3.8 Areála- ja biraspolitihkka
3.8.1 Luonddušláddjivuođaláhka
Dás čujuhuvvo
Sámedikki jahkedieđáhussii
kap 2.10.2.
Luonddušláddjivuođalága evttohus
ovddiduvvui 2009 cuoŋománus (Od.prp.
nr. 52 (2008 – 2009) Láhka hálddašeames
luonddu šláddjivuođa
(luonddušláddjivuođaláhka)).
Dát ođđa láhka
boahtá evttohusa mielde dálá luonddusuodjalanlága sadjái
ja oasi fuođđolága
ja luossa- ja sáivabivdolága
sadjái, muhto fátmmasta
mealgat viidát go dat lágat
dahket. Láhkaevttohus sisttisdoallá maiddái
luonddušlájaid, nálit
ja prinsihpaid hálddašanulbmiliid
movt luonddu šláddjivuođa ávkkástallat
nanaguoddevaččat,
njuolggadusaid vieris organismmaid birra, dihto luonddušlájaid birra,
genehtalaš ávdnasiid
juvssahahttivuohta ja giehtaguššama
ja ráŋggášteami
birra.
Evttohus vuođustuvvo luondduárvvuide,
muhto nu ahte olbmuid dárbbuid
sáhttá duhtadit
ja servodatlaš beroštumiid
vuhtiiváldit. Dás
deattuhuvvo dattetge ahte luondu ieš bidjá meriid
maid mii eat sáhtte hilgut
nu ahte alccamet dahje boahttevaš buolvvaide
ii čuoza, vrd. Vuođđolága § 110
b. Láhka áimmahuššá nanaguoddevaš geavaheami
ja luonddu girjáivuođa
suodjaleami, seammás go
dat fátmmasta guoskevaš vuoigatvuođalaččaid
ja báikkálaš servodagaid áibbas eará ládje
go ovdal.
Hálddašeames
luonddu mearkkaša hálddašeames
eallima ja eallinvugiid vuođu. Sápmelaččat
dán vásihit hui
garrasit danin go luondu lea árbevirolaš ealáhusdoaimma
vuođđun nugomat
meahcásteapmi, boazodoallu, guolásteapmi
ja eanandoallu. Luondu lea maiddái
eallinguovllu dehálaš vuođđun,
ja vuođđun vássánáiggi
vásiheames, máhtolašvuhtii
ja eallinvuohkái .
Ođđa
luonddušláddjivuođalágas
ja dan geavaheamis lea stuorra váikkuhus
dasa movt sámi beroštumit
ja vuoigatvuođat vuhtiiváldojuvvojit
Norggas. Vuođđolága § 110
a ja riikkaidgaskasaš soahpamušat
geatnegahttet earenoamážiid
stáhtalaš eiseválddiid
earenoamážit
meannudit ja árvvoštallat
sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma
ja servodateallima hálddašeames
nanaguoddevaš geavaheami
ja suodjaleames luonddu. Sámi beroštumit
berrejit danin boahtit oidnosii dán
lága mearridanproseassain,
ja árvvoštallamis
deattuhit sámi beroštumit
nanaguoddevaš geavaheapmi oktavuođas
nu ahte beroštumit seailluhuvvojit,
eaige áitojuvvo.
Ráđđádallanprosedyrat gaskal
stáhtalaš eiseválddiid
ja Sámedikki, mearriduvvon
2005 Gonagaslaš. res. bakte
suoidnemánu 1.beaivvi, gustojit áššiin
mat njuolga sáhttet váikkuhit
sámi beroštumiid.
Luonddušláddjivuođaláhka
gullá čielgasit
daid áššiide
mas galget čađahuvvot
ráđđádallamat.
Departemeanta lea čađahan ráđđádallamiid
Sámedikkiin láhkaevttohusa čuolbmabeliid
ja fáttáid
birra mat gusket sámi beroštumiide.
Ovttasbargu gaskal Sámedikki
ja departemeanta lea doaibman guhkit áiggi
juo ja lea leamašan viiddis. Proseassa
lea leamašan čorgat
ja lea sisttisdoallan konkrehta ja positiiva digaštallamiid juohke
ovttaskas evttohusa birra. Departemeantta bealis leat lasihan, rievdadan
ja dárkilastan láhka-
ja proposišuvdnateavsttas miehtandihti
Sámedikki posišuvnnaid.
2008 golggotmánu 29.beaivvi ráđđádallančoahkkima beavdegirjjis
ovdanboahtá ahte Sámediggeráđđi
ollislaš ja oppalaš árvvoštallama
vuođul evttoha Sámedikki
dievasčoahkkima dohkkehit ođđa
luonddušláddjivuođalága.
Sámedikki gieđahalai
láhkaevttohusa 2008 skábmamánu
dievasčoahkkimis ja guorrasii
ollásit Sámediggeráđi árvalussii áššis.
3.8.2 Ođđa
minerálaláhka
Ealáhus- ja gávpedepartemeantta
EGD ovddidii od.prp. nr. 43 (2008 – 2009)
Láhka háhkamis
ja bohkamis minerálavalljodagaid
(minerálaláhka)
Stuorradiggái 2009 njukčamánu
20.beaivvi. Bargu ráhkadeames
ođđa
ja ođđaáigahaš minerálalága
Norggas álggahuvvui juo
1993. Norggas leat ollu eará minerálavalljodagat
go dušše
olju, ja minerálaealáhus
5 000 bargiinis ja gávpejorru
10 miljárdda ovddas dárbbaša áigeheivvolaš,
einnostuvvi ja buori rámmaeavttuid.
Seammás lea dehálaš dáhkidit
ahte ealáhus doaimmaha doaimmas
servodatlaš dohkálaš rámmaid
siskkobealde, earenoamážiid
danin go minerálaid bohkan
sáhttá mielddisbuktit
stuora luondduduohtademiid ii-ođasmuvvi
valljodagain. Lea maiddái dehálaš ahte
lágain sáhttá áŋgiruššat
guovlluid iežaset valljodagaid,
báikkálaš árvoháhkama
ja bargosajiid ja vuhtiiváldimis
sámiid beroštumiid.
Oktasaš lága
olis oažžut álkit
njuolggadusaid mat gusket buohkaide minerálasuorggis.
Otne ii leat go oassi dán
suorggis mii lea regulerejuvvon, mii ii leat nu vuogas. Láhka
nanne servodatbearráigeahče
dakko bakte ahte dat ásaha čielga
geatnegasvuođaid doibmii,
dáhkida ekonomalaš vuođu váfistit
ja čorget ja nanne ja viiddida eiseválddiid
goziheami nu ahte fátmmasta
olles suorggi, ja lea mearriduvvon gealbogáibádus
man buohkat geat doaimmahit minerálabohkama
galget ollášuhttit.
Sámiid beroštumit mineráladoaimma
oktavuođas nannejuvvo dálá njuolggadusaid
ektui.
Sámiid beroštumiid
ja ráđđádallamat
Otná ektui de álgoálbmotberoštumit
nannejuvvojit ođđa lágain.
Lágas mearriduvvo ahte mineráladoaimmaid
oktavuođas galgá vuhtiiváldit
sámi kultuvrra luondduvuođu.
Finnmárkkus mearriduvvojit
ođđa
njuolggadusat dieđiheami birra
ja guhkit áigemearit sidjiide
geat bohccuiguin barget. Seammás
viiddiduvvo geatnegasvuohta kártet
sámiid beroštumiid ovdal
go ohcagoahtá minerálaid. Ođđa áššemeannudannjuolggadusat
dáhkidit ahte sámiid beroštumit
galget deattuhuvvot go meannudit bággolonistan
ja doaibmalobi ohcamušaid.
Vástideaddjin dán
de doaibmi áššemeannudannjuolggadusat
go meannudit ohcan- ja bohkanlobiid jotkojuvvojit báktelágas.
Guovlluid váste olggobealde Finnmárkku
leat ođđa
lágas njuolggadusat mat
vuhtiiváldet sámi eananeaiggádiid
dahje sámi geavahanjoavkkuid,
nugomat boazodoalu. Ohcamiid ja guorahallamiid dieđihit
eananeaiggádiidda ja geavaheddjiide,
ja gáibiduvvo mieđáhus
jus čađahuvvojit meassamat
eatnamiin mas sáhttá stuora vahát.
Departemeanta lea ráđđádallan
Sámedikkiin ođđa
minerálalága
evttohusa birra. 2005 miessemánus
sohpe stáhtalaš eiseválddiid
ja Sámedikki gaskas ráđđádallan
prosedyraid. Leat lágiduvvon
vihtta ráđđádallančoahkkima
2007 ođđajagimánu
rájes gitta 2008 geassemánu rádjái.
Ráđđádallamat
galget čađahuvvot
rehálašvuođain ja
dainna áigumušain
ahte olahit ovttaoaivilvuođa.
Dađistaga ráđđádallamiin
leat goappaš ráđđádallanbealit ovddidan árvalusaid
ovttaoaivilvuođa geahččalan
olaheames. Láhkaevttohusa
ollislašvuođa
hárrái
ii leat leamašan vejolašvuohta
olahit ovttaoaivilvuođa.
Soabatmeahttunvuohta lea vuosttažettiin
leamašan álgoálbmotbuhtadasa
hárrái mineráladoaimmas
ja das ahte galget go mearriduvvot sierra njuolggadusat sámiid
vuoigatvuođaid vuhtiiváldimis
olggobealde Finnmárkku dál,
vai Sámi Vuoigatvuođalávdegotti
II čuovvoleami oktavuođas.
Vejolaš rievdadusat minerálalágas čađahuvvojit farggamusat
maŋŋil
go Sámi vuoigatvuođalávdegotti
II evttohusat mearriduvvojit.
Sámediggi ja departemeanta
leat dađistaga miehtan mearrádusaide lága álgokapihttalis
sámiid beroštumiid
minerálalága
oktavuođas, ahte Sámediggái
ii mieđihuvvo miehtariekti
mineráladoaimmaid oktavuođas,
ja ahte oktasaš vuoigatvuođat
namuhuvvojit ovdabarggus láhkamuddema
haga. Lea maiddái evttohuvvon
ráđđádallangeatnegasvuohta
Finnmárkkus dain ulbmiliin
ahte olahit ovttaoaivilvuođa
láhkaevttohusa birra. Dáid
oainnut eai loktejuvvon ráđđádallamiid
loahpadettiin.
Departemeanta aiddostahttá ahte
ii leat riekta ahte ráđđehus
ovdal go ráđđádallamat álge
lea čilgen oainnuset dasa
movt sámiid vuoigatvuođat
ja beroštumit galge meannuduvvot
dán lágas.
Leat leamašan duohta ráđđádallamat
ja maiddái meannudeamit ráđđehusas ráđđádallamiid
oktavuođas. Oainnut oktan
fágalaš ákkastallamiiguin
leat čielgasit gaskkustuvvon,
maiddai daid čuoggáin
main lea leamašan soabatmeahttunvuohta.
Sámedikki dievasčoahkkin
ii dohkkehan láhkaevttohusa.
Dievasčoahkkima mearrádusas
daddjo maiddái ahte Sámediggi
iige sáhte dohkkehit daid doaimmaid
máid láhkaevttohusain geahččalit
muddet. Sámediggi bivdá dievasčoahkkima mearrádusain
ođđasit álggahit ráđđádallat,
ja ahte ráđđehus
ovttasráđiid Sámedikkiin
geahččala
gávdnat sohppojuvvot čovdosiid.
Departemeanta oaivvilda ahte ii leat vuođđun ođđasit
ráđđádallagoahtit
ja čujuha dasa ahte ráđđádallamat
loahpahuvvojedje danin go vuordimis ii lean vejolaš olahit
ovttaoaivilvuođas gaskal ráđđehusa
ja Sámedikki.
Departemeanta lea maiddái ráđđádallan
Norgga Boazosápmelaččaid
Riikkaservviin (NBR). NBR mielas lea dehálaš ahte láhka
láhče árra
gulahallama gaskal boazoeaiggádiid
ja minerálaohcciid ja -guorahallit
nu árrat go vejolaš. NBR árvalusaid
vuođul rievdaduvvui láhkaevttohus.
NBR háliida ođđa
minerálalága
dál, muhto háliida
mielde sámiid beroštumiid
regulerema guovlluin olggobealde Finnmárkku.
Earrát dán čuoggá láhkaevttohusas
lea NBR ja departemeanta gaskkas ovttaoaivilvuohta.
3.8.3 Boraspirehálddašeapmi
Dás čujuhuvvo
Sámedikki jahkedieđáhussii
kap 2.10.8.
Birasgáhttendepartemeanta čujuha guovlulaš boraspirenammagottiid
nammadeapmái,
Ráddjemis gávcci hálddašanavádagaid
ja álggaheames našunála
ja guovlulaš boraspire hivvodatloguid
mat mearriduvvojedje boraspiresoabahusain jagi 2004, vrd, evttoh.
S. nr. 174 (2003 – 2004), ja ovdanboahtá 2005
njukčamánu
18.beaivvi láhkaásahusa
nr. 242 boraspiriid hálddašeapmi
(boraspireláhkaásahus) §§ 3,
4 ja 5. Guovlulaš boraspirenammagottiid
nammadeami oktavuođas leat
dábálaš politihkalaš prinsihpat
deattuhuvvon dainna áigumušain
ahte nammagottis galggai leat buorre ja ovddasteaddji čoahkádus, dákkár ásahusaid dábálaš ja
formálalaš gáibádusaid
mielde. Boraspireláhkaásahusa § 5 čuožžu juohke
ovttaskas námmegotti ovddasteami birra.
Sámedikki ovddasta ovtta
dain viđa áirasiin
daid guovlluin gos lea sámi
boazodoallu. Boraspireláhkaásahusa mearkkašumis §5 čuožžu
ahte:
«Sámediggi
sáhttá spiehkastagain
válljet miellahtuid boraspire
nammagoddái várrelahtuid
gaskkas jus Sámedikki bistevaš lahtut
eai ollášuhte
goappás sohkabeali gáibádusaid
dahje guovlulaš gullevašvuođa.»
Sámediggi oaivvilda ahte
boraspireláhkaásahus
ii doarvái bures vuhtiiváldde
sámiid beroštumiid. Birasgáhttendepartemeanttas
lea oktavuohta Sámedikkiin
dán birra.
Birasgáhttendepartemeantta
oaivvilda ahte lea dehálaš ahte
leat buoremus lági mielde
dieđut boraspirehivvodagaid birra,
dákko bakte jahkásaš čivgamat
iešguđet šlájain, vrd.
Stuorradikki boraspiriid lohkomearri. Buorre vákšunvuogis
masa olbmot luhttet ja mii maiddái
mearkkaša báikkálaš oasálastima
lea maiddái riidoeastadeaddji
váikkuhus. Birasgáhttendepartemeanta
oaidnu lea ahte našunála
boraspiriid vákšunprográmmas
lea hui alla kvaliteahta, ja prográmma
oažžu
riikkaidgaskasaš rámi.
Boraspiriid máddodatvákšun
lea garrasit vuoruhuvvon, ja bargu lea maŋimus
jagiid sakka nannejuvvon. 2009 stáhtabušeahtas
lea juolluduvvon 15,7 miljovdna dán
bargui, mii lea 6 miljovnna lassáneapmi
ovddit jagiid ektui.
Boraspiriide vaháguvvon
bohccuid ovddas oažžu
buhtadasa ollásit jahkásaš mearriduvvon
meriid mielde.
Lassin ealli árvui buhtadas
maiddái gokčá liigebuktagiid.
Lassin dása juolluduvvo
maiddái buhtadas čuovvugoluid
ovddas čadnojuvvon juohke
ealli nammii, meroštallojuvvon árvvus
máid manaha boahttevaš jagiid
buvttadeamis go massá rávis áldduid
ja sahkkoáldduid. Buhtadas
sáhttá maiddái
juolluduvvot buhtadas duođaštuvvon
goluide, váivvádusaid
ja čuovvuvahágiid ovddas.
Buhtadasláhkaásahusa
mielde sáhttá máksojuvvot
buhtadas daid oktavuođain
go lea duođaštan
boraspirevahága, ja dain
oktavuođain go lea jáhkehahtti
ahte boraspire dat lea vaháguvvama
sivvan.
Birasgáhttendepartemeantta
oaivvilda nu go Sámediggi
ge ahte lea dehálaš bargat
geahpidit boraspire vahátloguid.
Juolludeamit eastadan ja riidováidudan
doaimmaide lea danin garrasit lassanan maŋimus jagiid,
ja 2009 lea ráddjejuvvon
80,5 miljovdna ruvdno dákkár
doaimmaide. Boraspiresoabahusa rámmaid
siskkobealde dattetge ii leat áigeguovdil
rievdadit iešguđet šlájaid
máddodatloguin.
3.8.4 Čázádat
ja energiijaáššit, bieggafápmu
Dás čujuhuvvo
Sámedikki jahkedieđáhussii
kap 2.10.9.
Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhtta
(NVE) ja Sámediggi vuolláičálle
2009 njukčamánu
31. beaivvi ovttasbargošiehtadusa
ráđđádallamiid
birra konsešuvdnaáššiid oktavuođas
sámi guovlluin. Sámi guovlluin
leat sullii 260 konsešuvdnaášši gárvvistuvvon
meannudeapmái, ja šiehtadusain
lea áigumuš dáhkidit
ahte ráđđádallamat čađahuvvojit
buori vuogi mielde.
NVE ráđđádallangeatnegasvuohta
Sámedikkiin lea
regulerejuvvon stáhtalaš eiseválddiid
ja Sámedikki gaskkasráđđádallamiid
prosedyrašiehtadusain, mearriduvvon
Gonagaslaš res. 2005 suoidnemánu
1. beaivvi. Ovttasbargošiehtadus
gaskal NVE ja Sámedikki
mearridit lagabui movt ráđđádallamat
gaskal NVE konsešuvdnaeiseváldin
ja Sámedikki geavatlaččat
galget čađahuvvot, nu
ahte NVE sáhttá ollášuhttit ráđđádallangeatnegasvuođa
Sámedikki ektui.
Sámediggi sáhttá gáibidit ráđđádallamiid
ovtta doaimma birra, jus dat doaibma njuolga sáhttá váikkuhit
sámiid beroštumiide.
Soahpamušas gaskal NVE ja
Sámedikki lea mearriduvvon
ahte NVE galgá álot čielggadit
dáhttu go Sámediggi ráđđádallamiid čuovvovaš doaimma
birra, dainna eavttuin ahte dat lea stuorit go dat máid
2005 cuoŋománu
1.beaivvi váikkuhusguorahallama
láhkaásahusas
leat mearridan
1:
Bieggafápmorusttet
Rusttetkonsešuvdna
el-fápmojohtasat ja eatnan-
ja mearrajohtasat
Dollafápmorusttet
ja eará boaldinásahusat
Čáhcefápmorusttet
Buođut ja eará rusttegat buođđuma
várás
dahje bistevaš čáhcevuorkká
Rusttet mii čohkke
dahje goansta golggus čohkkemis
bodnečázi
Rusttet čáhcevalljodagaid
sirdimis njuoskkadatguovlluid gaskkas