Almmolaš hálddahus

Almmolaš hálddahus

Almmolaš suorggi ođasmahttin ja ovddideapmi gusket máŋgga politihkkasuorgái. Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta galgá leat ráđđehusa ođatusbarggu oktiiordnejeaddji departemeanta.

Dán siiddus gávnnat daid ođđasiid departemeanttain mat leat almmolaš hálddahusa birra. Sáhtát guorahallat fáttá dárkileappot fálus olgešbealde.

Differensierejuvvon bargoaddidivat: Ođđa gielddat mielde ja olles buhtadus

- Ráđđehus háliida nannet norgga ekonomiija ovdánannávccaid ja sihkkarastit olles riikii árvoráhkadeami, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala. Odne Ráđđehus árvala 233 gieldda ealáhusaide vuolit bargoaddidivada suoidnemánu 1. beaivvi rájes ja árvala buhtadandoaimmaid sektoriidda, mat gártet ortnega olggobeallái. - Buhtadandoaimmat, main lea friijasubmi, ja main áŋgiruššet oktasašjohtalusa ovdii, lea ávkin boaittobeale guovlluid ealáhusaide, gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner cealká.

Boahtteáigái heivehuvvon ráđđehuskvartála

- Historjá ovttastuvvo boahtteáiggiin. Mii galgat rievdadit, muhto maiddái seailluhit. Ođđa ráđđehuskvartála galgá šaddat ođđaáigásaš, ealli ja oadjebas gávpotguovlu ja buorre bargosadji, ja seammás vuhtiiváldit historjjálaš beliid, cealká stáhtaministtar Erna Solberg.

Plána- ja huksenlága njuovžilmahttin ja álkidahttin

Gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner almmuha otne árvalusa movt plána- ja huksenlága njuolggadusaid álkidahttit. Árvalus mielddisbuktá uhcit byrokratiija ja buoret einnostahttivuođa plána- ja huksenáššiin. Ealáhuseallimii, gielddaide ja ovttaskas olbmuide dat ovddida buoret árgabeaivvi.

Nussir ja Gumpenjuni regulerenplána

Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta dohkkeha Nussir ja Gumpenjuni regulerenplána Fálesnuori suohkanis Finnmárkkus. Departemeanta atná dehálažžan ávkkástallat buori minerálagávdnoštumiid ja ahte báikkálaš servodagat nugo mat Fálesnuorri ahtanuššá ja ovdána.

Reerenasse raereste jienebh tjïelth joekehtamme barkoevedtijemaaksoem åadtjoeh

Reerenasse raereste daan beajjetje öörnegem joekehtamme barkoevedtijemaaksojne vijriedidh 31 orre tjïeltigujmie. Seamma tïjjen dah orre njoelkedassh regijovnaaledåarjode jienebh suerkielaahpehtassh utnieh goh aarebi, jïh dan åvteste såemies jielemh tjuerieh öörnegistie vaaltasovvedh. Raeriestimmie jååhkesjæmman seedtesåvva EFTA:n vaaksjomeåårganese ESA daan biejjien.

Álkit gulahallan ássiiguin ja ealáhuseallimiin

Jahkásaččat sáddejit almmolaš ásahusat badjel 125 reivve báberhámis. Dál rievdaduvvojit njuolggadusat nu ahte buohkain lea vejolaš gulahallat digitálalaččat. Áigumuš lea álkidahttit gulahallama ássiiguin ja ealáhuseallimiin.

Ráđđehus dáhttu joatkit investerendoarjagiidda gullevaš doaibmaguovllu Norgga doaresbealguovlluin.

Norgga árvalus ásahit ođđa doaibmaguovllu guovlulaš investerendoarjagiid várás sáddejuvvui otne EFTA bearráigeahččanorgánii, ESA:i, dohkkeheapmái. Árvalusas leat mielde 281 Norgga gieldda.

Váldde atnui olles Norgga - Báikegodde- ja guovlopolitihkka

Foto: Foto: Statsbyggs arkiv

Dáidda, arkitektuvra ja huksehusat ráđđehuskvartálas

Ráđđehuskvartála lea Oslo guovddáš gávpoga davágeahčen, vuosttažettiin Akersgata ja Grubbegata guovllus. Guovlu mii dál gohčoduvvo ráđđehuskvartálan lea leamaš stáhta opmodat guhkit go 200 jagi.

Sihkkarastimat ja čorgemat suoidnemánu 22.b.2011 maŋŋá

Ráđđehuskvartála terrorfalleheamis suoidnemánu 21.b.2011 masse gávcci olbmo heakka ja ollugat vaháguvve. Olu visttit billistuvvojedje sakka kvartálas.

Eanet dokumeanttat fáttá birra

Jos jorgaluvvon sámegielat teavstta lea váttis ipmirdit, de gusto dárogielat originála teaksta.

Dersom det er tvil om hvordan en tekst oversatt til samisk skal forstås, er det den norske originalteksten som gjelder.

Fáttá ovddasvástideaddji