Sámepolitihka birra

2.8 Maŋŋil 2. máilmmesoađi

1930-logus ilbmagođii positiiva veahádatpolitihkalaš oaidnu sámiid ektui, sihke Norgga njunuš politihkalaš birrasiin ja ámmátolbmuid gaskkas. Sivvan dasa lea árvideamis ahte ođđa riikkaidgaskasaš jurdagat ledje badjánišgoahtán, erenoamážit go Álbmotlihttu (Folkeforbundet) beroštii veahádatgažaldagain. Maŋŋil 2. máilmmesoađi bođii dat ovddimuš ovdan Skuvladoaimma bálddalastinammagotti (Samordningsnemnda for skoleverket) árvalusas nr. 3, mii addojuvvui 1948s.. Dat válddii earret eará ovdan gažaldagaid sámegiel oahppogirjjiid, oahpaheddjiid sámegiela oahpaheami, joatkkaskuvlla sámiide, sámi álbmotallaskuvlla ja vel eará doaibmabijuid birra, nugo čuvgehusávdnasiid sámegillii. Dát vaikko vel sámi skuvlagažaldagat eai lean namahuvvon mandáhtas.

Sámekultuvralávdegotti čielggadeapmi NOU 1985: 14 čujuha Bálddalastinnammagotti jođiheaddjái, Girko- ja oahpahusdepartemeantta doaimmahathovdii Boyesenii, gii maŋŋelis oktiigeasus jagis 1956 lávdegotti barggus sámi skuvlen- ja čuvgehusáššiid gažaldagaiguin, cealká ahte « det faktisk er et nytt syn på samespørsmålene som har arbeidet seg frem i den senere tid. Fra på sett og vis å fornekte denne folkegruppens egenart og de hensyn som derfor burde tas til denne minoritet i vårt nasjonale samfunn, er man kommet til en klar erkjennelse av hvilke plikter vi som folk har til å behandle samene med den tilbørlige respekt og hensynsfullhet. Statsmaktene er seg altså bevisst å ville forlate en norsk nasjonaliseringsprosess og isteden legge forholdene best mulig til rette for samenes livs- og arbeidsbetingelser i vårt land». («duođalaččat lea ođđa oaidnu sámegažaldagaide mii lea boahtán ovdan maŋimuš áiggiid. Das rájes ahte ovtta láhkai biehttalit dán álbmotjoavkku iešlági ja daid deasttaid mat berrešedje adnojuvvot dán veahádagas min riikkagottálaš servodagas, de lea jovdojuvvon dan rádjai ahte dovddastit makkár geatnegasvuođat mis álbmogin leat gieđahallat sámiid heivvolaš árvvusatnimiin ja deasttalašvuođain. Stáhtaválddit leat nappo dihtomielalaččat dan hárrái ahte guođđit norgalaš našonaliserenproseassa ja baicca láhčit dilálašvuođaid sámiid eallin- ja bargoeavttuide min riikkas».).

Girko- ja oahpahusdepartemeanta ii ovddidan makkárge stuorradiggedieđáhusa Bálddalastinnammagotti árvalusaid vuođul, muhto válljii stáhtabudjeahta bokte čuovvolit ovttaskas árvalusaid. Juolluduvvojedje ruđat dáidda doaimmaide: sámi lohkangirji, bálkálasáhus oahpaheddjiide geat ohppe sámegiela ja barge guovlluin gos lei dárbu máhttit sámegiela, almmuhit oahppogirjjiid main lei teaksta sihke dárogillii ja sámegillii. Bismma eamit Margrethe Wiig almmuhii 1951s ABC-girjji dárogillii ja sámegillii, ja dát girji lea oahpis sámiide geat vázze vuosttas skuvlajagiid 1950-logus. Jagis 1951 válddii stáhta maiddái badjelasas ovddasvástádusa oarjelsámi skuvlalágideamis, ja ásahii Sámeskuvlla Aarbortii. Oarjelsámi mánáid skuvlejupmi lei dien rádjái leamaš Sámemišuvnna ášši.

Lei dárbu dárkileappot čielggadit sámegiela boahtteáiggi Norggas, ja erenoamážit dárbbašuvvui prinsihpalaš čielggadeapmi, nugo dalá áibmomediahoavda celkkii 1951s: « om målet for arbeidet med samiske spørsmål skal ha karakter av eit kulturvern eller om ein skal ta sikte på ei kultur- og målreising til full jamstilling.»(galgágo sámi gažaldagaid barggu juksanmeari mihtilmasvuohta leat kultursuodji vai galgágo bargojuvvot kultur- ja giellačuožžileami guvlui ollislaš dásseárvvu dihtii.») Dan vuođul mearridii Girko- ja oahpahusdepartemeanta 1956s nammadit lávdegotti mii galggai čielggadit sámi áššiid. Sámekomitea árvalus gárvanii 1959s, ja árvalii politihka mii mielddisbuvttii dáruiduhttin- ja assimilašuvdnapolitihka hilguma. Komitea celkkii ahte eiseválddiid politihkalaš ul-bmil sámiid ektui berre leat nannet sámi veahádaga ekonomalaččat, sosiálalaččat ja kultuvrralaččat.

Sámekomitea buvttii ollu árvalusaid. Earret eará árvaluvvojedje doaibmabijut mat galge seailluhit ja gárgedit sámegiela, go sámegielas galge leat ovddut guovddáš guovllus gos sámit ledje čielga eanetlogus. Árvaluvvui ásahit sierra sundiámmáha ja politiijaguovllu mii galggai gokčat seamma suohkaniid. Árvaluvvui maiddái sámi báikenamaid geavaheapmi, ahte sámiid historjjálaš ássanguovlo­vuoigatvuođat galge dohkkehuvvot; ja vel sámiide buhtadasvuoigatvuohta juos masse geavahanguovl­luideaset, ja ovdavuoigatvuođat rusttegiidda ja fitnodagaide mat álggahuvvojit sámi guovlluide. Komitea evttohii maiddái ásahit sierra láhkalávdegotti čielggadan dihtii sámiid luondduvalljodat­vuoigatvuođaid. Skuvlapolitihkalaš suorggis deattu­hii komitea sámi ja dáža kultuvrraid ovttadássásašvuođa, ja evttohii skuvlapolitihka man ulbmilat galge leat ollislaš guovttegielatvuohta ja skuvladoaimmaid gullevašvuohta mánáid báikkálaš kultuvrii. Komitea almmuhii vuođđooainnu mii čujuhii ahte « Som et demokratisk land plikter Norge å legge vilkårene til rette slik at samene kan ha muligheter til å bevare sitt særpreg ». («Demokráhtalaš riikan lea Norga geatnegas láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámiin galget leat vejolašvuođat seailluhit iežaset ereliiggášvuođa.») Sámekomitea čielggadeami vuođul ovddidii Girko- ja oahpahusdepartemeanta stuorradiggedieđáhusa, st.meld. nr. 21 (1962–63) Om kulturelle og økonomiske tiltak av særlig interesse for den samisktalende befolkning (Kultuvrralaš ja ekonomalaš doaibmabijuid birra main lea vásedin beroštupmi sámegielsárdnu veahkadagas). Dán stuorradiggedieđáhusa vuođul álggahuvvui Stuorradikki vuosttas viiddis prinsihpalaš digaštallan Norgga sámepolitihka hárrái, ja duođaštii signálaid mat ovdal ledje boahtán Norgga sámepolitihka riev­damis.

Stuorradiggedieđáhusas deattastii Girko- ja oahpahusdepartemeanta ahte áigumuš vuošttažettiin lei ráhkadit ovttalágan vejolašvuođaid sámegielat ja dárogielat olbmuide. Departemeantta oaivila mielde sáhtii dán áigumuša duohtan dahkat oppalaš birgejupme- ja oahppodoaimmaid bokte. Seammás šattai vejolaš johtuibidjat gielalaš earenoamášdoaimmaid maid ulbmil galggai leat «juksat ollislaš ovttadássásašvuođa stáhtaservodaga lahttun, gielalaš duogáža beroškeahttá».

Sihke Bálddalastinnammagoddi ja Sámekomitea ledje árvalan geavatlaš ja politihkalaš doaimmaid, muhto departemeanttaid hálddahuslaš bargoveahka ii nannejuvvon dáid árvalusaid vuođul. Sámekomitea unnitlohku evttohii ásahit sierra kantuvrra sámi áššiid várás, vai álkidit stáhta sierra doaimmaid buohtalastima 1 . Dákkár kantuvra ásahuvvui Gieldadepartementii easkka 1980s, ja kantuvra lea ovddasvástidan sámi áššiid buohtalastima. 1964s ásahuvvui liikká sámekonsuleantavirgi Eanadoallo departemeanttas. Ođđa virgi bođii dan konsuleantavirggi sadjái mii 1953s lei ásahuvvon Finnmárkku várás. Seammás vuođđuduvvui Norgga sámeráđđi, Finnmárkku sámi ráđi sadjái.

Sámekomitea árvalus, ja dan meannudeapmi ráđđehusas ja Stuorradikkis (St.meld. nr. 21 (1962–63) ja Innst. S. nr. 196) huksejedje 1960- ja 70-logus muđui vuđđosa máŋgga eará čielggadeapmái, sierra surggiin. Deaŧalaččamusat leat:

• Innstilling om gymnas på samisk (Árvalus sámegiel gymnása birra). Girko- ja oahpahusdepartemeanta 1968.

• Innstilling vedrørende sosial- og sysselsettingsproblemer i Indre Finnmark (Árvalus sosiála- ja barggahusčuolmmaid hárrái Sis-Finnmárkkus). Finnmárkku fylka 1969.

• St.meld. nr. 99 (1969–70) Om tiltak for å forbedre boligforholdene i Indre Finnmark (Doaibmabijuid birra buoridan dihtii ásodatdilálašvuođaid Sis-Finnmárkkus).

• Innstilling om samisk husflid som støttenæring (Árvalus sámi duoji birra doarjjaealáhussan). Gieldadepartemeanta 1970.

• NOU 1972: 33 Om landsdelsplan for Nord-Norge (Davvi-Norgga riikkaoasseplána birra). Dát čuovvoluvvui dáinna:

• St.meld. nr. 108 (1972–73) Om et utbyggingsprogram for Nord-Norge (Davvi-Norgga huksenprográmma birra), ja

• St.meld. 33 (1973–74) Tillegg til st. meld nr. 108 (1972–1973), Gieldadepartemeanta lea almmuhan goappašiid dieđáhusaid. Norgga sámeráđi nannen ja Sámi ovddidanfoandda ásaheapmi 1974s ledje Riikkaoasseplána ja guokte čuovvoleaddji stuorradiggedieđáhusa bohtosat.

• St.meld. nr 8 (1973–74) Om organisering og finansiering av kulturarbeidet (Kulturbarggu lágideami ja ruhtadeami birra) mielddisbuvttii Sámi kulturlávdegotti ásaheami vuolitlávdegoddin Norgga kulturráđđái.

• St.meld. nr. 13 (1973–1974) Om en aksjonsplan for de samiske bosettingsområder (Akšuvdnaplána birra sámi ássanguovlluide).

Maiddái addojuvvojedje áigodagas 1973 – 1980 máŋga čielggadeami ja dieđáhusa mat gustojit oahppopolitihkalaš suorgái, ja mat njuolga dahje eahpenjuolga leat ávkkálaččat sámiide. Bajábeale namahuvvon čielggademiid ja stuorradiggedieđáhusaid gaskkas lea NOU 1972: 33 erenoamáš viiddis Sámekomitea árvalusaid čuovvoleamis. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ja Sámi kulturlávdegoddi, mat goappašagat nammaduvvojedje čakčat 1980, bargagohte maŋŋil eanaš Sámekomitea árvalusaiguin mat eai lean dan rádjai biddjojuvvon johtui.

Daid árvalusaid gaskkas mat juo ledje biddjojuvvon johtui, heive erenoamážit namahit Sámi ovddidanfoandda vuođđudeami 1974s, ja ođđa boazodoallošiehtadusa ásaheami 1976s. Norsk institutt for by- og regionforskning (Norgga gávpot- ja guovlodutkama instituhtta) čađahii árvvoštallama 1993s, ja dát árvvoštallan čájehii ahte Sámi ovddidanfoanda, bajásráhkadeaddji vuogi mielde, lea áimmahuššan mearriduvvon ulbmiliid, namalassii seailluhit ja gárgedit sámi ássama ja ealáhuslági.

Go ráđđehus čuovvolii riidogažaldagaid mat dagahedje Álaheajoášši konflivttaid 1980 birrasiid, de dat fas nannii barggu sámepolitihkalaš duovdagis. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammaduvvui gonagaslaš resolušuvnnas golggotmánu 10. 1980, ja gonagaslaš resolušuvnnas golggotmánu 17. 1980 nammaduvvui lávdegoddi mii galggai guorahallat sámi kultur- ja oahppogažaldagaid. Maŋit lávdegoddi lea maŋŋil gohčoduvvon Sámekulturlávdegoddin.

Sámi vuoigatvuođalávdegotti vuosttas oassečielggadeapmi, NA— 1984: 18S Sámi vuoigatvuođaid dili birra, sisdoalai sámi stáhtusa ja sámi vuoigatvuođaid prinsihpalaš čielggadeami Norggas, ja maiddái rikkaidgaskasaš rievtti ektui. Lávdegoddi árvalii ahte ásahuvvo sámi álbmotválljejuvvon orgána, ja árvvoštalai maiddái dákkár orgána oktiibidjama, válljejumi ja válddi. Ráđđehus ovddidii 1987s ot. prp. nr. 33 (1986–87) Forslag til lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold (sameloven) (Evttohus lága birra Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuođadilálašvuođaid birra (sámeláhka). Go Odeldiggi miessemánu 29. 1987 gieđahalai justiisakomitea ovttajienalaš árvalusa, innst. o. nr. 79 (1986–87), geavahuvvojedje dajaldagat nugo «Norgga sámepolitihka olahanmuddu» ja «jaskes revolušuvdna». Áššeságadoalli Jørgen Kosmo celkkii čuovvovaččat daid vuordámušaid hárrái mat ledje sámepolitihka viidáset gárgedeapmái: «Det samepolitiske grunnsyn som Odelstinget nå inviteres til å slutte seg til, angir ikke farten i samepolitikken eller størrelsen på bevilgningene til samepolitiske spørsmål. Men dagens behandling angir retningen og målet, og det er et klart brudd med tidligere tiders fornorskningspolitikk» («Sámepolitihkalaš vuođđooaidnu masa Odeldiggi dál bovdejuvvo guorrasit, ii albmat sámepolitihka jođu dahje juolludusaid sturrodaga sámepolitihkalaš gažaldagaide. Muhto otná gieđahallan albmada háltti ja juksanmeari, ja dat botke čielgasit ovddeš áiggiid dáruiduhttinpolitihka.»)

Vuosttas Sámediggeválggat čađahuvvojedje oktanaga stuorradiggeválggaiguin čakčamánus 1989, ja gonagas Olav rabai vuosttas Sámedikki almmolaččat seamma jagis golggotmánus.

Sámekulturlávdegotti čielggadeami NOU 1985: 14 Samisk kultur og utdanning (Sámi kultuvra ja oahppu) vuođul ovddidii ráđđehus láhkaevttohusa odeldiggeproposišuvnnas nr. 60 (1989–90). Láhkaevttohusa ulbmil lei buoridit sámegiela árvvu ja movttiidahttit ja nannet sámegiela geavaheami. Láhkaevttohus ovddiduvvui sámelága rievdadussan, ja mearriduvvui juovlamánus 1990.

Dán láhkarievdadusa maŋŋil mearrida sámeláhka ahte sámegiella ja dárogiella leaba ovttadássásaš gielat. Sámegiela hálddahanguovllus, mii lága mielde fátmmasta suohkaniid Kárášjoga, Guovdadeainnu, Unjárgga, Porsáŋggu, Deanu ja Gáivuona, lea vuoigatvuohta oažžut vástádusa sámegillii go váldá oktavuođa báikkálaš almmolaš orgánaiguin. Seamma vuoigatvuohta gusto juos čálalaččat váldá oktavuođa guovllu almmolaš orgánaiguin. Lágat ja láhkaásahusat 2 mat erenoamážit gustojit sámi álbmogii galget jorgaluvvot sámegillii. Almmuhusat mat gustojit buot guovllu ássiide galget čállojuvvot sihke sámegillii ja dárogillii.

Láhka mearrida dasto viiddiduvvon vuoigatvuođa geavahit sámegiela, sihke duopmostuoluid ja dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid ektui, ja mearriduvvo maiddái vuoigatvuohta oažžut oktagaslaš girkobálvalusaid sámegillii hálddahanguovllus.