3.8 Mánáidgárddit,
oahpahus ja dutkan
3.8.1 Mánáidgárddit
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.8.1 kap.
Sámediggái
juolluduvvo doarjjaruhta sámi mánáidgárddiide,
giellaoahpahussii ja diehtojuohkin-, ovddidan- ja oaivadanbargui
sámi mánáidgárddiin
ja mánáidgárddiin
main leat sámi mánát.
2005 ožžo 47 mánáidgárddi
(915 máná) sierra
doarjaga sámi mánáidgárddiide.
18 mánáidgárddi
(25 máná) ožžo sámegieloahpu mánáidgárddis,
ja 4 mánáidgárddi ožžo
prošeaktaruđa.
Ođđa mánáidgárdeláhka (láhka
geassemánu 17.b. 2005) bođii
fápmui ođđajagimánu
1.b. 2006. 2 § njealját lađđasis mánáidgárddi
sisdoalu birra celko ahte
Mánáidgárdi galgá váldit
vuhtii máná agi, funkšundási,
sohkabeali, sosiála, čearddalaš ja
kultuvrralaš duogáža,
das maiddái sámemánáid giela
ja kultuvrra.
Gieldda ovddasvástádus
lea aiddostahtton lága 8 § goalmmát lađđasis
: Gielda ovddasvástida ahte mánáidgárdefálaldat sámemánáide
sámeguovlluin lea vuođđuduvvon sámegillii
ja -kultuvrii. Eará gielddain galgá láhčit dilálašvuođa
nu ahte sámemánát
sáhttet sihkarastit ja ovddidit gielaset
ja kultuvrraset.
Mánáidgárddi
sisdoalu ja doaimmaid ođđa rámmaplána
dohkkehuvvui njukčamánu
1.b. 2006 ja bođii fápmui
borgemánu 1.b. 2006. Sámi
perspektiiva lea rámmaplána
ovttaidahtton oassin. Sámediggi lea muđui oassálastán
bargojoavkkus mii evttohii mánáidgárddi rámmaplána
ođasmahttima. Sámediggi
ráhkada 2006 giđa oaivadanávdnasiid rámmaplánii.
Sihke ođđa mánáidgárdelága
ja mánáidgárddi
sisdoalu ja doaimmaid rámmaplána
leat jorgalahttimin sámegillii.
Máhttodepartemeanta galgá 2006 áigge álggahit mánáidgárdesuorgái gealboplána.
Dehálaš hástalus
sámi mánáidgárdesuorggis
lea mánáidgárdebargiid máhttu
sámegielas ja – kultuvrras. Čehppodat
lea mearrideaddji eaktun vai mánát
sámi mánáidgárddiin
galget nannet ja ovddidit gielaset ja identitehtaset. Departemeantta
mánáidgárdesuorggi gealboplánas
deattuhuvvo lagaš ovttasbargu Sámedikkiin
strategiijaid ja doaibmabijuid hábmedettiin.
Máhttodepartemeanta čoahkkinastá jeavddalaččat Sámedikkiin
hálddahuslaš dásis
digaštallan dihtii oktasaš doaibmabijuid
ja hástalusaid.
3.8.2 Vuođđooahpahus
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.8.2 kap.
Máhttodepartemeanta, Oahpahusdirektoráhta
ja Sámediggi leat ovttasbargan Máhttoloktema
Sámi oahppoplána
ráhkadeamis. Oahppoplánabarggus
leat direktoráhta ja Sámediggi
ovttasbargan, ja Sámediggái
lea sirdon ruhta direktoráhtas dán
bargui. Sámediggi ja departemeanta leat
ovttasbargan vuođđooahpahusa
fága- ja diibmojuohkimis.
Fága- ja diibmojuohkin daid oahppiide geain
lea sámegieloahpahus lakto Máhttoloktema
dábálaš oahppoplánii, álkidan
dihtii skuvlaoamasteaddjiide olggobealde hálddašanguovlluid láhčit
dili oahppiide geain lea vuoigatvuohta sámegieloahpahussii.
Oahpahuslága nuppástuhttimis sáhttá ráhkadit seammaárvosaš buohtalas
oahppoplánaid joatkkaoahpahusa fágaide. Máhttodepartemeanta
berošta das ahte dáid
atnigohtet nu olu joatkkaskuvllain go vejolaš dain
guovlluin gos dat lea lunddolaš. Máhttodepartemeantta
ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallamat
leat čađahuvvon
Máhttoloktema oahppoplánaid
ektui.
Dál lea ráhkadeamen
boahttevaš oamastan- ja jođihanmálle
dan guovtti sámi joatkkaskuvllaide Kárášjogas ja
Guovdageainnus. Ášši máinnašuvvo
2007 stáhtabušeahtas.
Gáiddusoahpahus lea eaktun dasa ahte sámi
oahppit geat ásset olggobealde hálddašanguovlluid
galget oažžut
giellaoahpahusa vuoigatvuođaideaset devdot.
Sierranas gáiddusoahpahusa prošeavttaid vuođul
sámegielas lea Oahpahusdirektoráhta
ožžon dahkamuššan
ráhkadit ortnegiid mo bissovaččat
jođihit gáiddusoahpahusa
daid oahppiide geain lea sámegieloahpahussii
vuoigatvuohta.
Giellamovttiidahttinprošeavtta Elgå bajásšaddanguovddážis lea
Sámediggi ruhtadan 2001/2002 skuvlajagi
rájes mii loahpahuvvo 2006 giđa. Prošeavtta
ulbmilin lea leamaš ahte mánát
galge oahppat hállat oarjelsámegiela,
ja ahte galget leat nu nannosat gielas ahte sáhttet čuovvut
oahpahusa oarjelsámegielas. Iskkadeamit čájehit
ahte bajásšaddanguovddáža oahpahusa
geažil áddejit mánát
dál oarjelsámegiela
beaivválaš giela,
ja ahte sii muhtin muddui sáhttet searvat
oarjelsámegiel beaivválaš hállamii.
Dat buorit bohtosat leat earret eará danne
go Elgå lea uhca ja oadjebas oahppobiras, 50 pst sámegiel
ja 50 pst eai sámegiel oahppiiguin. Máhttodepartemeanta
Oahpahusdirektoráhta bokte lea ovttas Bargo-
ja searvadahttindepartemeanttain ja Gielda- ja guovlodepartemeanttain
juolludan ruđa vai prošeakta
galgá joatkkašuvvot
2006/2007 skuvlajagi.
Lea álggahuvvon ovttasbargu gaskal Máhttodepartemeantta
ja ruoŧa skuvlaeiseválddiid
iskan dihtii sáhttá go
riikkarájáid rastá fállat
vuođđoskuvlaoahpahusa,
erenomážit oarjelsámi
guovlluin.
3.8.3 Alit oahppu
Gielda- ja hálddašanlávdegotti eanetlohku čujuha
ahte lea buorre go ođđa
dieđavisti ceggejuvvo Guovdageainnus, ja
ahte guhká lea leamaš dáhttu
seamma vistái čohkket
máŋga guovddáš sámi ásahusa ja
dán láhkai sáhttit ásahit čohkkejuvvon
gealboguovddáža
stuorát birrasis (Árvalus
S.nr.92 (2005 – 2006). 2006 stáhtabušeahtas
lea ráđđehus
liigudan 10 milj. kr álggahanmearreruhtan
ođđa dieđavistái.
Ruhta lea juolluduvvon Ođasmahttin- ja
hálddašandepartemeantta
bušeahtas.
Vai Sámi allaskuvla galggašii šaddat
dieđalaš allaskuvlan ferte ásahus
akkrediterejuvvot universitehta- ja allaskuvlalága
njuolggadusaid mielde akkrediterema hárrái dieđalaš allaskuvlii.
3.8.4 Sámi dutkan ja statistihkka
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.8.4 kap.
Dutkanráđđi
doaimmaha dutkanpolitihka ja –hálddašeami stáhta
eiseválddiid ovddas. Dát
guoská sámi dutkamii
ge. Dehálaš rámmaeavttut
leat addon Vuođđolágas
110a §, ILO-konvenšuvnnas nr.
169, erenomážit
6 ja 7 artihkkaliin, ja šiehtadusas ráđđádallat Sámedikkiin.
Norgga Dutkanráđi «Sámi
dutkama prográmmas» (2001 – 2005)
ledje 8,2 milj. ruvnno 2005 atnui. Prográmma čoahkkáigessui
konferánssas Romssas guovvamánus
2006 earret eará prográmmastivrra prográmma
iežas árvvoštallama
vuođul.
Dasa lassin lea Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta
ruhtadan Sámi dearvvasvuođadutkama
guovddáža mii ovttasbargá Tromssa
Universitehtain, ja mas hálddahus lea Kárášjogas. Guovddážis
dutkojuvvo sámeálbmoga
dearvvasvuođa, dávddaid
ja eallindili dilálašvuođain. Guovddáš oaččui
2006:s liiguduvvot 4,6 milj. kr Dearvvasvuođa-
ja fuolahusdepartemeantta bušeahtas.
Dutkanráđđi
lea ásahan oktavuođa
ja dialoga Sámedikkiin das makkár
profiila ja hápmi prográmmas
galgá leat boahttevaš jagiid.
Sámi fága- ja dutkanbirrasiin
ge lea váldon oktavuohta ja bovden sin
buktit árvalusaid. Ráđđehus
lea deattuhan ahte Dutkanráđđi
ii galgga ráddjet sámi čuolmmaid
dutkama dušše
sierra sámi prográmmabidjosii.
Dutkanráđđi
lea geatnegas árvvoštallat
lea go sámi čuolmmat áigeguovdilat
dutkat, ja ruhtadit, Dutkanráđi
eará bidjosiid ja prográmmaid
meriid siskkobealde.
Norgga dutkanráđđi áigu
ovttas Sámedikkiin álggahit čielggadeami
mii galgá árvvoštallat ásahit oktasaš sámi
dutkanlávdegotti Norgga, Ruoŧa
ja Suoma várás, vrd.
Sd. dieđ. nr. 20 (2004 – 2005)
Vilje til forskning (geahča Árvalusa
S. nr. 92 (2005 – 2006) ja Sd. dieđ.
nr. 44 (2004 – 2005). Oktasaš sámi
dutkanlávdegoddi sáhtášii
bidjat strategiijaid sámi dutkamii ja leat
veahkkin buoridit resursageavaheami go davviriikkain oktiiheiveha dutkandoaimmaid.
Dán oktavuođas galgá árvvoštallat dárbbašuvvo
go ásahit sierra sámi
etihkkalávdegotti.
Gielda- ja guovlodepartemeanta lea 2003 – 2005 jagiin
liigudan oktiibuot 2,850 milj. kr Sámedikki
ovddidanbargui áigumuššii čohkket
ja systematiseret sámiguoski dieđuid statistihkka-
ja dutkanulbmiliidda. Ovddidanbargu lea ovttas Sámi
instituhtain ja Statistisk Sentralbyråain. 2006 álggus
almmuhuvvui sámi statistihkalaš jahkegirji.
Dutkanráđis lea
jođus dutkanprográmma – (KUNSTI) – mas
okta ulbmilin lea oažžut
ovdan giellateknologalaš resurssaid ja
reaidduid – ii dušše njálmmálaš ja čálalaš dárogillii, muhto
sámegillii ge. Mihttomearrin lea ahte dutkiide
galget leat fidnemis elektrovnnalaš reaiddut
dárbbašlaš dieđuin
beaktilis vuogi mielde ja IT-teknologalaš gielas
mii áimmahuššá sámegiela
ge.