8 Departemeantta árvvoštallamat
8.1 Álggahus
Iežas barggus proposišuvnnain
lea departemeanta atnán vuođđun láhkalávdegotti
evttohusa ja ráđđádallamiid
mat leat leamaš Sámedikkiin ja NBR:in. Dán
kapihttalis čilget movt departemeanta árvvoštallá
Boazodoalloláhkalávdegotti evttohusa iešguđet
beliid. Dan oktavuođas ovdanbuktojuvvojit ja komenterejuvvojit
muhtun oainnut mat leat ovddiduvvon ráđđádallamiin
ja gulaskuddamis.
Dálá boazodoalloláhka mearriduvvui
1978:s. Láhka ođasmahttojuvvui 1996:s. Ođasmahttinbarggu
duogážin ledje resursadilálašvuođat
Finnmárkkus, riektedilálašvuođat
Lulli-Trøndelága/Hedmárkku boazodoalloguovllus
ja sámepolitihkalaš ovdáneapmi
man mielde Sámediggi galggai nammadit miellahtuid stivrenorgánaide.
Lei unnán sáhka stivrejumi, hálddašeami
ja siskkáldas dilálašvuođaid
birra. Nugo čilgejuvvo 2. kapihttalis ovdalis, de
mearriduvvui šiehtadallanjagi 1998 – 99
boazodoallošiehtadusain ahte galgá
nammaduvvot lávdegoddi mii dárkileappot árvvoštallá siskkáldas
dilálašvuođaid.
Eaktuduvvui ahte vuđolaš rievttálaš gažaldagaid
galgá ođđa sámevuoigatvuođalávdegoddi
guorahallat.
Nugo namuhuvvon, de ii sisttisdoallan lávdegotti
mandáhtta buot beliid dálá
lágas. Liikká sisttisdoallá
dát proposišuvdna mearkkašahtti ođasmahttima,
mii dál ovddiduvvo evttohussan. Dat guoská
sihke lága sisdollui ja struktuvrii.
Vaikko lea gollan áigi dan rájes go
lávdegoddi ovddidii iežas čielggadusa,
de lea departemeanta válljen doalahit iežas
daidda ráddjejumiide mat ledje lávdegotti
mandáhtas. Dasa leat máŋga
siva. Vuosttažettiin gáibidivččii
stuorát láhkarevišuvdna
ođđa čielggademiid
ja árvvoštemiid. Dasto ferte vuhtii
váldit ahte dál lea bargu jođus
ođđa Sámevuoigatvuođalávdegotti
olis, mas sáhttá leat mearkkašahtti
mearkkašupmi daidda láhkagažaldagaide
mat leat báhcán. Dát
mearkkaša ahte evttohusaid, mat gusket boazodoalu siskkáldas
dilálašvuođaide,
ferte ain maŋidit.
Departemeanta áigu dan oktavuođas čujuhit
ahte ođđa sámevuoigatvuođalávdegoddi
galgá čielggadit gažaldagaid sámi álbmoga
rievttálaš eananvuoigatvuođadili
hárrái, ja eatnamiid ja čáziid
geavaheami hárrái sámi
geavahanguovlluin olggobealde Finnmárkku fylkka. Lávdegoddi
galgá maiddái čielggadit
ja evttohit movt galgá nannet sámi álbmoga
vejolašvuođaid geavahit luondduriggodagaid iežaset
geavahanguovlluin, seammás go doahttala sin beroštumiid
geat eai leat sápmelaččat.
Erenoamážit galget boazodoalu eanangeavaheapmi
ja vuoigatvuođat árvvoštallojuvvot, dainna
ulbmiliin ahte bisuhit ja ovddidit guoddevaš boazodoalu.
Eanandoallo- ja borramušdepartemeanta lea reivves
Sámevuoigatvuođalávdegoddái
konkrehta jearran sáhttet go boazodoallolága
mearrádusat vahátovddasvástádusa birra
guorahallot Sámevuoigatvuođalávdegotti
barggu olis. Dás lea sáhka oalle
stuora buhtadusovddasvástádusas
man sáhttá leat ulbmillaš geahčadit
dábálaš buhtadusovddasvástáduslaš
ovdáneami oktavuođas. NBR ja Sámediggi
leat ráđđádallamiid oktavuođas čujuhan
ahte lea dárbbašlaš
farggamusat rievdadit dáid mearrádusaid.
Departemeanta oaidná ahte Sámevuoigatvuođalávdegotti
bargu sáhttá dahkat dárbbašlažžan árvvoštallat
fas ođđasit rievdadit boazodoallolága.
Go Sámevuoigatvuođalávdegotti
evttohus ovddiduvvo, de áigu departemeanta fas geahčadit
boazodoallolága ja čuovvolit daid
beliid mat eai ođasmahttojuvvo dán
háve.
Boazodoalloláhkalávdegotti árvalan
modealla almmolaš hálddašeami
birra ii leat árvvoštallon dán háve. Čujuhit
dán oktavuođas kapihttalii 8.21.
Vuollelis čuvvot departemeantta árvvoštallamat
sihke lága struktuvrra ja huksehusa birra, eavttut
maid departemeanta lea atnán vuođđun
barggustis, ja láhkalávdegotti ovttaskasevttohusaid árvvoštallamat.
Nugo namuhuvvon álggahusas, de áigut iešguđet čuoggáin čilget
gulaskuddanásahusaid oaiviliid ja ráđđádallamiid
bohtosiid. Muhtun gulaskuddanásahusaid komentárat
leat maid čadnon evttohusa 10. kapihttala iešguđet
mearrádusaid mearkkašumiide. Dát
leat eanas detaljaáššit
ja eanet teknihkalaš gažaldagat.
8.2 Lága struktuvra ja huksehus
Barggustis gažaldagaiguin mat ledje mandáhta
oassin, gávnnahii láhkalávdegoddi
dárbbašlažžan
doaimmahuslaččat rievdadit 1978-lága
huksehusa. Dan dihte sirde muhtun paragráfaid dahje
osiid eará paragráfaide, dainna áigumušain
ahte čorget láhkateavstta. Lávdegoddi
lea maid dihtomielalaččat váldán
eanemus lági mielde láhkii, vai
unnit dárbbaša láhkaásahusaid
bokte reguleret.
Lulli-Trøndelága
ja Hedmárkku boazosámisearvi, Boazodoallohoavda
ja Romssa ja Nordlándda guovllustivrratoaivvildit
iežaset cealkámušain ahte
lávdegotti evttohus lea hui dárkil.
Sin oaivila mielde livččii buoret
hábmet lága eanet oppalažžan,
ja baicca addit dárkilet njuolggadusaid láhkaásahusaid
hámis, earret eará vuhtii váldin
dihte guovllulaš erohusaid.
Boazodoallostivra dovddahii bealistis
ahte juste dan dihte go leat stuora erohusat guovlluid gaskka, de
sáhttá leat váttis
ráhkadit eaŋkilis lága.
Jus nu dahká, de addošii hui ollu
váldi hálddahussii. Boazodoallostivrra
oainnu mielde fertejit dat bealit maid lávdegoddi
lea geahčadan, mat earret eará gusket
boazodolliid gaskasaš vuoigatvuođaide
ja geatnegasvuođaide, regulerejuvvot lágas
eai ge njuolggadusain. Boazodoallostivra čujuha
dasa ahte láhkabargu lea sin oainnu mielde dárkileabbo
go njuolggadusbargu, ja ahte njuolggadusat lága
bokte leat eanet oidnosis ja dain leat dárkilet
ovdabarggut.
Justiisadepartemeantta bagadusas
Lovteknikk og
lovforberedelse (Láhkateknihkka ja láhkaráhkkaneapmi) daddjo ná
válljema birra lága ja njuolggadusa
gaskka:
«Stuoradikki dárkkistan- ja vuođđudanlávdegoddi lea
Evtt. S. nr. 296 (1995 – 96) dárkilit ságaskuššan
gažaldagaid mat gusket hálddahusa láhkaásahusgeavaheapmái.
Lávdegoddi deattuha ahte dálá
servodagas lea dárbbašlaš
oalle muddui addit válddi mearridit láhkaáshusaid,
muhto deattuha seammás ahte máŋgga dáfus
berre leat várrogas dán válddi
geavaheamis.
Vuolggasadjin lea ahte buot gažaldagat mat leat
dakkárat main Stuoradiggi berre oaivila dahkat,
berrejit regulerejuvvot formála lága
bokte, eai ge láhkaásahusaid bokte.
Lea deaŧalaš maiddái
guorahallat eará beliid dán oktavuođas.
Earret čielga politihkalaš deasttaid,
de sáhttá deattuhit beliid mat gusket
riikkaássiid sihkarvuhtii. Mađi
garraset čuohcci mearrádusat dahkkojit,
dađi garraset ágga lea gáibidit
ahte Stuoradiggi lea dahkan čielga oaivila dihto
doaimma čađaheami birra.
Riektesihkarvuođa vuhtii váldin
eaktuda maid ahte vuođđo áššegieđahallannjuolggadusat
mearriduvvojit lágas eai ge láhkaásahusain.
Stuoradikki dárkkistan- ja vuođđudanlávdegoddi cealká
Evtt. S nr. 296 (1995 – 96) ahte oppalaččat
berre leat várrogas atnimis láhkaásahusaid
addima válddi njuolggadusaid dáfus mat
addet riikkaássiide geatnegasvuođaid
dahje vuoigatvuođaid. Vuoigatvuođat
ja geatnegasvuođat berrejit vuosttažettiin mearriduvvot
lága bokte.
Ovdamunnin lágain lea ahte láhka
lea dat riektegáldu man geavaheaddji álkimusat sáhttá
gávdnat. Dán deastta deattuhedje
go omd. mearriduvvui ođđa álbmotoadjoláhkii váldit
stuora osiid dain njuolggadusain mat ovdal ledje láhkaásahusain, geahča
ságaskuššama NOU
1990:20 s. 79 – 80.
Nuppe bealis sáhttet teknihkalaš
bienalaš njuolggadusat bures biddjot láhkaásahusaide (njuolggadusaide),
erenoamážit jus geavatlaččat
gusket dušše muhtumiidda (fágabargiide).
Seamma sáhttá dávjá leat
jus vurdojuvvo ahte njuolggadusat dávjá
fertejit rievdaduvvot. Dát deasta datte ii leat
ihcalis mearrideaddji, gč. omd. vearro- ja oadjolágaid.
Jus lea válljenmunni, de sáhttá
leat heivvolaš mearridit njuolggadusaid láhkaásahussan
geahččalanáigodahkii,
ja dasto vásáhusaid vuođul maŋŋel
evttohit ja ovddidit láhkamearrádussan.»
Departemeantta oainnu mielde leat
buorit ákkat dasa ahte mearridit njuolggadusaid
boazodoalu hárrái láhkaparagráfan,
vai lea unnimus lági mielde dárbu
ráhkadit láhkaásahusaid.
Departemeantta oainnu mielde lea dát, vuosttažettiin
boazodollui alccesis, álkimus ja čielgaseamos. Dan
dihte lea departemeanta ovttaoaivilis lávdegotti
prinsihpalaš oainnuin ja árvvoštallamin
láhkateknihkalaš čovdosiid
válljema hárrái.
Departemeanta lea árvvoštallan livččii
go muhtun dáfus vejolaš láhkaásahusaid
bokte mearridit njuolggadusaid mat spiehkastit lágas,
dainna ulbmiliin ahte vuhtii váldit vejolaš
guovllulaš erohusaid. Earret eará
lea departemeanta geahčadan 4. kapihttala boazodoalu
doaimmaheami ja 5. kapihttala merkema birra. Departemeanta ii leat
datte árvalan dan. Nugo mearrádusevttohusat
leat hábmejuvvon, de ovddastit dat máŋgga
dáfus boazodoalu vuođđoelementtaid,
mat berrejit gustot juohke sajis gos boazodoallu doaimmahuvvo. Dábálaš
njuolggadusat boazodoalu birra sáhttet dárkileappot mearriduvvot
doaibmanjuolggadusain, earret eará dárkileappot čielggadit
iešguđet orohagaid doaibmadilálašvuođaid.
Eaktun ferte dieđus leat ahte diekkár njuolggadusat
eai rihko daid vuođđoprinsihpaid
mat lágas leat mearriduvvon.
Lávdegoddi fuomášuhtii
oalle árrat barggustis departemeantta das ahte lea
dárbu doaimmahuslaččat
guorahallat ja čorget láhkateavstta.
Departemeanta dohkkehii dán, ja lea eanas muddui čuovvolan čovdosiid
maid lávdegoddi evttohii.
8.3 Lága oppalaš vuolggasadji
Boazodoalloláhkalávdegoddi lea atnán
earret eará dáid eavttuid iežas
evttohusa vuođđun:
Lága mearrádusat
galget huksejuvvot boazodoalu kultuvrra ja árbevieruid
ala.
Lága mearrádusat galget
addit vuođu siskkáldas iešstivrejupmái
seammás go ovttaskas boazodoalli riektesihkarvuohta
vuhtii váldojuvvo.
Bisuhit dan vuogi ahte oallugat sáhttet eaiggáduššat
bohccuid, ja nu doalahit gullevašvuođaset
boazodollui.
Lága mearrádusat galget
leat mielde hukseme vuođu dasa ahte boazodoallu
heivehuvvo luondduvuđđosii.
Gulaskuddanásahusat leat eanas mielas dasa ahte
boazosámi kultuvra ja árbevierut
deattuhuvvojit mearrádusain.
Sámediggi deattuha deaŧalažžan
ahte láhkaevttohus atná árbevirolaš
boazosámi kultuvrra ja boazodoalu árbevirolaš
organiserema guovddážis. Muhtun
gulaskuddanásahusat ges atnet ahte lávdegoddi
iežas árvvoštallamiin
lea atnán davvisámi beali beare
guovddážis, nu ahte oarjelsámi
boazodoallu bázahallá dan dáfus.
Davvi-Trøndelága fylkkamánni namuha dán.
Davvi-Trøndelága guovllustivra lohká áddemeahttumin
ahte lávdegoddi lea atnán davvisámegielsániid,
ja seammás guođđán oarjelsámegielsániid,
ja deattuha ahte dán ferte muittus atnit Boazodoalloláhkalávdegotti čielggadeami árvvoštallamis.
Departemeantaatná deaŧalažžan
ja dárbbašlažžan ahte
sámi kultuvra ja árbevierut leat
guovddážis boazodoallolágas,
go dat lea mielde deavdime mearriduvvon politihkalas mihttomeriid. «Eanetloguráđđehusa
politihkalaš vuođustusas» daddjo čuovvovaš
(dás jorgaluvvon):
«Mii áigut čađahit sámepolitihka
mii galgá leat ávkin sámi álbmogii,
nu ahte sámegielas, sámi kultuvrras
ja servodateallimis lea sihkkaris boahtteáigi Norggas.
Kultureallin lea deaŧalaš veahkkin
identitehta nannemis, seammás go dat lea mielde báikkálaš
servodagaid doallame ealasin.»
Leat stuora erohusat boazodoalus iešguđet
guovlluin Norggas. Ođđa láhka
ferte vuhtii váldit dan nu ahte mearrádusat
heivejit buot guovlluide. Departemeanta oaivvilda ahte dát
evttohus dahká dan. Nugo namuhuvvon, de lea departemeanta árvvoštallan
addit vejolašvuođa ráhkadit
guovllulaš njuolggadusaid, muhto lea gávnnahan dán
sihke dárbbašmeahttumin ja ulbmilmeahttumin. Láhkalávdegoddi
lea muhtun paragráfain árvalan sámegielsániid
bajilčállagiidda. Dat lei dalle
go dát sánit adnojuvvojedje buoremusat čilget
mearrádusa sisdoalu. Departemeanta oaivvilda baicca
ahte almmolaš dárogielat láhkateavsttas
ii berre atnit sámegielsániid eanet
go áibbas dárbbašlaš.
Deattuhuvvo maiddái ahte sihke láhkateaksta
ja proposišuvdna galgá jorgaluvvot
sámegillii. Dan vuođul lea departemeanta
gávnnahan ahte dušše
sámegielsátni
siida adno
láhkateavsttas.
Siskkáldas iešstivrejumi birra deattuha
Norgga Boazosápmelaččaid
Riikkasearvi deaŧalažžan
ahte boazosápmelaččat
ieža eanet fertejit beassat reguleret siskkáldas
dilálašvuođaid ja
organiseret beaivválaš doaimma boazosámi
dábiid, árbevieruid ja riekteipmárdusaid
mielde. Muhtun gulaskuddanásahusat oaivvildit ahte guovddáš
eiseválddit fertejit atnit bajit ovddasvástádusa
boazodoalu hárrái.
Finnmárkku
fylkkamánni cealká dán
oktavuođas ahte ii leat iešalddis
mihttun ahte stáhta galgá bienasta
bitnii stivret boazodoalu. Stáhtas lea iežas
politihkalaš eiseválddiid bokte
liikká ovddasvástádus
boazodoalu ovdáneami hárrái,
ii ge sáhte beasadit geatnegasvuođas
ja vejolašvuođas atnit bajimus stivrejumi.
Fylkkamánni oaivila mielde lea okta stáhta
deaŧaleamos doaimmain fuolahit ahte boazodoallu
doaimmahuvvo ekologaš guoddevaš
vugiin sihke boazodoalu iežas dihte, muhto maiddái
luonddu ja eará geavaheddjiid dihte. Muhtumat deattuhit maiddái
ahte eiseválddit muđui nai galget
sáhttit juoidá dahkat dalle go iešstivrejupmi
ii doaimma dahje eará servodatberoštumit
dahket dan dárbbašlažžan.
Ráđđehusadvokáhtta jearrá
dán vuođul ii go livčče
buoremus ásahit eanet almmolaš intervenšuvdnavejolašvuođaid
dilálašvuođaide
main priváhtarievttálaš
orgánat eai daga dan maid láhka
eaktuda dahje jus rihkkot bajit beroštumiid.
Departemeanta lea ovttaoaivilis das
ahte berre eanet lágiduvvot vejolašvuohta ealáhuslaččat
stivret ieš, muhto ahte dat ferte ovttastahttojuvvot njuolggadusaiguin
mat addet eiseválddiide vejolašvuođa
fuolahit iežaset ovddasvástádusa
das ahte boazodoallu sáhttá ovdánit ekologalaččat,
ekonomalaččat ja kultuvrralaččat guoddi
ealáhussan. Dát lea maiddái
dárbbašlaš riikkaidgaskasaš
geatnegasvuođaid geažil. Ealáhuslaš
iešstivrejumi ja eiseválddiid ovddasvástádusa
gaskavuohta dan hárrái ahte boazodoallu šaddá
guoddevaš, lea leamaš hástalussan
politihka hábmemis dássožii,
ja nu šaddá ain leat boahtteáiggis.
Lea deaŧalaš bures fuolahit iešguđet
deasttaid legitimitehta ja luohttámuša geažil
sihke boazodoalu guovdu ja maiddái eará
geavaheddjiid ektui. Dán oktavuođas
ferte vuhtii váldit Riikkarevišuvnna
konklušuvnnaid iskkadeamis «Bærekraftig bruk
av reinbeiteressursene i Finnmark, dokument nr. 3:12 (2003 – 2004).» (
Finnmárkku boazoguohtumiid guoddevaš
geavaheapmi, dokumenta 3:12 (2003 – 2004)).
Dás čujuhuvvo earret eará
ahte lea dárbbašlaš
mearridit dárkilet rámmaeavttuid
boazodollui, sihkkarastin dihte guoddevaš ovdáneami.
Departemeanta deattuha ahte bistevaš rámmaeavttut
leat guoddevaš boazodoalu dárbbašlaš
eaktun. Guovddážis dán
barggus lea mearridit rájiid boazodoalloguovlluid,
orohagaid ja siiddaid gaskka. Dát bargu lea álggahuvvon,
ja šaddá deaŧalažžan
barggus heivehit boazologu guohtuneatnamiidda.
Boazodoalus lea ollu máhttu doaibma- ja guohtundilálašvuođaid birra,
ja nu lea maiddái vuođđu árvvoštallat
man ollu bohccuid eatnamat guddet. Almmotge leat soames bealit mat
sáhttet muhtun dáfus váikkuhit
ja seaguhit luondduvuđđosaš
doaibmavugiid. Dán ferte ipmirdit oktasaš
vuoigatvuođaid, eahpečielga rádjeáššiid, historjjálaččat
eatnat boazodolliid, stuora álggahangilvvu ja ealáhusa
gollovuogádaga kombinašuvdnan. Dasa
lassin lea boazodoallu ođđaáigásaš
ealáhus, mii ávkkástallá
teknologiija mii áigges áigái
lea gávdnamis ja man heive atnit boazodoalus. Dan
dihte dárbbašuvvojit dihto bearráigeahččanortnegat,
ja nu maiddái sihkarvuođanjuolggadusat
lágas, dusten dihte dilálašvuođaid
goas siskkáldas iešstivrejupmi ii
doaimma nugo jurddašuvvon. Šaddá
hástalussan gávnnahit rievttes dássedeattu
siskkáldas ja almmolaš stivrema
gaskka. Njuolggadusat fertejit maiddái hábmejuvvot
dainna lágiin ahte ovttaskas olbmuid riektesihkarvuohta
vuhtii váldojuvvo dohkálaččat.
Eavttu birra ahte oallugat galget sáhttit eaiggáduššat
bohccuid, čujuheaba
Finnmárkku
fylkkamánni ja
Boazodoallohoavda ahte dát
sáhttá leat mielde lasiheame gilvvu
resurssaid alde ja headjudeame ekologalaš ja ekonomalaš
guoddi boazodoalu vuođu.
Departemeanta oaivvilda ahte álgovuođus
berre boazodoallu dahkat oaivila diekkár struktuvrralaš áššiin. Vuođđoeavttuid
gaskkas lea datte ahte dát ii galgga šaddat vuostálaga
váldo mihttomeriin, mii lea ahte boazodoallu galgá
leat ekologalaččat ja ekonomalaččat
guoddevaš. Lea čabučielga
vuolggasadjin ahte boazodoallu ferte heivehuvvot luondduvuđđosii.
Departemeantta oaivila mielde galgá boazodoallu
ain bissut ealáhussan. Boazodoallu ferte čájehit
buvttadeami ja árvoháhkama. Jus
ealáhussii gártet beare ollu boazodoallit,
de hedjona gánnáheapmi. Sivvan dása
lea vuosttažettiin ahte boazodoalu gollostruktuvra
lea dakkár ahte doallu ferte leat vissis sturrodagas
ovdal go lea gánnáhahtti. Almmá
nana ekonomalaš vuođu haga massášii
boazodoallu stuora oasi sisdoalus ja ulbmilis, ja livččii
nu ieš mielde headjudeame dan erenoamáš
vuođu mii addá boazodollui ja sámi
kultuvrii suodjalusa. Departemeantta oainnu mielde gusket ollu dain
beliin, mat dahket váttisin mearridit boazologu,
maiddái boazodolliid lohkui. Dan dihte lea dárbbašlaš ásahit
bearráigeahččanvuogádagaid
mat sáhttet sihkkarastit ahte ealáhus
ollislaččat ii heivehuvvo dainna
lágiin ahte gánnáheapmi
hedjona. Čujuhuvvo ságaskuššamii
dás maŋŋelis.
8.4 Lága ulbmil
Lávdegotti árvalan ulbmilparagráfa
lea dadjat measta seamma go 1978-lága 1. §.
Go boazodoalloláhka vuosttažettiin
sisttisdoallá njuolggadusaid sámi
boazodoalu birra, de lea lávdegoddi árvalan
ahte ulbmilparagráfa juhkkojuvvo, nu ahte evttohusa § 1 – 1
sisttisdoallá lága ulbmila sámi
boazodoalloguovllus ja § 1 – 3
boazodoalu muđui riikkas. Diekkár
juohkima bokte šaddá láhkalávdegotti
mielas maiddái čielgaseabbo ahte láhka
galgá lágidit dilálašvuođaid sámi
boazodollui Vuođđolága § 110
a ja Norgga riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid
mielde, gč.
vuosttaš
lađđasa. Teaksta lea rievdaduvvon
veahá, vai šaddá čielgaseabbon
ja vai dárkileappot boahtá ovdan
makkár njuolggadusat lágas namalassii
leat. Paragráfas čujuhuvvo maiddái
miessemánu 21. b. 1999 nr. 30 olmmošvuoigatvuođaláhkii.
Muhtun gulaskuddanásahusat čujuhit
ahte gaskavuohta eará servodatberoštumiide
berre čielgaseappot boahtit ovdan ulbmilparagráfas.
Leat erenoamážit muhtun suohkanat
mat atnet dán deaŧalažžan,
ja omd.
Čáhcesullo
gielda deattuha ahte boazodoalu hálddašeamis
lea mearkkašupmi maiddái eará
servodatberoštumiide, ja ahte bealit mat álgovuorus orrot
leame boazodoalu siskkáldas áššit,
dađi mielde sáhttet guoskat maiddái
biras servodahkii.
Norgga boanddaidsearvi moaitá ahte
láhkalávdegoddi ovddida evttohusaid §:s
1 – 1 mat duohtaságas
addet ođđa ulbmilparagráfa
mas boazodoallu sámi ealáhussan oažžu
ekslusiiva ja sierra suodjalusa. Boanddaidsearvvi mielas gullet diekkár
gažaldagat Sámevuoigatvuođalávdegoddái.
Oljo- ja energiijadepartemeanta oaivvilda
ahte mearrádus orru leame dárbbašmeahttun
viiddis, ja ahte ii berre čujuhit Vuođđolága § 110
a ja álbmotrievtti njuolggadusaide.
Advokáhttasearvi oaivvilda
ahte paragráfa berre rievdaduvvot ja čavgejuvvot
vai ii doaimma dego veahkkemearrádussan muđui árvaluvvon
eará váilevaš/ulbmilmeahttun
mearrádusaide.
Sámediggi lea árvalan
ahte čuovvovaš váldo
mielde ulbmilparagráfii (dás jorgaluvvon):
«Eiseválddit galget lágidit dilálašvuođaid
dasa ahte boazodoallu sáhttá doaimmahuvvot
sámi riekteipmárdusaid ja bargovugiid
mielde.»
Departemeanta atná
riektan ja dárbbašlažžan ulbmilparagráfas
vuhtii váldit eará servodatberoštumiid. Vástideaddji
mearrádus dálá lágas
dahká dan, ja departemeanta ii oainne ákka
rievdadit dan. Boazodoallu lea oassin Norgga servodagas. Sámi
boazodoallu galgá seailluhuvvot sámi
kultuvrra ja servodateallima deaŧalaš
vuođđun, buorrin boazodollui alccesis
ja servodahkii muđui. Muđui ii oainne
departemeanta ahte lávdegotti evttohan ulbmilparagráfa
rievdada dálá lága
ulbmilparagráfa sisdoalu, ii ge dan riektevuođu
mii ii leat láhkanannejuvvon. Geahča
riektevuođu birra eambbo maŋŋelis.
Departemeanta oaivvilda almmotge, nugo muhtun gulaskuddanásahusat
nai čujuhit, ahte ulbmilparagráfa
sihke dálá lágas
ja evttohusas lea guhkki ja viiddis. Dan dihte lea departemeanta iežas
evttohusas geahččalan hábmet áibbas ođđa
ja oanehis ulbmilparagráfa, mas ii leat ulbmilin
rievdadit oaivilsisdoalu. Departemeanta oaivvilda maiddái ahte
dat áigumušat mat leat Sámedikki
lassievttohusas ulbmilparagráfii leat vuhtii váldojuvvon evttohuvvon
teavsttas. Čujuhit mearkkašumiide
ulbmilparagráfii 10. kapihttalis.
Departemeantta oainnu mielde berre oktavuohta álbmotriektái
váldot eret ulbmilparagráfas ja
baicca biddjot sierra mearrádussan, gč. § 3. Čujuhit
3. § mearkkašumiide ráđđádallanbealálaččaid goabbatlágán
oainnuid birra dulkonprinsihpaid formulerema hárrái
ILO-soahpamušas nr. 169 ja boazodoallolágas.
Ulbmilparagráfii lea váldon mearrádus
boazodoalu areálaid birra. Čujuhit
kapihttalii 8.5 ja § 1 mearkkašumiide.
Departemeantta evttohusas ii leat sierra ulbmilparagráfa
boazodollui olggobealde sámi boazodoalloguovllu
nugo lávdegoddi lei árvalan. Mearrádus
lea biddjon vuosttaš paragráfa goalmmát lađasin.
8.5 Boazodoalu riektevuođđu ja boazodoalu
areálat
Láhkalávdegoddi ii lean bivdojuvvon
guorahallat boazodoalu riektevuođu. Lávdegoddi
lea datte árvalan ahte láhka dadjá
juoidá dan birra mii almmotge čađahuvvo riektegeavada
bokte, namalassii ahte boazodoalu vuođđun
lea rivttiid ásaheaddji geavaheapmi. Čujuhuvvo
lávdegotti árvalan § 1 – 1
goalmmát lađđasii
ja § 1 – 2.
Ráđđehusadvokáhttajearrá
mii lea dakkár mearrádusaid mearkkašupmi
ja ulbmil. Namuha ahte mearrádusat sáhttet
baicca dagahit eahpesihkarvuođa dan dihte go dakkár
dajaldagat sáhttet dego geažuhit
ahte boazodoalus leat vuoigatvuođat mat eai boađe
ovdan lágas.
Advokáhttasearvi lea čujuhan lávdegotti
sátnegeavaheami. Paragráfas 1 – 1
daddjo
alders tids bruk (dološ áiggi
rájes geavaheapmi) ja § 1 – 2
ges
fra gammelt av (doložis).
Maiddái § 3 – 1
daddjo
fra gammelt av. Čujuhuvvo
ahte lávdegoddi ii leat čilgen manne
atná iešguđet doahpagiid,
ii ge daid sisdoalu. Deattuhit ahte Alimusrievtti ođđaset
duomuin atnet doahpaga
alders tids bruk (dološ áiggi rájes
geavaheapmi) (Selbu-duopmu Rt. 2001 s. 767 ja Olmmáivákkiduopmu
Rt. 2001 s. 1229).
Sámediggi oaivvilda
maiddá ahte
dološ áiggi
rájes geavaheapmi lea rievttes dajaldat.
Departemeantaatná vuođđun
ahte dál lea dohkkehuvvon Norgga riekteoktavuođain
ahte boazodoalus lea iešheanalis riektevuođđu
beroškeahttá lágas, namalássii
geavaheami vuođul dain guovlluin gos boazodoallu
lea leamaš. Dát lea nannejuvvon
riektegeavadis, maŋemus Selbu-duomus nugo namuhuvvon dás
ovdalis. Departemeanta lea ovttaoaivilis lávdegottiin
das ahte láhkii berre čielgasit
boahtit mearrádus mas lea dakkár
sisdoallu, vai ii dárbbaš leat eahpádus dien
prinsihpa hárrái.
Ráđđehusadvokáhta
mearkkašumi hárrái deattuha
departemeanta ahte láhka ii ásat
boazodoallorievtti, muhto čilge dan sisdoalu. Dasto
addá láhka vuođu
reguleret ja stivret vuoigatvuođaid geavaheami seammaládje go
vástideaddji álgoviđá
vuoigatvuođaid, omd. opmodatrievtti dahje almennetrievtti.
Dát ii sáhtte leat hehttehussan
dasa ahte boazodoalus sáhttet omd. siiddat čuoččuhit
erenoamáš rivttiid lassin dasa mii
lágas daddjo. Dábálaš
vuoigatvuođačuoččuhusa
njuolggadusat (hevdsregler) fertejit gustot boazodollui seammaládje
go earáide.
Departemeanta lea ovttaoaivilis Advokáhttaservviin
das ahte doabageavaheapmi berre nu guhkás go vejolaš
leat konsekveanta, ja ahte doaba
alders tids bruk (dološ áiggi
rájes geavaheapmi) lea doaba mii lea oahpis ja deavdá
oaivvilduvvon sisdoalu. Go lávdegoddi lea paragráfas
1 – 2 atnán sáni
fra gammel tid, (dološ áiggi
rájes) de boahtá dat das go Sámevuoigatvuođalávdegoddi áiggistis árvalii
dan NÁČ 1997:4 oktavuođas.
Láhkalávdegotti árvalus
lea seamma go Sámevuoigatvuođalávdegotti árvalus. Finnmárkkulágas,
geassemánu 17. beaivvi 2005 adno dál doaba
alders tids bruk (dološ áiggi rájes
geavaheapmi). Lávdegotti árvalan § 3 – 1
hárrái oaivvilda departemeanta ahte
doaba
fra gammelt av (doložis)
sisttisdoallá distinkšuvnna mii
sáhttá leat vuogas. Sámi
boazodoallu eaktuduvvo doaimmahuvvot doppe gos
doložis lea
leamaš. Lea go vuoigatvuohtá ásahit boazodoalu
dološ áiggi rájes
geavaheami vuođul, lea juoga maid duopmostuolut
fertejit mearridit jus dan hárrái
ležžet vuostelasvuođat.
Muđui leat dát mearrádusat
veahá redigerejuvvon lávdegotti árvalusa
ektui.
Lávdegoddi lea muđui nai guoskkahan
vuoigatvuođalaš gažaldagaid
ja dovddahan iežas oainnuid. Departemeanta lea dán váldán
diehtun, muhto ii leat dađi eanet árvvoštallan dáid
gažaldagaid dán proposišuvnna
oktavuođas.
Sámediggi lea árvalan čuovvovaš
oppalaš mearrádusa láhkii
(dás jorgaluvvon):
«Almmolaš válddi čađahettiin
eará lágaid olis galget eiseválddit vuhtii
váldit ahte lea dárbbašlaš várjalit
sámi boazodoalu sámi kultuvrra ja
servodateallima vuođđun».
Departemeanta čujuha dasa ahte lága
ulbmilparagráfii lea evttohuvvon čuovvovaš
dajaldat, gč. § 1 nuppi lađđasa:
«Boazodoalu areálaid sihkkarastima ovddasvástádus
lea sihke boazodoallovuoigatvuođalaččain, eará
vuoigatvuođalaččain
ja eiseválddiin».
Dát lea ođas lávdegotti árvalusa
ektui. Departemeantta oainnu mielde lea Norgga stáhta
gii lea geatnegahtton, muhto mii lágaid, láhkaásahusaid
ja njuolggadusaid bokte ferte fuolahit ahte maiddái
suohkanat ja fylkkagielddat vuhtii váldet boazodoalu.
Ráđđehus áigu čuovvut
dán nu guhkás go vejolaš.
Sihke Sámedikki eanetlohku ja NBR leat árvalan
ahte bajábealde namuhuvvon cealkaga maŋŋelii
lasihuvvo čuovvovaš: «Dasa
lassin lea eiseválddiin erenoamáš ovddasvástádus
gáhttet ja sihkkarastit boazodoalu areálaid».
Departemeantta oainnu mielde lea lasáhus dárbbašmeahttun,
ja sáhttá baicca láivudit
dan ovddasvástádusa mii vuoigatvuođalaččain
lea.
Lea stuora hástalus háhkat áddejumi
boazodoalu areáladárbbuid ja daid váikkuhusaid
hárrái maid iešguđet
doaimmat sáhttet dagahit boazodollui. Buoret áddejumi sáhttá
olahit ee. gulahallamiin guoskevaš beroštumiiguin, ležžet
dál almmolaš dahje priváhta
beroštumit. Dasto lea deaŧalaš
ahte iešguđet sisabahkkemiid váikkuhus
guohtumiidda duođaštuvvo dutkama
bokte. Departemeanta áigu dán vuoruhit
boahtteáiggis.
Ráđđehus áigu bargat
viidáseappot boazodoalu areálaid
buorebut sihkkarastimiin. Areálapolitihkka ovdána dađistaga.
Lágaid ja njuolggadusaid hábmemis,
mat stivrejit areálageavaheami, lea deaŧalaš
ahte boazodoalu beroštumit ja dárbbut
biddjojuvvojit oidnosii ja vuhtii váldojuvvojit. Dát
lea erenoamáš deaŧalaš
plána- ja huksenlága ođasmahttimis,
mii dál lea jođus. Boazodoalu areálaid
buorebut sihkkarastimis áigu Ráđđehus álggahit
proseassaid maidda maiddái eará
servodatsuorggit gessojuvvojit mielde. Ráđđehusa árvvoštallama
mielde lea dát guovddážis
dasa ahte iešguđet beroštumit
ja vuhtii váldimat sáhttet vihkkedallot vuostálaga.
Bargu mii lea álggahuvvon čuovvolit
bággolotnunohcamušaid Aursunden
ja Korssjøfjellet áššiin,
lea konkrehta ovdamearka dasa movt diekkár proseassat sáhttet čađahuvvot.
Maŋemus jagiid lea leamaš dakkár
ovdáneapmi ahte boazodoallovuoigatvuođat
leat eaktudáhtolaččat
luobahuvvon mávssu ovddas. Dát lea dáhpáhuvvan
erenoamážit bieggamillorusttegiid huksemiid
oktavuođas, go orohagat leat dahkan priváhtarievttálaš soahpamušaid
huksejeddjiiguin. Dábálaččat
eai láve bealálaččat almmuhit
soahpamuša sisdoalu earáide, eai
hatti ge. Dan oktavuođas bohciidit máŋggat čuolmmat.
Vuosttažettiin lea gažaldat geas
galgá leat váldi dahkat soahpamušaid
mat geatnegahttet ja gusket maiddái earáide
geain leat boazodoallovuoigatvuođat. Guđe
mearridandásis lea váldi diekkár geatnegahtti
soahpamuša dahkat: siiddas, orohagas vai boazodoalloguovllus?
Dasto lea jearaldat daid ruđaid hálddašeami
birra maid boazodoallu dáinna lágiin
háhká. Dán dáfus
leat leamaš eahpečielggasvuođat,
ee. galget go ruđat mannat boazodoallofondii.
Departemeanta konstatere ahte gažaldat válddi
birra dahkat diekkár soahpamušaid
lea unnán čielggaduvvon ja lea rievttalaččat
váttis ášši.
Dan dihte biddjo bargu johtui čielggadit dáid
beliid dárkileappot.
Diekkár soahpamušruđaid
hárrái lea leamaš
eahpečielggas galget go dat mannat boazodoallofondii
seamma ládje go ruđat mat bohtet
orohahkii bággolotnumiid ovddas. Departemeantta árvvoštallama
mielde lea lunddolaš ahte ruđat
mat bohtet orohahkii dahje siidii soahpamušaid olis,
galget mannat boazodoallofondii. Dát lea ge boazodoallofoandda
ulbmil. Lea dárbbašlaš
dárkileappot dán nannet boazodoallofoandda
njuolggadusain. Dan oktavuođas čujuhit § 47
ja mearkkašumiid dasa 10. kapihttalis.
8.6 Vuoigatvuohta eaiggáduššat
bohccuid
Lávdegoddi atná vuođđun
ahte dušše sámi
sogat olbmot, ja geain lea mearkavuoigatvuohta, galget beassat eaiggáduššat
bohccuid sámi boazodoalloguovllus, geahča lávdegotti árvalan § 4 – 1
ja § 7 – 3. Dát
mearkkaša ahte lassin dasa ahte leat sámisogalaš,
de galgá sus dán lága fápmuiboahtimis
alddis dahje váhnemiin dahje váhnenváhnemiin
leamaš boazodoallu váldoealáhussan
1978-lága mielde. Dasto galget bohccot gullat siidaoassái
dahje buohtalas álggahansiidaoassái.
Lávdegoddi eaktuda ahte dát galgá
gustot buotlágán eaiggáduššamii, maiddái
bohccuid doallamii áidojuvvon gittiin dahje elliidgárddiin
gos bohccot leat čájáhussan. Diekkár
doallu ii leat dán rádjái
adnon boazodoallun, ja boazodoallolága mearrádusat
eai leat dasa guoskan. Lávdegoddi árvala nappo čavget
vejolašvuođa atnit bohccuid, ja ággan
dasa lea dahkat bohccuid doallama čielgaseabbon
ja sihkkarastit ahte bohccuid doallan lea čadnon sámi
boazodollui. Lávdegoddi datte árvala
ahte galgá leat vejolaš spiehkastit
mearrádusain jus leat erenoamáš ákkat, geahča § 4 – 1
goalmmát lađđasa.
Lávdegoddi eaktuda ahte galgá leat
várrogas gieldimis sierralobi olbmuide geain leat
bohccot lobálaččat,
muhto geain ii livčče lohpi ođđa lága
mielde.
Gulaskuddamis eai leat boahtán mearkkašahtti
vuostehágut dása.
Departemeanta doarju lávdegotti árvalusa.
Lea dárbu ásahit čielgaset
njuolggadusaid, ja 1978-lága olis leat dađistaga čuožžilan
gažaldagat dan hárrái
makkár boazodoallu lea lága siskkobealde
dahje olggobealde. Nugo lávdegoddi, de departemeanta nai
eaktuda ahte berre leat várrogas gieldimis sierralobi
olbmuide geat odne eaiggáduššet
bohccuid lobálaččat,
muhto geat eai beasaše dan dahkat ođđa lága
mielde. Departemeantta oainnu mielde lea boazodoallu nuorttamus Finnmárkkus
dakkár mii lunddolaččat
gullá daid sierralobiide mat leat jurddašuvvon dán
oktavuođas, go doppe lea ovddiduvvon eahpádus
dan hárrái devdojuvvojit go 1978-lága
3. § vuosttaš lađđasa
eavttut. Muđui lea eaktun ahte sierralobimearrádus galgá
adnot čoavddusin dušše
erenoamáš dilálašvuođain.
Departemeanta ii leat čuvvon lávdegotti árvalusa
dakko, go evttoha bidjat sierralobi addima válddi
boazodoallostivrii. Dát dahkko dan dihte vai njuolggadusat čađahuvvojit
nu ovtta ládje go vejolaš miehtá
riikka.
Ráđđádallamiid oktavuođas
lea ovdalaš verddevuohta leamaš áššin, ja
lea jerrojuvvon sáhttá go dakkár
ortnega joatkit sierralobi vejolašvuođa
olis. 1933-lága mielde lei ortnet dohkkehuvvon.
Verddevuohta lei ahte dáluolbmot eaiggádušše veahá
bohccuid, ng. geahččobohccuid, maid
boazosámit atne iežaset ealuin.
Sámedikki eanetlohku deattuha iežas
mearrádusas ahte sii eaktudit ahte verddevuohta
heivehuvvo sierralobi mearrádusaide.
Lávdegoddi dajai bealistis ahte dát
ortnet nogai 1978-lága fápmuiboahtimiin.
Ii mihkke oro čájeheame ahte lávdegoddi
lei jurddašan fas ásahit verddevuođa.
Departemeanta deattuha ahte vejolašvuohta addit
sierralobi ii galgga mielddisbuktit ahte verddevuođa
sullasaš ortnegat galget fas ásahuvvot.
Dát gažaldat ferte vuđolaččat árvvoštallojuvvot jus
lea hállu dan ásahit fas, muhto gažaldat
ii gula dán láhkaođasteapmái.
Eará gažaldat mii čuožžila
dán hárrái, lea
geas sáhttet leat bohccot siidaoasis/buohtalas álggahansiidaoasis,
geahča lávdegotti árvalan § 4 – 1
nuppi lađđasa ja evttohuvvon § 9
nuppi lađđasa. Váldonjuolggadussan
lea ahte ii sáhte eaiggáduššat
bohccuid jus dat eai gula siidaoassái/buohtalaš álggahansiidaoassái.
Lávdegoddi lea, nugo dálá
lágas, árvalan ahte dárkileappot
ráddjejuvvo guđet fuolkkit sáhttet
atnit bohccuid siidaoasis, gč. 1978-lága § 4 nuppi
lađđasa ja lávdegotti árvalan § 4 – 9.
Lávdegoddi lea árvvoštallan
ahte eai galgga leat eará ráddjejumit
bohccuid eaiggáduššamii
go dat mat leat mearkavuoigatvuhtii § 7 – 3.
Datte gávnnahii lávdegoddi ahte
go lea nu oallugiin sáhka, de sáhttá
jođiheaddjái šaddat
váttis ráddjet dan geat galget beassat
atnit bohccuid su siidaoasis. Lávdegoddi oaivvilda
ahte fertejit ásahuvvot njuolggadusat maiddái dan
birra geain galget leat boazodoallovuoigatvuođat.
Lávdegotti oaivila mielde eai sáhte
buohkain leat dakkár vuoigatvuođat.
Boazodoallohoavda oaivvilda ahte láhka ii
berre mearridit nammijahkii geas sáhttet leat bohccot
ovddasvástideaddji siidaoasis. Nu fertešii
jođiheaddji dihtomielalaččat
gávnnahit gallásii su siidaoasis
lea sadji. Ii
Sámediggi ge
ane dárbbašlažžan
ráddjet dien. Gažaldat lea maid
guorahallon ráđđádallamiin. Sihke
Sámediggi ja NBR leat oaivvildan ahte ii leat dárbbašlaš ráddjet
geas sáhttet leat bohccot ovddasvástideaddji
siidaoasis.
Departemeanta oaidná
ahte sáhttá jearrat man ulbmillaš
diekkár ráddjejupmi livččii.
Go ná dárkilit namuha geat sáhttet eaiggáduššat
bohccuid, nugo 1978-lágas dahkko ja nu movt lávdegoddi árvala,
de sáhttá dat fargga ipmirduvvot
vuoigatvuohtan. Vaikko formálalaččat
ii leat nu, de sáhttá geavatlaččat šaddat
siidaoasi eaiggádii váttis gieldit
sin atnimis bohccuid siidaoasis.
Departemeanta lea gávnnahan ahte ii šat
berre ráddjet geat besset eaiggáduššat
bohccuid siidaoasis. Čujuhit ahte evttohuvvon § 10 nubbi
lađas čielgasit deattuha ahte ovddasvástideaddji
jođiheaddji mearrida ieš gii su
siidaoasis oažžu atnit bohccuid,
ja galle bohcco. Dán bokte rehkenastit ahte siidaoasi eaiggát
juohke dáfus dihtomielalaččat
lea jurddašan gean son suovvá atnit
bohccuid siidaoasis. Danne oaivvilda departemeanta ahte ii dárbbaš ásahit
sierra njuolggadusaid dan hárrái
gii galgá sáhttit čuoččuhit
alddis leat boazodoallovuoigatvuođa.
Lávdegoddi lea § 4 – 2 árvalan ahte
dušše siidaoasi jođiheaddji
galgá ássat Norggas. Earát
galget sáhttit eaiggáduššat
bohccuid vaikko eai ása ge Norggas.
Dán vuostá eai leat boahtán
mearkkašahtti moaitámušat.
Departemeanta lea ovttaoaivilis das
ahte ássangáibádus galgá
guoskat dušše siidaoasi jođiheaddjái.
Su ektui lea dát dárbbašlaš gáibádus,
geavatlaš ja formála beliid geažil.
Dát addá ovdamearkka dihte su mánáide
vejolašvuođa. Nugo lávdegoddi čujuha,
de lea dábálaš ásaiduvvat
eará riikkaide, ja jus ovdamearkka dihte ássá Ruoŧas,
de galgá liikká sáhttit
eaiggáduššat bohccuid
váhnemiid ealus Norgga bealde.
8.7 Siida
Lávdegoddái lei hui deaŧalaš
addit siidii guovddáš saji lágas.
Eanas gulaskuddanásahusat leat leamaš mielas
dasa ahte siida oažžu guovddáš
saji láhkaoktavuođas.
Norgga Boazosápmelaččaid
Riikkasearvi lea duhtavaš dainna go siida
lea evttohuvvon guovddáš doaban.
Leat maiddái čujuhan dasa ahte lágas
ain váilot doahpagat bearašdoalu
hárrái, omd. siiddaisit.
Finnmárkku fylkkamánni deattuha
ahte siidda sajádat olggosguvlui lea eahpečielggas,
ja ahte gažaldahkan lea man guhkás sáhttá
láhka nannet mearrádusaid diekkár priváhtarievttálaš
bargooktavuođaid organiserema birra.
Nordlándda guovllustivra čujuha ahte
siidda rievddadeaddji ja eahpeformála hámádaga
lea váttis formáliseret.
Ráđđehusadvokáhtta dadjá
ahte láhkaevttohus dáid čuoggáid hárrái
dagaha eanet fokusa privatiseremii ja eksklusiiva vuoigatvuođaide, mat
fas sáhttet ásahit eanet siskkáldas
riidduid.
Boazodoallohoavda jearrá
movt sáhtášii dárkileappot
defineret siiddaid areálaid, ja lohká
ahte láhka galggašii čujuhit movt
dat galgá dahkkot.
Departemeantta oainnu mielde ii leat eahpádus
das ahte siida lea deaŧalaš oassi
boazodoalloservodagas. Dát eaktuda ahte dat maiddái láhkaoktavuođas
oažžu guovddáš
saji. Departemeanta čujuha lávdegotti
9. kapihttalii, gos lávdegoddi vuđolaččat čilge
siida-doahpaga ja siidda mearkkašumi sosiála, bargofámuid
ja organisatoralaš oktavuođain. Čujuhit maiddái
NOU 2001:34 Samiske sedvaner og rettsoppfatninger, oassi V (
Sámi dábit ja
riekteáddejumit, oassi V). Nugo doppe daddjo,
de lea siida sohkagullevaš ja hui njuovžilis
organiserenvuohki, gos lea buori muddui oktagaslaš
iešmearrideapmi ja dillái heivehuvvon
jođiheapmi. Sullasaš organisašuvnnat
gávdnojit eará davviguovlluid álgoálbmogiin,
ja lunddolaš duogážin
lea ahte rievddadeaddji resursavallji ja rievddadeaddji dálkkádagat
dahket dárbbašlažžan heivehit
joavkkuid sturrodaga jagi áigodagaid mielde.
Dát mielddisbuktá hástalusaid
láhkamearrádusaid hábmema
oktavuođas. Jus doahpagis galgá
leat rievttálaš mearkkašupmi, de
ferte das earret eará leat sisdoallu mii lea doarvái
dárkil. Siidda ferte nappo sáhttit
defineret dainna lágiin ahte dat sáhttá
leat rievttálaš konstrukšuvnnaid
vuođđun. Seammás galgá
eanemus lági mielde doalahit njuovžilvuođa
-fleksibilitehta.
Departemeantta oainnu mielde lea siidda definišuvnna
olis čielggas guđet olbmot siidii
gullet. Siiddas lea alddis maid čielga oaidnu dasa
gii áigges áigái
gullá oktavuhtii mii dihto siida lea. Eaktuduvvo
maid ahte siida doaimmaha boazodoalu dihto areálain.
Nugo namuhuvvon, de leat leamaš jearaldagat dan
birra movt dán areála galgá
ráddjet. Departemeantta oainnu mielde lea dát
juo iešalddis mielde das go nannejuvvo ahte lea
dihto siida. Siida lea čadnon areálii,
ja jus ii leat areála, de ii leat siida ge. Erik
Solem, dološ sundi Deanus, čállá
ahte boazosámiid gaskkas leat čielga
oainnut dasa guđet eatnamat gullet guđe
siidii, sihke dálve- ja geasseguohtumiin, ja ahte dát
bisuhuvvo buolvvas bulvii. Departemeanta ii oainne ákka
navdit ahte dát ii doala deaivása
dál nai. Dábálaččat dáidá
leat oalle čielggas movt guohtumat juohkásit
iešguđet siiddaide, ja dán
ferte maiddái dárkileappot čilget
guohtungeaveaheami njuolggadusaid mearrideamis, gč.
evttohuvvon § 59. Ráđđehusadvokáhta
jearaldat ii go evttohus bija eanet fokusa privatiseremii ja eksklusiiva
vuoigatvuođaide, mat fas sáhttet
dagahit eanet siskkáldas riidduid, lea dieđusge
juoga mii sáhttá dáhpáhuvvat.
Departemeanta datte jáhkká ahte ovddasvástádusa
addin ja čorgadis proseassat buori muddui eastadit diekkár
váttisvuođaid. Departemeanta diehtá
ahte giđđa-, čakča-
ja dálveguohtumiin Finnmárkkus leat
muhtun dihto váttisvuođat, ja ahte
daid ferte geahčadit dárkileappot.
Gažaldaga siidda rievttálaš
návcca/rievttálaš doaibmannávcca
birra lea lávdegoddi čielggadan čuoggáš
9.9.4 gos ee. daddjo:
«Dábálaččat láve
hálddašanmearrádus
guoskat ovtta olbmui (fysalaš dahje juridihkalaš
olbmui). Nu lea dábálaččat
maiddái boazodoalus.
Erenoamáš gažaldat
bohciida siidda ektui, mii lávdegotti mielas galgá
oažžut guovddáš
saji lágas. Sáhttá
jearrat man muddui dahkkon mearrádusat sáhttet
guoskat dasa. Stuorát oktavuođas šaddá
jearaldat siidda rievttálaš návccaid/rievttálaš doaibmannávccaid
birra.»
Lávdegotti árvalan § 8 – 10
definere siidda ná:
«Dán lágas
lea siida geográfalaš ja sosiála joavku
mas leat boazoeaiggádat mat doaimmahit boazodoalu
ovttas dihto eatnamiin. Dát láhka
earuha geassesiidda ja dálvesiidda. Geassesiida
doaimmaha boazodoalu ovttas vuosttažettiin geasse-
ja čakčaguohtuneatnamiin. Dálvesiida
doaimmaha boazodoalu vuosttažettiin dálve-
ja giđđaguohtuneatnamiin.»
Árvvusge sáhttá
atnit vuođđun ahte siiddas iešalddis
eai leat rievttálaš návccat/rievttálaš
doaibmannávccat. Dat lea ovttastupmi mii lea oalle
loažžadit organiserejuvvon ja dábálaččat
ii leat das makkárge formála hámádat.
Norgga rievtti mielde gáibiduvvo dábálaččat
eanet ovdalgo diekkár ovttastupmi sáhttá
rievttalaččat dahkat maide mii geatnegahttá
ovttaskas oasseváldiid. Vuođđudusain
ja servviin gáibiduvvo dihto organisašuvdnahápmi,
dihto struktuvra ja bissovašvuohta ovdal go dain
lea bealálašnákca
siviilaproseassas. Mađi nannoset organisašuvdnastruktuvra,
dađi eanet vejolašvuohta ahte das
lea bealálašnákca.
Formaliserejuvvon miellahttovuohta lea maid bealálašnávcca
mearka. Rt. 1988 s. 1161 deattuhuvvo ahte «bealálašnákca» lea
relatiiva doaba, ja ahte mearrádus das ahte lea
go bealálašnákca
vai ii, ferte dahkkot dan ektui mas lea sáhka. Rt.
2000 s. 1578 lea ovdamearkka dihte nannejuvvon ahte siidajoavku
ferte sáhttit ovddidit buhtadusgáibádusa,
go lei čielggas ahte juste dát dihto
joavku šattái gillát
vahága sisabahkkema geažil.
Iešguđet oktavuođain sáhttá
siida defineret iežas nu ahte lea čielggas
gii galgá leat ovddasvástideaddji.
Soahpamušaid oktavuođas lea dat dábálaččat
eaktun, go šiehtadusbealálaš
ii dáidde atnit dohkálažžan
ahte nuppe bealde lea unnit eanet rievddadeaddji ovttastupmi. Seammaládje lea
jus ohcet lobiid, ekonomalaš doarjagiid jna, gč.
1978-lága § 12 nuppi lađđasa áiddiid
ja rusttegiid dohkkeheami birra ja njuolggadusaid guođohanbarttaid
ja eará boazodoallorusttegiid birra, gč.
njuolggadusaid geassemánu 17. b. 1999 Boazodoalu
ovddidanfoandda birra, 3. kapihttala. Ovddasvástádusa
bealit fertejit leat čielgasit definerejuvvon.
Váddáseabbo sáhttá
leat ovdamearkka dihte barttaid ja rusttegiid dáfus
mat leat ceggejuvvon siidda eatnamii almmá lobi
haga, dahje boazologu unnideami gohččumiid
dáfus. Geasa galgá geiget gaikungohččuma?
Geasa galgá geiget mearrádusa boazologu
unnideami birra go siidii lea mearriduvvon alimus boazolohku?
Jus siidii lea nammaduvvon stivra, de sáhttá
gaikungohččuma geiget dasa. Árvalusas
ii leat eaktuduvvon ahte siidastivra galgá leat bákkolaš,
gč. árvalusa § 8 – 11.
Jus ii sáhte gávdnat ovttage ovddasvástideaddji,
de ferte váikkuhus leat ahte de sáhttá
dušše gaikut. Od.prp. nr. 28 (1994 – 95)
dadjá ná dien birra:
«Mearrádus gaikuma birra galgá čuovvut hálddašanlága
njuolggadusaid, gč. ođđa § 35. Ovdal
go gaiku dahje rievdada de galgá rusttega eaiggát dábálaččat oažžut áigemeari ieš
gaikut dan. Jus ii sáhte gávnnahuvvot
gii lea eaiggát, de sáhttá
boazodoalloagronoma gaikkuhit almmá diekkár áigemeari
addima haga, geahča hálddašanlága § 16
goalmmát lađđasa.»
Boazologu unnideami oktavuođas gal ferte boazologu
unnideami mearrádus geigejuvvot juohke boazoeaiggádii.
Juohke bohccos lea dihto eaiggát. Jus lea mearriduvvon
alimus boazolohku siidaosiide, geahča árvalusa § 9 – 4
viđát lađđasa,
de guoská unnidanmearrádus dasa
mii lea badjel dán logu. Jus ii leat mearriduvvon
alimus boazolohku, de fertejit siidda buot siidaoasit unnidit gorálaččat. Čujuhuvvo
muđui árvalusa § 9 – 4.
Bággensáhku ja eará ekonomalaš ráŋggáštusaid dáfus
sáhttá leat váttisvuohtan
jus siiddas ii leat opmodat. Jus sáhkku/divat
gáibiduvvo siiddas, ii ge siidda ovttaskas boazodolliin,
de sáhttá dušše siidda
opmodagas bearrat gáibádusa. Dát sáhttá
leat ágga gáibidit ahte ásahuvvo
(juogalágán) siidakássa, gč. árvalusa § 8 – 14.»
Go juo lávdegoddi árvala ođđa
boazodoallolágas bidjat siidda eanet guovddáš sadjái,
de háliidii departemeanta dárkileappot árvvoštallat dahkat
siidda doaibmi ja juridihkalaš stivrendássin
boazodoallolágas. Dan dihte nammaduvvui guovvamánus
2005 bargojoavku árvvoštallat dáid
beliid dárkileappot. Joavku gárvvistii
iežas raportta ođđajagemánus
2006. Čájehuvvui ahte bargu lei
sihke viiddis ja váttis, mii dagahii ahte bargu ádjánii
guhkit go jurddašuvvon.
Joavku lea iežas ságaskuššamiin
atnán deaŧalaš eaktun
ahte jus ásahuvvojit ođđa mearrádusat,
de eai galgga dat dárbbašmeahttumit
rievdadit siidda geavatlaš bargoovttastumi. Dan dihte
ii leat joavku atnán dárbbašlažžan
bienasta bitnii reguleret siidda organiserema dađi
eanet go lei dárbbašlaš
dasa ahte siida sáhttá deavdit iežas
doaimmaid ja gáibádusaid. Dan dihte
ii ávžžut joavku
ahte siida geatnegahtto organiserejuvvot ásahussan dahje
earalágán dábálaš
riektesubjeaktan. Joavku lea datte árvvoštallan
ja gávnnahan ahte siiddas galgá
leat dihto ovddasteaddji vai buorebut sáhttá
rehkenastot rievttálaš doabmannávccalažžan.
Joavku ávžžuhii
maiddái ahte siida galgá beassat árvalit movt
boazolohku galgá unniduvvot ovdal go ovdamearkka
dihte láhkalávdegotti árvalusat
dán hárrái čađahuvvojit.
Departemeanta čujuha lávdegotti
ja joavkku árvvoštallamiidda, ii
ge oainne makkárge mearkkašahtti ákkaid
dan vuostá ahte siida oažžu
saji lágas nugo lávdegoddi lea árvalan.
Departemeanta lea datte álkidahttán
muhtun njuolggadusaid siidda birra bargojoavkku raporta ja Sámedikki
ja NBR oainnuid vuođul ráđđádallamiid
oktavuođas.
Norgga Boazosápmelaččaid
Riikkasearvi lea iežas gulaskuddancealkámušas váldán
ovdan siiddaisida sajádaga. Siiddaisit ii leat válljejuvvon
jođiheaddji, muhto lea siiddaisidin danne go lea
bozolaččamus, dahje lea boarráseamos
dahje earaládje njunušolmmoš.
Departemeanta ii oainne makkárge ákka lága
bokte formaliseret dán doaimma. Nugo evttohus dál
lea, de dat ii hehtte eahpeformála struktuvrraid
ja ásahuslaš beliid joatkima nugo
dat leat boazosámi servodagas leamaš.
8.8 Siidaoassi
Lávdegoddi lea árvalan ásahit
doahpaga siidaoassi. Dáinna oaivvilda bearraša
mii gullá siidii, ja mii doaimmaha boazodoalu ovtta
olbmo dahje náittosguimmežagaid/ovttasássiid
oktasaš jođiheami vuolde. Lávdegoddi
lea gávnnahan ahte ain ferte leat ovttadat mas lea
ovddasvástideaddji jođiheaddji, vai
dan bokte sáhttá čielgasit
oaidnit doalloovddasvástádusa eará
boazoeaiggádiid, eiseválddiid ja
eará servodatberoštumiid ektui.
Gulaskuddancealkámušat čájehit
veahá iešguđetlágán
oainnuid.
Advokáhttasearvidoarju
Karen
Marie Eira Buljo
sierracealkámuša
gos lohká ahte doahpagiid siidaoasi ja álggahansiidaoasi ásaheapmi
lea dáruiduhttin.
Departemeantalea ovttaoaivilis lávdegotti árvvoštallamiiguin.
Dat lea dárbbašlaš čielggasmahttit
doibmiigullevaš ovddasvástádusaid.
Seammás lea deaŧalaš čielggasmahttit gullevašvuođa
dan ovttastupmái mii siida lea, go dan ii daga otná
doalloovttadat. Lávdegoddái lea leamaš
hástalussan hutkat doahpaga mii galggašii
sisdoalu dáfus leat doallevaš ja
seammás doaibmat riekteteknihkalaš
oktavuođas. Lávdegotti unnitlohku
evttohii doahpaga
bearašdoallu seamma
sisdoaluin go eanetlogu evttohan doahpagis siidaoassi. Eanetlohku
lei ovttaoaivilis das ahte sánit leat buohtalasat, muhto
oaivvildii ahte dat sáhttá addit
boastto assosiašuvnnaid daid njuolggadusaid hárrái
maid lávdegoddi árvalii ođđaásahemiide
siidda siskkobealde (geahča maŋŋelis).
Jurddan lei čielgasit ovdanbuktit ahte dás
lea sáhka siidagullevašvuođas.
Dan vuođul doarju departemeanta lávdegotti árvalusa
atnit doahpaga siidaoassi. Oainnuid vuođul mat bohte
ráđđádallamiin,
lea departemeanta datte válljen deattuhit ahte siidaoassi,
lassin dasa go lea bearašboazodoallu, maiddái
sáhttá leat doallu man ovttaskas
olmmoš doaimmaha siiddas.
8.9 Siidaoasi ásaheapmi
Lávdegotti árvalusa mielde galget siidaosiid
jođiheaddjit ovttajienalašvuođa
bokte sáhttit mearridit ahte galgá ásahuvvot ođđa
siidaoassi siidii, man jođiha dihto olmmoš
gii lea válddáláš
ja deavdá lága oppalaš eavttuid.
Dát vejolašvuohta lea vuosttažettiin
geassesiiddas, go siidaoasi ásaheami eaktu lea ahte
siidii lea mearriduvvon alimus boazolohku. Geassesiidii
galgá, doaibmanjuolggadusaid
mielde, mearriduvvot alimus boazolohku, gč. lávdegotti árvalan § 9 – 1
ja § 9 – 4. Jus maiddái
dálvesiidii lea mearriduvvon alimus boazolohku,
de sáhttet maiddái dán
siidda siidaosiid jođiheaddjit soahpat ásahit ođđa
siidaoasi.
Vaikko eaktun lea ahte boazolohku galgá doalahuvvot
siidii mearriduvvon alimus boazologu siskkobealde, de ballet soames gulaskuddanásahusat
ahte ortnet sáhttá mielddisbuktit
boazologu lasiheami doppe gos oallugat háliidivčče álgit
boazodollui.
Finnmárkku fylkkamánni čujuha
dasa ahte siiddain gos leat ollu nuorat vuordime saji, sáhttá
leat garra vuorjan beassat ásahit siidaoasi, mii
fas sáhttá dagahit beare ollu álggahemiid
ja buohkaide heajut dietnasa. Sihkkarastit ekologalaš
ja ekonomalaš guoddevašvuođa (ceavzima),
de oaivvilda fylkkamánni ahte ferte doalahit juogalágán bearráigeahču álggahemiiguin.
Boaozodoallohoavda dovddaha seammaládje
balu ahte sáhttet šaddat ollu álggaheamit
ja boazonákkisvuohta.
Eai buohkat oaivvil dán. Earret eará
oaivvilda
Olggut Romssa Boazosámisearvi ahte
ii oktage ovddasvástideaddji siida hálit
goaridit iežaset guohtumiid.
Boazodoallostivra čujuha
ahte ođđa siidaosiid ii sáhte ásahit
ovdal go siidii lea mearriduvvon alimus boazolohku. Ođđa
siidaosiid sáhttá ásahit
dušše jus lea ovttamielalašvuohta ja
ovttajienalašvuohta, ja boazologu ferte doalahit
dan logu siste mii siidii lea mearriduvvon. Boazodoallostivra atná
maid vuođđun ahte boazoeaiggádat
eai dáidde juohkit vánes guohtumiid
beare oallugiidda.
Departemeanta atná
dán hui váttis gažaldahkan.
Departemeantta oainnu mielde berre leat lunddolaš ahte
boazodoallu ieš rahpá geainnu ealáhussii.
Departemeanta oaivvilda maiddái ahte eanas háviid dáidá
ovttajienalašvuođa gáibádus iešalddis
ráddjet. Eaktun lea liikká ahte
boazodollui biddjojuvvojit olggut mearit, namalassii alimus boazolohku
siidii. Departemeanta guorrasa lávdegotti árvalussii
dákko.
Go ođđa siidaoassi ásahuvvo,
de galgá lávdegotti evttohusa mielde
guovllustivra dárkkistit ahte formála
eavttut leat devdojuvvon. Departemeanta oaivvilda maiddái
ahte guovllustivra galgá guorahallat headjuda go ásaheapmi
siidda boazodoalu guoddevašvuođa.
Nu movt lávdegotti unnitlohku árvalii,
de evttohuvvo addit guovllustivrii vejolašvuođa
gieldit ásaheami jus siidda gaskamearálaš
boazolohku maŋŋel ásaheami šaddá
vuollel 250. Sámediggi háliidivččii
sihkkut dán eavttu, ja čujuha ahte
berrejit baicca eará eavttut go boazolohku mearridit
ođđa siidaoasi ásaheami,
ovdamearkka dihte ahte siida dárbbaša
eanet bargofámuid. Muđui čujuhit
mearkkašumiide paragráfii dás maŋŋelis.
8.10 Buohtalas álggahansiidaoassi
Boazodoalloláhkalávdegotti árvalus
dán birra lea áibbas ođas
ja vuođđun lea dárbu ásahit
njuovžilis buolvamolsunortnega. Jurddan lea ahte
siidaoasi jođiheaddji akto sáhttá
mearridit ásahit buohtalas álggahansiidaoasi,
jus eavttut muđui leat devdojuvvon.
Eanas gulaskuddanásahusat leat mielas dán
ortnegii, muhto muhtumat ballet ahte dat sáhttá
váikkuhit boazolohkui, go ásaha
vel eanet álggahangilvvu.
Nordlándda
guovllustivra oaidná dárbbu ásahit
njuovžilis buolvamolsunvugiid sihkkarastin dihte
ođđa olbmuid ealáhussii,
muhto deattuha ahte dat ii galgga govttohemet čuohcat
oktasašvuhtii. Sii čujuhit ahte
evttohus sáhttá váikkuhit
dan guvlui. Eará boazodoallit eai beasa leat mielde mearrideame,
muhto fertejit dohkkehit váikkuhusaid. Dan dihte
berre earret eará leat áigemearri
dasa man guhká buohtalas álggahansiidaoassi
sáhttá bistit.
Lulli-Trøndelága/Hedmárkkuguovllustivra lea maid eahpádusas
ortnegii, ja oaivvilda ahte juobe orohatstivra ge galggašii
beassat mearridit doaibmanjuolggadusaid bokte.
Departemeanttas lea leamaš
ollu eahpádus dán gažaldahkii. Váldomoaitta
lea ahte ortnet sáhttá dagahit stuora álggahangilvvu
mii áiggi mielde headjuda ealáhusa
gánnáheami, ja sáhttá
dagahit boazonákkisvuođa. Čujuhit árvvoštallamiidda
kapihttaliin 8.3 ja 8.19. Seammás oaidnit ahte sáhttá
leat jierpmálaš ásahit
ortnega man bokte sáhttá njuovžileappot
lágidit buolvamolsumiid boazodoalus. Dat lea deaŧalaš
vai sáhttet plánet siidaoasi sirdima,
ja seammás sihkkarastit bissovašvuođa,
oadjebasvuođa ja stáhtusa dán molsunáigodagas.
Dan vuođul sáhttá
departemeanta guorrasit evttohussii ásahit diekkár álggahansiidaosiid,
muhto fertejit biddjot mihá čielgaset
eavttut ásaheapmái go dat maid lávdegoddi árvala.
Departemeantta oaivila mielde berre leat eaktun ahte mearriduvvo
alimus boazolohku man siskkobealde siidaoassi ja buohtalas álggahansiidaoassi
galgaba bissut. Dát eaktu ferte leat vai buohtalas álggahansiidaoasi ásaheapmi
ii dagat siidda eará siidaosiid ovdii. Departemeanta
lea árvvoštallan bidjat orohatstivrii válddi
doaibmanjuolggadusaid olis mearridit buohtalas álggahansiidaoasi ásaheami.
Earret eará dan vuođul mii lea boahtán
ovdan ráđđádallamiin,
de ii leat departemeanta oaidnán riektan dán
ovddidit.
Departemeanta árvala ahte lasihuvvo eaktun ahte
diekkár siidaoasi ásaheami oktavuođas
galgá dahkkot soahpamuš dábálaš
siidaoasi badjelasás váldima birra.
Sihke Sámediggi ja NBR leaba dorjon dán lasáhusa.
Lávdegoddi lea árvalan vuolit ahkemearrin
50 jagi. Departemeanta ii ane vuogasin bidjat ahkemeari. Sáhttet
leat buorit ákkat ásahit buohtalas álggahansiidaoasi
ovdal go deavdá 50 jagi. Baicca berre leat mearri
das man guhká diekkár siidaoassi
sáhttá bistit. Departemeanta evttoha
7 jagi. Álggahansiidaoasi ulbmilin lea lágidit
dili njuovžilis buolvamolsumii, ja go dakkár
ortnega ásaha, de ii berre sirdin leat menddo guhkkin
boahtteáiggis. Čujuhit muđui
mearkkašumiide mearrádussii. Sámediggi
ja NBR leaba ráđđádallamiin
dorjon áigeráddjema.
Departemeantta oaivila mielde ii leat áigeguovdil
addit buohtalas álggahansiidaosiide fásta
doarjagiid boazodoallošiehtadusa olis. Ovdal go dábálaš
siidaoassi sirdojuvvo buohtalas álggahansiidaoasi jođiheaddjái,
de sáhttá datte leat vejolaš addit
buvttadandoarjaga. Departemeantta oainnu mielde lea dát
dárbbašlaš vai ortnet
ii dagat sávakeahtes heivehemiid. Lea maid deaŧalaš
ahte diekkár rievdadeapmi boazodoallolágas
ii galgga dagahit ahte juolludeamit boazodoallošiehtadusa
olis lasihuvvojit. Jus ođđa siidaoasit
galget oažžut fásta
doarjagiid, de headjuda dat dábálaš
siidaosiid ekonomalaš vuođu.
8.11 Ovttasássan
Lávdegoddi lea árvalan ahte ovttasássan
galgá vissis eavttuid mielde leat ovttadássásaš náittosdiliin.
Eanas gulaskuddanásahusat guorrasit dasa.
Departemeanta oaivvilda ahte servodatovdáneami
mielde lea riekta atnit ovttasássama ovttadássásažžan náittosdiliin.
Lávdegoddi lea árvalan ahte ovttasássan galgá
leat bistán vihtta jagi (§ 4 – 5 2. čuokkis
bustávva c). Departemeanta evttoha guokte jagi,
seammaládje go vástideaddji mearrádus lágas
hustandsfellesskapsloven (láhka oktasaš
dállodoalu birra). Sámediggi ja
NBR leaba guorrasan rievdadeapmái.
8.12 Ovttadássásašvuođa
bealit
Mearrádusaide siidaoasi, buohtalas álggahansiidaoasi
j.d. birra bohciidit moanat ovttadássásašvuođalaš
gažaldagat. Lávdegoddi lea § 4 – 5 árvalan sierra
mearrádusa náittosguoimmi/ovttasássi
saji birra.
Máŋga gulaskuddanásahusa
atnet dáid beliid deaŧalažžan.
Ovttadássásašvuođaáittardeaddji lohká earret
eará ahte lea čájehuvvon
ahte erenoamážit náitalan
nissonolbmot vealahuvvojit dálá lága
olis. Dát lea erenoamážit
dalle go doalloovttadat gullá náitalan
nissonolbmui. Boazodoallolága § 4 nuppi lađđasa
mielde ii oččoše
dievdoolmmoš dán dilis mieđihuvvot
sirdit eará doalloovttadaga alccesis. Jus dievdoolmmoš
dán vuođul galggašii
oažžut alccesis sirdojuvvot doalloovttadaga,
de lea áidna vejolašvuohta ahte
soai earráneaba, dahje ahte nissonolmmoš
cealká eret iežas doalloovttadaga.
Boazodoalus leat eanas dievddut. Ovttadássásašvuođaáittardeaddji
deattuha ahte dát sáhttá
dagahit ahte nissonolbmot dovdet iežaset bággehallat
addit eret iežaset doalloovttadagaid, nu ahte dievdoolmmoš beassá
registreret alccesis doalloovttadaga.
Boazodoallostivraja
Boazodoallohoavda guoskkahit
iežaset cealkámušain
seamma beliid, ja deattuhit ahte goappaš náittosguimmežagat/ovttasássit
galgaba beassat doalahit goabbat siidaoasi.
Departemeantadeattuha ahte dát
lea hui deaŧalaš gažaldat. Ođđa
boazodoalloláhka galgá leat sohkabealneutrála. Seamma
lei lávdegotti árvalus. Dát
ii leat liikká doarvái ovttadássásašvuođa čalmmiiguin,
jus mearrádusat geavatlaččat hehttejit
ovttadássásašvuođa
sohkabeliid gaskka. Norga lea vuolláičállán
ON’ nissonkonvenšuvnna, ja dat lea dál oassin
Norgga rievttis, gč. ovttadássásašvuođalága § 1b.
Konvenšuvdna lea riikkaidgaskasaš deaŧaleamos
reaidu barggus buoridit nissonolbmuid dili miehtá
máilmmi. Stáhtat mat leat vuolláičállán
konvenšuvnna leat geatnegasat heivehit konvenšuvnna artihkkaliid
riikka lágaide ja čađahit
doaimmaid mat sihkkarastet čuovvoleami duohtavuođas.
Doppe gos dievddut dábálaččat
ráđđejit, sáhttá
leat hui dárbbašlaš čalmmustahttit
nissonkonvenšuvnna ja geatnegasvuođaid maid
dat sisttisdoallá. Dan dihte oaivvilda departemeanta
ahte lea riekta ja dárbbašlaš
ahte náittosguoimmit/ovttasássit
beassaba atnit goabbat iešheanalaš doalu
maiddái náittosdilis/ovttasássamis
vaikko dat livččii ge guovllus gos
leat olbmot vuordime saji boazodollui. Sámediggi
ja NBR doarjuba rievdadusa. Čujuhit muđui § 13 mearkkašumiide.
8.13 Dábálaš mearrádusat
boazodoalu birra
Lávdegoddi lea árvalan sierra kapihttala
mii sisttisdoallá dábálaš mearrádusaid
boazodoalu birra. Jurdda lea láhkanannet dábálaš
boazodoalu vieruid ja vugiid.
Gulaskuddamis eai leat boahtán mearkkašahtti
vuostehágut árvalussii.
Sámediggi lea duhtavaš
dainna go čálekeahtes njuolggadusat
buori boazodoalu birra váldojuvvojit láhkii.
Baicca lea stuora vuosteháhku dasa go lávdegoddi árvala
doahpaga guođoheapmi láhkii, geahča
lávdegotti árvalan § 6 – 2. Deattuhuvvo
ahte dat lea unnán heivvolaš ja
sáhttá addit boasttu áddejumi
das mii livččii mearrádusa
ulbmil.
Departemeanta evttoha dan sadjái baicca
dadjat geahčču. Departemeantta mielas
lea dát doaba heivvolaččat
ja vuohkkaseabbo mearrádusa ulbmila ektui, namalassii eastadit
ahte ii ovttage boazodoallu leat dárbbašmeahttun
vahágin dahje hehttehussan eará
boazodolliide dahje olggobeale beroštumiide. Muđui
deattuha departemeanta ahte doaibmanjuolggadusaid bokte sáhttet
addot dárkilet mearrádusat beliide
maid dát kapihtal guoskkaha.
8.14 Bealljemearka
Registrerejuvvon mearka muitala gii lea bohcco eaiggát.
Lea guhkes árbevierru merket bohcco bealji čájehan
dihte gii dan eaiggáduššá.
Lágain lea merken leamaš mielde
juo 1888:s ja 1897:s.
Riikkaadvokáhtta Kjerschow čilge
boazodoalu merkenvuogi vuđolaččat
iežas boazodoalloláhkaevttohusas
suoidnemánus 1922. Dán čállosis
guorahallá son iešguđet
beliid bohccuid merkema birra, earret eará makkár
stáhtus bealljemearkkas lea. Adno vuođđun
ahte dat rehkenasto opmodahkan. Dát áddejupmi
lea boazosámiin ain dál, muhto ođđa
lágat ráddjejit geasa mearkka sáhttá
daguhit. Liikká lea Kjerschowa čilgejuvvon vuohki
ain anus.
Boazodoalloláhkalávdegoddi, mii
ovddidii iežas árvalusa 1966:s, guorahalai
vejolašvuođa álkidahttit
mearkamearrádusaid, muhto gávnnahii
ahte dat vuohki mii lei dalle, ja mii lea guhkes áiggi
leamaš anus, ain doaibmá bures.
Lavdegoddi anii dan dihte riektan doalahit 1933-lága mearrádusaid.
Go Eanandoallodepartemeanta ovddidii ođđa
boazodoallolága evttohusa (Od.prp. nr. 9 (1976 – 77),
de gávnnahuvvui riektan ráddjet lága
mearrádusaid bohccuid merkema birra moatti váldo mearrádussan.
Seammás addui Gonagassii váldi mearridit dárbbašlaš
dievasmahtti njuolggadusaid teknihkalaš ja geavatlaš
beliid birra.
Boazodoalloláhkalávdegoddi árvalii
iežas čielggadeamis váldit
visot mearrádusaid merkema birra láhkii. Mearrádusat
leat buori muddui, earret veahá smávva
rievdademiid, seammat go 1978-lágas ja Eanandoallodepartemeantta
mearkanjuolggadusain mearriduvvon geassemánu 12.
beaivvi 1984. Boazodoalloláhkalávdegotti
evttohusa duogážin lea earret eará ahte
leat nanu árbevierut merkema hárrái,
ja ahte láhkanannen buorebut čalmmustahttá dán
beali boazodoallokultuvrras.
Lassin dasa go láhkii dál leat váldojuvvon
mearrádusat mat dál leat njuolggadusain,
de leat dat veahá rievdaduvvon. Lávdegotti árvalan § 7 – 3
gáibádus ahte galgá ássat
Norggas lea jotkojuvvon inkuria bokte.
Lulli-Trøndelága
ja Hedmárkku Boazosámisearvičujuha
ahte sámi boazodoalloguovllus leat stuora erohusat bohccuid
merkema birra, ja bivdá ahte dat váldojuvvo
vuhtii mearkanjuolggadusaid guovlulaš heiveheami
bokte. Maiddái earát deattuhit dan
seamma.
Nugo ovdal namuhuvvon, de lea departemeanta árvvoštallan
vejolašvuođa ásahit
iešguđet mearrádusaid
guovllulaš erohusaid geažil, muhto
lea gávnnahan ahte dat ii leat ulbmillaš.
Kapihtal bohccuid merkema birra lea redigerejuvvon earaládje
go lávdegotti árvalus. Čujuhit
mearkkašumiide iešguđet mearrádusaide.
8.15 Orohat ja orohatstivren
Lávdegoddi lea árvalan ahte orohatortnet
bisuhuvvo, muhto ahte orohatstivra rievdaduvvo priváhtarievttálaš orgánan.
Gulaskuddanásahusat dorjot buori muddui dán.
Earret eará
Boazodoallohoavda čujuha
ahte evttohuvvon njuolggadusat orohatstivrema birra leat oalle moalkát.
Boazodoallohoavda oaivvilda maiddái ahte muhtumat
dain doaimmain mat orohatstivrras galget leat priváhtarievttálaš
orgánan duohtavuođas leat almmolašrievttálaččat.
Divvojuvvojit maiddái gažaldagat
orohatstivrra ja jahkečoahkkima válddi hárrái.
Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku
boazosámisearvi čujuha ahte
evttohusa mielde ii leat jahkečoahkkin šat
orohaga bajimus mearridanváldi, ja ahte dát ásaha čuolmmaid
orohaga siskkáldas demokratiija ja iešstivrejumi
hárrái.
Boazodoallostivrra eanetlohku
fas bealistis mearkkaša ahte jus jahkečoahkkin
galgá sáhttit rievdadit orohatstivrra mearrádusaid,
de mearkkaša dat ahte ain sáhttá
leat okta joavku orohagas mii stivre buot. Boazodoallostivrra eanetlohku čujuha
viidáseappot Siviilaáittardeaddji
cealkámuššii bealálašvuođa
ja rollaseaguhemiid birra.
Departemeantalea vásihan
ahte almmolašrievttálaš
rolla mii orohatstivrrain lea dálá
lága mielde, lea dagahan váttisvuođaid.
Lagasvuohta sidjiide geaidda áššit
gusket, lea dahkan váttisin dahkat maide, ja dasa
lassin čuožžila
formála bealálašvuohta
oalle dávjá. Dáid
beliid lea maiddái Siviilaáittardeaddji
oaidnán dihto áššiin
mat sus leat leamaš gieđahallamii.
Siviilaáittardeaddji lea oppalaččat čujuhan
ahte hálddašanmodealla ferte hábmejuvvot
dainna lágiin ahte boazodolliin šaddá luohttámuš
dasa ahte buohkaid beroštumit váldojuvvojit
vuhtii dohkáláččat,
ja ahte hálddašanlága
bealálašvuođanjuolggadusaide
ii sáhte bidjat eará sisdoalu go muđui.
Danne lea departemeanta ovttaoaivilis dasa ahte lea buoremus jus
orohatstivrras leat dušše priváhtarievttálaš
doaimmat.
Departemeanta ii leat ovttaoaivilis daiguin mat lohket ahte muhtumat
orohatstivrra doaimmain evttohuvvon mearrádusas
orrot leame almmolašrievttálaš
dásis. Vaikko orohaga mearrádusat
dahkkojit ge lága olis, ja leat mearrádusat
boazodolliid vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid
birra, de eai leat dat almmolaš válddi čađaheami
bohtosat nu guhká go láhkaaddi ii
leat dadjan ahte dat galgá leat almmolaš
doaibman. Ii čuovvovaš almmolaš
dohkkeheapmi ge (omd. guovllustivrra) rievdat dán,
departemeantta oainnu mielde, vaikko dohkkehanmearrádus
iešalddis lea ge hálddašanmearrádus.
Dákko lea almmolaš orgána
ožžon válddi juste
danin go lea almmolaš orgána. Lágain
leat ollu ovdamearkkat dasa ahte priváhta mearrádusat
ja disponeremat dárbbašit almmolaš
bearráigeahču dohkkeheami dahje
miehtama bokte. Sáhttit čujuhit
searveeaiggáduššama
lága § 6 nuppi lađđasii,
Kredihttageahču doibmii jna.
Orohatstivrra ja jahkečoahkkima gaskavuođa
hárrái oaivvilda departemeanta ahte
lávdegotti árvalus lea dárbbašlaš,
dan birra ahte jahkečoahkkin ii sáhte
geatnegahttit orohatstivrra, vai orohatstivrra rolla ii duššindahkko. Lávdegoddi
lea iežas árvalusas atnán
hui guovddážis ahte fápmu
galgá orohagain dássejuvvot dan
muddui go vejolaš, eastadan dihte eanetlogu vejolašvuođa
boastut fámostallat. Departemeanta guorrasa dasa
ahte lea deaŧalaš vuhtii váldit dán
ja atná lávdegotti árvalusa
heivvolažžan dan oktavuođas.
Sáhttá neaktit ahte evttohuvvon mearrádusat orohatstivrema
birra leat hui dárkilat. Departemeanta oaivvilda
ahte lea váttis garvit dan, jus galgá
sáhttit doarvái bures vuhtii váldit iešguđet
beliid mat gusket earret eará riektesihkarvuhtii
ja siskkáldas fápmojuohkáseapmái.
Dasto šaddá mearrádusa
geavatlaš mearkkašupmi leat ollu
dan duohken makkár orohagas lea sáhka.
Stuora orohagain gos leat ollu siiddat, sáhttet
proseassat šaddat váddáseabbon,
muhto dat leat oahpes ášši.
Orohagain gos leat dušše moadde
siidda leat dilit álkibut. Jus orohagas lea dušše
okta siida, de ii šatta geavatlaččat
erohus siidda ja orohaga gaskka.
Lávdegoddi árvala ahte juohke siidaoasis
galget leat 5 jiena jahkečoahkkimis, ja ahte siidaoasi
jođiheaddji juohká jienaid earáide
mat gullet siidaoassái. Buohtalas álggahansiidaoassái árvala
lávdegoddi 2 jiena. Gulaskuddamis leat boahtán unnán
mearkkašumit dán evttohussii. Eatnasat
leat ovttaoaivilis das ahte siidaoasi jođiheaddjis
galgá leat nanu sajádat boazodoalu
stivrejumis.
Sámediggi árvala
ahte jus náittosguimmežagat/ovttasássit
leaba ovttas jođiheaddjin ja goappašagat
bargaba boazodoalus ollesáiggis, de berreba oažžut
10 jiena jahkečoahkkimis.
Departemeanta guorrasa lávdegotti árvalussii
jietnalogu birra. Departemeanta oaivvilda ahte Sámedikki
evttohus attášii muhtun oktasaš
siidaosiide beare ollu fámu eará
siidaosiid ektui, ja danne ii ovddit dakkár čovdosa.
8.16 Doaibmanjuolggadusat
Lávdegotti árvalusa mielde šaddá
okta orohatstivrra deaŧaleamos doaimmain ráhkadit doaibmanjuolggadusaid.
Doaibmanjuolggadusat leat jurddašuvvon boahtit orohatplána
siskkáldas osiid sadjái. Orohatplána
baicca galgá sisttisdoallat dieđuid
orohaga boazodoalu birra mat leat dárbbašlaččat almmolaš
plánemis, geahča maŋŋelis.
Gulaskuddancealkámušat leat buori
muddui mielas dása. Čujuhuvvo gal
ahte eará beroštumit berrejit eanet
beassat leat mielde doaibmanjuolggadusaid ráhkadeamis.
Finnmárkku fylkkamánni čujuha
ahte orohatplánabarggu vásáhusat čájehit ahte
plánabargu sáhttá
leat oalle áddjás bargu. Ollu orohagat doibmet
hálddahuslaččat oalle
hejot, ja dárbbašit fylkkamánni
ipmárdusa mielde sihke áiggi ja
olggobeale veahki oažžut áigái dárbbašlaš siskkáldas
reguleremiid. Jus heaittiha boazodoalu almmolaš
stivrema ovdal go doaibmanjuolggadusat leat sajis, de oaivvilda
fylkkamánni ahte gaskaboddosaš áiggis
dáidet váilut deaŧalaš
stivrenreaiddut.
Departemeanta atná
evttohuvvon doaibmanjuolggadusaid ávkkálaš
reaidun orohaga resurssaid hálddašeamis.
Departemeanta evttoha lasihit vuosttaš lađđasa
vuosttaš cealkagii ahte hálddašeapmi
ja geavaheapmi galgá leat ekologalaččat guoddevaš.
Dán lea maiddái Boazodoalloláhkalávdegoddi
atnán eaktun ja dat čuovvu iešalddis
ulbmilparagráfas, muhto departemeanta atná
vuogasin deattuhit dán beali maiddái
dán mearrádusas.
Ii leat jurddan ahte doaibmanjuolggadusat galget makkárge
gulaskuddamii, danne go dat vuosttažettiin gusket siskkáldas áššiide, gč.
muđui mearkkašumiid orohatplánii
dás maŋŋelis.
Guovllustivra galgá dohkkehit doaibmanjuolggadusaid.
Guovllustivra galgá maid árvvoštallat
addet go doaibmanjuolggadusat vuođu doaimmahit ekologalaš
guoddi boazodoalu orohagas. Čujuhit muđui § 58
mearkkašumiide. Siiddaid boazologu galgá boazodoallostivra
loahpalaččat nannet ja dohkkehit.
Departemeantta oainnu mielde lea boazologu gažaldat
nu guovddáš ášši
ahte dan ferte boazodoallostivra loahpalaččat
gieđahallat. Maiddái otná
boazologu lea boazodoallostivra dohkkehan, gč. 1978-lága § 2
nuppi lađđasa, ja nu šaddá
oktavuohta ovdalaš ja ođđa
boazolohkomearrádusaid gaskka. Geahča
eanet mearkkašumiid boazologu birra maŋŋelis. Sámediggi
lea ráđđádallamiin
oaivvildan ahte boazodoallostivra galgá dušše
nannet boazologu dan bokte ahte dárkkista ahte formála
eavttut leat devdojuvvon. Dán lea Sámedikki eanetlohku
dorjon.
Departemeanta lea ovttaoaivilis Fylkkamánniin
das ahte ferte leat erenoamáš fuomášupmi
boazodoalu stivremii gaskaboddosaš áiggis. Dilálašvuohta dáidá
máŋgga dáfus leat nu
ahte buot ii «leat sajis». Dát
ii sáhte iešalddis leat hehttehussan
dasa ahte láhkaaddima rámmat heivehuvvojit
politihkalaš oainnuide ja riektepolitihkalaš ovdáneapmái.
Beliid maid fylkkamánni čujuha,
leat departemeantta oainnu mielde dakkárat maid sáhttá
doarvái bures vuhtii váldit gaskaboddosaš-
ja fápmuiboahtinmearrádusaid bokte.
8.17 Guohtungeavaheapmi
Guovddáš oassi evttohuvvon doaibmanjuolggadusain
leat mearrádusat guohtungeavaheami birra. Guohtungeavaheami njuolggadusaid
bokte galget orohaga boazoeaiggádiidda sihkkarastot
dárbbašlaš guohtumat
birra jagi (áigodatguohtumat), ja njuolggadusat
galget earret eará vuođđuduvvot eatnamiid árbevirolaš
geavaheami ala ja ovddidit ulbmillaš ortnegiid.
Lávdegoddi lea čuoggáin
9.6.2 ja 9.6.3 vuđolaččat čielggadan
guohtungeavaheami njuolggadusaid sisdoalu ja ráhkadeami
birra.
Gulaskuddanásahusain eai leat leamaš
mearkkašahtti moaitámušat
evttohussii.
Nordlándda guovllustivra oaivvilda
ahte dát lea juoga maid eiseválddit
berrejit mearridit, ja nu maiddái guohtunáiggiid
ja boazologu.
Departemeanta atná
buoremussan formáliseret diekkár
njuolggadusaid go guohtungeavaheami njuolggdusat leat. Guohtungeavaheami
njuolggadusaid ráhkadeapmi šaddá
hui deaŧalaš bargu man olis orohaga areálageavaheapmi šaddá dihtomielalaččat
guorahallot, ja maid olis iešguđet
dárbbut dahkkojit oainnusin ja mat eaktuduvvojit
buoremus lági mielde vuhtii váldojuvvojit buorrin
oktasašvuhtii ja iešguđet
boazoeaiggádiidda. Guohtungeavaheami njuolggadusat
mielddisbuktet nappo ahte orohaga guovddáš rámmaeavttut
mearriduvvojit. Muhtumiidda soaitá dát
leat gáibideaddji ja viiddis proseassa, muhto lea
liikká dárbbašlaš
ja buorre proseassa olahan várás
buori ja ávkkálaš
resursageavaheami orohagain.
8.18 Boazolohku
Láhkalávdegoddi árvalii evttohusa § 9 – 4,
gč. § 9 – 1
nuppi lađđasa bustáva
b, ahte orohatstivra doaibmanjuolggadusaid bokte galgá
mearridit alimus boazologu guđege geassesiidii,
daid eatnamiid mielde maid siida hálddaša,
gč. mearrádusaid guohtungeavaheami
birra § 9 – 3. Orohaga boazolohku šaddá dalle
nu ollu go siiddaid boazolohku lea oktiibuot. Čujuhuvvo
lávdegotti mearkkašumiide čielggadeami čuoggás
9.7. Dál lea boazodoallostivra mii mearrida orohagaid
boazologu, muhto guovllustivra sáhttá
mearridit boazologu doalloovttadagaide.
Ollu gulaskuddanásahusat mat leat dán čuoggái buktán
oainnuid, leat mielas lávdegotti prinsihpaide.
Luondduhálddašandirektoráhtta jáhkká ahte
dán bokte sáhttá
vuordit ahte boaozosámi árbevierut nannejuvvojit
ja ealáhus šadda guoddevaš.
Direktoráhtta fuomášuhttá
ahte evttohusas ii daddjo mihkke dan birra movt alimus boazolohku
galgá mearriduvvot dohkkehuvvon biologalaš
prinsihpaid ektui areálaid guohtungeavaheami ja areálaid
guoddinnávcca birra.
Muhtun gulaskuddanásahusat oaivvildit ahte boazolohku
lea okta dain rámmaeavttuin maid eiseválddit
galget mearridit.
Finnmárkku
fylkkamánni oaivvilda ahte okta stáhta
deaŧaleamos doaimmain lea bearráigeahččat
ahte boazodoallu doaimmahuvvo ekologalaš guoddevaš
vugiin, sihke boazodoalu iežas dihte, muhto maiddái
luonddu ja eará geavaheddjiid vuhtii váldima
dihte. Dán oktavuođas lea deaŧalaš
ahte boazolohku heivehuvvo guohtumiidda. Vaikko eiseválddit galget
ge dohkkehit guohtungeavaheami njuolggadusaid, de oaivvilda fylkkamánni
ahte diekkár láhkarievdadeapmi dagaha
resursabearráigeahččama
ovddasvástádusa biđgema.
Fylkkamánni oaivvilda ahte guovddáš
eiseválddit fertejit mearridit orohagaid boazologu. Viidáset
juohkima sáhttá orohat ieš
dahkat.
Nordlándda Guovllustivraoaivvilda ahte
almmolaš eiseválddiin ain ferte
leat bajimus ovddasvástádus boazodoalu
ovdáneami hárrái.
Dát guoská rámmaeavttuide
nugo boazolohkui, guohtunáiggiide ja guohtungeavaheapmái.
Jus dát šaddá priváhta ovddasvástádus,
de šaddá eiseválddiide álki beasadit
ovddasvástádusas čuovvolit
vejolaš váttisvuođaid
resursadili dáfus. Guovllustivra lea ovttaoaivilis
das ahte boazolohku galgá mearriduvvot siidda vuođul, muhto
boazologu galget eiseválddit mearridit.
Departemeanta deattuha ahte boazodoalu resurssaid hálddašeapmi
ja boazologu heiveheapmi resursavuđđui mielddisbuktá
ollu hástalusaid. Dán dáfus
leat váttis ja guovddáš áššečuolmmat
boazodoalus masa máŋga jagi juo leat
biddjojuvvon ollu návccat geahččalan
dihte gávdnat čovdosiid.
Boazolohku ja guohtungilvu Finnmárkkus lea máŋgalot jagi
leamaš áššin, muhto
eai leat dássožii vel gávdnon
buorit ja soabatlaš čovdosat. Muhtun
sajiin Finnmárkkus orru leame ahte unnán
njuovvan dahká stuora gilvvu guohtumiid alde, ja
nu šaddá boazodoallu hearki goavvejagiid
ja garra dálvviid vuostá. Go leat
buorit jagit ja buorit guohtumat, de lassána boazolohku
oalle sakka, ja dasto leat stuora vahágat goavvedálvviid goas
guohtumat lássahuvvet/lohkkašuvvet
dahje lea gassa muohta. Boazolohku lea dál máŋgga
sajis Finnmárkkus sakka alit go eiseválddit
lohket eatnamiid guoddit.
Nugo namuhuvvon de eai leat boazologu áššečuolmmat ođđa áššit. Ovdamearkan
sáhttit namuhit St.dieđ. nr. 13
(1974 – 75) Om en aksjonsplan for de
samiske bosettingsområder (doaibmaplána
sámi ássanguovlluide) gos 5. siiddus
nuppi ráiddus daddjo ná:
«Finnmárkku boazodoalu hárrái
lea vahágahtti ovdáneapmi. Dasa
leat máŋga siva. Boazodoallit eai leat ieža
nákcen ráddjet álggahemiid
ealáhussii, seammás go eai leat
háliidan ahte eiseválddit regulerejit.
Muhtun muddui lea sivvan ahte eará bargguide gáibiduvvo
dađistaga eanet skuvlaoahppu, ja dat hehtte olbmuid
beassamis eará bargguide, ja muhtun muddui lea sivvan
ahte lagas guovlluin leat unnán eará
barggut. Stuorámus váttisvuohtan
dáidá liikká leat
ballu guođđit ruovttuguovllu oadjebasvuođa almmá
sihkkaris dienasfálaldaga haga. Dát
lea dađibahábut dahkan ahte Finnmárkui
leat gártan menddo ollu boazoeaiggádat. Seammás
dagaha dat ahte guohtumat goariduvvojit ja njuovvandeattut hedjonit,
ja doalahan dihte dietnasa de lasihit sii boazologu. Dát
heittot gierdu ii boatkan ovdal go boazodoalu bonddiid lohku unnu, seammás
go boazolohku boahtá govttolaš dássái.
Dan ferte geahččalit reguleret boazodoallolágas.»
13. siiddus daddjo viidáseappot:
«Váldo váttisvuohtan dál
lea ahte leat menddo ollu doalloovttadagat lunddolaš
resurssaid ektui. Badjel bealis leat nu unnán bohccot ahte
eai olat albma birgejumi. Nuppe bealis eai leat dát
boazodoallit nu stuorrát ahte sáhttá
siskkaldasat reguleret.
Gustovaš 1933-boazodoalloláhka
ii atte válddi reguleret dien. Gažaldat
ferte guorahallojuvvot dálá láhkaođasteami
oktavuođas.
Regulerengažaldat lea nu guovddáš
ahte dassášii go boahtá láhkaváldi,
de ferte geahččalit eaktudáhtolaččat
oažžut boazodoalu reguleret dili.
Dát gáibida áššálaš
ja govttolaš movttiidahttin- ja bagadallanfálaldaga ovttasráđiid
ealáhusa organisašuvnnain. Buhtadussan fállojuvvo
guoskevaš boazodolliide jahkásaš
máksu dihto áiggi.»
Maŋŋel dán leat čađahuvvon
ollu iešguđetlágán
doaibmabijut čoavdin dihte váttisvuođaid
stuora boazologu geažil.
Sierra boazodoallošiehtadusa ásaheami
bokte leat boahtán buoret vejolašvuođat
oažžut boazodoalu organisašuvnnaid
searvat boazologu áššái
ja hábmet ekonomalaš doaibmabijuid
nu ahte dorjot boazologu unnideami. Jahkásaš boazodoallošiehtadallamiid
olis leat ásahuvvon iešguđet
ortnegat mat galget oččodit eanet buvttadeami
ja eanet njuovvamiid. Dát ortnegat leat sihke njuolggodoarjagat
njuovvamii, deaddogáibádusat, liige
infrastruktuvradoaimmat, márkanfievrredeapmi jna.
Šiehtadusjagi 2000/2001 šiehtadallamiid
oktavuođas mearriduvvui datte ahte viidáset
bargu boazologu heivehemiin galggai vuosttažettiin
dáhpáhuvvat láhkavuđolaš
doaimmaid bokte, go dál navdui ahte lea unnán viežžamuš
boazodoallošiehtadusa ekonomalaš
váikkuhandoaimmain. Čujuhuvvo St.prp. nr.
65 (1999 – 2000).
Maŋemus jagiid leat váikkuhandoaimmat
eanet jorahuvvon buvttadandoarjjan dan sadjái go
addit dihto doarjagiid. Dát orru buorebut doaibmame
ulbmiliid mielde, muhto liikká ii nagot dáinna čoavdit vuođđováttisvuođaid.
Lassin boazodoallošiehtadusa ortnegiidda lea
departemeanta ásahan liige erenoamáš
váikkuhandoaimmaid sihke boazoeaiggádiid
ja njuovahagaid hárrái.
Leat čađahuvvon ortnegat maid
ulbmil lei olbmuid oažžut heaitit
dahje unnidit boazologu. Dása lea sierra Sis-Finnmárkku
nuppástuhtinprográmma (1993 – 1998)
man ulbmil lei heaittihit doalloovttadagaid ja boazolgu unnidit
dan bokte. Vaikko dasa biddjui stuora ruhta, de lea prográmma ávki
oppalaččat leamaš
oalle unni, gč. Norut NIBR raportta 2003:5.
1978 boazodoallolága bokte, mii bođii
fápmui suoidnemánu 1. beaivvi 1979,
lei jurdda oažžut buoret stivrejumi
boazologu dáfus. Earret eará ásahuvvui
doaba doalloovttadat ja iešguđet
stivrenvejolašvuođat. Láhka
rievdaduvvui 1996:s earret eará dainna ulbmiliin
ahte ásahit láhkavuođustuvvon válddi
resursahálddašeapmái,
gč. Od.prp. nr. 28 (1994 – 95).
2002:s mearridii boazodoallostivra alimus lobálaš
boazologu Oarje-Finnmárkku orohagaide. Várrejuvvojedje
ruđat unnidan dihte boazologu, ja ásahuvvui
sierra prošeaktakantuvra. Vaikko guovllus lea ge
dán áigodagas njuvvojuvvon hui ollu,
de fertet mieđihit ahte ortnegii eai leat doarvái
boazodoallit searvan, ii ge dan olis leat boazolohku fávdnadit
unnon. Seammás lea boazolohku lassánan buriid
dálveguohtumiid geažil. Sámi
allaskuvla ja Sámi Instituhtta leat evalueren boazodoallostivrra
mearridanproseassa. Raporttas mii almmuhuvvui juovlamánus
2006, daddjo earret eará ahte ovttasdoaibma eiseválddiid
ja boazodoalu gaskka ii leat leamaš doarvái buorre
dán proseassas.
Earret daid váttisvuođaid mat bohciidit
dilis mas leat eahpečielga rámmadilálašvuođat
muhtun guovlluin, de orru leame oppalaččat
nai álggahangilvu boazodollui. Dát sáhttá
vuosttažettiin boahtit das go sámi álbmot
lea maŋŋel soađi bures
ja jođánit lassánan.
Nuppe dáfus lea oppalaš ekonomalaš – ja
dieđusge teknologalaš ovdáneapmi,
ja sakka buoret infrastruktuvra, addán áibbas
eará vejolašvuođaid
doaimmahit boazodoalu. Álggahanhálu
ferte ipmirdit dán vuođul. Vaikko
ollu jagiid lea bargojuvvon oažžut
boazologu unnut muhtun sajiin Finnmárkkus, de lea dilli
liikká nu ahte boazolohku ii leat buot guovlluin
heivehuvvon guohtumiidda.
Buvttadanmearkkat nugo miessešaddu ja njuovvandeattut
leat almmotge leamaš buorit maŋŋel
boazodoallostivrra mearrádusa. Dát sáhttá
leamaš mielde dagaheame ahte eiseválddiin
ja boazodoalus lea goabbatlágán ipmárdus
dan hárrái man ollu bohccuid eatnamat
duođai girdet.
Departemeantta oainnu mielde lea ge dát guovddážis eiseválddiid
ja ealáhusa gaskavuođas; namalassii
mearrádusaid legitimitehta, mii maiddái
lea deaŧalaš eaktun dasa ahte čađaheapmi
lihkostuvvá. Jus ealáhus ii ane
luohttámuša mearrádusaide
ja stivrejupmái, de lea stuora várra
ahte mearrádusat eai olat daid mihttomeriid mat
leat mearrádusa vuođđun. Hástalussan
lea nappo hábmet njuolggadusaid maid mielde boazodoallu
ieš vuolggaha boazologu heiveheami, seammás
go maiddái ásahuvvojit vuogit almmolaččat
bearráigeahččat resursadili.
Dása dárbbašuvvo
buorre čađahanvuohki man olis bággočađaheapmi
dahkkojuvvo dušše hui erenoamáš
dilálašvuođain.
Ráŋggaštanmearrádusaid
birra lea eanet kapihttalis 8.24.
Go geavaha siidda guohtumiid boazologu mearrideamis, de oaivvilda
departemeanta seammaládje go lávdegoddi,
ahte sáhttá leat álkit
oažžut boazodoalu dohkkehit ja čađahit
boazologu heiveheami mii boahtteáigái
sihkkarastá guoddevaš boazodoalu.
Dainna lágiin atná vuođđun siiddaid
vejolaš guohtumiid ja iešguđet áigodatguohtumiid. Dán
rádjái lea boazologu mearrideapmi
atnán orohaga ollislaš geasseguohtumiid
vuođđun, eai ge leat vuhtii váldán
movt dát leat juohkásan siiddaide
ja guohtumiidda.
Departemeanta oaivvilda viidáseappot ahte boazodoallu,
iežas árbevirolaš
máhtuin luonddu birra, ieš bures
nákce leat mielde árvvoštallame
man ollu guohtuma guovllut duođai girdet guhkes áiggi
perspektiivvas. Eaktun dasa ahte dát mielddisbuktá
boazologu mii lea heivehuvvon guohtumiidda, lea ahte dárbbašlaš
rájit guohtunguovlluid, orohagaid ja siiddaid gaskka leat
mearriduvvon, ja maiddái guohtunáiggit.
Doppe gos dát leat mearriduvvon, eai leat mearkkašahtti váttisvuođat
boazologuin. Guoddevaš boazodoallu dárbbaša
bissovaš rámmaeavttuid. Dát
lea maid čujuhuvvon Riikkarevišuvnna
raporttas Finnmárkku guohtunresurssaid birra. Eai
vuos ge leat Finnmárkkus buot rámmaeavttut sajis,
ja dainna bargojuvvo viidáseappot. Dát
bargu šaddá deaŧalaš
oassin boazologu heiveheamis guohtumiidda. Muđui čujuhit
mearkkašumiide guohtungeavaheami birra kapihttalis
8.17.
Bajábealde namuhuvvon rámmaeavttut
leat dárbbašlaččat,
muhto eai doarvái dasa ahte boazodoallu galgá
mearridit boazologu resursavuođu mielde. Nugo namuhuvvon
kapihttalis 8.3, de leat máŋga beali
mat sáhttet dagahit ahte boazodoalu siskkáldas
iešstivrejupmi ii buvtte boazologu heiveheami, mii
deavddášii ekonomalaš,
ekologalaš ja kultuvrralaš guoddevašvuođa
eavttuid. Váldo hástalussan lea
dalle ráhkadit njuolggadusaid mat ovttastit ealáhusa iešstivrejumi
bearráigeahččanortnegiiguin
ja ráŋggáštanortnegiiguin
mat dahket ahte eiseválddit sáhttet
fuolahit iežaset ovddasvástádusa
sihke guoddevaš boazodoalu ja eará
servodatberoštumiid hárrái.
Departemeantta oainnu mielde fertejit eiseválddit
doaibmanjuolggadusaid dohkkeheami oktavuođas duođaid dárkkistit
mearriduvvon boazologu. Dát lea dárbbašlaš
dan dihte go eiseválddiin lea bajimus ovddasvástádus
resursaheiveheami hárrái doppe gos
boazolohku lea guovddážis.
Departemeanta evttoha danne ahte orohatstivra galgá
doaibmanjuolggadusain dárkileappot čilget
doaibma- ja guohtundilálašvuođalaš
beliid mat leat mearriduvvon boazologu vuođđun.
Dat lea mielde hukseme eiseválddiide vuođu
diekkár dárkkisteapmái
maid dat galget dahkat. Eiseválddit galget dárkkistit mearrádusa
easkka maŋŋel go boazodoallit, siiddat
ja orohagat vuos leat ieža árvvoštallan,
ja dušše dalle jus dáid árvvoštallamiid
vuođul árvaluvvo boazolohku mii eiseválddiid
mielas lea dohkketmeahttun allat. Sámediggi vuosttalda
ahte eiseválddit galget sáhttit
ná dárkkistit ja rievdadit boazologu.
Seammaládje go lávdegotti čielggadusas
nai, de evttohuvvo dás ahte alimus boazologu mearrideami vuođđun
galgá leat geassesiida. Sáhttá
gal jearrat lea go dárbu mearridit alimus boazologu
geassesiidii, go dábálaččat
leat dálveguohtumat mat ráddjejit.
Departemeantta mielas lea datte ulbmillaš ahte geassesiida
adno vuođđun mearridit dakkár rámmaeavttuid,
nugo boazologu. Dábálaččat
lea geassesiida doaibman organisatoralaš vuođđun,
ja geasseguohtumiin dat boahtá buvttadeapmi ja reantu.
Departemeanta čujuha muđui lávdegotti
eavttuide das ahte boazologu mearrideamis ferte vuhtii váldit maiddái
eará áigodatguohtumiid. Viidáseappot sáhttá
mearridit boazologu iešguđet dálvesiiddaide
ja eará joavkkuide jus dat lea dárbbašlaš
olahan dihte bealuštahtti dálveguohtungeavaheami.
Dainna lágiin oaivvilda departemeanta ahte iešguđet
bealit váldojuvvojit vuhtii dohkálaččat.
Dál lea bargu jođus oažžut áigái ođđa
orohatjuohkima Finnmárkkus.
Oarje-Finnmárkkus mielddisbuktá
dát ahte dálá orohatjuohkin
geasseorohagaid dáfus bisuhuvvo ja ahte nugohčoduvvon
oktasašguohtumat leat juhkkojuvvon ođđa orohahkan.
Dát máksá ahte geassesiiddaide
galget ráhkaduvvot doaibmanjuolggadusat, ja mearriduvvot
boazolohku juohke siidii. Seammaládje galget ráhkaduvvot
doaibmanjuolggadusat giđđa-, čakča-
ja dálveorohagaide. Jus áigodatguohtumat
leat máŋgga orohaga siskkobealde, de
lea dárbbašlaš ahte
dát orohagat ovttasbarget doaibmanjuolggadusaid
ráhkadeamis, geahča lávdegotti čielggadeami
s. 107 nuppi ráiddus.
Nuorta-Finnmárkkus lea oarjjabealde ásahuvvon
ođđa stuora orohat, orohat 16, mas
leat buot áigodatguohtumat orohaga rájiid
siste.
Departemeanta áigu muđui deattuhit
ahte dáin árvvoštallamiin
ii ábut vajálduhttit ahte boazodoallu
lea maiddái eará sajis go Finnmárkkus,
ja gos dilli lea áibbas eará go
dáin guovddášguovlluin.
Ahte Finnmárkku boazolohkui lea giddejuvvon nu ollu
fuomášupmi guhkes áiggi,
sáhttá dagahit ahte eará
boazodoalloguovllut báhcet suoivvanii. Dát
guoská datte maiddái Finnmárkui
gos dilli lea sakka girját go muhtomin orru leame.
Otná láhka lea váilevaš,
vejolašvuođa hárrái čađahit
ulbmillaš ráŋggáštemiid.
Jus orohaga boazolohku lea badjelis go mearriduvvon lohku, de ferte
dálá lága mielde
vuos mearridit alimus boazologu juohke doalloovttadahkii. Dát
livččii hui áigeáddjás
proseassa.
Lávdegotti čielggadeamis árvaluvvo
mearrádus mii mielddisbuvttášii
ahte jus muhtun siidda boazolohku lea badjelis go mearriduvvon,
de galgá juohke siidaoassi unnidit iežas
boazologu gorálaččat.
Nu livččii unnidangeatnegasvuohta
mearriduvvon lága bokte.
Departemeanta doarju lávdegotti árvalusa
diekkár vuogi ásaheami birra, muhto
evttoha ahte siida ieš oažžu
vejolašvuođa unnidit boazologu ovdal
dihto áigemeari. Unnidanvuohki váldo atnui
dušše jus siida ii dáhto
unnidit dahje ii lihkostuva unnidit boazologu. Dát
evttohus lea ođas lávdegotti árvalusa
ektui, ja dan evttohii joavku mii čielggadii siidda, geahča
kapihttala 8.7. Departemeanta ii doarjjo lávdegotti árvalusa
das ahte unnidit galget dušše sii
geain leat badjel 200 bohcco. Lávdegoddi árvalii
dán ráji vai unnimus doalut suodjaluvvojit
vuosttaš vuorus. Departemeantta mielas leat máŋga ákka
dasa ahte ii galgga mearridit diekkár ráji.
Vuosttažettiin lea evttohusa ulbmil ahte go buohkat
galget gorálaččat
unnidit, de šaddet stuorámus doalut
unnidit eanemus. Jus dasa lassin galggašii leat vuolit
rádji dasa guđet siidaoasit galget
unnidit, de sáhttá dat áiggi
vuollái buktit sávakeahtes ealáhusvuogádagaid
ja váikkuhusaid mat headjudit sihke ollislaš
ja gaskamearálaš gánnáheami
siiddas. Namalassii sáhttet vejolašvuođat doaimmahit
ekonomalaččat bealuštahtti
boazodoalu billistuvvot. Dát lea eará
oaidnu go dat mii boahtá ovdan Od.prp. nr. 99 (2004 – 2005), muhto
lea boađusin das go gažaldat lea
ođđasit guorahallojuvvon.
Sihke Sámediggi ja NBR doarjuba lávdegotti árvalusa
man mielde unnimus siidaoasit suodjaluvvojit. Departemeantta oainnu
mielde vuhtii váldá baicca evttohus,
ahte siida ieš sáhttá
mearridit movt unnideapmi galgá čađahuvvot,
buori muddui dan maid Sámediggi ja NBR dáhttuba.
Dakkár vuogi bokte oažžu
siida ieš vejolašvuođa
suodjalit unnimus siidaosiid. Lea deaŧalaš
ahte mearriduvvojit áigemearit diekkár
unnidanplánaid ráhkadeapmái ja čađaheapmái.
Jus eai ráhkaduvvo diekkár unnidanplánat
ja boazolohku ii unniduvvo mearriduvvon áigái,
de galgá čađahit
lága mearrádusaid gorálaš
unnideami birra.
Departemeanta sáhttá láhkaásahusaid
bokte addit dievasmahtti mearrádusaid boazologu
unnideami birra. Dát váldi addá
vejolašvuođa mearridit dihto prosedyraid
boazologu unnideapmái guovlluin gos resursadilálašvuohta
lea dakkár ahte boazologu unnideapmi gáibida
erenoamáš beroštumi. Dakkár
oktavuođain sáhttá
leat dárbbašlaš árrat
proseassas oažžut áigái
nanu ovttasbarggu siidda/orohaga, eiseválddiid
ja dutkama gaskka. Muđui lea deaŧalaš ahte
láhkaásahusat vuhtii váldet
doarvái heivehanmuni nu ahte proseassa sáhttá
heivehuvvot guoskevaš hástalusaide.
Sámediggi ja NBR dáhttuba departemeantta ráđđádallat
iežaineaskka láhkaásahusaid ráhkadeamis. Čujuhit muđui
mearkkašumiide paragráfii 81 láhkaásahusaid
ja ráđđádallamiid birra
Sámedikkiin ja NBR:in.
Viidáseappot sáhttá orohatstivrra
barggu ja eiseválddiid dohkkehangieđahallama
oktavuođas leat oppalaš dárbu ovdánahttit
objektiiva/dieđalaš eavttuid
omd. bohcco vuoimmi, buvttadeami, boazologu dássetvuođa,
biologalaš šláddjivuođa
jd. hárrái. Departemeanta áigu
dán čuovvolit, ja nammadit joavkku
mas lea fágaidrasttideaddji gelbbolašvuohta
sihke dutkama ja ealáhusa bealde.
8.19 Orohatplána
Orohatplána galgá lávdegotti árvalusa
mielde addit dieđuid orohaga doaimma birra mat leat dárbbašlaččat almmolaš
plánemis. Gielda ja fylkkagielda galget oažžut dieđu
plána váldosisdoalu birra ovdal
go dat mearriduvvo, ja loahpalaš plána
galgá sáddejuvvot daidda ja guoskevaš ránnjáorohagaide.
Muhtun gulaskuddanásahusat oaivvildit ahte almmolaš
eiseválddit berrejit leat eanet mielde proseassas
ovdal go plána mearriduvvo. Dán dadjá
Porsáŋggu gielda mii oaivvilda
ahte ođđa orohatplánaid
evttohus ferte ráhkaduvvot ovttasráđiid
guoskevaš gielddaiguin mat dasto galget daid dohkkehit. Dadjet
viidáseappot ahte orohatplánema
ferte geahččat ovttas gieldda plánaiguin
ja iešguđet geavaheddjiid oktasašplánaiguin.
Departemeanta oaivvilda ahte lea ovdamunnin buot
guoskevaš beroštumiide jus boazodoallu
lea buoremus lági mielde almmolaš
areálaplánemis. Dárbbašlaš
eaktun lea ahte guoskevaš eiseválddit
ožžot dieđuid boazodoalus,
main lea mearkkašupmi almmolaš plánema
hárrái. Dan dihte evttoha departemeanta
ahte Boazodoalloláhkalávdegotti árvalus das
ahte orohatplána galgá sisttisdoallat
dieđuid orohaga boazodoalu birra main vuosttažettiin
lea mearkkašupmi almmolaš plánema
oktavuođas. Gielda, fylkkagielda ja fylkkamánni
galget beassat diehtit plána váldosisdoalu
ovdal go dat mearriduvvo. Jus gielddas, fylkkagielddas dahje fylkkamánnis
ležžet vuostehágut
evttohussii, de sáhttet dan dieđihit
ovdal go plána mearriduvvo.
8.20 Eananjuohkindikki sadji
Lávdegotti árvalusa mielde galgá
eananjuohkindiggi oažžut eambbo
doaimmaid boazodoallolága olis go dál
leat. Dát leat omd. mearridit ođđa
orohatjuohkima dahje rievdadit ovdalaš ráji
ja doaimmat guohtungeavaheami njuolggadusaid ja bajimus boazologu
mearrideami hárrái.
Boazodoalloservodagas lea dihto vuosteháhku eananjuohkindikki hárrái,
go dat máŋgga dáfus áddejuvvo árbevirolaš
opmodatrievtti ovddideaddjin.
Elgå orohat dovddaha
earret eará ahte dán sierraduopmostuolu vuođđu
lea árbevirolaš eanandoallojuridihkalaš
jurddašeapmi, ja ahte dat unnán
dovdá boazodoalu.Viidáseappot daddjo
ahte dábálaš duopmostuoluid duopmáriin
lea buoret juridihkalaš gelbbolašvuohta.
Boazodoallostivra eahpida doaimmašii
go eananjuohkindiggi iežas dálá
organiseremiin ulbmila mielde. Boazodoalloáššit šattaše
oassin dan áššehivvodagas
mii galgá gieđahallojuvvot, ja sámi
guovlluin dáidet eananjuohkindikkiin leat iešguđet áššehivvodat
boazodoalu hárrái. Deattuhuvvo ahte
eaktun hukset ja doalahit gelbbolašvuođa, leat
vissis meari áššit.
Boazodoallostivra oaivvilda ahte ferte árvvoštallat
eará vejolašvuođaid,
omd. sierra duopmostuolu boazodoalu várás miehtá
riikka, mii ovdamearkka dihte sáhtášii čadnot muhtun
eananjuohkinduopmostullui. Boazodoallostivrra mielas livččii
ovdamunnin dás, earret dat ahte das lea ja sáhttá
háhkat eanet máhtu boazodoalu birra,
ahte maiddái sáhttá
bargat viidát perspektiivvas sámi
boazodoalu ja riekteipmárdusaid hárrái.
Nu galggaše duopmostuolus leat viidát
dieđut ja máhttu riektedilálašvuođaid
birra go boazodoallolága mearrádusaid
birra, mii buoridivččii riektesihkarvuođa
ja attášii buoret legitimitehta.
Ráđđádallamiid oktavuođas
leaba sihke Sámediggi ja NBR vuosttaldan evttohusa
geavahit eananjuohkindikki. Láhkaevttohusa gieđahallamis
Sámedikki ollesčoahkkimis vuosttaldeigga
sihke eanet- ja unnitlohku dien evttohusa. Maiddái
NBR vuosttaldii evttohusa stivračoahkkimisttis loahpageahčen čakčamánu
2006.
Láhkarievdadeami olis 1996:s oaččui
eananjuohkindiggi válddi gieđahallat
dihto áššiid mat
gusket boazodollui, gč. Od.prp. nr. 28 (1994 – 95).
Dát guoskkai geavahanortnegii, riektečielggadeapmái
ja rádjegeassimii, lassin árvvoštusaide
boazodoallolága olis. Geavahanortnega, riektečielggadeami
ja rádjegeassima oktavuođas sáhttet
mearrádusat adnot dušše čielggadit
oktavuođa eará beroštumiide. Dán
rádjái lea unnán
vásáhus dáinna,
muhto nugo
departemeanta oaidná
dán, de eai leat mearkkašahtti vuostehágut
addit eananjuohkindiggái doaimmaid boazodoalu siskkáldas áššiid
oktavuođas. Oppalaš máhttu
mii eananjuohkindikkis lea rádjegeassimiid ja geavahanortnegiid hárrái,
lea ávkkálaš maiddái boazodollui
guoski áššiid gieđahallamis.
Almmotge lea dárbu buoridit boazodoallofágalaš
gelbbolašvuođa, sámegielmáhtu ja
kulturáddejumi, mii maiddái lei eaktun
dalle go láhka rievdaduvvui 1996:s. Diekkár
gelbbolašvuohta galgá huksejuvvot
moatti válljejuvvon báikkis, main
okta lea davvin ja nubbi lullin, mat ožžot ovddasvástádusa
gieđahallat áššiid
nappo davvisámi ja oarjelsámi guovlluin.
Dál lea ásahuvvon sierra duopmostuollu
Sis-Finnmárkku várás.
Okta vejolašvuohta livččii
bidjat dasa doaimmaid. Departemeantta oainnu mielde šattašii
Sis-Finnmárkku duopmostuollu, vuosttašinstánsa
duopmostuollun, geográfalaččat
guhkkin eret oarjelsámi boazodoalus. Seamma livččii
gaskaboddosaš meahcceduopmostuollu mii galgá ásahuvvot Finnmárkkulága
olis. Dan dihte berre diekkár doaimmaid geográfalaččat háddjet.
Konkrehta doaimmaid hárrái oaivvilda
departemeanta ahte alimus boazologu mearrideapmi § 60 vuosttaš
ja nuppi lađđasiid olis ii heive
eananjuohkindikki doaimmaid searvái. Seamma guoská
evttohussii loahpalaččat dohkkehit
hálddašanmearrádusaid
orohatrájiid hárrái,
gč. § 42. Departemeanta doarju lávdegotti
evttohusa dakko ahte addit eananjuohkindiggái sajádaga
guohtungeavaheami hárrái. Dainna
eavttuin ahte gelbbolašvuohta nannejuvvo nugo namuhuvvon
ovdalis, de atná departemeanta ahte eananjuohkindiggái
lea lunddolaš fuolahit dakkár doaimmaid.
8.21 Mearridanváldi ja hálddašeapmi
Regiovnnalaš dásis árvala Boazodoalloláhkalávdegoddi
ahte otná guovllustivrrat rievdaduvvojit fylkkaboazodoallostivran
ja ahte fylkkamánni váldá
badjelasás daid doaimmaid mat dál
leat boazodoallokantuvrrain.
Lávdegoddi árvala viidáseappot
ahte guovddáš boazodoallostivra
bisuhuvvo. Hálddahuslaš dásis
jotkojuvvo dálá guovddáš hálddahus,
muhto Stáhta boazodoallohálddahusa
namas. Lávdegotti árvalusa mielde
jurddašuvvojit ovttaskas áššit oalát
sirdojuvvot eret departemeanttas.
Gulaskuddanásahusain leat iešguđetlágán
oainnut dása.
Muhtun gulaskuddanásahusat leat mielas evttohussii
sirdit fylkkamánnái guovllulaš
hálddahusovddasvástádusa.
Dalá
Bargo- ja hálddašandepartemeanta oaivvildii
ahte ii dušše boazodoallohálddahusa
ja ealáhusa dárbbuid dihte, muhto
maiddái areála- ja birasgáhttenperspektiivvas,
livččii buohkaide ávkin
oažžut hálddašanmodealla
mii buorebut nákce oktasažžan
oaidnit hálddašanbeliid mat váikkuhit
boazodoalu ollislaš rámmaeavttuid.
Lassin dasa go lea ovddasvástádus
iešguđet surggiid hárrái, de
sáhtášii fylkkamánni
maiddái veahkehit boazodoallohálddahusa
dárbbašlaš gelbbolašvuođain ja
válddiin doaimmaid čađahit.
Bargo- ja hálddašandepartemeantta
oainnu mielde dagašii diekkár ovttasteapmi
ahte hálddašeapmi šattašii álkit
geavaheddjiide.
Earát fas oaivvildit ahte evttohusas leat heajos
bealit. Earret eará lea ballu ahte boazodoalloberoštumit
bázahallet eará beroštumiid
ektui.
Boazodoallohoavda oaivvilda ahte
evttohus headjuda vuosttaldanvejolašvuođa
plána- ja huksenlága olis.
Máŋggas oaivvildit ahte Sámediggi
berre badjelasás váldit boazodoalu
hálddašeami.
Sámediggiieš
oaivvilda ahte sirdin fylkkamánnái
lea maŋoslávki sámifáldi sullasaš ásahussii,
mii ii leat ulbmillaš ja mii gáidadivččii
boazodoalu eret sámi servodagas. Sámediggi
cealká ahte Ráđđehus
ferte áigái oažžut vuđolet čielggadeami
sámi iešmearrideami birra ja boazodoalu hálddašeami
birra.
Departemeantta oainnu mielde ferte Sámedikki
gáibádusa geahččat
ovttas oppalaš dárbbuin guorahallat
guđiid politihkkasurggiin Sámediggi
berre oažžut eanet válddi.
Prinsihppalaš čielggadeapmi Sámedikki
válddi ja váikkuhanvuoimmi birra
iešguđet surggiin sáhttá
leat áddjás bargu. Seammás
lea hoahppu oažžut áigái
eará deaŧalaš rievdademiid.
Dát lea dahkan ahte departemeanta dán
láhkarievdadeamis ii leat evttohan rievdadit almmolaš hálddašeami
organiserema. Sihke Sámediggi ja NBR leat ovttaoaivilis
das ahte dán vuoru ii galgga rievdadit boazodoalu
hálddašanmodealla.
8.22 Boazobearráigeahčču
Boazodoalloláhkalávdegoddi guorahallá
iežas čielggadeami čuoggás
9.9.7 gažaldaga gii galgá bearráigeahččat
ahte mearrádusat doahttaluvvojit. Lávdegoddi
oaivvilda ahte leat garra ákkat dasa ahte boazodoallohálddahus
ii galgga dan dahkat. Vai boazodoallohálddahus buoremus
lági mielde sáhttá čuovvolit áššiid,
de lea deaŧalaš doalahit buori ovttasbargovuoiŋŋa
boazodolliid ektui. Jus hálddahusa doaibman maiddái livččii
bearráigeahču doallat, de sáhttá
dat gártat hehttehussan.
Dan dihte árvala lávdegoddi § 12 – 4
ahte Stáhta luonddubearráigeahčču
(SNO) galgá bearráigeahččat
ahte mearrádusat mat leat addon boazodoallolágas
dahje dan olis čuvvojuvvojit. Čujuhuvvo
ahte Stáhta luonddubearráigeahčus
dál juo leat moanat doaimmat guovlluin gos lea boazodoallu.
Boazobearráigeahčču galgá
lávdegotti evttohusa mielde bearráigeahččat
ahte guohtunáiggit doahttaluvvojit, ja ahte guohtungeavaheami
eará njuolggadusat vuhtii váldojuvvojit,
ovdamearkka dihte njuolggadusat johttáma birra jna.
Norgga advokáhttasearvija
Luondduhálddašandirektoráhttaleat
daid gaskkas mat dorjot evttohusa. Eará gulaskuddanásahusat
moitet evttohusa oalle sakka, muhto hui unnán čilgejit
manne. Árvaluvvo ahte Boazodoallohálddahus
dahje Boazopolitiijat galget bearráigeahču
fuolahit.
Sámediggi čujuha
ahte 2001:s atne Boazopolitiijat dušše
3500 diimmu oktiibuot 21000 diimmus boazodoalu bearráigehččui.
Deattuhuvvo ahte Boazopolitiijat berrejit oažžut
resurssaid vai sáhttet buoridit iežaset čehppodaga
boazodoalu birra, sámegielas ja sámi kultuvrras.
Viidáseappot cealká Sámediggi
ahte Boazopolitiijaid doaibmaviidodat berre viiddiduvvot olles boazodoalloguvlui.
Departemeanttaoainnu mielde lea vissis bearráigeahčču
ja dárkkisteapmi dárbbašlaš.
Boazodoallu doaimmahuvvo viiddis guovlluin ja váttis
dilálašvuođain.
Buresdoaibmi boazodoallu eaktuda ahte boazodoallit oskkáldasat doahttalit
iešguđet meriid. Eastadan dihte
ahte moattis billisit oallugiid ovddas ja ásahit
ráfehisvuođa ja váivvi,
de lea dárbbašlaš
doallat almmolaš bearráigeahču. Bearráigeahčču doaibmá
maiddái eará meahccegeavaheddjiid
ektui, ja sáhttá nu leat veahkkin
oččodeame boazodollui «bargoráfi» go
dat lea dárbbašlaš.
Departemeanta datte oaivvilda ahte evttohuvvon boazobearráigeahčču ii
berre ovddiduvvot dán háve. Stáhta
luonddubearráigeahčču
lea badjelasas váldán dan stáhtalaš
luonddubearráigeahču Finnmárkkus,
man Meahccebálvalus doaimmahii ovdal, muhto vuos
lea eahpesihkar galgá go Stáhta
luonddubearráigeahčču maiddái
doaimmahit bearráigeahču Finnmárkkuopmodaga
ovddas. Dan vuođul sáhttá
leat buoremus vuordit ja oaidnit movt dát ovdána,
ja vuos oaidnit movt iešguđet bealálaččat
juogadit rollaid gaskaneaset, ja dás maiddái
oktavuođa Boazopolitiijaide. Gažaldat
galgá ságastallojuvvot buot guoskevaš beliiguin,
earret eará Birasgáhttendepartemeanttain
ja Justiisadepartemeanttain, ovdal go dahkko loahpalaš
oaivil áššis. Lea árvvoštallojuvvon árvalit mearrádusa
láhkii mii maŋŋel attášii válddii ásahit
diekkár bearráigeahču,
muhto departemeanta lea gávnnahan ahte maiddái dán
berre maŋidit. Dat máksá
ahte dilli joatká nu movt dál lea.
Sihke Sámediggi ja NBR leaba ráđđádallamiin
dorjon dan.
8.23 Soabaheapmi
Lávdegoddi árvala soabahanortnega
man mielde sáhttá riidduid čoavdit
olggobealde diggeortnega, ja dasa leat gulaskuddanásahusat
mielas.
Departemeanta guorrasa lávdegotti árvvoštallamiidda.
Departemeantta oainnu mielde lea deaŧalaš ásahit
vejolašvuođa čoavdit
riidduid almmá lágastemiid haga.
Dat attášii loažžadet
ja unnit formála birrasa riidduid čoavdimii,
mii fas álkidahttá maŋit áiggi
ovttasbarggu ja ovttaseallima.
Evttohusa mielde sáhttá guovllustivra
iežas fuomášumiin
dahje siidaoasi jođiheaddji dahje orohaga sávaldaga
mielde mearridit ahte guovtti bealálačča
gaskka galgá dollot soabaheapmi, go ieža eaba
nagot riiddu čoavdit.
Guovllustivra dahje boazodoallostivra nammada soabaheaddjin olbmo
geasa navdá goappaš beliid luohttit.
Soabaheaddji gohčču čoahkkimii
govttolaš áiggis, ja goappaš beliin
lea geatnegasvuohta boahtit.
8.24 Ráŋggáštusat
(sankšuvnnat)
Lávdegoddi lea árvalan sierra kapihttalii čohkket ráŋggáštusmearrádusaid.
Lávdegoddi lea atnán doahpaga ráŋggášteapmi (sankšuvdna)
oktasaš namahussan sihke gohččumiid čađaheami
bággema birra ja doaimmaid birra maid ulbmil lea
eastadit rihkkuma. Oppalohkái eai leat mearkkašahtti
vuostahágut evttohusa ulbmilii.
Ráđđehusadvokáhtta,
Advokáhttasearvija
Politiijadirektoráhttadatte
ovddidit soames oainnuid, maid departemeanta lea komenteren mearkkašumiin
paragráfaide, ja main muhtun oasi lea vuhtii váldán.
Departemeanta čujuha
ahte dálá lágas
leat váilevaš vejolašvuođat čađahit
doaimmaid ja ráŋggáštit daid
geat eai čuovo lágaid ja njuolggadusaid.
Lávdegotti árvalan ođđa
mearrádusat áttáše,
departemeantta oainnu mielde, sihke heivehahtti ja vuogas váikkuhanreaidduid,
ja leat mihá heivvoleappot go dálá mearrádusat.
Lassin mearrádusaide mat juo odne leat boazologu
bággounnideami birra, de evttohuvvojit mearrádusat bággensáhku,
sáhkkocelkosiid ja divvagiid birra mat bohtet jus
rihkku doaibmanjuolggadusaid. Departemeanta deattuha erenoamážit
ahte mearrádus bággensáhku birra
sáhttá leat heivvolaš veahkkeneavvu
jus soamis rihkku láhkamearrádusaid
dahje mearrádusaid mat leat lága
olis dahkkojuvvon.
Sámediggi lea ráđđádallamiin cealkán
ahte sii eai doarjjo lávdegotti árvalusa ráŋggáštemiid
birra. Ággan lea ahte jus boazodoallu ii oaččo
loahpalaš válddi mearridit boazologu,
ii ge oaččo eanetlogu stivrenorgánain,
de headjuda dat ráŋggáštusmearrádusaid
legitimitehta (doallevašvuođa).
Gieđahallamis Sámedikki ollesčoahkkimis
vuosttaldii eanetlohku ráŋggáštanmearrádusaid.
NBR ii leat vuosttaldan evttohusa nu movt dal lea.
8.25 Gohččunváldi
ja rievdadanvejolašvuohta
Departemeantta gulaskuddanreivves njukčamánu
1.beaivvi 2002 ovddiduvvui gažaldat berrešii
go lága bokte addot bajit eiseválddiide čielgaset
vejolašvuohta addit stivrejeaddji orgánaide
gohččosiid, ja dihto dilálašvuođain vejolašvuođa
rievdadit mearrádusaid maid dat leat dahkan.
Oallugat vuosttaldit dán.
Sámediggi oaivvilda
ahte dát duššindahká
dan sajádaga maid Sámediggi ja boazodoallu
leat ožžon miellahtuid nammadeami
bokte stivrejeaddji orgánaide.
Departemeanta lea mearkkašan vuostehágu,
ii ge áiggo ovddidit ášši.
Dás leat ságas kollegiála
organat main guovddáš bealit leat
earret eará servodatmáhttu, máhttu
báikkálaš diliid
birra ja fágalaš gelbbolašvuohta.
Viidáseappot leat Sámediggi ja fylkkadikkit guovddážis
nammadeami oktavuođas. Go láhkaaddi
vállje diekkár čovdosa,
de gohččun- ja rievdadanválddi čalmmustahttin
addá vuostesignálaid. Dakkár
vejolašvuohta lea juo buori muddui hálddahuslaš
prinsihpaid ja hálddašanlága mearrádusaid
olis. Departemeanta oaivvilda ahte dát addá
doarvái vuođu čuovvolit ášši
jus gávnnahuvvo dárbbašlažžan.