12.9 Sámi huksenvierru
Viessobáŋkkus lea ovddasvástádus
stáhtalaš huksenvierrobarggus. Dát
bargu dáhpáhuvvá sihke Viessobáŋkku
guovddáš dásis ja ossodatkantuvrrain,
earret eará Hámmarfeasttas. Ossodatkantuvrrat
leat nannen oktavuođa ja viidáseappot
gárgedan fágalaš fierpmádaga
gielddaide, fylkkagielddaide ja huksensuorgái. Lassin lea
bargojuvvon lasihit oppalaš dihtomielalašvuođa báikkálaš ja
guovlluguovdasaš huksenvieru hárrái,
ovdamearkka dihtii oinnolažžan dahkama bokte mediain.
Viessobáŋku nevvoda maiddái konkrehtalaččat
ja čuovvola projeavttaid. Dát váldojuvvo
positiivvalaččat vuostá Davvi-Romssas
ja Finnmárkkus, gos lea erenoamáš deaŧalaš bálddalastit
ja ávkkástallat fáganávccaid
buoremus lági mielde. Sáhttet addojuvvot vásedin
doarjagat buori huksenvirrui, dálkkádatheiveheapmái
ja energiijaseastimii. Viessobáŋkkus
leat maiddái vejolašvuođat
veahkehit geahččalanprojeavttaid ruhtademiin,
ovdamearkka dihtii gárgedit sámi viessomálliid.
Finnmárkkus ja Davvi-Romssas lea huksejuvvon máŋga
standardiserejuvvon tiipaviesu. Deaŧalaš sivva
dása ledje boaldimat 2. máilmmesoađis áigge.
Boađus ii leat álo ovtta buorre ja
geavatlaš geavaheddjiide.
Gieskat lea geahččaluvvon cegget sámi
mállet viesuid. Ii leat čalmmus ahte gávdno
erenoamáš sámi huksenvierru
dahje hábmenvuohki mii sáhttá gohčoduvvot
sámi vuohkin dálá viessohivvodagas. Vuođđoealáhusoktavuođas
lea baicca sáhka sierra ássanvuogis mii gáibida
earalágan plánačovdosiid go dábálaš tiipaviesut.
Váillahuvvojit ee. eanet doaibmi čovdosat mat
leat heivehuvvon jahkeáigesorjavaš bargodoaimmaide
mat vuođđoealáhusaide
gulli olbmuin leat. Geavadis sáhttá dát
máksit ahte dárbbašuvvo roavvagievkkan
ja stuorra gievkkan/bargolatnja.
Dálkkádat maiddái buktá erenoamáš hástalusaid,
ee. issoras temperatuvraerohusaid dáfus geasset ja dálvet,
ja ádjána maiddái guhká ovdal
go mihkkege šaddá. Danne lea dárbu
jurddašit energiijaseastima viesuid hábmedettiin,
ja atnit erenoamáš deastta huksenproseassas
vai sihkkarastá dárbbašmeahttun
bilidemiid vuostá šattodagas ja eatnamis.
Mii gusto báikegárgedeapmái, viessosadjeválljemii
ja ásodatsávaldagaide, de lea Guovdageainnu suohkan
geahččan johttisámiid dili ássanguovlluin. Sii
dárbbašit stuorát viessosajiid,
eanet rájussaji ja vejolašvuođaid
bargoneavvuid fievrridit.
12.9.1 Hovkkehuvvan boarrásiid ássankollektiiva
Kárášjogas
Hovkkehuvvan boarrásiid oadjebasvuođa
ja dovdáhahtti birrasa dárbbašeami
dihtii lea dát projeakta viežžan oaivadusa
lávu ja goađi orrunvuogis. Oktiibuot
16 smávvajovkkot ássanovttadaga leat juhkkojuvvon
golmma vistái mat leat huksejuvvon dearvvasvuođaguovddáža
oktavuhtii. Lávus ja goađis lea dollasadji
guovdu ja boarrásat ođđet
sokkiin. Ássankollektiivvas lea gievkkan biddjojuvvon guovdu
ja ássanovttadagat dan birra U-hápmin. —uovga
lávu ja goađi reahpenis lea áddestallojuvvon
nu ahte oktasašlanjas leat dáhkkelásat
ja alit robi vuollái go ássanovttadagain. Vistti
cagget álu válddahagat.
Boksa 12.21 Seminára sámi ássanvuogi
ja ássanvieru birra
Viessobáŋkku ossodatkantuvra Hámmarfeasttas
bovdii huksensuorggi, gielddaid, institušuvnnaid,
skuvllaid ja eará berošteddjiid rabas
seminárii sámi ássanvugiid ja ássanvieruid
birra golggotmánus 2000. Seminára háhku
lei addit oassálastiide jurdagiid das mat leat sámi
birrasiid rievddalmas sárgosat ja dárbbut, maid
berre áimmahuššat
ja maid Viessobáŋku sáhttá rávvet
dahkat sámi guovlluin. Seminára lei oassi guovttejagáš prográmmas
mii čuvgeha sámi ássanvuogi ja huksenvieru.