Álgoálbmogat ja unnitlogut

Álgoálbmogat ja unnitlogut

Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttas dat lea ovddasvástádus ráđđehusa sáme- ja unnitlohkopolitihkas.

Dán siiddus gávnnat dieđuid ja dokumeanttaid mat gusket álgoálbmogiidda ja unnitloguide bajimus dásis. Sáhtát guorahallat fáttá dárkileappot fálus mii lea olgeš bealde.

- Lihkku máilmmi álgoálbmotbeivviin / - Lahkoe Veartenen aalkoealmetjebiejjine / - Vuorbbe Værálda álggoálmmukbiejvijn

Gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner ja sámediggepresideanta Aili Keskitalo markereba odne ON álgoálbmotbeaivvi, borgemánu 9. beaivi. Dan beaivvi lea vuogas čájehit solidaritehta álgoálbmogiidda miehtá máilmmi.

Ođđa sámi ofelaččat

Suoidnemánu 11. b. almmuhii stáhtačálli Anders Bals ođđa sámi ofelaččaid Riddu Riđu-festiválas Gáivuona suohkanis Davvi-Romssas. Ofelašortnet lea ásahuvvon vai sámi nuorat besset gaskkustit dieđuid iežaset árgabeaivvi birra eará nuoraide.

Sanner ráidovázzimis Bonju Sápmelaččaiguin ovttas

- Mun háliidan doarjut Bonju Sápmelaččaid ja illudin searvat singuin ráidovázzimis lávvardaga, cealká gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner, gii ovddasvástida sámi áššiid Ráđđehusas.

Raarvihken tjïelte - tjïelten saemien nomme

Staateraeresne daan biejjien saemien nommem vihtiestamme Raarvihken tjïeltese. Raarvihken tjïelte lea dïhte saemen nomme Raarvihken tjïeltese.

Evttot kandidáhta jagi 2014 giellabálkkašupmái!

GOLLEGIELLA - davviriikkalaš sámi giellabálkkašupmi geigejuvvo guđát geardde čakčat 2014 sámeministariid ja sámediggepresideanttaid čoahkkimis Helssegis. Sádde evttohusa maŋemusat miessemánu 30. beaivve 2014.

Omasvuona suohkan – suohkana namma sámegillii ja kvenagillii

Omasvuona suohkan lea reive bokte ođđajagimánu 29.b.2014 ohcan čuovvovaš sámegielat ja kvenagielat suohkannamaid dohkkehuvvot.

Dearvvahansárdni Sámi álbmotbeaivvi

Lean hui ilus go beasan ávvudit Sámi álbmotbeaivvi dáppe Romssas. Dán beaivvi lea dehálaš čalmmustahttit sámiid oktavuođaid rastá riikkarájiid.

Samepolitikk

Ovttasbargu Sámedikkiin riikkaidgaskasaš álgoálbmotáššiin

Ráđđehus atná dehálažžan ahte ráđđehusa ja álgoálbmogiid ovddasteaddjit guoibmálagaid digaštallet ja šiehtadallet riikkaidgaskasaš álgoálbmotáššiid. Norgga guottut riikkaidgaskasaš álgoálbmotáššiide hábmejuvvojit Sámedikki lagaš ovttasbargguin.

Sámeministtar deaivvada Sámedikki presideanttain

Vuosárgga juovlamánu 9. b. deaivvada gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner Sámedikki presideanttain Aili Keskitalo. Dát lea sudno vuosttaš deaivvadeapmi maŋŋágo Sanner válddii badjelasas ovddasvástádusa sámepolitihkas maŋŋá ráđđehusmolsuma ja maŋŋá Keskitalo válljejuvvui Sámedikki ođđa presideantan.

Stáhta bargit galget oahppat sápmelaččaid ja nationála unnitálbmogiid birra

Departemeanta almmuha otne stáhtahálddahusa bargiid várás elektronalaš oahppoprográmma eamiálbmogiid ja nationála unnitálbmogiid birra. Kurssa ulbmilin lea addit máhtolašvuođa eamiálbmogiid ja nationála unnitálbmogiid birra ja buoridit áddejumi sin áššiid ektui. Prográmma meannuda historjjá ja servodatáššiid ja áigeguovdilis lágaid ja njuolggadusaid.

Eanet dokumeanttat fáttá birra

Jos jorgaluvvon sámegielat teavstta lea váttis ipmirdit, de gusto dárogielat originála teaksta.

Dersom det er tvil om hvordan en tekst oversatt til samisk skal forstås, er det den norske originalteksten som gjelder.