2.8 Maŋŋil 2. máilmmesoađi
1930-logus ilbmagođii positiiva veahádatpolitihkalaš oaidnu
sámiid ektui, sihke Norgga njunuš politihkalaš birrasiin
ja ámmátolbmuid gaskkas. Sivvan dasa lea árvideamis
ahte ođđa riikkaidgaskasaš jurdagat
ledje badjánišgoahtán, erenoamážit
go Álbmotlihttu (Folkeforbundet) beroštii
veahádatgažaldagain. Maŋŋil
2. máilmmesoađi bođii
dat ovddimuš ovdan Skuvladoaimma bálddalastinammagotti
(Samordningsnemnda for skoleverket) árvalusas nr. 3,
mii addojuvvui 1948s.. Dat válddii earret eará ovdan
gažaldagaid sámegiel oahppogirjjiid, oahpaheddjiid
sámegiela oahpaheami, joatkkaskuvlla sámiide,
sámi álbmotallaskuvlla ja vel eará doaibmabijuid
birra, nugo čuvgehusávdnasiid sámegillii.
Dát vaikko vel sámi skuvlagažaldagat eai
lean namahuvvon mandáhtas.
Sámekultuvralávdegotti čielggadeapmi
NOU 1985: 14 čujuha Bálddalastinnammagotti jođiheaddjái,
Girko- ja oahpahusdepartemeantta doaimmahathovdii Boyesenii, gii
maŋŋelis oktiigeasus jagis
1956 lávdegotti barggus sámi skuvlen- ja čuvgehusáššiid
gažaldagaiguin, cealká ahte «
det faktisk er et nytt syn på samespørsmålene
som har arbeidet seg frem i den senere tid. Fra på sett
og vis å fornekte denne folkegruppens egenart og de hensyn
som derfor burde tas til denne minoritet i vårt nasjonale
samfunn, er man kommet til en klar erkjennelse av hvilke plikter
vi som folk har til å behandle samene med den tilbørlige
respekt og hensynsfullhet. Statsmaktene er seg altså bevisst å ville
forlate en norsk nasjonaliseringsprosess og isteden legge forholdene
best mulig til rette for samenes livs- og arbeidsbetingelser i vårt
land». («duođalaččat
lea ođđa oaidnu sámegažaldagaide
mii lea boahtán ovdan maŋimuš áiggiid. Das
rájes ahte ovtta láhkai biehttalit dán álbmotjoavkku
iešlági ja daid deasttaid mat berrešedje adnojuvvot
dán veahádagas min riikkagottálaš servodagas,
de lea jovdojuvvon dan rádjai ahte dovddastit makkár
geatnegasvuođat mis álbmogin leat gieđahallat
sámiid heivvolaš árvvusatnimiin
ja deasttalašvuođain. Stáhtaválddit
leat nappo dihtomielalaččat dan hárrái
ahte guođđit norgalaš našonaliserenproseassa
ja baicca láhčit dilálašvuođaid
sámiid eallin- ja bargoeavttuide min riikkas».).
Girko- ja oahpahusdepartemeanta ii ovddidan makkárge
stuorradiggedieđáhusa Bálddalastinnammagotti árvalusaid
vuođul, muhto válljii stáhtabudjeahta
bokte čuovvolit ovttaskas árvalusaid. Juolluduvvojedje
ruđat dáidda doaimmaide: sámi
lohkangirji, bálkálasáhus oahpaheddjiide geat
ohppe sámegiela ja barge guovlluin gos lei dárbu
máhttit sámegiela, almmuhit oahppogirjjiid main
lei teaksta sihke dárogillii ja sámegillii. Bismma
eamit Margrethe Wiig almmuhii 1951s ABC-girjji dárogillii
ja sámegillii, ja dát girji lea oahpis sámiide
geat vázze vuosttas skuvlajagiid 1950-logus. Jagis 1951
válddii stáhta maiddái badjelasas ovddasvástádusa
oarjelsámi skuvlalágideamis, ja ásahii
Sámeskuvlla Aarbortii. Oarjelsámi mánáid
skuvlejupmi lei dien rádjái leamaš Sámemišuvnna ášši.
Lei dárbu dárkileappot čielggadit
sámegiela boahtteáiggi Norggas, ja erenoamážit dárbbašuvvui
prinsihpalaš čielggadeapmi, nugo dalá áibmomediahoavda
celkkii 1951s: «
om målet
for arbeidet med samiske spørsmål skal ha karakter
av eit kulturvern eller om ein skal ta sikte på ei kultur-
og målreising til full jamstilling.»(galgágo sámi gažaldagaid
barggu juksanmeari mihtilmasvuohta leat kultursuodji vai galgágo
bargojuvvot kultur- ja giellačuožžileami
guvlui ollislaš dásseárvvu
dihtii.»)
Dan vuođul mearridii
Girko- ja oahpahusdepartemeanta 1956s nammadit lávdegotti
mii galggai čielggadit sámi áššiid.
Sámekomitea árvalus gárvanii 1959s, ja árvalii
politihka mii mielddisbuvttii dáruiduhttin- ja assimilašuvdnapolitihka
hilguma. Komitea celkkii ahte eiseválddiid politihkalaš ul-bmil
sámiid ektui berre leat nannet sámi veahádaga ekonomalaččat,
sosiálalaččat ja kultuvrralaččat.
Sámekomitea buvttii ollu árvalusaid. Earret eará árvaluvvojedje
doaibmabijut mat galge seailluhit ja gárgedit sámegiela,
go sámegielas galge leat ovddut guovddáš guovllus
gos sámit ledje čielga eanetlogus. Árvaluvvui ásahit
sierra sundiámmáha ja politiijaguovllu mii galggai
gokčat seamma suohkaniid. Árvaluvvui maiddái
sámi báikenamaid geavaheapmi, ahte sámiid
historjjálaš ássanguovlovuoigatvuođat
galge dohkkehuvvot; ja vel sámiide buhtadasvuoigatvuohta
juos masse geavahanguovlluideaset, ja ovdavuoigatvuođat rusttegiidda
ja fitnodagaide mat álggahuvvojit sámi guovlluide.
Komitea evttohii maiddái ásahit sierra láhkalávdegotti čielggadan
dihtii sámiid luondduvalljodatvuoigatvuođaid.
Skuvlapolitihkalaš suorggis deattuhii
komitea sámi ja dáža kultuvrraid ovttadássásašvuođa,
ja evttohii skuvlapolitihka man ulbmilat galge leat ollislaš guovttegielatvuohta
ja skuvladoaimmaid gullevašvuohta mánáid
báikkálaš kultuvrii. Komitea
almmuhii vuođđooainnu mii čujuhii ahte «
Som et demokratisk land plikter Norge å legge vilkårene
til rette slik at samene kan ha muligheter til å bevare
sitt særpreg
».
(«Demokráhtalaš riikan lea
Norga geatnegas láhčit dilálašvuođaid
nu ahte sámiin galget leat vejolašvuođat
seailluhit iežaset ereliiggášvuođa.»)
Sámekomitea čielggadeami
vuođul ovddidii Girko- ja oahpahusdepartemeanta
stuorradiggedieđáhusa, st.meld. nr. 21
(1962–63) Om kulturelle og økonomiske tiltak av
særlig interesse for den samisktalende befolkning (Kultuvrralaš ja
ekonomalaš doaibmabijuid birra main lea vásedin
beroštupmi sámegielsárdnu
veahkadagas). Dán stuorradiggedieđáhusa
vuođul álggahuvvui Stuorradikki vuosttas
viiddis prinsihpalaš digaštallan Norgga
sámepolitihka hárrái, ja duođaštii
signálaid mat ovdal ledje boahtán Norgga sámepolitihka
rievdamis.
Stuorradiggedieđáhusas deattastii
Girko- ja oahpahusdepartemeanta ahte áigumuš vuošttažettiin
lei ráhkadit ovttalágan vejolašvuođaid
sámegielat ja dárogielat olbmuide. Departemeantta
oaivila mielde sáhtii dán áigumuša
duohtan dahkat oppalaš birgejupme- ja oahppodoaimmaid
bokte. Seammás šattai vejolaš johtuibidjat
gielalaš earenoamášdoaimmaid
maid ulbmil galggai leat «juksat ollislaš ovttadássásašvuođa
stáhtaservodaga lahttun, gielalaš duogáža
beroškeahttá».
Sihke Bálddalastinnammagoddi ja Sámekomitea
ledje árvalan geavatlaš ja politihkalaš doaimmaid,
muhto departemeanttaid hálddahuslaš bargoveahka
ii nannejuvvon dáid árvalusaid vuođul.
Sámekomitea unnitlohku evttohii ásahit sierra
kantuvrra sámi áššiid
várás, vai álkidit stáhta sierra
doaimmaid buohtalastima
1
. Dákkár
kantuvra ásahuvvui Gieldadepartementii easkka 1980s, ja
kantuvra lea ovddasvástidan sámi áššiid
buohtalastima. 1964s ásahuvvui liikká sámekonsuleantavirgi
Eanadoallo departemeanttas. Ođđa
virgi bođii dan konsuleantavirggi sadjái
mii 1953s lei ásahuvvon Finnmárkku várás. Seammás
vuođđuduvvui Norgga sámeráđđi,
Finnmárkku sámi ráđi
sadjái.
Sámekomitea árvalus, ja dan meannudeapmi ráđđehusas
ja Stuorradikkis (St.meld. nr. 21 (1962–63) ja
Innst. S. nr. 196) huksejedje 1960- ja 70-logus muđui
vuđđosa máŋgga
eará čielggadeapmái, sierra surggiin.
Deaŧalaččamusat leat:
Innstilling om gymnas på samisk
(Árvalus sámegiel gymnása birra). Girko-
ja oahpahusdepartemeanta 1968.
Innstilling vedrørende sosial- og sysselsettingsproblemer
i Indre Finnmark (Árvalus sosiála- ja barggahusčuolmmaid
hárrái Sis-Finnmárkkus). Finnmárkku
fylka 1969.
St.meld. nr. 99 (1969–70) Om tiltak for å forbedre
boligforholdene i Indre Finnmark (Doaibmabijuid birra buoridan dihtii ásodatdilálašvuođaid
Sis-Finnmárkkus).
Innstilling om samisk husflid som støttenæring (Árvalus
sámi duoji birra doarjjaealáhussan). Gieldadepartemeanta
1970.
NOU 1972: 33 Om landsdelsplan for Nord-Norge (Davvi-Norgga
riikkaoasseplána birra). Dát čuovvoluvvui
dáinna:
St.meld. nr. 108 (1972–73) Om et utbyggingsprogram
for Nord-Norge (Davvi-Norgga huksenprográmma birra), ja
St.meld. 33 (1973–74) Tillegg til st. meld nr. 108 (1972–1973),
Gieldadepartemeanta lea almmuhan goappašiid
dieđáhusaid.
Norgga sámeráđi nannen ja
Sámi ovddidanfoandda ásaheapmi 1974s ledje Riikkaoasseplána ja
guokte čuovvoleaddji stuorradiggedieđáhusa
bohtosat.
St.meld. nr 8 (1973–74) Om organisering og finansiering
av kulturarbeidet (Kulturbarggu lágideami ja ruhtadeami
birra) mielddisbuvttii Sámi kulturlávdegotti ásaheami
vuolitlávdegoddin Norgga kulturráđđái.
St.meld. nr. 13 (1973–1974) Om en aksjonsplan for
de samiske bosettingsområder (Akšuvdnaplána
birra sámi ássanguovlluide).
Maiddái addojuvvojedje áigodagas 1973 – 1980 máŋga čielggadeami
ja dieđáhusa mat gustojit oahppopolitihkalaš suorgái,
ja mat njuolga dahje eahpenjuolga leat ávkkálaččat
sámiide. Bajábeale namahuvvon čielggademiid
ja stuorradiggedieđáhusaid gaskkas
lea NOU 1972: 33 erenoamáš viiddis
Sámekomitea árvalusaid čuovvoleamis.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
ja Sámi kulturlávdegoddi, mat goappašagat
nammaduvvojedje čakčat 1980, bargagohte maŋŋil eanaš Sámekomitea árvalusaiguin
mat eai lean dan rádjai biddjojuvvon johtui.
Daid árvalusaid gaskkas mat juo ledje biddjojuvvon johtui,
heive erenoamážit namahit Sámi ovddidanfoandda
vuođđudeami 1974s, ja ođđa
boazodoallošiehtadusa ásaheami 1976s. Norsk
institutt for by- og regionforskning (Norgga gávpot- ja
guovlodutkama instituhtta) čađahii árvvoštallama
1993s, ja dát árvvoštallan čájehii ahte
Sámi ovddidanfoanda, bajásráhkadeaddji vuogi
mielde, lea áimmahuššan
mearriduvvon ulbmiliid, namalassii seailluhit ja gárgedit
sámi ássama ja ealáhuslági.
Go ráđđehus čuovvolii
riidogažaldagaid mat dagahedje Álaheajoášši
konflivttaid 1980 birrasiid, de dat fas nannii barggu sámepolitihkalaš duovdagis.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
nammaduvvui gonagaslaš resolušuvnnas golggotmánu
10. 1980, ja gonagaslaš resolušuvnnas
golggotmánu 17. 1980 nammaduvvui lávdegoddi mii
galggai guorahallat sámi kultur- ja oahppogažaldagaid.
Maŋit lávdegoddi lea maŋŋil
gohčoduvvon Sámekulturlávdegoddin.
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
vuosttas oassečielggadeapmi, NA— 1984: 18S Sámi
vuoigatvuođaid dili birra, sisdoalai sámi
stáhtusa ja sámi vuoigatvuođaid
prinsihpalaš čielggadeami Norggas,
ja maiddái rikkaidgaskasaš rievtti ektui.
Lávdegoddi árvalii ahte ásahuvvo sámi álbmotválljejuvvon
orgána, ja árvvoštalai maiddái dákkár
orgána oktiibidjama, válljejumi ja válddi. Ráđđehus
ovddidii 1987s ot. prp. nr. 33 (1986–87) Forslag
til lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold (sameloven)
(Evttohus lága birra Sámedikki ja eará sámi
vuoigatvuođadilálašvuođaid
birra (sámeláhka). Go Odeldiggi miessemánu
29. 1987 gieđahalai justiisakomitea ovttajienalaš árvalusa,
innst. o. nr. 79 (1986–87), geavahuvvojedje dajaldagat
nugo «Norgga sámepolitihka olahanmuddu» ja «jaskes revolušuvdna». Áššeságadoalli
Jørgen Kosmo celkkii čuovvovaččat
daid vuordámušaid hárrái
mat ledje sámepolitihka viidáset gárgedeapmái: «Det
samepolitiske grunnsyn som Odelstinget nå inviteres til å slutte
seg til, angir ikke farten i samepolitikken eller størrelsen
på bevilgningene til samepolitiske spørsmål.
Men dagens behandling angir retningen og målet, og det
er et klart brudd med tidligere tiders fornorskningspolitikk» («Sámepolitihkalaš vuođđooaidnu
masa Odeldiggi dál bovdejuvvo guorrasit, ii albmat sámepolitihka
jođu dahje juolludusaid sturrodaga sámepolitihkalaš gažaldagaide.
Muhto otná gieđahallan albmada háltti
ja juksanmeari, ja dat botke čielgasit ovddeš áiggiid
dáruiduhttinpolitihka.»)
Vuosttas Sámediggeválggat čađahuvvojedje oktanaga
stuorradiggeválggaiguin čakčamánus 1989,
ja gonagas Olav rabai vuosttas Sámedikki almmolaččat
seamma jagis golggotmánus.
Sámekulturlávdegotti čielggadeami
NOU 1985: 14 Samisk kultur og utdanning (Sámi kultuvra
ja oahppu) vuođul ovddidii ráđđehus
láhkaevttohusa odeldiggeproposišuvnnas
nr. 60 (1989–90). Láhkaevttohusa ulbmil
lei buoridit sámegiela árvvu ja movttiidahttit
ja nannet sámegiela geavaheami. Láhkaevttohus
ovddiduvvui sámelága rievdadussan, ja mearriduvvui
juovlamánus 1990.
Dán láhkarievdadusa maŋŋil
mearrida sámeláhka ahte sámegiella ja
dárogiella leaba ovttadássásaš gielat.
Sámegiela hálddahanguovllus, mii lága
mielde fátmmasta suohkaniid Kárášjoga,
Guovdadeainnu, Unjárgga, Porsáŋggu,
Deanu ja Gáivuona, lea vuoigatvuohta oažžut
vástádusa sámegillii go váldá oktavuođa
báikkálaš almmolaš orgánaiguin. Seamma
vuoigatvuohta gusto juos čálalaččat
váldá oktavuođa guovllu almmolaš orgánaiguin. Lágat
ja láhkaásahusat
2
mat
erenoamážit gustojit sámi álbmogii
galget jorgaluvvot sámegillii. Almmuhusat mat gustojit
buot guovllu ássiide galget čállojuvvot
sihke sámegillii ja dárogillii.
Láhka mearrida dasto viiddiduvvon vuoigatvuođa
geavahit sámegiela, sihke duopmostuoluid ja dearvvasvuođa-
ja sosiálabálvalusaid ektui, ja mearriduvvo maiddái
vuoigatvuohta oažžut oktagaslaš girkobálvalusaid
sámegillii hálddahanguovllus.
Boksa 2.2 Sámeálbmoga foanda
Go jagi 2000 našuvnnalašbudjeahtta dárkkistuvvui,
de mearridii Stuorradiggi geassemánu 16. 2000 juolludit
75 milj. kruvnnu «Sámeálbmoga foandda» várás. Finansakomitea
eanetlohku dajai čuovvovaččat foandda
ulbmila birra: «Foandda boahtu galgá geavahuvvot
sierra doaibmabijuide maid áigumuš lea
nannet sámegiela ja sámi kultuvrra.»
Stuorradikki mearrádus čilge foandda ásaheami
oktasaš buhtadassan daid vahágiid ja
vearrivuođaid ovddas maid dáruiduhttinpolitihkka
lea dagahan sámi álbmogii. Finansakomitea cealká viidáseappot
ahte Sámediggi berre hálddahit foandda. Ráđđehus áigu
ráhkadit fondii njuolggadusaid, nugo Stuorradikki mearrádus ovdeha.
Njuolggadusat ráhkaduvvojit nu ahte Sámedikkis
lea stuorámus vejolaš friddjavuohta
mearridit iežas njuolggadusaid ja vuoruhemiid foandda hálddaheamis.
Foandda vuođđokapitála
lea biddjojuvvon Norges Bank-kontoi, mii lea erenoamážit
ceggejuvvon foandda várás.