8 Miellaguottut ja informašuvdna
Artihkal 31 ILO-soahpamušas nr. 169
geassemánu 27. 1989 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid
birra iešstivrejeaddji stáhtain dadjá ahte
galget čađahuvvot dieđihandoaibmabijut buot
servodaga surggiin, ja erenoamážit daid joavkkuid
gaskkas main lea eanemus njuolga oktavuohta guoskevaš álbmogiin,
vai jávkaduvvojit ovdagáttut mat gávdnošežžet
dáid álbmogiid vuostá. Vai dát
ollašuvvá, de galget, ILO-sohpamuša
mielde, adnojuvvot veahkkevárit váfistit ahte
historjjá oahppagirjjit ja oahppaneavvut muđui
addet rehálaš, rivttes ja bajásčuvgeheaddji
gova dáid álbmogiid servodagas ja kultuvrras.
Giellaváttisvuođaid ja eará dilálašvuođaid geažil
ledje eatnat sápmelaččain váttisvuođat oažžut
seamma servodatburiid go eará olbmot. Sáhtii maiddái
leat váttis fidnet barggu juos olbmos lei sámi
hállannuohtta. Sámi kultuvra, ássanmálle ja
valljodatvárregeavaheapmi badjelgehččojuvvui dávjá.
Sámikomitea árvalus 1959s deattastii mearkkašumi
das ahte álbmotjoavkkut árvvusatne guđet
guimmiideaset. 1960- ja 70-lohku lei áigodat goas sámit
bargagohte oččodit ruoktot dan maid ledje manahan.
Eatnagat háliidedje ođđa ja
kultuvrralaččat ovttaárvosaš servodaga
sámiide, ja dalle lei politihkalaš ja
kultuvrralaš lieđđun.
Máŋggas oaivvildedje almmatge ahte
sámi kultuvra lei jápmimii dubmejuvvon ja hehttehussan
viidáset gárgedeapmái.
Dáruiduhttin lea dál guđđojuvvon
dássi ja juksanmearrin lea ovttárvosašvuohta
dáža ja sámi kultuvrra gaskkas. Vaikko áddejupmi
sámi kultuvrra hárrái dál gárgeduvváge
positiivvalaččat, de leat ain muhtun miellaguottut
mat leat cieggan doloža rájes.
Ráđđehus váldá hui
duođas negatiivvalaš guottuid
sámi kultuvrra hárrái, mat ain leat. Ráđđehus áigu
bidjat johtui oanehis ja guhkes áiggi doaimmaid, maiguin
jávkadit ovdagáttuid sámi kultuvra vuostá.
Dan oktavuođas lea diehtojuohkin dehálaš bargu.
Ráđđehus oaivvilda
ahte dárbbašuvvo dieđihanrahčamuš sámiid
ja sámi dilálašvuođaid
birra. Earret eará Sámi vuoigatvuođalávdegotti
barggu oktavuođas leat boahtán ovdan
negatiiva miellaguottut sámiide ja sápmelašvuhtii
almmolaš digaštallamis.
Go ođđa sámevuoigatvuođalávdegoddi
galgá bargat vuoigatvuođagažaldagaiguin
guovlluin mat leat máddelis Finnmárkku gos lea
sámi veahkadat, de mearkkaša olu oažžut
ovdan mearrediđolaš ja áššálaš informašuvnna
das, man birra barggus lea sáhka. Diekkár informašuvdna
lea deaŧalaš juos galgá vealtat boasttuáddejumiin
ja negatiiva miellaguottuid šaddanvejolašvuođain.
Ráđđehus atná mánáidgárddiid
ja skuvllaid deaŧalaš dáhpáhusguovddážin
gaskkustit informašuvnna sámi dilálašvuođaid
birra mánáide ja nuoraide.
Informašuvdna, dokumentašuvdna
ja fierpmádathuksen leat guovdilis bargodahkamušat eamiálbmogiid
vuoigatvuođaid gelbbolašvuođa-guovddážii,
vrd. kap. 3.
Ráđđehus atná vealtameahttumin
nammadit departemeanttaidgaskasaš bargojoavkku, masa
Sámediggi oassálastá, mii galgá ráhkadit dieđihandoaibmabidjoevttohusaid
máŋggakultuvrrat ja sámi dilálašvuođaid
birra.
Ovddeš áiggiid politihka vuođul,
mas dihtomielalaččat bargojuvvui beassat
eret sámi kultuvrras, gárgeduvve eatnat negatiiva
miellaguottut sámiid ektui.
Boksa 8.13 Etnalaš vealaheapmi
sámiid vuostá Ruoŧas
1998 guorahalai Sisafárrendutkama guovddáš (Centrum
for innvandringsforskning) (CEIFO), ruoŧŧelaš Áittardeaddji
etnalaš vealaheami vuostá (Ombudsmannen
mot etnisk diskriminering) nammasaš orgána
ovddas, Ruoŧa sámiid vásihan
etnalaš vealaheami. Lagabui 75 pst. jerrojuvvon
olbmuin oaivvildit ahte Ruoŧŧa,
muhtun muddui, lea sámevašuheaddji
ja nállevealaheaddji servodat. Guorahallama mielde lei
juohke goalmmát sápmelaš Ruoŧas šaddan
gillát fuonušteaddji dajahusaid ja
juohke viđát sápmelaš lei
hiddjiduvvon ja skudniduvvon bargosajis. Sámit geat ásset árbevirolaš sámi ássanguovllus
vásihit stuorámus váttisvuođaid
ja sodju lea čielgaseamos nuoraid gaskkas. Oalle hárve
sámit leat vásihan vealaheami nu ahte eai leat
ožžon barggu dahje loana, dahje nu ahte eai leat
fidnen gálvvuid dahje bálvalusaid danne go leat
sápmelaččat. Ii oktage dan 372:s geat
oassálaste guorahallamii lean váidán
vealaheami politiijaide.
Boksa 8.14 Ruoŧŧelaš dieđihanáŋggirdeapmi
sámiid birra eamiálbmogin ja sin kultuvrra birra
Raporttas, mii geahčada Ruoŧa vejolašvuođaid
ratifiseret ILO-konvenšuvnna nr. 169, «Sámit – eamiálbmot Ruoŧas» («Samene – et
urfolk i Sverige»), evttohuvvui dieđihanáŋggirdeapmi eamiálbmogiid
birra Ruoŧas. Ruoŧŧelaš ráđđehus
lea 2001 várren 6 milj. kr diekkár dieđihanáŋggirdeapmái
sámiid birra eamiálbmogin Ruoŧas
ja sin kultuvrra birra.
Ulbmilin lea čađahit áŋggirdeami
viidát ja guhká vai diehtu, ja áddejupmi,
sámiid ja sámi kultuvrra hárrái
lassánivččii. Lea nammaduvvon projeaktakomitea
mii 2001 galgá jođihit informašuvdnaáŋggirdeami. Komitea
galgá ráhkadit strategiijaplána ja evttohit
mo čađahit dieđihanáŋggirdeami
2002 rájes 2005 rádjai.
Áŋggirdeami ulbmilin lea lasihit
dieđu sámiid birra Ruoŧa
eamiálbmogin ja sámiid kultuvrra birra miehtá riikka.
Deaŧalaš lea maiddái
oažžut lasi ja guhkilmas luohttámuša
sámiid ja ruoŧŧelaččaid
gaskii, ja eastadit ja vuosttaldit vealaheami.
8.1 Dálá dilli
Eanaš nuorra sámiin lea dál
sakka positiivvalaččat iešgovva
ja áibbas eará dovddiidusduogáš go
ovdalaš buolvvain lea leamaš. Sámi
nuorat ja eanádatveahkadaga nuorat eai šat dušše
hála guđetguimmiineaset, muhto sii hupmet
maiddái guđetguimmiideasetguin ja guđetguimmiidasaset.
Máŋgga nuorra sápmelažžii
ii dáidde leat váttisin leat sihke sápmelaš ja
norgalaš.
Lea dáhpáhuvvan positiiva gárgedeapmi
eanádaga miellaguottuiguin sámiide ja sápmelašvuhtii.
Eatnat norgalaččat vedjet atnit miellagiddevažžan
oahppat eanet sámiid ja sámi dilálašvuođaid
birra, ja gehččet sámiid kultuvrralaš ja
gielalaš ođđasisvirkkosmahttima juonin
positiivalažžan. Sámit deaividit áibbas
eará dohkkehusa dál go dušše
20–30 jagi dás ovdal. Sámi veahkadat
lea maŋimuš jagiid oassálastán árjjálaččabut
servodateallimii oppalaččat, ee. mediain, politihkas
ja ođđa ealáhusgeainnuin.
Sámi dáiddárat ja sámi kulturguovddážat
lea mearkkašahtti láhkai leamaš mielde
váikkuheamen positiiva miellaguottuid beales sápmelašvuhtii,
sihke riikkagottálaš ja riikkaidgaskasaš oktavuođain.
Nuppi dáfus ii árvvusadnojuvvo velge sámi giella
ja kultuvra ollásit. Badjel čuođi
jagi dáruiduhttinpolitihkka ii sihkkas eret nu álkit.
Eanádatveahkadaga gaskkas gávdná olmmoš dávjá oktageardánis,
stirdon oainnuid sámiid hárrái. Lassin leat
eatnat sámit vásihan ahte sápmelašvuohta adnojuvvo
juonin mas ii leat makkárge árvu. Eatnagat eai
hálit čájehit sámi duogážeaset,
eai giela, gárvvuid ja eaige eará kultuvrralaš olggosbuktinvugiiguin.
Muhtumiidda šaddá etnalaš identitehta
válljen stuorra čuolbman. Máŋgasa
mielas lea váttis válljet galgetgo leat dážat
vai sápmelaččat. Sámi ja dáža
ovttasteapmi lea váttis muhtumiidda. Dálá digaštallamis
sámegiela hálddahanguovllu vejolaš viiddideami
birra lea boahtá ovdan ahte muhtumat ballet givssiduvvomis
juos šaddet ássat gielddas mii maiddái
lea «sámegielda».
Negatiiva miellaguottut ja áŧesmielalašvuohta
sámiide leat mielalaččat boahtán albma
digaštallamiin dáid birra:
Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalus
ja sámi vuoigatvuođat eatnamiidda ja čáziide
Sámi oahppaplána ásaheapmi 10-jagi vuođđo-skuvlii
sámegiela hálddahanguovllu guđa
gielddas (O97S) – mielddisbuvttii iešguđetlágan vuosteakšuvnnaid
Sámeláhka ja lága giellanjuolggadusat
Báikenammaláhka ja sámi báikenamaid
geavaheapmi
Sámi mánáidgárddit
Sámediggeválggat
Muhtumin leat čađahuvvon vealaheaddji akšuvnnat
sámiid vuostá ja rásisttalaččat ártaduvvon
bahádagut. Ovdamearkan lea riidu sámegiel ja dárogiel
galbema alde. Sámegiel geaidnogalbbat leat muhtun dáhpáhusain
báhčaluvvon ja biliduvvon.
Sámiid iežaset gaskkas leat maiddái
negatiiva miellaguottut ja áŧesmielalašvuohta – ovdamearkka
dihtii gažaldagas gii lea «eanemus» sápmelaš,
riddosámit vai boazosápmelaččat. «Sápmelašvuođa» dáfus
lea árvortnet. Earret eará lea gávdnon
oaidnu ahte olmmoš ii leat doarvái buorre
sápmelaš juos ii leat boazoeaiggát.
Lea vel veahá gaska ovdal go ollásit dohkkehuvvo
ahte sápmelašvuohta ii leat čatnasan
dihto kultuvrralaš eavttuide, ovdamearkka dihtii
gillii, ealáhusaide, fidnui dahje dihto politihkalaš gullevašvuhtii.
Nuoraidkonfereanssas nállevealaheami ja olggušteami
birra, mii lágiduvvui Sámedikkis 2001, bođii
ovdan ahte sápmelaččaid gaskasaš miellaguottut
dagahit ahte muhtun nuorat eai duostta hálla sámegiela.
Mearrasámi nuorat, geat loidet ovdan sápmelažžan,
sivahallojuvvojit duollet dálle «supersápmelažžan» rittus,
ja Sis-Finnmárkkus fas eai dohkkehuvvon ollesárvosaš sápmelažžan.
8.1.1 Miellaguoddoguorahallamat
Miellaguottut sámiide ja sámi vuoigatvuođaide
Gielda- ja guovlodepartemeantta ovddas lea Romssa universitehta
Sámi dutkamiid guovddáš (SESAM)
2001 guorahallan miellaguottuid sámi veahkadaga, kultuvrra
ja giela hárrai nugo dat bohtet ovdan viđa
aviissas Aftenposten, Nordlys (Romssa gávpogis), Finnmark
Dagblad (Hámmarfeasttas), Altaposten (Álttás)
ja Finnmarken (—áhcesullos). Raporta lea ráddjejuvvon áigodahkii
1996–2000. Guorahallan siskkilda reportášaid,
doaimmahuslaš kommeanttaid, kronihkaid, de-báhttačállosiid
ja NTB-artihkkaliid.
Projeavtta ulbmilin lei govvidit makkár miellaguottut
bohtet albma válljašuvvan aviissain sámiid
ja sápmelašvuođa
hárrái, ja dainna lágiin addit eiseválddiide
vuđđosa hábmet dieđihanstrategiijaid
ja miellaguottuid ávdnejeaddji barggu sámi gažaldagaid
birra.
Guorahallan čájeha ahte beroštupmi
lea suorámus mađe davvelii olmmoš boahtá,
ja buot stuorámus Finnmárkkus. Positiivvalaččamus máinnašumi
oažžu kategoriija «giella ja skuvla», ja
boazodoallu lea rapoartta mielde máinnašuvvo fas
mearkkašahtti negatiivvalaččat
buot aviissain maid guorahallan siskkilda.
Miellaguoddoguorahallan – guovttegielat almmolaš bálvalus
(NIBR, 2000: 17)
Gielda- ja guovlodepartemeantta ovddas čađahii
Norsk institutt for by- og regionsforskning (NIBR – Norgalaš gávpot-
ja guovlodutkama instituhtta) 1999 ja 2000 guorahallama sámegiela hálddahanguovllus
almmolaš bálvalusa birra (sámi
ja dáru), vrd. kap. 7. Guorahallan siskkildii maiddái
gažaldagaid sámegiela geavaheami birra. Maiddái
informánttaid reakšuvnnat guorahallamii čujuhedje
makkár miellaguottut čatnasit fáddái guovttegielatvuohta.
Lagabui 60 pst. sis geat leat vástidan oaivvildit ahte
lea deaŧalaš deavdit gielddalaš virggiid guovttegielat
bargiiguin ja dainna berrejit sii geain lea dákkár
gelbbolašvuohta válljejuvvot ovdalii juos
ohccit muđui leat ovtta dásis.
Birrasiid 70 pst. vástideddjiin Kárášjogas
ja Guovdageainnus vástidit ahte sámegiella galgá leat bákkolaš oahpahangiellan
vuođđoskuvllas, ja Deanu,
Poršáŋggu ja Gáivuona
gielddas fas vástidit dán gažaldahkii
gaskal 25 ja 49 pst. ahte ii galgga leat bákkolaš.
Bures badjel bealli vástideddjiin vástidit
ahte lea hui deaŧalaš dahje
deaŧalaš ahte almmolaš kantuvrrat
geavahit sihke sámegiela ja dárogiela iešguđet
duovdagiin, ovdamearkan njálmmálaš oktavuođas
olbmuiguin, iešdieđáhusa
nevvodeamis ja oaju ohcanskoviin.
Leat stuorra erohusat miellaguottuid hárrái dán
guđa gieldda gaskkas mat leat mielde guorahallamis.
Jeavda leat Kárášjoga ja Guovdageainnu
vástideaddjit positiivvalaččabut sámegiela geavaheapmái
go duoid eará gielddaid ássit. Informánttain
vuollel 50 jagi leat dábálaččat
positiivvalaččat miellaguottut go sis geat leat
badjel 50.
Boksa 8.15 Gielda- ja guovlodepartemeantta doarjja
sámi ulbmiliidda
Gielda- ja guovlodepartemeanta hálddaha doarjjaortnega
sámi ulbmiliidda (stáhtabudjeahta kap 541, poasta
70) Doarjja sámi ulbmiliidda). Ortnega ulbmilin lea doarjut doaimmaid
mat sáhttet veahkehit seailluhit, gárgedit ja
ovddidit dieđu sámi identitehta, kultuvrra
ja servodateallima birra. Doarjja sáhttá addojuvvot
institušuvnnaide, organisašuvnnaide
ja gielddalaš doaimmaide. 2001 lea departemeanta
vuoruhan ohcamiid mat gustojit giella- ja dieđihandoaibmabijuide
sámegillii ja sámi dilálašvuođaid birra.
Lassin leat vuoruhuvvon doaibmabijut mat nannejit oarjelsámi,
julevsámi, nuortasámi/goltásámi
ja mearrasámi servodagaid.
8.2 Mii sáhttá dahkkojuvvot?
Dovddiidusat eará miellaguottuid ávdnejeaddji bargguin čájehit
ahte ovdagáttut ja áŧesmielalašvuohta
dávjá boahtá eahpesihkarvuođas
ja váilevaš informašuvnnas.
Eanádatveahkadaga váilevaš árvvusatnin
ja dohkkehus, ja stuorraservodaga birzzehis dillái gártadeapmi
ja olggušteapmi, sáhttet mielddisbuktit
ahte sii geat dáid šaddet gillát
ožžot heajos iešárvvusatnima ja
psykalaš ja sosiála váttisvuođaid.
Myhtat ja «vádjoleaddji muitalusat» fertejit
duššin dahkkojuvvot áššálaš ja
rivttes informašuvnna veagas.
Kultur- ja giellaguovddážiin gos sámi
giella ja kultuvra sáhttet geavahuvvot, oinnolažžan
dahkkojuvvot ja gaskkustuvvot, orrot leamen positiiva beavttut,
sihke báikkálašservodagaide
ja ovttaskasa iešdovdui ja iešárvvusatnimii,
vrd. kap. 12.1.
Máŋga gieldda leat čujuhan
ahte dárbbašuvvo ortnet báikkálašservodagaide mat
háliidit oahpahusávdnasiid guovllu máŋggakultuvrrat
historjjás. Vuođđoskuvla
lea ožžot viiddiduvvon dieđihangeatnegasvuođa
sámiid ja sámi dilálašvuođaid
hárrái ođđa
oahppaplánaid sisabuktimiin vuođđoskuvlii.
Buot mánát Norggas galget dál oahppat
sámiid historjjá ja kultuvrra birra.
Mánát ja nuorat leat deaŧalaš ulbmiljoavkkut
miellaguottuid hábmema hárrái. Miellaguottuid ávdnejeaddji
dieđihanbargu sáhttá dáhpáhuvvat
nu ahte ávkkástallojuvvojit dálá sosiála
fierpmádagat, erenoamážit mánáid-
ja nuoraid organisašuvnnaid bokte, lassin dasa
ahte buvttaduvvojit čálalaš informašuvdnaávdnasat.
Boksa 8.16 Sámediggeválggat 1989
Vuosttas sámediggeválggaid oktavuođas sáddii
Gieldadepartemeanta jienastuslohkoskovi buot jienastanvuoigaduvvon
olbmuide viđa davimus fylkii. Departemeanta
oaččui dan oktavuođas muhtun
ráje jearaldagaid olbmuin geat ledje ožžon
dán skovi sámi jienastuslohkui čálihuvvama
birra:
«Gal dii lehpet gutneheamet.
Maid máilmmiid oaivvildehpet dáinna? Ássat
mii gal davábealde Sinsekryssa, muhto doppe eai leat dušše
sámit geat ásset. Dán mii dáhttut čilget!
Diehtit gal ahte departemeanttas lea unnán jierbmi, muhto
dál lehpet váilli beallái šaddan.
Gos dii dan lehpet ožžon ahte mu eamit lea sápmelaš?»
«Iežan 75 jagis in leat ožžon
gutneheappo čálu go dá. Lean mun gal
riegádan ja bajásšaddan Davvi-Norggas,
muhto ii mus lea sámevarra suonain eaige sámemáttut, nu
ahte dán mun gal biehttalan dohkkeheames. Inge mun lea
bajásgessojuvvon gáimmadit sámiiguin.»
8.3 Doaibmabijut
Ráđđehus áigu
bidjat doibmii miellaguoddo-/dieđihanáŋggirdemiid
sámiid ja sámi dilálašvuođaid
birra.
Ráđđehus áigu
nammadit departemeanttaidgaskasaš bargojoavkku,
mas Sámediggi lea mielde, mii galgá evttohit sámegielat/dárogielat
dieđihandoaibmabijuid sámiid ja sámi dilálašvuođaid
hárrái
Ráđđehus áigu
ráhkadit oahpahusávdnasiid, sihke vuođđoskuvlii
ja joatkkaoahpahussii, mat leat hábmejuvvon nu ahte ávdnejit gaskaneas árvvusatnima,
gierdevašvuođa ja áddejumi
sámiid ja dážaid gaskii.
Ráđđehus áigu álggahit
DjO-doaimma mii galgá almmustahttit dárkileappot
sivaid iešguđetlágan
miellaguottuide sámiid ja sámi dilálašvuođaid
hárrái
Eamiálbmogiid vuoigatvuođaid
gelbbolašvuođaguovddážis
Guovdageainnus galgá sámiid ja eará eamiálbmogiid
vuoigatvuođaid duođašteapmi
ja diehtogaskkusteapmi ja dieđiheapmi leat guovdilis
dahkamuššan