9 Sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddaneavttut
Johtilis servodatlaš nuppástusat
ja bajásšaddandilli mii mielddisbuktá kultuvrralaš gealdduid
ja identitehtalaš válljemiid, bidjá sámi
mánáid ja nuoraid dakkár dillái – giela
ja kultuvrra válljema hárrái – man
eanádatveahkadaga mánát eai vásit.
Sámi mánát ja nuorat bajásšaddet árbevieru
ja ođasmahttima gaskasaš gealdagasdilis;
nuppi bealde lea sámi servodaga dihtomielalaš gaskavuohta
iežas árbevirrui, ja nuppi bealde lea ođđaáigásaš servodaga
váikkuhanfápmu ja gáibádusat nuppástuvvamii
buot eallinsduovdagiin.
Sámi mánáin ja nuorain lea dán áigái, áibbas eará láhkai
go ovdal, oktavuohta norgalaš servodahkii muđui.
Eatnagat leat heivehan iežaset stuorraservodaga gáibádusaide
ja vuordagiidda ja liikká váldán mielddiset
rikkis kultuvrralaš árbevieruid. Seammás
gávdno ain diehtemeahttunvuohta, negatiiva miellaguottut
ja fuollameahttunvuohta sámiid hárrái.
Sámi mánát ja nuorat válljejit iešguđetlágan
strategiijaid bokte ovddaldastit boares ovdagáttuid ja
diehtemeahttunvuođa. Muhtumat válljejit
unnibut čájehit sámi gullevašvuođaset
vai veltet unohasvuođain, nuppit fas válljejit
rahpasit dáid vuostá dáistalit. Eatnat
sámi mánát ja nuorat leat dán áigái
soga dáfus máŋggakultuvrralaččat.
Máŋggas eai sáhte eaige hálit
juogustuvvot dušše sápmelažžan
dahje dušše dážan.
Eatnašat dáidet dadjat: «Mii
leat sámit, muhto mii leat norgalaččat maid.»
Gielddain lea molsašuvvi dihtomielalašvuohta
sámi mánáid ja nuoraid dárbbuid
hárrái, ja dáid áimmahuššama
hárrái gielddalaš fálaldagaid
hábmedettiin.
9.1 Oktilis ja bálddalastojuvvon mánáid-
ja nuoraidpolitihkka
9.1.1 ON:a konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid
birra
ON:a konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid birra
vuođđuduvvá vuđolaš dovddasteapmái
ahte mánát dárbbašit
vásedin suodjalusa, ja siskkilda siviila, politihkalaš,
ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid. Ráđđehus
bargá árjjálaččat dan
beales ahte mánáid vuoigatvuođaid
ovddiduvvojit dán konvenšuvnna mielde.
Konvenšuvdna atná ee. deastta mearkkašumis
mii juohke álbmotjoavkku árbevieruin ja kultuvrralaš árvvuin
lea máná várjalussii ja su harmonalaš ahtanuššamii.
Muhtun artihkkaliin lea erenoamáš čuožžovašvuohta
sámi mánáid vuoigatvuođaide.
Artihkal 30 addá čuovvovaš oppalaš prinsihpa:
«Riikkain gos gávdnojit čearddalaš,
oskkoldatlaš ja gielalaš veahádagat
dahje eamiálbmogat, ii galgga mánná gii
gullá diekkár veahádahkii dahje eamiálbmogii,
gildojuvvot oažžumis vuoigatvuođa
ovttas iežas joavkku eará miellahtuiguin návddašit
iežas kultuvrra buriid, dovddastit ja atnit iežas
oskkoldaga dahje geavahit iežas giela.»
Riikkaidgaskasaš geatnegasvuođain
mat dás lea vuođđuduvvon,
lea mearkkašupmi norgalaš eiseválddiid
politihkkii máŋgga suorggis mat gusket
sámi mánáid bajásšaddaneavttuide.
Dat gustojit duovdagiidda nugo mánáidgárdái,
vuođđoskuvlii, joatkkaskuvlii,
mediaide ja eará duovdagiidda eallimis main almmolaš eiseválddiin
lea meroštallojuvvon leat ovddasvástádus.
Gielddain lea erenoamáš ovddasvástádus
váfisit sámi mánáid ja nuoraid
bajásšaddama nu ahte ožžot
nannejuvvot iežaset identitehta ja iežaset gullevašvuođa
sámi servodahkii.
9.1.2 Mánáidáittardeaddji
Mánáidáittardeaddjis váilu
dál sámi giella- ja kulturgelbbolašvuohta,
juoga man maiddái Sámediggi lea čujuhan
ja oaivvilda Mánáidáittardeaddji galgat
háhkat. Sámediggi oaivvilda velá ahte
boahtteáiggis ferte ásahuvvot sierra sámi mánáidáittardeaddji.
Ráđđehus oaivvilda
eanemus ulbmillažžan ahte lea okta mánáidáittardeaddji
Norggas. Mánáidáittardeaddji galgá diehttelasat áimmahuššat
sámi mánáid. Ráđđehus
lea danne ovttaoaivilis ahte Mánáidáittardeaddjis berre
leat sámi giella- ja kulturgelbbolašvuohta
ja gelbbolašvuohta sámi mánáid
ja nuoraid birra. Dát lea deaŧalaš vai
sáhttá váldit vuostá sámi mánáid
ja nuoraid geat váldet oktavuođa ja
vai eambbo sáhttá guovdilastit ja dahkat oinnolažžan sámi
mánáid ja nuoraid. Ráđđehus čujuha
ahte Mánáidáittardeaddji lea lága
bokte skihkkejuvvon
1
atnit
riikkagottálaš ovddasvástádusa
buot mánáin Norggas.
Ráđđehus áigu
váfistit ahte Mánáidáittardeaddji
oažžu sámi giela ja kultuvrra gelbbolašvuođa.
9.1.3 Gielddalaš mánáid- ja
nuoraidpolitihkka
Go sámi giella ja kultuvra lea unnán oinnolaš ja dábuheamis
bearašeallimis, bajásšaddaninstitušuvnnain,
lagasbirrasis, gielddalaš fálaldagain
ja mediain, de lea váttis gárgedit sámi
identitehta ja gullevašvuođa.
Stuorraservodaga kultuvrra váikkuhus ferte čađat
bajásšattadettiin ovddaldastojuvvot
sámi kultuvrra sisdoaluin. Mánáid- ja
nuoraidpolitihka hábmema ja čuovvoleami juksanmearrin
ferte leat ráhkadit bajásšaddanbirrasiid
mánáide gos sámi ja dáža kultuvrras
nu eatnat go vejolaš lea okta stáhtus
ja vásihuvvojit ovttaárvosažžan.
Sámi mánát ja nuorat eai leat lágáš joavku,
eai ássanbáikki eaige dovddiidusduogáža
dáfus. Sámi kultuvrra olggosbuktimis leat sakka iešguđetlágan
eavttut mat leat das gitta gos mánát ásset.
Muhtun báikkiin leat sámit eanetlogus ja dainna
oinnolaččat servodagas, ja eará báikkiin
leat sámit unnitlogus ja eaige vel nu oinnolaččat
almmolaš oktavuođain.
Riikkapolitihkalaš njuolggadusaid mielde mánáid
ja nuoraid beroštusaid nannema várás galget
gielddat oppalaččat árvvoštallat
mánáid ja nuoraid bajásšaddanbirrasiid
vai juksanmearit ja doaibmabijut laktojuvvojit gielddaplánabargui. Maid
lea dárbbašlaš bargat
vai sámi mánáid ja nuoraid identitehtta
ja gullevašvuohta sámi servodahkii
nannejuvvo, molsašuvvá gielddas gildii. Muhtun
gielddain sáhttet sámi giela oahpaheapmi ja sámi
kulturárbevieruid joatkinvejolašvuođat leat
buot hohpolaččamusat. Eará gielddain
lea sáhka oažžut johtui sámi
mánáidgárddi ja sámi skuvlafálaldaga.
Gielddain mat árbevirolaččat adnojuvvojit
sámi gieldan, sáhttet nuoraid boahtteáiggevejolašvuođat,
oahppu ja boahttevaš bargovejolašvuođat
leat deaŧalaččamus rahčamušsuorgi.
Mánáid- ja bearašdepartemeanta
ja Sámediggi áigot 2001 mielde almmuhit gihppaga mii
addá sámi mánáid ja nuoraid
iešguđetlágan fálaldagaid
oppalašgeahčaldaga. Iešguđet gieldda
ovdamearkkat galget arvvosmahttit nuppiid gielddaid garraseappot
vuoruhit sámi mánáid ja nuoraid. Gihpa čilge
vuoigatvuođaid lágain ja konvenšuvnnain,
ovdamearkkaid gielddalaš plánemis sámi
mánáid ja nuoraid várás ja singuin ovttas,
ja dasto ovdamearkkaid mat čájehit fálaldagaid
mat addojuvvojit mánáide das rájes go
leat unnit dearvvašdivššohagas
ja mánáidgárddis, skuvla- ja astoáigefálaldagaid,
ja fálaldagaid nuoraide geat leat oahpus ja nuoraidinformašuvnna
ja davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbarggu
vejolašvuođaid.
9.1.4 Erenoamáš rahčamušsuorggit
Mánáid ja nuoraid váikkuhanfámu
nannen lea ráđđehusa
guovdilis juksanmearri. Riikkapolitihkalaš njuolggadusaid
mielde mánáid ja nuoraid beroštusaid
nannema várás plánemis galget gielddat
organiseret plánenproseassa nu ahte oainnut mat gustojit
mánáide guoskkahuvvon áššeoasálažžan,
bohtet ovdan, ja nu ahte iešguđetlágan
mánáid ja nuoraid joavkkut ožžot
vejolašvuođa ieža
oassálastit. ON:a konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid
birra nanne ahte mánáin lea vuoigatvuohta cealkit
oaivila áššiin
mat gusket sidjiide ja ahte sin oaivilat galget adnojuvvot dettolažžan.
2001 mielde leat badjel bealli riikka gielddain álggahan
mánáid- ja nuoraidráđi
dahje sullasaš mánáid ja nuoraid
váikkuhanfápmoorgána. Gielddain gos lea
sámi veahkadat šaddá diekkár orgána
deaŧalažžan oinnolažžan
dahkat sámi mánáid ja nuoraid iežaset
beroštusaid ja dárbbuid. Mánáid-
ja bearašdepartemeanta áigu ain arvvosmahttit
jurdda- ja dovddiiduslonohallama ja bargat váfistit ahte
buot mánáid ja nuoraid joavkkut besset oassálastit
gielddalaš plánen- ja mearridanproseassaide,
ja áigu ovttasbargat Sámedikkiin ovdamearkkaid
hárrái mat čájehit gielddain gos
leat sámi mánát ja nuorat.
Oassin barggus buoridit mánáid ja nuoraid bajásšaddan-
ja eallineavttuid lea ráđđehus álggahan
bajásšaddanbirrasa nannema gárgedanprográmma.
Prográmma álggii 1998 ja bistá máŋga
jagi. Juksanmearrin lea nannet ja viidáseappot gárgedit
báikkálaš bajásšaddanbirrasiid almmolaš ja
eaktodáhtolaš fámuid viiddis ovttasbarggu
bokte. Mánáid ja nuoraid oassálastima,
mieldedoaibmama ja nákcema vejolašvuođaid
buorideapmi leat guoddážis. Seammás galget
veahkaválddi, givssideami, gárrenrihkolašvuođa
ja nállevealaheami vuostálastima árjjat
mánáid- ja nuoraidbirrasiin nannejuvvot.
Deanu gielda lei logi vuosttamuš gieldda searvvis
mat ledje bajásšaddanbirrasa nannema gárgedanprográmmas
mielde. 2001 mielde galget válljejuvvot 10 ođđa
gieldda. Áigeguovdilin lea válljet ovtta gieldda
sámi giela hálddahanguovllus.
9.1.5 Sámi mánáid- ja nuoraid organisašuvnnat
Mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnat
leat deaŧalaččat dynamalaš ja
demokráhtalaš servodaga gárgedeapmái.
Organisašuvnnaid bargu lea maiddái
deaŧalaš oaččuhit
mánáid ja nuoraid mielde servodaga hábmemii
sin iežaset eavttuid ja iešguđetlágan
ideologalaš vuđđosa
alde. Ráđđehus áigu
danne ain doarjut eaktodáhtolaš mánáid-
ja nuoraidorganisašuvnnaid doaimma máŋggadáfotvuođa. Okta
doarjjadoaibmabidju lea addit doaibmadoarjaga organisašuvnnaide.
Sámi nuoraidorganisašuvnnat, nugo
NSR:a nuoraidlávdegoddi ja Davvi Nuorra leat ožžon doarjaga
doibmii, projeavttaide ja riikkaidgaskasaš doaimmaide.
Organisašuvnnat gáibiduvvojit leat
dihto sturrodagas ja viidodagas, muhto lea maiddái adnojuvvon
deasta dilálašvuođain ja
vejolašvuođain mat leat
sámi organisašuvnnain. Dárbu
lea positiivvalaččat earuhit norgalaš sámepolitihka
mielde.
Sámi nuoraidorganisašuvnnain šaddá guovdilis
rolla Barentsguovllu nuoraidbarggu gárgedeamis. Barents
Regional Youth Forum:s (BRYF) leat eamiálbmotnuoraid ovddasteaddjit.
Forum oažžu rolla ovddasduvdin ja álggadahkkin
guovllu ovttasbarggu viidáseappot gárgedeamis.
9.2 Mánáidgárdesuorgi
Ráđđehusas lea
juksanemearrin láhčit dilálašvuođaid
bajásšaddamii mas guokte giela ja guokte
kultuvrra sáhttet leat riggodahkan sámi mánáide.
Mánáidgárdi galgá leat mielde
addimin mánáide oadjebas vuđđosa
sin iežaset kultuvrras ja mánáidgárddis
lea guovdilis rolla giela ja identitehta gárgedeami dáhpáhusguovddážin. Sámi
giela dilli lea iešguđetlágan
iešguđet guovllus, ja sámi
giela geavaheapmi mánáidgárddis lea danne
sorjavaš das leago mánáidgárddis sámegiella
vai dárogiella váldogiellan. Molsašuvvamat
das makkár mánáidgárdefálaldat addojuvvo
sámi mánáide leat stuorrát;
sámi mánáid rájes geain lea
fálaldat sámi mánáidgárddiin
main lea sámegiella váldogiellan dárogielat sámemánáid
rádjai geat ožžot fálaldaga
dáža mánáidgárddiin.
Gávdnojit maiddái ovdamearkkat mat čájehit
váhnemiid geain ii leat sámi duogáš geat
háliidit ahte mánát galget oažžut
sámi kultur- ja giellafálaldaga mánáidgárddis.
Mánáidgárddiid rámmaplána
nanne ahte juohke okta mánná galgá oažžut
mánáidgárdefálaldaga mii lea
heivehuvon máná gielladillái.
Lágas mánáidgárddiid birra
lea gieldda ovddasvástádus lágidit fálaldagaid
sámi mánáide aiddostahttojuvvon: «Mánáidgárddit
sámi mánáid várás galget
vuođđuduvvat sámi
gillii ja kultuvrii (§ 7, goalmmát lađas).» Mánáid-
ja bearašdepartemeanta lea mielas ovttasbargagoahtit
Sámedikkiin árvvoštallat vejolašvuođa
addit Sámediggái válddi addit ásahusaid
Lága mánáidgárddiid birra láhkavuđđosiin.
Ferte čielggaduvvot dárkileappot makkár
mearrádusat mánáidgárdelágas
sáhttet leat áigeguovdilat dán oktavuođas.
Sámi mánáidgárddit leat mearkkašahtti
láhkai lassánan maŋimuš logi
jagis. Dát boahtá sihke das go mánáidgárdehuksen
oppalaččat lea buorránan ja go lea čuovvoluvvon
sámi váhnemiid garraset sávaldat ahte
sii háliidit iežaset mánáide
oažžut fálaldaga mánáidgárddis
mii vuođđuduvvá sámi
gillii ja kultuvrii. Jagis 1999 ledje 56 sámi mánáidgárddi
mat adde fálaldaga badjelaš 1000 mánnái.
Dáid gávdná Finnmárkku, Romssa,
Nordlándda, Mátta-Trøndelága,
Hedmárkku ja Oslo fylkkas.
9.2.1 Vásedin doarjja sámi mánáidgárddiide
Addojuvvo doarjja mánáidgárddiide
main lea njuolggadusaid bokte mearriduvvon ahte dain lea sámi
giella ja kultuvra vuođusin. Doarjaga háhkun
lea gokčat liigegoluid maid sámi mánáidgárdefálaldat
mielddisbuktá ja dainna váfistit ahte mánát dáid
mánáidgárddiin ožžot
gárgeduvvot ja nannejuvvot iežaset sámi
giela ja iežaset kulturduogáža. Sámi
mánáidgárddiid sierradoarjja sirdojuvvui Sámediggái
ođđajagemánu 1.
2001. Sámediggi galgá ráhkadit ođđa
njuolggadusaid doarjjaortnegii 2001 mielde.
Norgga gávpot- ja guovlodutkama instituhta (Norsk institutt
for by- og regionforskning) (Eikeland/Krogh: Samiske barnehager,
NIBR:1999) ráhkadan raporta čájeha ahte
leat mearkkašahtti erohusat gielddaid ja mánáidgárddiid
gaskkas doarjaga geavaheamis. Dát gusto erenoamážit gaskavuhtii
eanemus mihtilmas sámi guovlluid ja guovlluid gaskkas mat
leat ođđasislihkkanproseassas.
Ovdehussan gárgedit mánáid identitehta sápmelažžan
lea sorjavaš das makkár dilli sámegielas
lea mánáidgárddi báikkálašservodagas.
Lea stuorra dárbu statistihkalaš čuvgehusaide
sámi mánáidgárddiid birra. Mánáid-
ja bearašdepartemeanta áigu árvvoštallat
sáhttetgo čuvgehusat sámi mánáidgárddiid
birra laktojuvvot mánáidgárddi jahkedieđáhusskovvái. Departemeanta áigu
viidáseappot, ovttasbarggus Sámedikkiin, árvvoštallat
vejolaš guorahallama sámi váhnemiid
mánáidgárdedárbbu birra. Erenoamážit
dárbbašuvvo dát guovlluin
mat leat sámi guovddášguovlluid
olggobealde.
9.2.2 Sámi mánáidgárddiid bargit
Bargiid sámi giela ja kultuvrra máhttu ja diehtu
lea mearrideaddji ovdehussan go mánát sámi
mánáidgárddiin galget oažžut
nannejuvvot ja gárgeduvvot iežaset giela ja identitehta.
Hástalussan lea váfistit sámegiela gelbbolaš bargiid
bestema, erenoamážit pedagogalaš bargiid,
muhto maiddái assisteanttaid. Dasto lea deaŧalaš bisuhit
sin geat leat juo suorggis. Dárbu lasse- ja joatkkaohppui
lea stuoris. Erenoamáš fuopmášumi
ferte giddet dárbui mii lea sámi hálddahanguovllu
olggobealde. NIBR-raporta čájeha ahte sámi
mánáidgárddiin lea mearkkašahtti
dárbu gielalaš gelbbolašvuođahuksemii.
Gielddain lea ovddasvástádus das ahte mánáidgárddiid
bargiin lea dárbbašlaš gelbbolašvuohta.
Máŋga gieldda leat virgádan sierra
sámegiela giellamielbargiid geat oaivadit mánáidgárddiid
ja skuvllaid rámmaplána ja oahppoplána
sámi sisdoalu gárgedeamis. Kárášjoga gielda
lea gárgedan guovttegielatvuođaplána mánáidgárddiidasas
ja skuvllaidasas. Dan oktavuođas leat ráhkaduvvon
lasseoahppoplánat mánáidgárdebargiide
mat galget leat vuolggasadjin gárgedit heivvolaš organiserenhámiid,
metodaid (ovdamearkka dihtii giellalávggu) ja strategiijaid
pedagogalaš gárgedeapmái guovttegielat perspektiivvas.
Sámi allaskuvla Guovdageainnus lea áidna allaskuvla
mii addá oahpu ovdaskuvlaoahpaheddjiide geain lea sámegiela
gelbbolašvuohta. Sámi allaskuvllas
ii leat buot jagiin leamaš doarvái
ohccivuođus álggahit oahpu. Okta sivva
lea leamaš ohcciid váilevaš lohkangelbbolašvuohta.
Sámi allaskuvla bargá iešguđetlágan
strategiijaiguin ovddaldastin dihtii dábálaš lohkangelbbolašvuođa
dárbbu. Lassin árvvoštallojuvvojit
iešguđetlágan lávdaduvvon
fálaladatmállet ovdaskuvlaoahpaheaddjeohppui ja
mánáidgárdebargiid iešguđetlágan
lasseoahppofálaldagaide.
Muhtun gielddat leat addán stipeandda sámi studeanttaide
geat váldet ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu dainna eavttuin
ahte čatnet iežaset bargat gielddas dihto áigodahkii.
Lávdegoddi mii lea geahčadan sámi oahpaheaddjeoahpu
(NA— 2000: 3 Sámi oahpaheaddjeoahppu) evttoha
ahte álggahuvvojit vásedin stipeandaortnegat lasihan
dihtii bestema sámi oahpaheaddjeohppui. Árta lea
jáhkkit ahte stipeandaortnet arvvosmahttá eambbo nuoraid
ohcat ovdaskuvlaoahpeaddjeohppui. Mánáid- ja bearašdepartemeanta áigu,
ovttasbarggus Sámedikkiin, čielggadit gažaldaga
stipeanddas studeanttaide geat váldet sámi ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu.
Vai sámi mánáidgárddit háhket,
bisuhit ja viidásetgárgedit gelbbolašvuođa,
de lea dárbu bidjat doibmii iešguđetlágan
lasse- ja joatkkaoahppodoaibmabijuid. NA— 2000: 3 Sámi
oahpaheaddjeoahppu evttoha gárgedit kulturfága
oahppofálaldaga mas váldodeaddu lea árbevierrodieđus
ja -máhtus. Dan lassin ahte lea oassin sihke dábálašoahpaheaddje-
ja ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpus, de berre fága sáhttit
fállojuvvot lasse- ja joatkkaoahppofálaldahkan.
Deaŧalaš lea hukset diekkár
gelbbolašvuođa buot dan
golmma sámi giellaguovllu sámi mánáidgárddiid
mánáidgárdebargiide. Erenoamáš dárbbašlaš lea
arvvosmahttit doaibmabijuid gielddain mat leat sámi hálddahanguovllu
olggobealde ja mat leat ođđasislihkkanproseassas.
Mánáid- ja bearašdepartemeanta áigu čielggadit
lasse- ja joatkkaoahppofálaldagaid dárbbu, ovttasbarggus
Sámedikkiin ja guoskevaš fylkkamánniiguin.
Doaibmabijut mat leat namahuvvon bajábealde gehččojuvvojit
Mánáid- ja bearašdepartemeantta mánáidgárdesuorggi
golmmajahkásaš kvalitehttanannema olis
(2001–2003).
9.2.3 Nevvodan-, geahččaladdan- ja gárgedanbargu
NIBR guorahallan čájeha ahte sámi
mánáidgárddiin lea stuorra dárbu
nevvodeapmái, informašuvdnii ja dovddiiduslonohallamii.
Eanet doaibmevaš nevvodan- ja gárgedanbargu
berre arvvosmahttojuvvot sámi mánáidgárdesuorggis. Viidáseappot šaddá deaŧalažžan
hukset fierpmádagaid sámi mánáidgárddiid
gaskii informašuvdna- ja dovddiiduslonohallama
nammii.
Ain lea stuorra dárbu gárgedit pedagogalaš ávdnasiid
sámi mánáidgárddiid atnui. Sámedikki oahpahusossodagas
lea dát deaŧalaš nannenduovddan.
Sámediggi nannejuvvo Mánáid- ja bearašdepartemeantta
ruđaiguin maiguin galget gárgeduvvot
pedagogalaš ávdnasat sámi mánáidgárddiid
atnui ja geahččaladdan- ja gárgedanbargui.
Gielddas mánáidgárdeeaiggádin
ja mánáidgárdeeiseváldin lea
ovddasvástádus arvvosmahttit gárgedanbarggu
ja fierpmádathuksema. Maiddái gielddaidgaskasaš ovttasbargu
lea deaŧalaš dovddiidusaid
juogadeapmái, oktavuođaid čatnamii,
arvvosmahttimii ja oaivadeapmái. Sámedikki oahpahusossodat
ja Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit lea lágidan
konfereanssaid sámi mánáidgárddiid
bargiide. Deaŧalaš ja dárbbašlaš lea
lágidit gávnnadanbáikkiid sámi
mánáidgárddiid bargiide. Barggus mii
lea oaivvilduvvon gielddaide leat fylkkamánnit, erenoamážit
Finnmárkkus ja Romssas, deaŧalaš nákcan
ja ovttasbargoguoibmin Sámediggái sámi
mánáidgárdesuorggi gárgedeamis.
9.3 Mánáidsuodjalus
NOU 1995: 6 Plan for helse- og sosialtjenester for den samiske
befolkning i Norge (Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid
plána Norgga sámi veahkadahkii) govvidii mánáidsuodjalusbálvalusa mii
buorebut sáhttá heivehuvvot geavaheddjiide, sin
gillii, kultuvrii ja báikkálašservodagaide maidda
sii gullet. Muhtun ođđaset
dutkosat čájehit ahte mánáidsuodjalus
mánáidsuodjaluslága čađaheamis
sámi guovlluin dárbbaša máhttit eanet
sámi báikkálaš kultuvrra
ja jurddašanvuogi, sámi árbevieruid
ja bajásgeassinvugiid birra vai sáhttá addit
rivttes veahki rivttes áigái sámi mánáid
ja nuoraid buorrin. NOU 1995: 6 čuovvoleami oktavuođas
lea Mánáid- ja bearašdepartemeanta
addán doarjaga doaibmabijuide mat barget dan guvlui ahte
mánáidsuodjalusa sámi perspektiiva ja
gelbbolašvuohta nannejuvvo.
Mánáid- ja bearašdepartemeanta
lea «Váhnennevvodeami prográmma» bokte
gárgedan ávdnasiid váhnemiidda ja dearvvašdivššohagaid atnui
mat galget doarjut váhnemiid fuolaheaddjin ja bajásgeassin.
Maiddái leat gárgeduvvon ávdnasat skuvlla
atnui. Mánáid- ja bearašdepartemeanta áigu
váfistit ahte buot čuožžovaš ávdnasat jorgaluvvojit
sámegillii.
Mii gusto gelbbolašvuođaovdáneapmái máŋggakultuvrrat
mánáidsuodjalusa birra muđui,
de juolluda Mánáid- ja bearašdepartemeanta
eanaš iežas doarjagiid Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa
gárgedanguovddážii doaibmadoarjjan. Davvi-Norgga
mánáidsuodjalusa gárgedanguovddáš galgá áimmahuššat
gažaldagaid mat čatnasit sámi mánáide
ja nuoraide. Guovddáža deaŧalaš dahkamuššan
lea veahkehit gárgedit mánáidsuodjalusa
mii atná deastta sámi veahkadaga kultuvrras. Guovddáža
dutkama váldosuorggit leat mánáidsuodjalusa
gávnnadeapmi Davvi-Norgga kultuvrralaš máŋggadáfotvuođain
mas sámi mánáidsuodjalus deattuhuvvo, mánáidsuodjalusa
gávnnadeapmi bearrašiiguin ja mánáiguin,
Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa institušuvdna-
ja organisašuvdnagárgedeapmi, fierpmádathuksen,
gelbbolašvuohta ja doaibmabidjogárgedeapmi.
Háliidettiin sámi perspektiivva nannet ja ovttaidahttit
2
mánáidsuodjalussii,
ja oassin barggus dahkat sámi gelbbolašvuođa álkibun
dábuhit mánáidsuodjalusas ja mánáidsuodjalusa
birra, de bivddii Mánáid- ja bearašdepartemeanta Mánáidsuodjalusa
gárgedanguovddáža kártet olugo
gávdnojit fágabirrasat ja fágaolbmot
geain lea mánáidsuodjalusfágalaš gelbbolašvuohta lassin
sámi giella- ja/dahje kulturgelbbolašvuhtii. Kártema
bohtosat leat almmuhuvvon gelbbolašvuođagihpan
mii sisdoallá fágaolbmuid ja fágabirrasiid
oppalašgeahčaldaga geain mánáidsuodjalusbálvalus
ja earát sáhttet jearrat ráđiid
ja nevvodeami jdd. sámi mánáidsuodjalusáššiid hárrái.
9.3.1 Váldojuksanmearri ja ođđa perspektiivvat
Ráđđehusa juksanmearri
ahte mánáidsuodjalus galgá leat máná buorrin
mearkkaša maiddái ahte mánáidsuodjalus
galgá leat sámi mánáid buorrin
nu ahte maiddái sámi giella ja kultuvra vásihuvvo
deaŧalažžan ja ovttaárvosažžan.
Jurddalaččat oaivvilda dát ahte mánáidsuodjalusbálvalusas
gielddain main lea sámi veahkadat, dihtet ja atnet deastta
sámi kultuvrralaš perspektiivvas áššehasain
ovttasdoaimmadettiin, iežas mearridanproseassain ja iežas
mearrádusain/doaibmabijuin.
Diehtoháhkan ja duođašteapmi
berre leat vuođusin mearrediđolaš vuoruheapmái
ja boahttevaš strategiijaide ja doaibmabijuide
mat galget lasihit gielddalaš ja fylkkagielddalaš mánáidsuodjalusa
kultuvrralaš ja gielalaš gelbbolašvuođa.
Dát gusto maiddái doaibmabijuide gielddain/guovlluin
olggobealde sámi giela hálddahanguovllu.
9.3.2 Boahttevaš hástalusat ja strategiijat
Ain lea dárbu nannet ja ovttaiduhttit sámi
perspektiivva ja gelbbolašvuođa
mánáidsuodjalussii. Gelbbolašvuođagihppaga
geavahandovddiidusaid vuođul áigu Mánáid-
ja bearašdepartemeanta árvvoštallat
leago dárbu álggahit eará ortnegiid mat
sáhttet áimmahuššat
dieđu lonohallandárbbu, ja nevvodan-
ja veahkehandárbbu. Gielddaidgaskasaš ovttasbargu
sáhttá veahkehit eanet gielddaid oažžut
diehtevassii ja váldit atnui sámi kultuvrralaš aspeavtta
mánáidsuodjalusbargui ja bajidit fágalaš barggu
kvalitehta. Dat sáhttá veahkehit buorebut ávkkástallat
gelbbolašvuođa ja cuokka
3
ávkkástallama
ja ahte gielddat bisuhit fágaolbmuid. Bearaš-
ja mánáid departemeanta háliida gulahallat
Sámedikkiin boahttevaš strategiijaid
hárrái.
Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa gárgedanguovddáš áigu
maiddái ovddasguvlui bargat dieđuin
sámi veahkadaga mánáidsuodjalusa birra.
Guovddáš lea okta njealji riikkagottálaš mánáidsuodjalusa
gárgedanguovddážis, ja dál leat guovddážat árvvoštallojuvvomin
ja árvvoštallan galgá leat
loahpahuvvon vuosttas jahkebealis 2001.
Boksa 9.17 Sámi mánáid
ja nuoraid nákcen
Projeakta
Sámi mánáid
ja nuoraid nákcen – sámi veahkadaga dearvvasvuođa-
ja sosiálabálvalusaid kárten ja árvvoštallan erenoamášpedagogalaš perspektiivvas
čađahuvvui
1996–2000, ja guorahalai makkár doaibmabijut ja
ortnegat dat ovddidit sámi mánáid ja
nuoraid kultuvrralaš ja etnalaš nákcema.
Sámi Instituhtta lei fágalaš ovddasvástideaddji.
Projeavtta ulbmilin lea leamaš deattuhit mánáid
ja nuoraid nannenduovddan eamiálbmotlogijagis, ja lea guovdilastán
doaibmabijuid ja ortnegiid mat doibmet positiivvalaččat
olles sámi álbmotjovkui. Finnmárkku fylkkagieldda
ja Kárášjoga, Davvenjárgga
ja Mátta-Várjjaga gieldda dearvvasvuođa-
ja sosiálasuorggi plánat leat guorahallojuvvon.
Maiddái lea čađahuvvon gažadanguorahallan
mas 230 oahppi 9. ja 10. luohkás dán golmma gielddas leat
mielde. Guorahallan geahččala gávnnahit
mii dagaha positiiva identitehta nuoraide, ja dát dahkkojuvvo
nu ahte sin nákcenvuođus gávnnahuvvo.
Guorahallojuvvon leat árgabeaidáhpá-husat,
maiguin sii liikojit buđaldit, mo sin iežaset
mielas lea sin dilli, ja mo sii vásihit almmolaš bálvalusaddima. Sámi
nuorat leat meroštallojuvvon dan vuođul
leago sis gulle-vašvuohta sámi dilálašvuođaide
servodagas árvvuid dáfus, nugo sámi giela,
vuođđoservodatdoaimmaid
jna. hárrái.
Guorahallan lea buktán bohtosat mat čujuhit
dan guvlui ahte leat erohusat sin gaskkas geain lea sámi
gullevašvuohta ja geain ii leat, ja veahkkefálaldagaid
hárrái almmolaš lágádusain.
Maiddái leat čájehuvvon stuorra erohusat
gielddaid gaskkas plánaid sisdoalu hárrái,
ja stuorra erohusat nuppi bealde stáhtalaš plánaid
ja Sámedikki plánaid ja nuppi bealde gielddalaš ja
fylkkagielddalaš plánaid gaskkas. Dás
spiehkasta Kárášjoga gielda
mii lea sámi giela hálddahanguovllus. Dás
sáhttá leat čuožžovašvuohta
bálvalusaid hábmemii ja kultuvrralaš sisdollui
mii bálvalusain lea.
9.4 Doaibmabijut
Ráđđehus áigu
váfistit ahte Mánáidáittardeaddji
oažžu sámi giela ja kultuvrra gelbbolašvuođa.
Mánáid- ja bearašdepartemeanta
ja Sámediggi áigot 2001 mielde olggosaddit gihppaga
mas lea sámi mánáid ja nuoraid iešguđetlágan fálaldagaid
oppalašgeahčaldat.
Válljedettiin 10 ođđa
gieldda oassálastit bajásšaddanbirrasa
nannema gárgedanprográmmii lea áigeguovdil
válljet ovtta gieldda sámi giela hálddahanguovllus.
Ráđđehus áigu
ovttasbargat Sámedikkiin viidáseappot gárgedit
sámi mánáid- ja nuoraidpolitihka ja dagaldusaid
sámi mánáid ja nuoraid oainnuid vuostáváldimii
dán bargui.
Ráđđehus áigu,
ovttasbarggus Sámedikkiin, árvvoštallat
guorahallat sámi váhnemiid mánáidgárdedárbbu.
Erenoamážit dát dárbbašuvvo
guovlluin mat leat sámi guovddášguovlluid
olggobealde.
Ráđđehus áigu,
ovttasbarggus Sámedikkiin, čielggadit gažaldaga
stipeanddas studeanttaide geat váldet sámi ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu.
Ráđđehus áigu čielggadit
lasse- ja joatkkaoahppofálaldatdárbbu
mánáidgárdesuorggis ovttasbarggus Sámedikkiin
ja guoskevaš fylkkamánniiguin.