnalaš ja regionála
beroštumiid.
Mearrádusat maid dahket
suohkaniin ja fylkadásis,
ja politihkka maid jođihit,
lea mearrideaddjin dasa movt sámegiella,
kultuvra, ealáhusat ja servodateallin
lihkostuvvet ovdánit buori
lági mielde. Lea hui dehálaš ahte
suohkanat láhčet dili
nu ahte sámi kultuvra ja
giella galgá suodjaluvvot
ja ovddiduvvot maiddái gávpogiin
ja stuorát báikkiin
gos orrot ollu sápmelaččat.
Dan sáhttá bargat
go láhčá sámi
fálaldagaid mánáidgárddiide, láhčá sámegieloahpaheami, dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusa,
boarrásiidfuolahusa ja go ásaha báikkiid
gos sápmelaččat sáhttet
ovddidahttet sámegiela ja
kultuvrra.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta bovde KSa ja Sámedikki
lagat ovttasbargui mas guorahallat suohkaniid bargguid sámiide gullevaš áššiin.
Dán oktavuođas
lea dárbu čađahit kártenbarggu.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu
ovttas eará departemeanttaiguin maidda áššit
gusket, árvvoštallat
movt fylkkamánne bagadallandoaibma
suohkaniid ektui sáhttá ovddiduvvot
sámiide guoskevaš áššiid
oktavuođas.
Ráđđehus áigu áimmahuššat
sámi beroštumiid
hálddanšansirdima nuppástusas.