Denne siden finnes ikke på bokmål. Til bokmål forside

St.dieđ. nr. 55 (2000-2001)

Sámepolitihka birra

12.9 Sámi huksenvierru

Viessobáŋkkus lea ovddasvástádus stáhtalaš huksenvierrobarggus. Dát bargu dáhpáhuvvá sihke Viessobáŋkku guovddáš dásis ja ossodatkantuvrrain, earret eará Hámmarfeasttas. Ossodatkantuvrrat leat nannen oktavuođa ja viidáseappot gárgedan fágalaš fierpmádaga gielddaide, fylkkagielddaide ja huksensuorgái. Lassin lea bargojuvvon lasihit oppalaš dihtomielalašvuođa báikkálaš ja guovlluguovdasaš huksenvieru hárrái, ovdamearkka dihtii oinnolažžan dahkama bokte mediain. Viessobáŋku nevvoda maiddái konkrehtalaččat ja čuovvola projeavttaid. Dát váldojuvvo positiivvalaččat vuostá Davvi-Romssas ja Finnmárkkus, gos lea erenoamáš deaŧalaš bálddalastit ja ávkkástallat fáganávccaid buoremus lági mielde. Sáhttet addojuvvot vásedin doarjagat buori huksenvirrui, dálkkádatheiveheapmái ja energiijaseastimii. Viessobáŋkkus leat maiddái vejolašvuođat veahkehit geahččalanprojeavttaid ruhtademiin, ovdamearkka dihtii gárgedit sámi viessomálliid.

Finnmárkkus ja Davvi-Romssas lea huksejuvvon máŋga standardiserejuvvon tiipaviesu. Deaŧalaš sivva dása ledje boaldimat 2. máilmmesoađis áigge. Boađus ii leat álo ovtta buorre ja geavatlaš geavaheddjiide.

Gieskat lea geahččaluvvon cegget sámi mállet viesuid. Ii leat čalmmus ahte gávdno erenoamáš sámi huksenvierru dahje hábmenvuohki mii sáhttá gohčoduvvot sámi vuohkin dálá viessohivvodagas. Vuođđoealáhusoktavuođas lea baicca sáhka sierra ássanvuogis mii gáibida earalágan plánačovdosiid go dábálaš tiipaviesut. Váillahuvvojit ee. eanet doaibmi čovdosat mat leat heivehuvvon jahkeáigesorjavaš bargodoaimmaide mat vuođđoealáhusaide gulli olbmuin leat. Geavadis sáhttá dát máksit ahte dárbbašuvvo roavvagievkkan ja stuorra gievkkan/bargolatnja.

Dálkkádat maiddái buktá erenoamáš hástalusaid, ee. issoras temperatuvraerohusaid dáfus geasset ja dálvet, ja ádjána maiddái guhká ovdal go mihkkege šaddá. Danne lea dárbu jurddašit energiijaseastima viesuid hábmedettiin, ja atnit erenoamáš deastta huksenproseassas vai sihkkarastá dárbbašmeahttun bilidemiid vuostá šattodagas ja eatnamis.

Mii gusto báikegárgedeapmái, viessosadjeválljemii ja ásodatsávaldagaide, de lea Guovdageainnu suohkan geahččan johttisámiid dili ássanguovlluin. Sii dárbbašit stuorát viessosajiid, eanet rájussaji ja vejolašvuođaid bargoneavvuid fievrridit.

12.9.1 Hovkkehuvvan boarrásiid ássankollektiiva Kárášjogas

Hovkkehuvvan boarrásiid oadjebasvuođa ja dovdáhahtti birrasa dárbbašeami dihtii lea dát projeakta viežžan oaivadusa lávu ja goađi orrunvuogis. Oktiibuot 16 smávvajovkkot ássanovttadaga leat juhkkojuvvon golmma vistái mat leat huksejuvvon dearvvasvuođaguovddáža oktavuhtii. Lávus ja goađis lea dollasadji guovdu ja boarrásat ođđet sokkiin. Ássankollektiivvas lea gievkkan biddjojuvvon guovdu ja ássanovttadagat dan birra U-hápmin. —uovga lávu ja goađi reahpenis lea áddestallojuvvon nu ahte oktasašlanjas leat dáhkkelásat ja alit robi vuollái go ássanovttadagain. Vistti cagget álu válddahagat.

Boksa 12.21 Seminára sámi ássanvuogi ja ássanvieru birra

Viessobáŋkku ossodatkantuvra Hámmarfeasttas bovdii huksensuorggi, gielddaid, institušuvnnaid, skuvllaid ja eará berošteddjiid rabas seminárii sámi ássanvugiid ja ássanvieruid birra golggotmánus 2000. Seminára háhku lei addit oassálastiide jurdagiid das mat leat sámi birrasiid rievddalmas sárgosat ja dárbbut, maid berre áimmahuššat ja maid Viessobáŋku sáhttá rávvet dahkat sámi guovlluin. Seminára lei oassi guovttejagáš prográmmas mii čuvgeha sámi ássanvuogi ja huksenvieru.