Boazodoallu: Ođđa boazodoalloláhka
Boazodoallu: Ráđđehus lea odne ovddidan
proposišuvnna mas evttoha ođđa boazodoallolága.
- Ođđa boazodoallolága ovddideapmi
lea dán ráđđehussii leamaš deaŧalaš ja vuoruhuvvon bargu. Ođđa
boazodoallolága evttohus addá buori ovdánanvuođu boazodollui miehtá
Norgga, lohká eanandoallo- ja borramušministtar Terje
Riis-Johansen.
Siida
Ođđa lágas lea
siida hui deaŧalaš. Siida lea erenoamáš sámi
bargoovttastus mii lea sámi boazoguohtumiid ávkkástallama
árbevirolaš vuođđu. Dan dihte lea leamaš lunddolaš atnit siidda
vuođđun maiddái lága mearrádusain. Evttohusa mielde boahtá
siidaoassi ovdalaš doalloovttadaga sadjái.
Stuorát ovddasvástádus ealáhussii
- Lea vuosttažettiin boazodollui alcces ávkin ahte
resurssat hálddašuvvojit bures. Ođđa láhka- evttohusas lágiduvvojit
dilit dasa ahte ealáhus ieš sáhttá váldit eanet ovddasvástádusa
boahtteáiggi viidáset ekologalaš ovdáneami hárrái, lohká
Riis-Johansen.
Doaibmanjuolggadusat
Dát lea vuođđun sihke areálageavaheami ja boazologu
hárrái ja dan hárrái man ollu boazodoallit ealáhusas galget leat.
Áigumuššan lea ahte boazolohku galgá mearriduvvot
doaibmanjuolggadusaid ráhkadeamis.
- Seammás go boazodoallu ja
boazodoallit ožžot eanet dadjamuša, de fertejit maiddái eiseválddit
atnit bajimus ovddasvástádusa. Dát guoská erenoamážit resursadillái
ja ekologalaš guoddevašvuođa sihkkarastimii, deattuha stáhtaráđđi.
Dát lea erenoamáš deaŧalaš dain guovlluin gos lea dábbalaš buorebut
heivehit boazologu guohtuneatnamiidda.
Buohtalas siidaoassi
Árvaluvvojit muđui moanat eará rievdadeamit
evttohuvvon ođđa lágas. Earret eará galget siidaosiid jođiheaddjit
ovttajienalašvuođa bokte sáhttit mearridit ahte galget ásahuvvot
ođđa siidaoasit. Árvaluvvo maiddái vejolašvuohta ásahit buohtalas
siidaoasi, vai buolvamolsumat manaše
njuovžileappot.
Viiddis ráđđádallamat
Ođđa boazodoallolága evttohusa vuođđun lea
Boazodoalloláhkalávdegotti evttohus NOU 2001:35 mas láhkalávdegoddi
evttohii boazodoallolága rievdademiid. Láhkalávdegotti doaibman lei
guorahallat 1978-lága ja evttohit movt lága berrešii rievdadit
stivrejumi, hálddašeami ja sikkáldas dilálašvuođaid hárrái.
Láhkabarggu oktavuođas leat leamaš
moanat ráđđádallamat Norgga Sápmelaččaid Riikkaservviin ja
Sámedikkiin daid vugiid mielde mat leat sohppojuvvon dan
hárrái.
Láhkateaskta lea sihke sámegillii
ja dárogillii. Olles proposišuvdna jorgaluvvo sámegillii guovvamánu
mielde.
Boazodoallu: Ráđđehus lea odne ovddidan ođđa
boazodoallolága evttohusa.
26.01.07