2.8 Kulturmuittut ja birasgáhtten
Sámi kulturmuittut ja kulturbirrasat leat hui
deaŧalaš historjjálaš
duođaštusat sámi
eallimis ja kultuvrras áiggiid čađa.
Danne deattuha Sámediggi ahte sámi
kulturmuittuid ja kulturbirrasiid ferte suodjalit dainna lágiin
ahte dat váikkuha sámi kultuvrra
nannema ja viidásetdoalvuma. Kulturmuittuid bidjan sámi
dálááigeoktavuhtii
addá historjjálaš máhtolašvuođa seammás
go dat váikkuha kultuvrralaš gullevašvuođa vásihusa
ja dihtomielalašvuođa láhttadeami
birra ja dasto luonddugeavaheami birra. Sámi kultureatnadat
kulturmuittuiguin ja kulturbirrasiin galgá vuhtii
váldojuvvot buot areálaplánemiid
oktavuođas. Sámediggi lea 2004:s joatkán
ain barggu sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid
máhtolašvuođa nannemiin.
Sámi museat lea deaŧalaš
oassi Sámedikki kulturmuitobarggus. Museat leat
vuođđuduvvon ávnnaslaš
duođašteapmái ja
materiálakeahtes kultuvrii, ja leat sámi
ovdahistorjjá, historjjá ja dálá áiggi
hirbmat deaŧalaš gaskkustanarenat,
maiddái reflekšuvdnan ja dialogan
daid birra.
Birasgáhttenbargu Sámedikkis
vuođđuduvvo dássedettolaš
servodatovdánahttima mihttomearrái
masa biras ja luondu ieža bidjet rájiid.
Luondu sámi guovlluin lea rašši.
Danne fertet váldit vára luonddus
dainna lágiin ahte sámi kultuvrras
ja servodateallimis lea vuođđu ovdánit
ja viidásetovdánahttojuvvot.
2.8.1 Kulturmuitosuodjaleapmi
Danne lea politihka ovddideapmi mii váldá
vuhtii sihke sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa
ja muđui sámi kultuvrra, dan seammás
go nana ceavzilis ovdáneapmi lea guovddážis,
deaŧalaš oassi dan barggus maid
Sámediggi lea čađahan
2004:s.
Báikkálaš sámi birrasiiguin,
eanaeaiggádiiguin, doaibmabiddjooamasteaddjiiguin
ja eará beroštumiiguin ja searválaččaiguin
kulturmuitobarggus lea ovddiduvvon buorre oktavuohta. Dat lea addán
buori vuođu sámi kulturmuittuid
registreremii ja oppalaččat viiddis áddejumi
kulturmuitosuodjaleapmái. Dát leat
várra dat deaŧaleamos oasit sámi
kulturmuitogáhttemis.
Sámediggi lea áigodagas 2001–2003
ráhkadan hálddašanplánaid
Ceavccageađggi kulturmuitoguovllu ja Njávdáma
nuortasámi gili váste. Hálddašanplána
barggu čuovvoleapmin lea ovddasvástádus
Ceavccageađggi kulturmuitoguovllu seailluheames sirdojuvvon
Várjjaga Sámi Museai ja Njávdáma
nuortasámi gili seailluheames fas Nuortasámi
museai. Museaide leat maiddái juhkkojuvvon ruđat
dáid doaimmaid goziheapmái. Dát
leat buorrin ovdamearkan dasa ahte guovddáš eiseválddit
leat dohkkehišgoahtán sámi
kulturmuittuid ja kulturbirrasiid, ja ahte sámi
kulturmuitohálddašeapmi lea ovdnánan ákkastallamiinnisguin.
Jagi 2004 áigge lea Sámediggi ráhkadan
ollu plánaid doaibmabijuid birra bassi sámi
váriin dahje eará báikkiin
maidda čatnasa dološ sámi árbevierru
dahje osku. Dovdoseamos ášši
lei plána geavahit Sálašoaivvi čierastanluohkkán
Romssa 2014 dálveolympia gilvvuid áigge.
Min iskkadeamit čájehit ahte Sálašoaivi ferte áddejuvvot
automáhtalaččat
ráfáidahttojuvvon sámi
kulturmuitun kulturmuitolága mielde. Go vejolaččat
bohtet konkrehta plánat vári geavaheames,
de ferte addojuvvot fágalaš árvvoštallan
ja spiehkastatmeannudeapmi kulturmuitolága mielde.
Vástesaš árvvoštallamat
leat dahkkojuvvon eará lokalitehtaide maidda čatnasa dološ
sámi árbevierru ja osku.
Sámediggi lea jagi 2004 addán doarjaga
iešguđet doaibmabijuide sámi
kulturmuitogáhttemis. Sámediggi
hálddaša sámi kulturmuitosuodjaleami
doarjjaortnega maid Birasgáhttendepartemeanta (BD)
ruhtada. 2 000 000 ruvdnosaš fievrrideapmi
BD:s ii leat rievdan 2002 rájes. Doarjjaortnet lea
deaŧaleamos váikkuhangaskaoapmi
mii Sámedikkis lea mainna háhkat báikkálaš áŋgiruššama sámi
kulturmuittuid ektui. Doarjja dán lágan
prošeavttaide váikkuha ovddidit
máhtolašvuođa sámi
kulturhistorjjá, kulturmuittuid ja kulturbirrasa
birra.
Birasgáhttendepartemeanta lea fápmudan
Sámediggái válddi
kulturmuitolága mielde, ja dát lea
geahččalanáigodat
mii bistá jagi 2004 lohppii. Sámediggi
háliida ortnega mas váldi kulturmuitolága
mielde fápmuduvvo láhkaásahusa bokte,
almmá ahte Birasgáhttendepartemeanta/Riikaantikváras
lea njuolggo instruksaváldi Sámediggái beaivválaš
barggus. Sámedikki, Birasgáhttendepartemeantta,
Gielda- ja guovludepartemeantta ja Riikaantikvára
gaskka galgá ásahuvvot bargojoavku
mii galgá čielggadit dán.
2.8.2 Vistesuodjaleapmi
Vistesuodjaleapmi lea okta oassi Sámedikki ollislaš
kulturmuitosuodjaleames. Sámi vistekulturmuittuide
gullet priváhta ja almmolaš visttit.
Bargu sámi vistesuodjalemiin lea danne oassi kulturmuitosuodjaleames,
gos Sámediggi ferte leat ja lea, lávga
gulahallamiin báikegottiid olbmuiguin.
Sámedikki vistehálddašanortnet
S��mi visttiid suodjaleapmi ja hálddašeapmi
,
lea gárvvistuvvon. Hálddašanortnet
deattuha dan oktavuođa mii vistekulturmuittuin lea
sámi kultuvrii ja historjái. Dát
lagadeapmi lea bidjan čuovgasa sámi
historjái, kultuvrii ja gillii ollu giliin gos gieddebargu
lea čađahuvvon, dahje konkrehta
vistesuodjalanbargu lea dahkkojuvvon. Bargu lea buktán
stuorra beroštumi ja aktivitehta vistesuodjalansuorggis
sámi báikegottiin, ja lea váikkuhan duođaštit
sámi ássama ja historjjá
ollu sajiin.
Sámediggi addá rávvagiid
ja doarjaga eaŋkiláššiin
movt divvut ja duođaštit ráfáidahttojuvvon
ja suodjalanárvosaš visttiid suodjalan-
ja hálddašanplána
njuolggadusaid mielde. Gávdnojit sullii 1200 automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon
sámi vistti ja vel sullii 800 jukset dien stáhtusa 10–15
jagi geahčen. Boarraset visttiid divvun gáibida
dávjá hui ollu resurssaid. Ráfáidahttojuvvon sámi
visttiid alla lohku ja lassánan beroštupmi
vistesuodjaleapmái, dagaha ahte lea hui stuorra
dárbu oažžut doarjjaruđaid
vistesuodjalanbargui. Juolludeami ulbmil ii leat man ge láhkai
doarvái dárbbu ektui.
2.8.3 Areálasuodjaleapmi
Sámediggi lea jagi mielde gozihan sámi
kulturmuitoberoštumiid ollu iešguđet
lágan areáladuohtademiid oktavuođas Sámis.
Stuorra areálain rievdaduvvo árbevirolaš
geavaheapmi eret. Vaikko Sámediggi lea vuostálastán Hálkavári
báhčinguovllu viiddideami Finnmárkkus,
ja Meavkki ja Blåtind báhčinguovlluid
oktiičatnama Romssas, de leat dat dál
plánejuvvomin. Guovdageainnu ja Álttá
gaskka galgá huksejuvvot elfápmolinjá
ja miehtá Sámi plánejuvvojit ollu
bieggafápmoprošeavttat. Sámediggi
lea ollu gerddiid čujuhan ahte ferte dahkat ollislaš váikkuhusiskančielggadusaid
buot bieggamillopárkkaid ektui mat leat plánejuvvomin.
Sámediggi deattuha ahte mii prinsihpalaččat eat
leat vuostá eatnamiid ja luondduresurssaid ođđa
geavaheami sámi guovlluin, muhto mii háliidit
váikkuhanfámu boahtteáiggi ovdáneapmái
ja sihkkarastit ahte doaibma dahkkojuvvo sámi eavttuid vuođul.
Dát ii guoskka dušše
bieggafápmui, muhto maiddái minerálaresurssaid
roggamii ja bákteruvkedoibmii sámi guovlluin.
Nubbi eará vuohki movt čatnat areálaid
leat iešguđet lágan
suodjalanplánat, maidda gullá maiddái álbmotmehciid ásaheapmi.
Suodjaleapmi sámi guovlluin sáhttá
leat buorre sámi servodagas, earret eará danne
go dat sáhttá váikkuhit
olgguldas preassa hehttema ja luondduresurssaid suodjaleami vuođđun
kultuvrii. Dát eaktuda dattetge dássásaš
searvi suodjalanproseassa, suodjalansisdoalu ja hálddašanregime
mii ii amasmuhte, muhto nanne sámi kultuvrra ealáhusaiguin
ja servodateallimiin. Suodjaleapmi ii galgga šaddat
hehttehussan sámi kultuvrra ja ealáhusdoaibmama
ovdánahttimii. Sámediggi lea guorahallan
suodjalanproblematihka guovddáš
eiseválddiiguin ollu gerddiid, maŋimustá čakčat
2004 čoahkkimis birasgáhttenministtariin.
Sámedikki beales rávvejuvvui ahte čuovvolit
plánaproseassabarggu Divtasvuona/Hellemo
geavaheami ja suodjaleami ektui ovdamearkan eará
suodjalanplánaide sámi guovlluin.
Sámediggi gáibida ahte suodjalanproseassat
bissehuvvojit dassážii go riektedilli
lea čilgejuvvon, ja Finnmárkkus dassážii
go finnmárkoláhka lea mearriduvvon. Dát
ovddiduvvui erenoamážit dan geažil
go Sievjju álbmotmeahcci ja Várnjárgga álbmotmeahcci
juo leat guovddáš gulaskuddamis.
Dasto lei ovttamielalašvuohta das ahte bargu suodjalanproseassa
njuolggadusaiguin, mat gusket sámi beroštumiide,
galget vuoruhuvvot. Njuolggadusat leat ráhkaduvvomin ja
galget meannuduvvot Sámedikkis jagi 2005 álggus.
Eará duohtademiid gaskkas lea viiddis bartahuksen
stuorra váttisvuohtan dihto guovlluin. Sámediggi
lea sámediggeplánas 2002–2005 árvalan ovdánanvuogi
mainna gozihuvvojit máŋggat beroštumit
ja geavaheaddjijoavkkut. Dán lágan
ortnet gáibida nannejuvvon dialoga sámi
báikegottiiguin ja beroštupmijoavkkuiguin
plánaproseassas. Dáid beliid eai
leat eiseválddit vuhtii váldán
movt ge erenoamážit.
2.8.4 Birasgáhtten
Sámediggi lea čuovvolan riikkaidgaskasaš
barggu Biologalaš šláddjivuođa
konvenšuvnnain (BŠK), nu ahte lea
searvan norgalaš sáttagottis čihččet
beallálaščoahkkimii
(COP7) BŠK oktavuođas. Sámediggi čuovvolii
erenoamážit BŠK kapihttala
8(j) mas lea sáhka eamiálbmogiid árbevirolaš máhtolašvuođain.
Dasto čuovvolii Sámediggi eará relevánta
fáttáid nugo suodjalanguovlluid
ja genaresurssaid ektui. Sámediggi fuolahii maiddái
oktavuođas norgalaš sáttagotti ja
eamiálbmotsáttagotti gaskka beallálaščoahkkimis.
Bievlavuodjin lea okta dain beliin mii lea mielde váikkuheamen
birrasa gos mii eallit. Geavaheapmi ja lagasvuohta eatnadahkii lea
rievdan áiggi mielde, ja mohtorjohtalus lea okta dovdomearka
dasa. Dán perspektiivva lea hui deaŧalaš
muitit njuolggadusaid hábmemis ja geavaheames, ja
dasto viidáset ságastallamis bievlavuodjima
birra. Sámediggi háliida searvat
servodatdigáštallamii man oktvuođas
hábmet buriid miellaguottuid bievlavuodjima hárrái sámi
guovlluin.
Birasrihkkosat fertejit vuoruhuvvot buorebut. Mii leat vásihan
ahte rihkkunáššit
sámi kulturmuittuid hárrái
kulturmuitolága ektui hilgojuvvojit. Dákkár
rihkkumat leat leamaš sihke lobihis tráktorgeainnu
ektui Tydála gielddas Lulli-Trøndelágas ja
duohtademiid ektui bálvvosrieggáin
Ceavccageađggi kulturmuitoguovllus Unjárgga
gielddas Finnmárkkus.
2.8.5 Museat
Sámi museat leat deaŧalaš ásahusat
sámi kulturárbbi hálddašeames
boahttevaš buolvvaide, ja leat deaŧalaš
mieldeváikkuheaddjin ođđaáigásaš
sámi servodaga ovdánahttimis. Áigumuššan
lea ahte museadieđáhus meannuduvvo guovvamánu
2005 dievasčoahkkimis. Dieđáhus
ja mearrádus biddjojuvvo vuođđun
boahtteáiggi strategalaš museapolitihkalaš
bargui Sámedikkis.
Sámediggi lea sámi museaid ovddasvástádusa
badjelasas váldima rájes gávdnan
saji lasihit doaibmadoarjaga dáid museaide 17 %:in.
Beroškeahttá das ahte stáhtabušeahtas
eai leat fievrrideamit duohtavuođas movt ge lassánan.
Sámediggi lea maiddái joavdan guhkás sámi
museaid fágalaš nannemis ja oktiiortnemis
museaođastusa bokte. Sámediggi lea
dattetge sorjavaš lassiruđaid oažžumis go
galgá sáhttit čađahit
museaođastusa áigumušaid.
Fylkkagielddain lea ovddasvástádus
guovllulaš doaibmaruđaid juolludeames sámi
museaide. Dán ovddasvástádusa
eai leat muhtun fylkkagielddat čuovvolan maŋŋá
go Sámediggi válddii badjelasas
hálddašanovddasvástádusa
museain. Ovttasbargošiehtadusaid čuovvoleapmin
Sámedikki ja Finnmárkku fylkkagieldda
ja dasto Davvi-Trøndelága fylkkagieldda
gaskka, leat dat fas addán doarjaga maiddái sámi
museaide iežaset guovlluin. Sámi
museat sáhttet maiddái ohcat prošeaktadoarjaga Sámedikki
doarjjaruđaid bokte.
Máŋga fylkkagieldda hálddašan
musea main lea sámi kultuvra ja historjá
oassin iežaset doaimmas, leat dađistaga ohcan
sirdojuvvot Sámedikki hálddašeapmái. Sámedikki
mielas dat lea buorre. Jagi 2004 rájes lea Porsáŋggu
musea čadnojuvvon Sámedikki hálddašeapmái. Mátta-Várjjaga
gielda lea mearridan ahte dat háliida ahte Mátta-Várjjaga
musea galgá Sámedikki hálddašeapmái.
2004:s lea Nuortasámi museai nammaduvvon gaskaboddosaš
stivra, ja dat oažžu doaibmaruđaid
Sámedikkis ja Mátta-Várjjaga
gielddas ohcama vuođul. Stáhtabušeahtta 2005 árvalusas
lea Nuortasámi musea ođđavistti
ruhtadeapmi viimmat álggahuvvon.
Tabealla čájeha stáhtalaš
doaibmadoarjaga ovdáneami sámi museaide
2001 rájes 2004 rádjai. Dasa lassin ožžot
muhtun museat doarjaga fylkkagielddain ja gielddain.
Tabealla 2.4
Musea | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 |
---|
Saemien Sitje | 451 560 | 1 180 000 | 1 421 000 | 1 460 000 |
Árran julevsámi
musea | 2 315 000 | 2 360 000 | 2 443 000 | 2 508 000 |
Gállogietti
musea | 0 | 40 000 | 50 000 | 50 000 |
Guovdageainnu Gilišillju | 160 600 | 230 000 | 240 000 | 246 000 |
Sámiid Vuorká-Dávvirat | 2 900 000 | 3 400 000 | 3 519 000 | 3 605 000 |
Deanu Musea | 160 600 | 230 000 | 240 000 | 246 000 |
Várjjat Sámi
Musea | 529 250 | 1 190 000 | 1 232 000 | 1 265 000 |
Jáhkovuona mearrasámi musea | 0 | 150 000 | 160 000 | 200 000 |
Porsánggu musea | 161 000 | 0 | 0 | 246 000 |
Savio musea | 0 | 0 | 0 | 200 000 |
Nuortasámi
musea | 0 | 0 | 0 | 340
000 |
Oktiibuot | 6 678 010 | 8 780 000 | 9 305 000 | 10 366 000 |
Sámedikkis lea museaođastusbargguin
joatkin sakka vuoruhuvvon. Bargu ođastusain 2004:s
lea leamaš čohkkejuvvon guovtti
museasiidda ektui Finnmárkkus.
Sámi museat, guovddáš ásahussan
sámi kultuvrra ja historjjá duođašteames
ja gaskkusteames, leat hui deaŧalaččat
miellaguottuid duddjonbarggus. Dat movt nissonolbmuid ja almmáiolbmuid rolla
sámi kultuvrras historjjá bokte čađahuvvo
stuorát publikumii museain, váikkuha
dán áigge miellaguottuid. Miellaguottut,
dihtomielalažžan dahkan ja áddejupmi
leat deaŧalaš oasit dásseárvopolitihkalaš
barggus. Sámediggi áigu vuolggahit
dán lágan dihtomielalažžan
dahkama go lea oktavuođas museaiguin. Sámediggi áigu
kártet ruđaid geavaheami kulturmuittuide
ja museaulbmiliidda dásseárvo- ja
sohkabealperspektiivvas.