2.8.4 Ovttasbargu sierranas oassálastiiguin
Sámediggi gullahallá sierranas oassálastiiguin
nannen dihtii ealáhusovddideami
rámmaid sámi guovlluin.
Ealáhusorganisašuvnnat
gullet daidda oassálastiide
geaiguin Sámediggi vuoruha
gulahallat.
Lassin formálalaš čoahkkimiid sierranas
oassálastiiguin lea Sámediggi maiddái
lágidan ja áigu
lágidit álbmotčoahkkimiid
main sáhttet boahtit ovdan
evttohusat ja komeanttat. Ovdamearkka dihtii leat álbmotčoahkkimat
oassin Riddoguolástuslávdegotti
evttohusa čuovvoleamis.
Sámediggi lea árvalusaid
oktavuođas eanandoallošiehtadussii
ja boazodoallošiehtadussii
dovddahan ahte Sámediggi
galgá sáhttit
konsulteret šiehtadusaid
birra ovdalgo dat sáddejuvvojit šiehtadalliide.
Dan birra leat álggahuvvon
ságastallamat Eanandoallo-
ja biebmodepartemeanttain.
2.8.5 Doaibmabidjoplána sámi giliid
suddjema ja ovddideami várás
Sámediggi lea meannudan
sámi giliid suddjema ja
ovddideami ášši ságaškuššanáššin dievasčoahkkimis.
Ollu oasálaččain
lea ovddasvástádus
giliovddideamis; stáhtas,
fylkkain, gielddain ja maiddá Sámedikkis.
Áššis
deattuhuvvui dárbu nannet
sámegiela, eaktodáhtolaš organisašuvdnabarggu
ovddidanvejolašvuođat,
buriid ja oadjebas eallineavttuid sihkkarastin sámi árvvuid vuođul,
báikkálaš ealáhuseallima
nannen ja ovttasbargu eará ovddidanoasálaččaiguin. Konkrehta
evttohussan mearridii Sámediggi lágidit
jurdda- ja oaivadanseminára
giliovddideami várás
sámi guovlluin. Sámediggi
deattuhii ahte sámi gilit
leat iešguđetláganat
ja ahte lea dárbu heivehit
doaibmabijuid viidáset ovddideapmái.
2.8.6 Mariidna ealáhusat
2.8.6.1 Riddoguolástuslávdegotti
Sámediggi vuoruha mearrasámi
vuoigatvuođaid dohkkeheami
ja nannema, ja bargá danne árjjalaččat čuovvolemiin
Riddoguolástuslávdegotti
evttohusa finnmárkkuguolástusláhkan.
Sámediggi ja Guolástus-
ja riddodepartemeanta leat šiehtadan
ovttasbarggu ráhkkanan dihtii konsultašuvnnaide.
Sámediggi atná deaŧalažžan
gávdnat čovdosa
mii lágalaččat
dohkkeha guolástusvuoigatvuođa
eahpitkeahtes álbmotrievttálaš rámmaid siskkobealde.
Dakkár vuoigatvuođa
sisdoallu ferte viidáseappot
konkretiserejuvvot, ja boahttevaš hálddašanortnet
ferte sihkkarastit sámi
mielmearrideami resursahálddašeamis.
2.8.6.2 Luossahálddašeapmi
Sámedikki mihttomearri
lea ahte sámi mearraluossabivdu
galgá bisuhuvvot nu mo dat
lea dál vai mearraluossabivdiid
vuoigatvuođat bisuhuvvojit.
Danne lea Sámediggi bargan
dan ala ahte ii čađahuvvo
Birasgáhttendepartemeantta ásahan
konsešuvdnaortnet mearraluossabivddu
várás,
ja ahte mearraluossabivddu mudden rievdaduvvo ruovttoluotta 2007 ortnegii.
Sámedikkis leat leamaš konsultašuvnnat
jagi 2009 mearraluossabivddu muddema birra Luondduhálddašandirektoráhtain
ja Birasgáhttendepartemeanttain.
Muddemat mat ledje mearriduvvon 2008 várás,
jotkojuvvojedje 2009:s.
Luondduhálddašandirektoráhta lea
mearridan njuolggadusaid anadroma luossabivddu muddemii áigodahkii
2010 – 2014. Njuolggadusat leat mearriduvvon
konsulterekeahttá Sámedikkiin.
Sámediggi lea reivves Luondduhálddašandirektoráhtii čujuhan
dan.
Luondduhálddašandirektoráhta lea
konsulteren Sámedikki ovdalgo
mearraluossabivddu muddenevttohus áigodahkii 2010 – 2014
sáddejuvvui gulaskuddamii.
Lea čielggaduvvon ahte birasgáhtteneiseválddit
galget konsulteret muddemiid mearrideami birra maŋŋá gulaskuddama, ja
direktoráhtas galget leat
sierra čoahkkimat sámi
mearraluossabivdoorganisašuvnnaiguin
ovdal mearrideami.
2.8.6.3 Guolásteami muddemat
jagi 2009 várás
Sámedikki evttohusa vuođđun
jagi 2009 guolástusmuddema
oktavuođas lei mihttomearri
ahte buoridit resursadili sápmelaččaide
ja earáide geat bivde riddo-
ja vuotnaguovlluin. Mearridettiin jagi 2009 muddemiid lea Guolástus-
ja riddodepartemeanta muhtun čuoggáin mieđihan
Sámediggái.
Ovdamearkan dasa lea ahte uhcimus fatnasat mat bivdet dorski, leat
sihkkarastojuvvon stuorát
badjelmuddenproseantta, friija bivdima uhcimus fatnasiidda, mat
bivdet divssu ja sáiddi
giddejuvvon joavkkus, ahte fierbmečalbmesturrodat
ii bajiduvvo dorskebivddus siskkobealde vuotnalinjá ja ahte
snoranuohtti gildojuvvo vuotnalinjáid siskkobealde.
Sámediggi atná negatiivan
rahpat šákšabivddu
2009:s Finnmárkku vuonain
ja rittus go dál eat dieđe
doarvái dan birra maid šákša
mearkkaša biepmusráidui
mariidna ekologalaš vuogádagas.
Sámediggi lea viidáseappot
evttohan ahte gonagasreabbá hálddašuvvo lagašvuođa
ja sorjavašvuođa prinsihpa
vuođul.
2.8.6.4 Dorskebiebman
Sámediggi lea addán
celkámuša Omasvuona
suohkanii dorskebiebmanrusttega birra. Sámedikki
cealkámušas čujuhuvvo
Omasvuona, Ivgu ja Gáivuona suohkaniid
bargui oktasaš riddoavádatplánain.
Sámedikki oainnu mielde
ii berre ášši
meannuduvvot ovdalgo plána
lea dohkkehuvvon. Sámediggi
oaivvilda viidáseappot ahte ášši
lei berret meannudit plánaáššin
go das leat mearkkašahtti
váikkuhusat birrasii ja
servodahkii. Omasvuona plána-
ja doaibmastivra rávvii
gielddastivrra ahte ii galgan dohkkehit rusttega. Gielddastivra
lea mearridan ohcama ja addán
Storfjord Torsk lobi hukset dorskebiebmanrusttega. Lohpi lea ráddjejuvvon
3 jahkái. Sámedikki
vuosteákkat eai leat vuhtiiváldojuvvon
suohkanstivrra mearrádusas.
Ii ge Sámediggi leat ožžon
dieđu mearrádusa
birra.
2.8.7 Eanandoallu
2.8.7.1 Eanadoallošiehtadallamat
Sámediggi lea buktán árvalusaid Eanandoallo-
ja biebmodepartementii eanadoallošiehtadusaid
oktavuođas, ja lea muhtun
muddui ožžon
mieđihuvvot miljon lihtera
sturrosaš mielkeearrelassáneami.
Lassánan mielkeearri lea dattetge
ráddjejuvvon Finnmárkui. Šiehtadallit
leat ovttamielalaččat
das ahte Finnmárkkus galgá leat
seamma doarjjamáksomearri
areálaide mat leat badjel
200 dekára go vuollel 200
dekára. Dálá máksomearri
olggobealde Finnmárkku lea
uhcit areálaide mat leat badjel
200 dekára. Sámediggi
ii leat duhtavaš dainna
ahte ortnegiidda Finnmárkku
várás
ii gula sámi eanadoallu
Romssas ja Nordlánddas,
ja áigu bargat dan ala ahte
dát guokte fylkka galget
gullat daidda ortnegiidda maid Sámediggi
lea ožžon
mieđihuvvot 2010 várás.
Sámediggi háliidii
konsultašuvnnaid eanadoallošiehtadusa
birra ovdalgo fálaldat sáddejuvvui eanadoalloorganisašuvnnaide.
Eanandoallodepartemeanta lea hilgon dán gáibádusa
sihke reivve bokte ja čoahkkimis.
2.8.7.2 Dáluid bisuheapmi
Sámediggi lea ovttasbarggus
Innovasjon Norge:in ja Finnmárkku
fylkkamánni eanadoalloossodagain
plánen prošeavtta man áigumuš lea
sihkkarastit eanadoalu Porsáŋggus,
Kárášjogas
ja Guovdageainnus. Dilli guovllus lea balahahtti ja ollu dálut
leat heaittihuvvon. Gielddat bovdejuvvojit searvat 2010 ovddasmanniprošektii. Prošeavtta
vásáhusat
sáhttet várra
eará sámi
guovlluide ge boahtit ávkin.
2.8.7.3 Eanadoalu ja boazodoalu gaskasaš riiddut
Sámedikkis lea leamaš čoahkkin Finnmark
bodelag:ain dan ealáhusriiddu
birra Álttás
mii lea gaskal eanadoalu ja boazodoalu. Sámediggi
lea deattuhan ahte dát ii leat čearddalaš riidu,
muhto ealáhusriidu masa
sáhttá gávdnat dakkár čovdosiid
maid bealit sáhttet dohkkehit.
2.8.7.4 Ráđđehusa eanadoallopolitihkka
Soria Moria-julggaštusas
boahtá ovdan ahte galgá ráhkaduvvot
stuorradiggedieđáhus
norgga eanadoallopolitihka birra. Sámedikkis
galgá leat árjjalaš rolla
dán dieđáhusa ráhkadeamis.
Eanandoallodepartemeanta lea dieđihan
ruovttoluotta ahte Sámediggi galgá beassat
searvat dán bargui.
2.8.8 Duodji
2.8.8.1 Duoji ealáhusšiehtadus
Sámediggi ja duodjeorganisašuvnnat šiehtadallet
jahkásaččat ealáhusšiehtadusa
duoji várás. Čakčamánus
2009:s boatkanedje ealáhusšiehtadallamat
jagi 2010 várás.
Danne lea Sámediggi mearridan
duodjedoaibmabijuid ekonomalaš rámma
jahkásaš bušeahtas. Organisašuvnnaid
gáibádusat
lei stuorát go dat ekonomalaš rámmat mat
ledje biddjojuvvon ealáhusšiehtadussii.
2.8.8.2 Doaibmadoarjjaortnet duojáriidda
Sámediggi lea árvvoštallagoahtán
duoji doaibmadoarjjaortnega. Árvvoštallojuvvot
galget doaibmadoarjjaeavttut, doaibmadoarjjaortnega beaktu ja áššemeannudeapmi
ja áššejohtu.
Raporta galgá leat gárvvis
maŋimusat njukčamánu 1.
b. 2010.
2.8.8.3 Duoji fidnooahppiortnet
Fidnooahppoortnet doajis lea álggahuvvon,
ja guhtta ohcci leat ožžon
fálaldaga álgit
fidnooahppin. Golmmas sis leat álggahan
oahppoáigodaga. Ođđa
fidnooahppit váldojuvvojit
sisa go jagi 2010 skuvlajahki álgá. Sámediggi
lea ožžon
Boazodoalu ja duoji oahppokantuvrra organiseret ortnega. Fidnooahppoortnet
lea oassi lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmmas.
2.8.9 Boazodoallu
2.8.9.1 Sámedikki dieđáhus sámi
boazodoalu birra
Sámedikki dievasčoahkkin
meannudii 2009:s sámi boazodoallodieđáhusa. Sámi
boazodoallodieđáhus ráhkaduvvui
earret eará ságaškuššanášši vuođul
boazodoallopolitihka birra maid Sámediggi
meannudii, čoahkkimiid vuođul
buot Norgga orohagaiguin ja čoahkkima
vuođul Norgga boazosápmelaččaid
riikkaservviin.
Boazodoallopolitihkalaš barggu
bajimus mihttomearri lea váikkuhit
dasa ahte boazodoallu jotkojuvvo ceavzilis sámi
ealáhussan, ja fuolahit
ja sihkkarastit kultuvrra, giela, boares vieruid ja árbejuvvon
vuoigatvuođaid deaŧalaš fáktorin hálddašeamis
ja láhkaaddimis. Mihttomearri
mearkkaša boazodoalu árbevirolaš mihtilmasvuođa
deattuheami bearašealáhussan,
ja sihkkarastit boazodoalu areálaid.
Dieđáhusas
dieđihuvvo earret eará ođđa
politihkalaš mihttomeriid
birra ja Sámedikki vuordámušaid
birra boazodoalu hálddašeami
ektui, ja Sámedikki iežas
rolla ja ovddasvástádusa
birra boazoealáhusa ovddideami
ektui. Dieđáhus árvala
iešguđet politihkalaš strategiijaid
dainna ulbmiliin ahte sihkkarastit boazodoalu rámmaeavttuid. Sámediggi
oaidná dakkár
ovddideami mii mearkkaša
stuorát válddi guovddáš sámi
servodatsurggiin. Duohta jahkásaš bušeahttašiehtadallamat
ovddidivččii
Sámedikki rolla politihkkaovddideaddjin
ja ovddasvástádusdoaimmaheaddjin.
Dakkár ovddideami háliidus guoská maiddái
boazodollui politihkka- ja váldesuorgin
Sámediggái.
2.8.9.2 Boazodoallošiehtadus
Sámediggi lea dárkojeaddji
stáhta bealis boazodoallošiehtadallamiin. Sámediggi
lea evttohusastis boazodoallošiehtadussii
earret eará evttohan ahte orohatdoarjja
orohagaide maid boazolohku lea menddo stuoris, ii galgga oaniduvvot.
Boazodoalloláhka geatnegahttá orohagaid
fuolahit oktasašresurssaid,
ja doarjjaeaktun lea ahte orohagat galget geahpedit boazologu jus
dat lea menddo stuoris daid areálaid
ektui maid sáhttá geavahit.
Dát mearkkaša ahte
orohagaid ferte atnit boazodoalu ovddasteaddji orgánan
mii galgá fuolahit ávnnaslaš vuđđosa
ovttaskas boazodoalli bealis. Sámediggi
oaivvilda ahte dat vuohki mo stáhta
lea gieđahallan orohatdoarjaga,
ii ollašuhte álgoálbmotrievtti
mii eaktuda ahte stáhta
galgá fuolahit dan ahte álgoálbmot
ovddasteaddji orgána sáhttá fuolahit
iežas ávnnaslaš vuđđosa.
Sámedikki oainnu mielde
ii leat riekta ahte orohatdoarjaga oanideapmi galgá čuohcat
buot orohaga boazodoalliide go okta dahje eanebut orohagas eai doahttal
dohkálaš boazologu.
2.8.9.3 132 kV fápmolinjjá huksen Mátta-Helgelánddas
Sámediggi lea konsulteremin
Oljo- ja energiijadepartemeanttain fápmolinjá huksema birra
Mátta-Helgelánddas.
Fápmolinjá lea
plánejuvvon Vevelstad suohkanis Brønnøy
suohkanii. Válljejuvvon
spáittusmolssaeaktu lea
hálbbimus molssaeaktu, muhto šaddá vuostálagaid
guohtuneatnamiiguin ja máŋgga
johtolat-, vuojehan- ja johtingeainnuiguin guoskevaš orohagas
Jillen-Njaarke. Spáittus šaddá maiddái
vuostálagaid sámi
kulturmuittuiguin.
2.8.9.4 Konsultašuvnnat konsešuvnnaid birra
Forsanvatnet fápmorusttega muddeman
ja fápmohuksema birra
Oljo- ja energiijadepartemeanta lea addán Nord-Salten
Kraftlag AL:ii konsešuvnna
muddet Forsanvatn ja Forsanvatn fápmorusttega Stáiggus
ja Hápmira suohkaniin Nordlánddas.
Sámedikki ledje konsultašuvnnat
Oljo- ja energiijadepartemeanttain dán áššis.
Guokte čielggadusa ráhkaduvvojedje
muddema vejolaš váikkuhusaid
birra boazodollui. Raporta deattuha iešguđetláhkai váikkuhusaid
johtingeainnuide. Konsultašuvnnain
ii čielga man muddui lea ovttamielalašvuohta
departemeantta ja Sámedikki
gaskkas das ahte sáhttet
go muddemat dagahit ahte johtolatgeaidnu giddejuvvo. Ii ge Sámediggi
beassan konsulteret vejolaš konsešuvdnaeavttuid
guovllu boazodoalu ektui. Konsultašuvnnat
eai čađahuvvon
buori jáhkus dainna ulbmiliin
ahte juksat ovttamielalašvuođa
nu mo konsultašuvdnašiehtadus gáibida.
Departemeanta loahpahii konsultašuvnnaid
ovttabeallásaččat vaikke
vel Sámedikkis ii leat leamaš vejolašvuohta árvvoštallat
lea go vejolaš juksat ovttamielalašvuođa. Eai
ge konsultašuvnnat čuovvoluvvon njuolgga
guoskkahuvvon orohagaid ektui.
2.8.9.5 Muhtun guovlluid ráfáiduhttin boazoguohtuma
vuostá Finnmárkkus
Sámediggi ja Eanadoallo-
ja biebmodepartemeanta leaba barggu oktavuođas
revideret láhkaásahusa
mii guoská muhtun Finnmárkku
guovlluid ráfáiduhttimii boazoguohtuma
vuostá, álggahan
konsultašuvdnaproseassa.
Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta galgá maiddái
konsulteret eará njuolgga
guoskkahuvvon sámi beroštusaid.
Konsultašuvnnaid rámmat
lei rievttálaš vuolggasadji, historihkka, áššeproseassa,
juridihkalaš čuolbmačilgehusat
ja vejolaš molssaektosaš čovdosat. Sámediggi
ja Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta eaba juksan ovttamielalašvuođa.
2.8.9.6 Geaidnu Njeareveadjái
2008:s attii Sámediggi
400 000 ruvdnosaš lohpádusa
Njeareveaji geaidnosearvái bargat
prošeavttain «Vei
til Nervei». Sámediggi
háliid deaivvadit Njeareveaji geaidnoservviin
ja dainna orohagain, mii lea dolvon Njeareveaji-ášši
riektái, vai gulahallama
bokte sáhtášii čoavdit ášši.
Orohat ii háliidan searvat.
Sámediggi lea doallan čoahkkima
Njeareveaji geaidnoservviin, ja lea čuovvola ášši ságaškuššamiiguin Finnmárkkuopmodagain
ja Finnmárkku fylkkagielddain.
Lea dahkkojuvvon bággolonistanmearrádus
mii earret eará mearkkaša
ahte buhtadusmeroštallamat boazodollui
mearriduvvojit rievttis. Oasit geainnus leat leamaš huksejuvvomin
2009 golggotmánu rájes
Johtolatdepartemeantta ruđaiguin,
muhto lea ain guhki dassážiigo
geaidnu adnojuvvo leat gárvvis. Ášši
galgá várra
meannuduvvot Finnmárkku
fylkkadikkis 2010 dálvvi.
2.8.10 Lotnolas- ja meahcceeáláhusat
2.8.10.1 Lotnolasealáhusaid
árvoháhkanprográmma
ja sámi
mátkeealáhusat
Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma
prográmmačilgehus
ja sámi mátkeealáhus árvvoštallojuvvojit jeavddalaččat
heivehan dihtii ealáhuseallima
ovddideapmái, ja Stuorradikki
ja Sámedikki bušeahttamearrádusaide.
Sámediggi čađaha dan
lassin muddemiid muhtun doaibmabijuid várás
oččodan
dihtii dakkár váikkuhangaskaoapmeortnega mii
deaivá nu bures go vejolaš. Prográmma
bokte lea leamaš vejolaš ruhtadit
bagadusbálvalusa duojis
mas Duodjeinstituhtta lea ožžon ovddasvástádusa.
Leat maid álggahuvvon doaibmabijut
mat uhcidivčče njurjomáddodaga
muhtun vuonain. Máŋga
investerendoaibmabiju leat ruhtaduvvon prográmma
bokte. Eanaš oassi ruđain
lea juolluduvvon mátkeealáhusulbmiliidda.
2.8.10.2 Meahcceealáhusat
Sámediggi lea Sámi
bivdo- ja meahcástanservviin
ja Guovdageainnu suohkaniin ságaškuššan
meahcceealáhusaid ovdáneami
erenoamáš deattuin
sáivaguolásteapmái
Guovdageainnus. Stuorra hástalusat
leat álggahit ođđa doaimmaid
meahcceealáhusas. Sámediggi
hálddaša
váikkuhangaskaomiid mat
dárbbašuvvojit
doaibmabijuid ruhtadeapmái,
muhto ealáhus ieš dat
ferte álggahit ođđa doaibmabijuid.
Sámediggi lea juolludan
doarjaga dasa ahte árvvoštallat
lea go vuođđu
sáivaguliid vuostáiváldimii
Guovdageainnus.
2.8.10.3 Gárdun
Sámediggi lea addán cealkámuša
Finnmárkkuopmodaga evttohussii
ahte muddet gárduma. Sámediggi
deattuhii ahte ferte deattuhuvvot ahte rievssahiid gárdumis
lea dakkár vuođđu
sámi kultuvrras ja ealáhusdoaimmaheamis,
mas lea doarjja finnmárkkulága
ulbmilparagráfas. Sámediggi
lea viidáseappot dovddahan ahte
ii dárbbaš muddet
gárduma vai ceavzilis rievssatmáddodat
sihkkarastojuvvo, danne go dat rievssathivvodat mii bivdojuvvo gárdumis
ii okto áitte rievssatmáddodaga,
ja danne go gárdun viehka
guhkás mudde iežas. Finnmárkkuopmodaga
stivra mearridii dattetge ahte ásahuvvo áigodatearri gárdumii
go resursadeasta dan dahká dárbbašlažžan. Gárdunáigodahkii
2009 – 2010 ásahuvvo
dakkár áigodatearri,
ahte gárdumiin beassá bivdit
eanemusat 50 rievssaha juohke áigodagas.
2.8.11 Boraspiret
Sámediggi nammada áirasiid
boraspirenammagottiide Hedmárkkus
davás. Birasgáhttendepartemeanta
gáibida boraspireláhkaásahusa
vuođul ahte Sámedikki áirasat
boraspirelávdegottiin galget
lea áirrasin dahje várreáirrasin
Sámedikkis. Sámediggi
mielas dát gáibádus lea
eahpegovttolaš, ja lea bivdán Birasgáhttendepartemeantta
rievdadit boraspireláhkaásahusa
nu ahte Sámediggi friija
sáhttá nammadit
lahtuidis boraspirenammagottiide. Birasgáhttendepartemeanta lea
mieđihan Sámedikki gáibádussii
ja sis lea leamaš láhkaásahusa
rievdadusevttohus gulaskuddamis 2009 čavčča. Láhkaásahusrievdadus
lea nu ahte ii šat gáibiduvvo
ahte Sámedikki lahtut regionála
boraspirenammagottiin galget leat áirrasin
dahje várreáirrasin Sámedikkis.
Dat gáibádus
gal bisuhuvvo ahte galgá leat
báikkálaš gullevašvuohta.