2.9 Riikkaidgaskasaš politihkka
2.9.1 Davviguovllut
álgoálbmogiin
davvin galgá leat nana posišuvdna
ja rolla iežas dili ovddideamis. Danne
lea deaŧalaš ahte
Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid
gaskka lea jeavddalaš oktavuohta
ja gulahallan davveguovloáššiid
birra.
Davviguovlluin leat ollu luondduriggodagat ja dan oktavuođas
lea nana ceavzilis ovdáneapmi
deaŧalaš Sámediggái.
Okta dain stuorámus hástalusain álgoálbmogiidda
davveguovlluin lea suodjalit árbevirolaš ealáhusvugiid
ja kultuvrra, seammás go viidát ávkkástallojuvvo
luondduriggodagaiguin.
árktalaš guovlluid hálddašeami
ja geavaheami birra ságastallojuvvo
alla politihkalaš dásis.
Sámediggi oaivvilda ahte eamiálbmogat
leat lunddolaš aktevrrat riikkaidgaskasaš ságastallamis árktisa
birra. Danne berre sihkkarastit doarvái
resurssaid Sámediggái, eará sámi
aktevrraide ja eará eamiálbmogiidda árktisas
vai sii sáhttet leat duohta
aktevrrat riikkaidgaskasaš arenas
go ságastallojuvvo árktisa
birra.
Sámedikki presideanta
oassálasttii ovttas earret
eará Norgga olgoriikaministariin Jonas
Gahr Størein, dalle go Barentsguovllu álgoálbmogiid
ovddasteaddjit deaivvadedje Girkonjárggas
geassemánus ságastallat
oktasaš hástalusaid
birra ja viidáset ovttasbarggu
birra rájiid rastá.
Dás lei ovttaoaivilvuohta
das ahte várra stuorámus
hástalussan guovllu álgoálbmogiidda
lea resursaávkkástallan.
Eamiálbmogiin lea oktasaš ovddasteaddji
guovlulaš dásis – Barents
guovlluráđis.
Eamiálbmotovddasteaddji lea
leamaš dan riikkas mii ain
jođiha guovlluráđi.
Eamiálbmogiin ii leat makkárge
formálalaš ovddastus dahje
posišuvdna nationála
dásis – Barentsráđis.
Dát ii leat dohkálaš,
mii lea dovddahuvvon máŋgii.
Sámediggi Norggas ja Sámi
parlamentáralaš ráđđi
leat gáibidan eamitálbmotovddastusa Barentsráđđái
seamma dásis go ovddastus
lea árktalaš Ráđis.
Lujávrri álgoálbmotkantuvra
lea hui deaŧalaš veahkkin
ovttasbarggu buorideamis, ja álgoálbmogiidda Ruošša
bealde ja Barentsovttasbarggu viidáset
ovddideapmái. Danne juolludii Sámediggi, áidna
oassálastin, jahkásaš doarjaga álgoálbmotkantuvrra
doibmii.
Olgoriikaministtarčoahkkimis
Roavvenjárggas skábmamánus
2007 mearriduvvui ahte ásahuvvo
riikkaidgaskasaš Barentsčállingoddi
Girkonjárgii. Čállingoddi ásahuvvui
ođđajagimánus
2008 ja oažžu
stáhtusa riikkaidgaskasaš organisašuvdnan.
Giđa beallái
2009 galgá virgáduvvot álgoálbmotráđđeaddi čállingoddái,
gean bargun galgá earret
eará leat riikkaidgaskasaš álgoálbmotdimenšuvnna
oktiiordnen ovttasbarggus. Sámediggi
ruhtada oasi dán virggis.
Guoládaga sámesearvvit
leat guhká háliidan ásahit
sierra sámedikki. Guovlulaš ruošša eiseválddit
heaittihedje čakčat
2008 ovttasbargoorgána mii
lei ásahuvvon cuoŋománus
2006 nannet gulahallama eiseválddiid
ja sápmelaččaid gaskka.
Guovlulaš eiseválddiid
dohkkehemiin ja vehkiin mearriduvvui ahte lágiduvvo kongreassa čuovvovaš fáttáiguin:
Boahtteáiggi ovttasbarggu
organiseren sámi orgánaid
ja almmolaš eiseválddiid
gaskka. Kongreassa lágiduvvui
juovlamánus 2008. Dohko ledje
boahtán 75 delegáhta
maid sámi organisašuvnnat
ja absjinat ledje válljen.
Davviriikkaid sámedikkit
ledje mielde bovdejuvvon guossin.
2.9.2 árktalaš ovttasbargu
árktalaš ráđđi
lea áidna ovttasbargoforum
davvin mii fátmmasta buot
gávcci árktalaš riikka,
ja álgoálbmogiin
lea bissovaš oassálasti
stáhtus. Rájiid
rastá hástalusat
nugo dálkkádat,
biras ja ceavzilis ovdáneapmi
leat vuođđun dán
ovttasbargui. Sámediggi
lea čuvvon norgalaš ovdagotti árktalaš ráđis
go lea leamaš Norgga sáttagottiid
mielde virgeolbmuiddási čoahkkimiin.
2008:s leat leamaš Senior
Arctic Officials (SAO) čoahkkimat
Svolværas ja Guovdageainnus.
árktalaš ovttasbargui
gullá maiddái
ovttasbargu parlamentarihkkáriid čoahkkimiid
gaskka árktalaš stáhtain.
Sámi parlamentáralaš ráđđi
lei mielde gávccát
parlamentarihkárkonferánssas árktalaš ovttasbarggu ektui
Fairbanksas USA:s borgemánus
2008. Doppe lei sáhka áššečuolmmain
nugo heiveheapmi dálkkádatrievdamiidda, nannáma
energiijaresurssaid ovddideapmi ja árktalaš dearvvašvuođapolitihkka.
Sámi parlamentáralaš ráđđi
lea maiddái čuvvon barggu árktalaš parlamentáralaš lávdegottis
(SCPAR).
2.9.3 Ovttastuvvan našuvnnat
(ON)
ON bistevaš álgoálbmotforum
doalai čihččet
sešuvnna miessemánus
New Yorkas. Dán jagi erenoamáš fáddán
ledje dálkkádatrievdamat,
biokultuvrralaš šláddjiivuohta
ja eallinvuogit, lassin foruma bistevaš áššelistui;
ekonomalaš ja sosiálalaš ovddideapmi, biras,
dearvvašvuohta, oahpahus,
kultuvra ja olmmošvuoigatvuođat.
Presideanta Egil Olli doalai sáhkavuoru
Sámi parlamentáralaš ráđi
ovddas, mas dovddahii balu das movt dálkkádatrievdamat
váikkuhit birrasa ja rievdadit álgoálbmogiid
eallineavttuid davvin dan bokte go eavttut árbevirolaš eallinvugiide ja
kultuvrii rivdet. Deattuhuvvui ahte lea nana dárbu
ahte álgoálbmogat
servet daid šiehtadallamiidda
birasgeatnegasvuođaid birra
Kyotoprotokolla vuolde mii galgá mearriduvvot
dálkkádatnjunuščoahkkimis
Københámmanis 2009:s.
Deattuhuvvui maiddái
ahte lea deaŧalaš aktiivvalaččat čuovvolit
ONa álgoálbmotvuoigatvuođajulggaštusa.
Sámediggi lei Sámi
parlamentáralaš ráđi
(SPR) bokte mielde ovddideamen professora James Anayasa evttohassan
ONa erenoamášdieđiheaddjin álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid ja vuođđo
friijavuođaid ektui. SPR ovddidii
maiddái John Bernhard Henriksena evttohassan
ONa olmmoš-vuoigatvuođaráđi álgoálbmotvuoigatvuođaid áššedovdimekanismma
lahttun. áššedovdimekanismma
vuosttaš čoahkkimis golggotmánus
2008 válljejuvvui John B. Henriksen
dán orgána
vuosttaš jođiheaddjin.
Sámediggi lea bidjan merkii makkár
doarjaga Olgoriikadepartemeanta lea addán,
erenoamážit delegašuvnna
bokte Genèvas, dáid
proseassaid oktavuođas.
Sámediggi lea searvan
norgga delegašuvnna mielde
ovccát oasálaščoahkkimii
biologalaš šláddjiivuođa
konvenšuvnna vuolde miessemánus
2008 Bonnas, Duiskaeatnamis. Sámediggi
vuoruhii erenoamážit
fáttá genaresurssaid birra. Šattai
ovttaoaivilvuohta das mii proseassas goziha álgoálbmotperspektiivva,
ja mii lea vuođđun
boahttevaš šiehtadallamiidda
boahtte oasálaščoahkkima
ektui 2010:s. álgoálbmotsearvan
proseassas lea dohkkehuvvon, ja áigumuš lea
viidát šiehtadallat álgoálbmogiid árbedieđuid
hárrái
mat čatnasit genehtalaš resurssaide.
2.9.4 ILO konvenšuvdna nr.
169 – raporteren ILO áššedovdilávdegoddái
Sámediggi lea meannudan
miessemánus raportta ILO:i.
1994:s dieđihuvvui ILO:i šiehtadusa
birra Sámedikki ja Norgga ráđđehusa
gaskka, mii dagahii dan ahte sihke Sámediggi
ja Ráđđehus
geigiiga sierra raporttaid, mii čuvgii
oaivilerohusaid go guoská ILO-konvenšuvnna
nr. 169 geavaheapmái Norggas.
Ovddit raporta Sámedikkis
2003:s lei ollislaččat
Ráđđehusa finnmárkkuláhkaevttohusa
birra. Maŋŋá ovddit
stáhtaraporterema ledje
ILO áššedovdilávdegottis
soames mearkkašumi dan ovddit ráđđehusa álgo finnmárkkuláhkaevttohussii.
Danne lea Sámediggi dán
raporttas oanehaččat čilgen
deaŧaleamos rievdadusaid
birra mat dahkkojuvvojedje láhkaevttohusas
ovdalgo dat mearriduvvui. Sámediggi
lea maiddái bidjan muhtun mearkkašumiid
daid eavttuide ja vuordámušaide
maid Sámediggi bijai mearrádusas
2005:s go doarjjui ođastuvvon
finnmárkkuláhkaevttohusa,
ja man muddui dát leat čuovvoluvvon
Norgga eiseválddiid beales
dán rádjai.
Ollu sajiin dulkojit Norgga eiseválddit
ja Sámediggi sierraláhkai
ILO konvenšuvnna nr. 169
mearrádusaid sihke mii guoská viidodahkii
ja ávnnaslaš sisdollui.
Danne lea Sámediggi fokuseren mearrádusaid
eanavuoigatvuođakapihttalis
erenoamážit
artihkkaliid 13 – 15. Loahpas lea Sámediggi
bidjan soames mearkkašumi
ILO konvenšuvnna nr. 169 inkorporerema
ektui Norggas.
Raporta lea ollislaččat
mielddusin dán jahkedieđáhusas.
026/08 Sámedikki
raporta ILO:i áigodagas
gitta 2008 miessemánu rádjai.
Sámediggi deattuha čuovvovačča:
Sámediggi oaidná ahte minerálaláhka
lea heittot danne go dat ii leat árvvoštallojuvvon álbmotrievtti ektui.
Dán geažil
oaivvilda Sámediggi ahte
láhkaevttohus rihkku stáhta
geatnegasvuođaid ILO-konvenšuvnna
nr. 169 ektui, go lágas
ii doarvái vuhtii váldojuvvo
sámi báikegottiid árbevirolaš geavaheapmi
ja báikkálaš doaimmat.
2.9.5 Sámedikki riikkaidgaskasaš bargu
Sámedikki searvan riikkaidgaskasaš bargui
go guoská álgoálbmogiidda sierra
oktavuođain nugo ON, EU, árktalaš ráđi
ja Baretnsovttasbarggu ektui, vuoruhuvvojit čavgadit vátna
resurssaid geažil. Seammás bohtet
iešguđetge
dáfus dađistaga
vuordámušat, maiddái
stáhta beales, Sámedikki searvama
ja barggu hárrái
riikkaidgaskasaš arenain.
Sámediggi lea 2008:s
ožžon
650 000 ru Olgoriikadepartemeanttas prošeaktadoarjjan
Sámedikki riikkaidgaskasaš bargui.
Ohccojuvvon lei 3 miljon ruvnno. Sámediggi
ferte jahkásaččat ohcat
ruđaid Olgoriikadepartemeanttas iežas
riikkaidgaskasaš barggu várás.
Dán geažil
lea váttis plánet
ja dat ii leat dohkálaš ruhtajuohkinortnet.
Sámediggi lea ollu jagiid geahččalan
oažžut jahkásaš juolludusa stáhtabušeahta
poasttas 50, seamma vuogi mielde go eará departemeanttat lávejit
juolludit.