2.8.9 Boazodoallu
2.8.9.1 Sámedikki dieđáhus sámi
boazodoalu birra
Sámedikki dievasčoahkkin
meannudii 2009:s sámi boazodoallodieđáhusa. Sámi
boazodoallodieđáhus ráhkaduvvui
earret eará ságaškuššanášši vuođul
boazodoallopolitihka birra maid Sámediggi
meannudii, čoahkkimiid vuođul
buot Norgga orohagaiguin ja čoahkkima
vuođul Norgga boazosápmelaččaid
riikkaservviin.
Boazodoallopolitihkalaš barggu
bajimus mihttomearri lea váikkuhit
dasa ahte boazodoallu jotkojuvvo ceavzilis sámi
ealáhussan, ja fuolahit
ja sihkkarastit kultuvrra, giela, boares vieruid ja árbejuvvon
vuoigatvuođaid deaŧalaš fáktorin hálddašeamis
ja láhkaaddimis. Mihttomearri
mearkkaša boazodoalu árbevirolaš mihtilmasvuođa
deattuheami bearašealáhussan,
ja sihkkarastit boazodoalu areálaid.
Dieđáhusas
dieđihuvvo earret eará ođđa
politihkalaš mihttomeriid
birra ja Sámedikki vuordámušaid
birra boazodoalu hálddašeami
ektui, ja Sámedikki iežas
rolla ja ovddasvástádusa
birra boazoealáhusa ovddideami
ektui. Dieđáhus árvala
iešguđet politihkalaš strategiijaid
dainna ulbmiliin ahte sihkkarastit boazodoalu rámmaeavttuid. Sámediggi
oaidná dakkár
ovddideami mii mearkkaša
stuorát válddi guovddáš sámi
servodatsurggiin. Duohta jahkásaš bušeahttašiehtadallamat
ovddidivččii
Sámedikki rolla politihkkaovddideaddjin
ja ovddasvástádusdoaimmaheaddjin.
Dakkár ovddideami háliidus guoská maiddái
boazodollui politihkka- ja váldesuorgin
Sámediggái.
2.8.9.2 Boazodoallošiehtadus
Sámediggi lea dárkojeaddji
stáhta bealis boazodoallošiehtadallamiin. Sámediggi
lea evttohusastis boazodoallošiehtadussii
earret eará evttohan ahte orohatdoarjja
orohagaide maid boazolohku lea menddo stuoris, ii galgga oaniduvvot.
Boazodoalloláhka geatnegahttá orohagaid
fuolahit oktasašresurssaid,
ja doarjjaeaktun lea ahte orohagat galget geahpedit boazologu jus
dat lea menddo stuoris daid areálaid
ektui maid sáhttá geavahit.
Dát mearkkaša ahte
orohagaid ferte atnit boazodoalu ovddasteaddji orgánan
mii galgá fuolahit ávnnaslaš vuđđosa
ovttaskas boazodoalli bealis. Sámediggi
oaivvilda ahte dat vuohki mo stáhta
lea gieđahallan orohatdoarjaga,
ii ollašuhte álgoálbmotrievtti
mii eaktuda ahte stáhta
galgá fuolahit dan ahte álgoálbmot
ovddasteaddji orgána sáhttá fuolahit
iežas ávnnaslaš vuđđosa.
Sámedikki oainnu mielde
ii leat riekta ahte orohatdoarjaga oanideapmi galgá čuohcat
buot orohaga boazodoalliide go okta dahje eanebut orohagas eai doahttal
dohkálaš boazologu.
2.8.9.3 132 kV fápmolinjjá huksen Mátta-Helgelánddas
Sámediggi lea konsulteremin
Oljo- ja energiijadepartemeanttain fápmolinjá huksema birra
Mátta-Helgelánddas.
Fápmolinjá lea
plánejuvvon Vevelstad suohkanis Brønnøy
suohkanii. Válljejuvvon
spáittusmolssaeaktu lea
hálbbimus molssaeaktu, muhto šaddá vuostálagaid
guohtuneatnamiiguin ja máŋgga
johtolat-, vuojehan- ja johtingeainnuiguin guoskevaš orohagas
Jillen-Njaarke. Spáittus šaddá maiddái
vuostálagaid sámi
kulturmuittuiguin.
2.8.9.4 Konsultašuvnnat konsešuvnnaid birra
Forsanvatnet fápmorusttega muddeman
ja fápmohuksema birra
Oljo- ja energiijadepartemeanta lea addán Nord-Salten
Kraftlag AL:ii konsešuvnna
muddet Forsanvatn ja Forsanvatn fápmorusttega Stáiggus
ja Hápmira suohkaniin Nordlánddas.
Sámedikki ledje konsultašuvnnat
Oljo- ja energiijadepartemeanttain dán áššis.
Guokte čielggadusa ráhkaduvvojedje
muddema vejolaš váikkuhusaid
birra boazodollui. Raporta deattuha iešguđetláhkai váikkuhusaid
johtingeainnuide. Konsultašuvnnain
ii čielga man muddui lea ovttamielalašvuohta
departemeantta ja Sámedikki
gaskkas das ahte sáhttet
go muddemat dagahit ahte johtolatgeaidnu giddejuvvo. Ii ge Sámediggi
beassan konsulteret vejolaš konsešuvdnaeavttuid
guovllu boazodoalu ektui. Konsultašuvnnat
eai čađahuvvon
buori jáhkus dainna ulbmiliin
ahte juksat ovttamielalašvuođa
nu mo konsultašuvdnašiehtadus gáibida.
Departemeanta loahpahii konsultašuvnnaid
ovttabeallásaččat vaikke
vel Sámedikkis ii leat leamaš vejolašvuohta árvvoštallat
lea go vejolaš juksat ovttamielalašvuođa. Eai
ge konsultašuvnnat čuovvoluvvon njuolgga
guoskkahuvvon orohagaid ektui.
2.8.9.5 Muhtun guovlluid ráfáiduhttin boazoguohtuma
vuostá Finnmárkkus
Sámediggi ja Eanadoallo-
ja biebmodepartemeanta leaba barggu oktavuođas
revideret láhkaásahusa
mii guoská muhtun Finnmárkku
guovlluid ráfáiduhttimii boazoguohtuma
vuostá, álggahan
konsultašuvdnaproseassa.
Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta galgá maiddái
konsulteret eará njuolgga
guoskkahuvvon sámi beroštusaid.
Konsultašuvnnaid rámmat
lei rievttálaš vuolggasadji, historihkka, áššeproseassa,
juridihkalaš čuolbmačilgehusat
ja vejolaš molssaektosaš čovdosat. Sámediggi
ja Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta eaba juksan ovttamielalašvuođa.
2.8.9.6 Geaidnu Njeareveadjái
2008:s attii Sámediggi
400 000 ruvdnosaš lohpádusa
Njeareveaji geaidnosearvái bargat
prošeavttain «Vei
til Nervei». Sámediggi
háliid deaivvadit Njeareveaji geaidnoservviin
ja dainna orohagain, mii lea dolvon Njeareveaji-ášši
riektái, vai gulahallama
bokte sáhtášii čoavdit ášši.
Orohat ii háliidan searvat.
Sámediggi lea doallan čoahkkima
Njeareveaji geaidnoservviin, ja lea čuovvola ášši ságaškuššamiiguin Finnmárkkuopmodagain
ja Finnmárkku fylkkagielddain.
Lea dahkkojuvvon bággolonistanmearrádus
mii earret eará mearkkaša
ahte buhtadusmeroštallamat boazodollui
mearriduvvojit rievttis. Oasit geainnus leat leamaš huksejuvvomin
2009 golggotmánu rájes
Johtolatdepartemeantta ruđaiguin,
muhto lea ain guhki dassážiigo
geaidnu adnojuvvo leat gárvvis. Ášši
galgá várra
meannuduvvot Finnmárkku
fylkkadikkis 2010 dálvvi.