Dásseárvu

Dásseárvu

Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanttas lea ovddasvástádus oktiiordnet stáhta bearaš- ja dásseárvopolitihka ja suorgái guoski lágaid. Departemeanttas lea maid ovddasvástádus eastadit vealaheami ja sisafárrejeaddjiid searvadeami ektui. Gielda- ja ođasmahttindepartemeantas lea ovddasvástádus sáme- ja unnitlohkopolitihkas.

Dán siiddus gávnnat dieđuid ja dokumeanttaid mat gusket dásseárvui bajimus dásis. Sáhtát guorahallat fáttá dárkileappot fálus mii lea olgeš bealde.

 


 

Dásseárvu sohkabeliid gaskka

2010 ovddidii Nissonpanela oaiviliiddis Ráđđehussii. Lea maiddái nammaduvvon almmolaš Dásseárvolávdegoddi mii čakčat 2012 buktá ávžžuhusaidis boahtteáiggi dásseárvopolitihkkii man vuođđun lea čearddalašvuohta, eallingeardi ja klássa.

Čearddalaš vealaheapmi

Buohkain galget leat seammá vuoigatvuođat, geatnegasvuođat ja vejolašvuođat fuolatkeahttá čearddalaš gullevašvuođas. Ráđđehus áigu vuostálastit buot lágan vealaheami, olggušteami, gierdameahttunvuođa ja rasisma. Vealahanláhka suddje čearddalaš vealaheami vuostá. Ráđđehusa doaibmaplána ovddidit dásseárvvu ja easttadit čearddalaš vealaheami 2009-2012 meannuduvvo jahkásaččat raporttaid bokte.

Vuoliduvvon doaibmannávccat

Ráđđehus áigu láhčit dilálašvuođaid nu ahte olbmot vuoliduvvon doaibmannávccaiguin sáhttet áimmahuššat iežaset servodatlahttu vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid. Ráđđehus bidjá iežas bargui servodatlaš dásseárvvu ja máilmmálaš hábmema prinsihpa vuođđun. Olbmuide geain leat vuoliduvvon doaibmannávccat ferte sihkkarastit seammálágan eallindili ja eallinkvalitehta go mii álbmogis muđui lea.

Eanet dokumeanttat fáttá birra

Jos jorgaluvvon sámegielat teavstta lea váttis ipmirdit, de gusto dárogielat originála teaksta.

Dersom det er tvil om hvordan en tekst oversatt til samisk skal forstås, er det den norske originalteksten som gjelder.